1)Majanduspoliitika üldised eesmärgid Riigi sekkumine on olnud pikka aega küsimus. Riik kehtestab seadused, mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Samal ajal toodab riik ka valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub neile. Riigi esmane eesmärk ei ole teenida kasumit, vaid tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui terviku edenemist, toetades majanduse arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi , alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Eesmärgid: *Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega *Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga. *Kõrge ja püsiv majanduskasv *Õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. 2)Rahapoliitika ..tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule keskpangale, kelle ülesanne on hoi...
EV haridusseadus Mis on haridus? Käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Kuidas liigitatakse haridust ülesannete, kuidas taseme alusel? Esimene: üld, kutse, huviharidus. Teine: alus, põhi, kesk (üldkesk ja kutsekesk), kõrgharidus; täiendusharidus e teadmised, oskused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. Kellele alluvad haridusasutused? Riigiharidusasutused alluvad HTMile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile, munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele. Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule. PGS Mis on koolikohustus? Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete koh...
Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused. Hariduspoliitika on riikliku poliitika osa. Kõige üldisemas tähenduses määrab riiklik hariduspoliitika hariduse omandamise kohustuse ja võimalused ühiskonnas praegu ja tulevikus. Hariduspoliitika roll on ühiskonnas väga tähtis, sest tulenevalt rahva haridustasemest ja oskustest toimib ka riik. Jätkusuutliku riigi hariduspoliitika arvestab nii riigi, sotsiaalsete gruppide kui ka üksikisikute huve, seejuures peetakse indiviidi sotsialiseerumist kodaniku ja riigi ühishuviks. Hariduspoliitiliselt on oluline teha vahet haridusele juurdepääsu ja hariduse kättesaadavuse vahel. Juurdepääs tähendab õppimisvõimalust, kättesaadavus ka suutlikkust mingil erialal õppida ning raha olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline.
Isamaa ja Res Publica Liit Lühidalt IRL-ist 04.06.2006 loodi erakond Isamaa ja Res Publica Liit. IRL-il on pea 9800 liiget ning seetõttu on IRL suuruselt kolmas erakond Eestis. 28.01.2012 valiti erakonna uueks juhiks Urmas Reinsalu. Aseesimeesteks on Ene Ergma, Juhan Parts ja Tõnis Lukas. Erakonna auesimees on Mart Laar. IRL-i logo (kaheksakand) Urmas Reinsalu Kultuuripoliitika IRL soovib luua paremaid tingimusi kultuuri edendamiseks ja õitsenguks, sest põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. IRL suurendab kõrgharidusega kultuuritöötajate palku. IRL parandab kodumaise tippkultuuri kättesaadavust väljaspool suurlinnu. Hariduspoliitika Isamaa ja Res Publica Liidu eesmärgiks on see, et alushariduse omandaks koolieelsetest lastest vähemalt 95%. IRL-i eesmärgiks on korraldada tasuta kõrgharidus, mis kehtestatakse avalik- õiguslikes ü...
Seminar 1 POLIITILISED IDEOLOOGIAD Poliitilised ideoloogiad on maailmavaated, millest tulenevalt ühiskondlikke poliitikaid (majanduspoliitika, hariduspoliitika jne) kujundatakse. Ideoloogiate mõistmine aitab mõtestada ühiskonda, kus me elame. Eksamil osata selgitada liberalismi, konservatismi ja sotsiaaldemokraatia olemust. LIBERALISM rõhutab, et iga inimene peab olema vaba vahelesegamisest ja tal peab olema võimalus tegutseda nii, kuidas ta iganes soovib. Üksikinimene on liberaalide silmis alati olulisem kui kollektiiv/riik. Inimese vabaduse rakendamise üks tingimusi on võimalikult ,,vähe" riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete -- seaduste - täitmist. Kaasaegne liberalism rõhutab riigikorralduse küsimustes: Riigi keskvõimu detsentraliseerimist ja kohaliku omavalitsuse tugevdamist Religiooni ja riigi lahutamist (sest religioon on i...
