Ladina keele tõlked (0)

Ladina keele eksamiks valmistumine
Caesar Commentarii de bello Gallico, liber I
Kogu Gallia on jaotatud 3 osasse , millest ühes asuvad belgid, teises akvitaanlased, kolmandad, keda nimetatakse nende endi keeles keltideks, meie keeles nim gallideks.
Kõik nad erinevad üksteisest keele, tavade ning seaduste poolest.
Garonne jõgi eraldab gallialasi akvitaanlastest, Marne ja Seine eraldavad neid belgidest.
Nendest kõigist on Belgia kõige vapram/tugevam, sest nad on kõige kaugemal provintsi tsilivisatsioonist, ja kaupmehed väga harva tulevad nende juurde ja veavad sisse seda, mis muudavad iseloomu naiselikuks, lähedal või kõrgemal on germaanlased , kes elavad üleval Reini jõge, kellega pidavat sõda.
Sel põhjusel helveedid on ka teistest gallialastest ees, nad võitlevad germaanlastega igapäevaseid lahinguid, kui nad kas hoiavad neid eemal oma piiridest või peavad ise sõda nende piiridel.
Caesar Commentarii de velli Gallico, liber V

12. Britannia siseosas elavad need, kes
suulise pärimuse järgi on seal sündinud ja mereäärsetel aladel
need, kes tulid Belgiast, et rüüstada ja sõdida ning sõja
lõppedes jäid sinna ja hakkasid maid harima. Inimesi on lõputu
hulk ja maju on palju ning need on enamjaolt gallialaste omade
sarnased, kariloomade kogus on suur. Rahaühikuna kasutatakse kindla
kaaluga kullatükke või rauaplaate.
13. Sisemaal toodetakse tina, mereäärsetel
aladel rauda, aga selle varud/ kogused on väikesed; kasutatakse
imporditud vaske. Nagu Galliaski, leidub puitu igast liigist, v.a
pööki ja nulgu. Jänest, kana ja hane süüa ei ole lubatud, neid
aretatakse hoopis lõbu(stuste) eesmärgil. Nõrgema pakase tõttu on
ilm pehmem kui Gallias.
14. Neist kõige kultuursemad on need,
kes elavad Cantiumis, mis on mereäärne ala ja nende kombed ei erine
palju Gallia omadest. Suurem osa sisemaa elanikest ei külva
teravilja vaid elavad piimast ja lihast ning on kaetud
karusnahkadega. Kõik britid värvivad end sinerõikaga, mis annab
sinist värvi, mistõttu näevad nad lahingus hirmuäratavamad välja,
juuksed on pikad ja kõik kehaosad raseeritud peale pea ja ülahuule.
Cicero Oratio in Catilinam I
Genesis
1.Alguses lõi jumal taeva ja maa.
2. Maa oli tühi ja paljas, pimedus oli sügaviku kohal ja Jumala hing kandus üle vete
3. Jumal ütles: Saagu valgus ja valgus sai
4. Ja jumal nägi valgust, mis oli hea ja eraldas valguse ja pimeduse
5. Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks.
26. Ja jumal ütles: Tehkem inimesed oma näo järgi ja meie sarnaseks; Ja et valitsegu kalade üle meres ja lindude üle taevas, metsloomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal liiguvad.
27. Ja lõi Jumal inimese oma näo järgi; Jumala näo järgi lõi ta tema; meheks ja naiseks lõi ta neid.
Vivamus, mea Lesbia
Me elagem ja armastagem Lesbiat.
Kõik tõsiste vanameeste kuulujutud
pidagem tühiseks.
Päike võib tõusta ja loojuda
Kui üks kord kustub kiire valgus
On üks lõputu öö magamiseks.
Anna mulle suurusi tuhat , seejärel sada,
seejärel järgmised tuhat, siis teised sada.
Seejärel üha järgmised tuhat, seejärel sada.
Siis kui oleme teinud palju tuhandeid suudlusi,
ajame nad segi, et me ei teaks .
Ja et mitte keegi halb ei saaks kadestada
Kui ta teaks, et suudlusi on nii palju.
Odi et amo
Vihkan ja armastan, mispärast ma seda teen, sa võibolla küsid.
Ma ei tea, aga tunnen , et see toimub ja ma piinlen.
Horatius Carmina: Ad Melpomenen
Püstitasin monumendi vasest püsivama
asendilt kõrgem kui kuninglikud püramiidid ,
mida ei suuda purustada hävitav vihm ega jõuetult märatsev põhjatuul ega loendamatu
aastate jada ja aja kulg
Ma ei sure tervikuna , suur osa minust väldib surmajumalannat: kuni ma üha
kasvan uuena järelpõlve kiituses, kuni ülempreester
tõuseb Kapitooliumile koos vaikiva neitsiga.
Minust räägitakse, kui vali vastu mühiseb
ja kus Daunus veevaeste põldude rahvast valitses,
madalast võimsaks sain,
esimesena kreeka laulu viisin Itaalia viisidele: tunnen uhkust,
Melpomene, mis on saavutatud
teenete eest ja pärga mu pea heatahtlikult Delfi loorberi pärjaga.
Aeneis
Ma ülistan laulus Aeneast ja tema vägitegusid, kes esimesena saatuse põgenikuna Trooja rannikult Itaaliasse tuli Laviniumi randadesse. Ta palju vaevles maal ja merel taevalike jõudude tõttu raevuka Iuno leppimatu viha tõttu.Samuti kannatas palju sõjas kuni rajas linna ja tõi jumalad Latiumisse, kust pärineb latiinide sugu, Alba linna esiisad ja Rooma kõrged müürid. Muusa, meenuta mulle põhjusi, millise jumala tahte haavamisega või miks nördinud jumalate valitsejanna sundis taluma nii palju vaevasid voorusest märgistatud meest? Kas saavad taevased hinged nii vihata?