11 Perepoliitika eesmärgid: (sündimuste suurendamine, naiste olukorra parandamine, vaesuse vähendamine, töö ja pereelu ühildamine) = Toimetuleku parandamine! Moodne perepoliitika- Palju eesmärke: töötavad emad, hoitud ja koolitatud lapsed, ohjatud ebavõrdsus probleem. Palju dimensioone- tööjõuturg, sotspoliitika, hariduspoliitika... *Esping-Andersen „Incomplete Revolution: Adapting Welfare States to Women's New Roles“ (2009) mudel kirjeldab moodsat perepoliitika kolme olulist komponenti: (a) Mõõdukalt helde ja mõistlikult pikk (1 a) vanemahüvitis; (b) kättesaadav ja kvaliteetne alusharidus (ECEC ühe aastastele ja vanematele lastele); (c) paindlik tööturg. Perepoliitika instrumendid: Eesmärk: vaesuse leevandmine- benefiits in cash (emapalk jne); benefiits in kind (koolilõunad, lastehoid).
4) Sotsiaalpoliitika : Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse mitmeid meetmeid : teenused,rahalised väljamaksed. Sinna alla kuuluvad kõik kindlustused : nt pensionikindlustus, tervisekindlustus,töötuskindlustus; toetused: lapsetoetus,sünnitoetus,lapsehooldustoetus,koolitoetus; toimetulekutoetused Tegeleb vanurite hoolekandega,vanadekodude ja varjupaikadega,lastekodudega,vanadekodude ja hooldekodudega. 5) Hariduspoliitika: Eestis tahetakse luua suuri gümnaasiume, kaotada väikesed koolid. Suunatakse rohkem edasi õppima rakenduskõrgkoolidesse, rõhk on ka elukestval õppel. Kooliskäimine on siiski ettevalmistus edukaks karjääriks tööturul. Probleemid reformimisel: · Hariduse kvaliteet · Kartus kaotada konkurentsivõime teadmusmajanduse ajastul. · Elukestva õppe juurutamine. · Koolide juhtimise probleemid. 6) Eksport kaupade väljavedu. Müük välismaale.
kohanemise kiire tehnoloogilise arengu ning muutuva turusituatsiooniga. Osaline tööaeg, vahetustega töötamine, hooajatöö, kodustöötamine, distantshõive interneti vahendusel. Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur peaks vähendama soolist diskrimineerimist tööturul, ergutades uute töökohtade loomist eeskätt naistele aj emadele. Sotsiaalpoliitika Sotsiaal ja hariduspoliitika on tänapäeva heaoluriigi tähtsamad valdkonnad. Sotsiaalpoliitika tähtsust mõjutab ka riigi heaolumudel. Rohkem kulutavad sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid, vähem aga liberaalse mudeliga maad. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. Selleks kasutatakse erinevaid meetmeid: teenuseid( arstiabi, haridus) kui ka rahalisi väljamakseid( kindlustushüvitis, abiraha, toetus).
struktuurne tööpuudus, tööpuuduse mõju riigile/inimesele, passiivne/aktiivne tööturupoliitika; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/tturg-ja-thive-2943382 4. Sotsiaalpoliitika: sotsiaalkindlustuse põhimõte, Eesti kolmesambaline pensionisüsteem (oska kirjeldada iga sammast), toimetuleku toetused ja -teenused, nende sihtrühmad; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/sotsiaalpoliitika 5. Hariduspoliitika reformimise põhjused selgitada probleemide olemust, võimalikku lahendust; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/hariduspoliitika 6. Välismajanduspoliitika: väliskaubanduse piirangud (tollilised ja mittetollilised), finantsturud, WTO ja IMF mis need on, nende eesmärgid, ülesanded; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/valismajanduspoliitika Vastused 1
Tööturg ja hõivepoliitika. Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad (hõivatud) ja töötud. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised, tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid, kodused. Heitunud. Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks võimeline, kuid ei leia tööd. Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus- näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine- näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu näudlus ja osa inimesi jääb seetõttu tööta. Töötaja- inimene, ...
Keskerakond: Maksupoliitika: Üldise tulumaksukoormuse vähenemise taustal toetavad astmelist tulu- maksu.Toetavad regionaalseid maksusoodustusi.Sammuti toetavad omavalitsuste suuremat rolli kohalike maksude määramasel. Sotsiaalpoliitika: Soovivad suurendada jõupingutusi arenenud maailmas üldtunnustatud inimõiguste kaitsele Eestis. Soovivad piirata otsustavalt alkoholi ja tubakatoodete müüki. Laiendada alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vastast selgitustööd meedia vahendusel. Hariduspoliitika: Eesti hariduse edendamisel lähtuvad Euroopa haridusdimensioonist ning Eesti ajaloolisest omapärast. Toetavad kutsekoolide kujundamist täiendus-, ümberõppe- ja nõustamiskeskusteks. Toetavad kolmanda sektori tegevust õpiringide jm koolituse korraldamisel. Toetavad riiklikult huviharidust. Toetavad ülikoolide võrgustumist, Toetavad üliõpilasvahetust välismaa ülikoolidega ning ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte. Välispoliitika:Toetavad Eesti ...
Kultuur Kultuuripoliititkaja 3 kultuuritegelasekohta. Hariduspoliitikaja 3 haridustegelasekohta. Kultuuripoliitika Eestikultuur on eestlastekultuur, mis on tihedaltseotudeestiloodusejainimestega. Eestikultuuri on mõjutanudläbiaegadegeograaafilineasukohtjaajalugu. Eestikultuuriga on seotudkabaltisakslaste, setudejavenekultuur. Ühekskultuuritegelaseksvõiblugeda Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, kes on koostanudeestirahvuseepose "Kalevipoeg". KreutzwaldsündisJõeperemõisas. 1815. aastalastus ta saksaõppekeelegaRakverealgkooli, ilma et sõnakestkisaksakeeltoleksosanud. Teisekskultuuritegelaseks on Kaur Kender, kes on eestikirjanikjaettevõtja. Ta on avaldanud 10 erinevatteost, ühekskuulsaimaksvõiblugeda"Iseseisvuspäev". TeosräägibKenderielustjaeestikultuurist1990.aastatel. Kender on töötanudkakultuurilehe "Sirp"toimetajana, kuidlahkussealtaastal 2013, tuuespõhjuseksajalehesilmnen...
majandussüsteemiks, kus tootmisvahendid jäid algselt avaliku sektori kätte, kuid neid suunas ja kontrollis riik. *Itaalia koloniaalekspansioon Etioopiasse aastal 1936 avaldas negatiivset mõju Itaalia majandusele. Itaalia Ida-Aafrika koloonia eelarve 1936.-37. eelarveaastal nõudis Itaalialt 19,136 miljardit liiri kolooniale vajaliku infrastruktuuri loomiseks. Sel ajal oli kogu Itaalia aastatulu vaid 18,581 miljardit liiri. Majandus Fasistlik valitsus kehtestas Itaalias range hariduspoliitika eesmärgiga likvideerida kirjaoskamatus, mis oli Itaalias sel ajal tõsine probleem, ning parandada itaallaste riigitruudust. Et vähendada väljalangemist, muutis valitsus koolist lahkumise miinimumvanust 12. aastalt 14. aastani ja nõudis rangelt kohalkäimist. Fasistliku valitsuse esimene haridusminister aastatel 1922 kuni 1924, Giovanni Gentile soovitas, et hariduspoliitika peab keskenduma õpilaste fasismile suunamisele, ning harima noorust autoriteete austama ja neile kuuletuma.
pidada Soome imeks. Soome rahvusliku uhkuse allikas kõrgtehnoloogia tooted ei ole 1990. 5 2007 aastate saavutus, edu on tulnud hariduse pikaajalise väärtustamise kaudu. Toimetulijatest on tänu sellele saanud ühiskonna edukad liikmed. Võrdne õigus haridusele on pikka aega olnud Soome hariduspoliitika põhidoktriin. Iga uuendust hariduspoliitikas on hinnatud sellelt seisukohalt, kuidas see mõjub hariduse võrdõiguslikkusele. Iseseisvusaja kõige tähelepanuväärsem ja tulemuslikum abinõu võrdõiguslikkuse tagamisel on olnud üleminek ühtluskooli printsiibil põhinevale põhikoolile, mis tagab kõigile koolikohuslastele tasuta 9-klassilise hariduse. Põhikooli uuenduses on võrdseid õigusi käsitletud üldjuhul
Selle pingelise töö kõrval on on ta tuntud ka avaliku elu tegelasena, olles aastaid olnud loodushoidu ja- kasvatust propageeriv. Samuti on ta ka ülemaailmse Rohelise Risti Eesti Rahvusliku organisatsiooni president. Ehk siis võib öelda, et lisaks sellele, et ta oli edukas president Eesti Vabariigis, siis lisaks hoolis ta väga ka kohast, kus elame ning pidas siinset puhtust ja loodust väga oluliseks. 6. Minu arvates Eesti Vabariigi hariduspoliitika põhimõtted on hästi ära seletatud ning eesmärgid on kindlasti selleks, et neid saavutada. Haridussüsteem on hästi paika pandud, kuid minu arvates on programmid liiga mahukad ning rasked viimastel aastatel. Mahukate programmide tõttu jääb osa materjalist läbivõtmata ning koguaeg on väga kiire tempo peal. Selletõttu lapsed, kellel asjade arusaamine võtab kauem aega, polegi võimalik kõigest aru saada. Kui haridussüsteem suudaks programmid vähem mahukateks teha, siis
SOTSIAAL- DEMOKRAATLIK- ERAKOND ALLAN AUG ERKI BAUMANN SOTSIAALDEMOKRAATIDEST o Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuulub hetkel üle 4500 liikme. o Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. o SDE on üks kõige kauem järjepidevalt tegutsenud Eesti erakond. o SDE logo on punane roos, mis osutab ühiskonna kooskõlale ja sellest lähtuvale ideoloogiale sotsiaaldemokraatiale. Ka teistes riikides on punane roos paljude sotsiaaldemokraatlike erakondade sümboliks. SDE ESIMEES o SDE esimees alates 16. oktoobrist 2010 on Sven Mikser. o Ta sündis 8. novembril 1973 Tartus ning kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda alates 2005 aasta maist. o 20022003 a. oli Sven Mikser Siim Kallase valitsuse kaitseminister. o 26. mail 2009 nimetas NATO Parlamentaarse Assamblee täitevkomitee Sven Mikseri assamblee eriraportööriks. VÄLIS- JA JULGEOLEKU- POLIITIKA VÄLISPOLIITIKA EESMÄRK o Välispoliitika aitab kindlu...
C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumi SWOT-uuringu aruanne Analüüsi teostaja: Lembit Õunapuu Viljandi 2006 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................................................... 2 1. ARUANNE 1: SWOT ANALÜÜSI TULEMUSTE FAKTORISEERING................................................................3 1.1. TUGEVUSED................................................................................................................................................................3 1.2. NÕRKUSED....................................................................................................................................................................
Haridus Kaur & Taavi Hariduspoliitika · On abinõude meetodite süsteem · Seda kasutatakse ühiskonnas mis tahes õpikeskkonna ja õpikorralduse kujundamisel Üldharidus · On teadmiste,oskuste,vilumuste,väärtuste ning käitumisnormide süsteem · See võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks Hariduse liigid · Algharidus · Põhiharidus · Keskharidus · Kutseharidus · Kõrgharidus · Akadeemiline kraad Põhiharidus(põhikool) · Põhikool on üldhariduskool Eestis · Eesti inimene omandab enne 18- aastaseks saamist põhihariduse · Põhikoolis on 1.-9. klass Keskharidus (keskkool ja gümnaasium) · Gümnaasium(keskkool) on kool,kus omandatakse üldkeskharidus ja valmistutakse kõrghariduse omandamiseks · Gümnaasiumis(keskkoolis) on 3 klassi (10.-12. klass) Kutseharidus · Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks,teatud kutse saamiseks v...
toime tuleks tuleb tal olla aktiivne ning innovaatiline. 50 aasta pärast on Eestist saanud teadusmaa. Kuna Eestis oli vähe väga väärtuslikke loodusresursse, siis hakati panustama inimestesse ja teadusesse. Loodi uus sotsiaalne kõrgharidussüsteem, mis teeb kõrgharidusele paljudele kättesaadavamaks. See kujutab endast lepingut, millega õpilane saab kogu haridusele kulutatud raha riigilt tagasi, peale seda kui ta on Eestis oma erialal 5 aastat töötanud. Soodne hariduspoliitika on siia meelitanud ka palju välisüliõpilasi. Lisaks soodsusele on Eesti muutnud hariduse innovatiivseks ja õpilassõbralikuks. Olles varem olnud iPad'i revolutsiooni eesotsas, on asutud koolides katsetama ka 3-mõõtmelisi puutetundikke projektorid. Tänu rahva üldisele kõrgele haridustasemele on lihttööliste palgad väga kõrgeks tõusnud, sest siis on Eestis nii vähe nõnda madala haridusega inimesi, kes näteks müüjaks sobiks. Kõik see
Töövõtja-isik, kes müüb oma tööjõudu ja saab selle eest tasu palja näol. Tööandja-üksik-või juriidiline isik, kes ostab tööjõudu ja maksab selle eest palka. Ebavõrdsuse tegurid töötuludes (palga erinevuse põhjused) inimeste oskused, teadmised, võimed ja eeldused on erinevad, juhus, õnn, vanus, sugu, inimeste enda valikud, tahe. Tööturu (firmad) tegurid: firmade majanduslik aktiivsus, riiklik ettevõtluspoliitika, regionaalsus, riiklik sotsiaalabipoliitika, riiklik hariduspoliitika. Tööjõuturu (töötaja) tegurid: haridustase, kutsealane ettevalmistus,
Norra hariduskorralduslik süsteem Pedagoogika alused Ene Põldaru, Helen Leikmaa, Jaak Timberg Tartu 2011 Norra haridussüsteem Egalitaarne Multukultuurne Avatud ja paindlik Detsentraliseeritud Vastutus Norra parlament (Storting) ja valitsus panevad paika eesmärgid ja määravad haridussektori raamid Haridus- ja teadusministeerium vastutab riikliku hariduspoliitika täideviimise eest Seadusandlus, õppekavad, määrused Maavanemad vastutavad järelvalve ja kvaliteedi eest Lasteaed Pakub hoolitsust, kasvatust, mängu ja õppimist Pakub täis- ja osaajaga kohti Koostöö lapsevanematega: Lapsevanemate Nõukogu määrab aastaplaani Lasteaedade ehitamine ja arendustöö on valitsuse esmane prioriteet Algkool e barneskole Vanus 6-13 Klassid 1-7 Esimeses klassis mängud, tähestik,
pankrott või võlaorjus. 2. TAGADA ETTEVÕTLUSELE SOODSAD TINGIMUSED Toome Eestisse uusi investeeringuid ja loome nii 20 000 uut töökohta. 3. TOETADA EKSPORTI Suurendame Eesti konkurentsivõimet ning säilitame seega Eestis töökohad. 4. TÄIEND- JA ÜMBERÕPE ASJAKOHASEKS Käivitame üle Eesti vähemalt 50 ettevõtete ja töötajate vajadustest lähtuvat programmi, millega loome või säilitame 30 000 töökohta. 5. TARKUS TOOB TÕUSU Parim majanduspoliitika on tõhus hariduspoliitika investeerime jätkuvalt haridusse, teadus- ja arendustegevusse. 6. EELISTA EESTIMAIST Ostes Eestis valmistatud kaupu ja tarbides Eestis pakutavaid teenuseid anname Eestile tööd ning toome aastas eelarvesse miljard krooni. Isamaa ja Res Publica Liidul on üle 8900 liikme. Sellega oleme suuruselt kolmas erakond Eestis. Riigikogus oleme esindatud 19 saadikuga. Meie erakonda kuulub Riigikogu esimees Ene Ergma. Valitsuses on meie kanda viis ministrikohta. Isamaa ja Res Publica Liitu kuulub
mis on 4,3% vähem kui aasta varem. 2015. aastal on miinimumkuupalk Sloveenias – 790,73 EUR bruto (561.46 EUR neto). Tulenevalt seadustest ja kollektiivlepingutest on tööandja kohustatud maksma vähemalt miinimumpalka. Sotsiaalpoliitika Pensionipoliitka: Pensionit saavad inimsesed kuus 192,91 eurot kuus. Meeste pensiooniiga 63a ja naiste oma 61a. Keskmine eluiga meestel 80,1a ja naiste keskmine 84,8a. Hariduspoliitika: Sloveenias finantseeritakse haridus peaaegu täielikult riigi poolt ja osaliselt ka kohalike omavalitsuste poolt. Riik finantseerib nii ühiskondlikke koole kui ka litsentseeritud erakoole. Õppeaasta algab õpilaste jaoks 1. septembril ja üliõpilaste jaoks 30. septembril. Põhikool on kohustuslik ja kestab 9 õppeaastat. Laps võetakse kooli, kui ta on saanud kuueaastaseks. Pärast põhikooli lõpetamist jätkab 98 % õpilastest õppimist
identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid Praktiline sotsiolingvistika(keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas tähenduses sotsiolingvistika(labor jt) ehk kvantitatiivne sotsilingvistika:keeleüksuse varieerumine kvantitatiivse(statiline analüüs. Keelekasutuse sooline ja ealine varieerumine Saab uurida keele eri tasanditel:hääldus, grammatika jne Keel ja in´dentiteet-NÄITEKS kas mehed ja naised loovad endale keele kaudu identiteeti eri vahenditega/eri tasanditel
Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse langusfaasis, esineb riigi mõnedes piirkondades, ebaõnnestunud hariduspoliitika, tööta on mõned kindlad elanikkonna grupid, hooajalise hõive vähenemise tõttu mõnedes majandusharudes Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid ei leia tööd Heitunu- mittetöötav isik, kes oleks valmis töö olemasolu korral tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida Tööleping- töötaja ja tööandja kokkulepe, milles on märgitud töö sisu, töö-ja
Lapsevanematele reaalne võimalus valida sõime, lasteaia ja koduhoiu vahel. Omavalitsused kindlustavad kõigile lastele lasteaiakohad. · Kõigile lastele ühe aasta jooksul enne kooliminekut alusõpe ning tagame omavalitsuste kaudu kõigile soovijaile vastava teenuse, kas lasteaia või eelkooli näol, suurendamata rühmade lubatud suurust. · Lasteaiaõpetajate palkade tõus, kehtestades nende üleriigilise alammäära. Hariduspoliitika · Tarkus toob tõusu: Parim majanduspoliitika on tõhus hariduspoliitika investeerime jätkuvalt haridusse, teadus- ja arendustegevusse · Pidevalt uuenev arvutipark, õpetamise abivahendid ning kiire internetiühendus igale koolile. Arvuti igale lapsele! · Vajalik haridus infoühiskonnas toimetulekuks · Põhikoolis õppija õppevahendite ja koolitoidu kulu katmine riigi poolt · Tagada väikekoolide õpilastele koolitransport
18. Mis on sotsiaalpoliitika? Millised on tema ülesanded? Kuidas, kellele ja millistel alustel makstakse sotsiaalhüvitist? Sotsiaalpoliitika- abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus.osutades teenuseid ja toetusi. Arstiabi, haridus, munitsipaaleluase, kindlustushüvitis, abiraha, toetus 19. Milles seineb hariduspoliitika? Süsteem, mis aitab inimestel haridust saada, et see oleks kättesaadavam, ning viiks neid suuremate ja paremate eesmärkideni. 20. Millised on hariduspoliitika põhiprobleemid? Hariduse kvaliteet Kartus kaotada konkurentsivõime-tahetakse suurendada reaal- ja loodusteaduskondade õppijate arvu. Elukestva õppe juurutamine- pööratakse täiskasvanuharidusele suurt tähelepanu, et saaks end täiendada. Koolide juhtimise probleemid 21
eluks vajalike kogemuste omandamist laiemas tähenduses. See tähendab pigem üldist ning ühiskonna poolt suunatud sotsialiseerumise ja kultuuriga kohanemise protsessi. Hariduse valdkond on tänapäeval nii mahukas, et eeldab iseseisvat poliitikat. Samas on haridus- ja sotsiaalküsimused tihedalt seotud. Haritud inimene leiab kergemini tööd ja kindlustab sellega ise oma toimetuleku, ta saab paremini hakkama perekonnas ja laste kasvatamisega. Seega vähendab õnnestunud hariduspoliitika otseselt riigi sotsiaalkulutuste koormat. Traditsiooniliselt kantakse valdav osa rahvuslikest hariduskuludest avalikest (riigi- ja kohalike omavalitsuste) eelarvetest, kusjuures hariduskulud (koos sotsiaalkulutustega) on avalike eelarvete üheks suuremaks kululiigiks. See määrab suures osas riigi ja ka võimalused haridusküsimuste lahendamisel. Teiselt poolt puudutavad haridusküsimused ja nende lahendamine otseselt väga suurt ühiskonna osa: õpilasi, nende vanemaid, töötajaid ja
7 Dewey, J. (1922). Democracy and education : an introduction to the philosophy of education. NY: Macmillan, Aru- Raidsalu 2012 4 Minu nägemuse kohaselt on Eesti hariduse kvaliteedi ja praktiseerivate õpetajate kutsumuse ja motivatsiooni kõige tugevamaks mõjutajaks pidevad poliitilised muutused haridusmaastikul. Eestis on populaarseks saanud lendlause: meil puudub hariduspoliitika! See väide on tõene, kui mõista hariduspoliitikat pidevalt areneva ühiskonnasiseste kokkulepete süsteemina ühiskonna hariduslike eesmärkide ning nende saavutamise teede ja vahendite kohta. Selliste lepete olemasolust ja tekkimise viisist sõltumata toimib mingi hariduspoliitika kogu aeg, iseküsimus on, kui eesmärgistatud, mõtestatud ja süsteemne see tegevus on (Aarna 1996). 8 Liialdamata võib Eesti haridussüsteemist rääkides kasutada süsteemi asemel poliitikat.
Osad on selles edukamad, osad mitte ja vastupidi. Sp oleks oluline teada iga inimese võimete profiili. Muusikas on sama igale algajale on tähtis püüda leida vastust küsimusele, kui suured ja missugust laadi on tema muusikalised võimed. Muusikaõpetaja jaoks omakorda võtab sama küsimus veidi teistsuguse värvingu kas ja kuidas saab inimese muusikalisi võimeid täpselt ja objektiivselt mõõta. Tänapäeva hariduspoliitika üks eesmärke peaks olema element. muusikalise kirjaoskuse pakkumine kõigile inimestele sõltumata nende muusikalistest võimetest. Tähtis on, et keskkond, milles laps selles elueas peamiselt viibib, oleks muusikahelidega piisaval määral küllustatud. Siit ka põhjus, miks nt absoluudne kuulmine sageli (kuid mitte alati) areneb välja muusikutest vanemate lastel. Sünnipärased anded võivad eduka karjääri kujunemisel mängida tähtsamat rolli, kui on meie
Eesmärgi saavutamiseks on vajalik käimasolevate väljalangust vähendavate poliitikamuudatuste täielik rakendumine, lisaks tuleks arendada õppenõustamist ja karjääriteenuseid. Oluline on ka noorsootöö ja mitteformaalne haridus. Üldhariduses on vajalik lisaks faktiteadmistele järjest enam arendada loovust, ettevõtlikkust ning kujundada teisi õpilaste sotsiaalseid võtmepädevusi. Mõlemad eesmärgid on minu arvates saavutatavad, sest Eestis on pikemas perpektiivis hariduspoliitika peamiseks suunaks kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ja riigi poolt rahastavate kõrghariduse õppekohtade arvu suurendamine, lisaks on Eestis kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal viimase 10 aastaga oluliselt suurenenud. Olgugi, et kõrgharidusega rahvastiku osatähtsuse kasvukiirus ei vasta kavandatud eesmärgile, on see aastaks 2020 saavutatav tänu haridusreformidele. Minu arvates on “Euroopa 2020” kasulik strateegia kõikidele Euroopa
terv.hoiusüst, teenuseosutajate autonoomsus. ???????? loeng 7 lk.3 ja 5. · Eratoimijate roll Eestis Eestis erasektori kulutused tervishoiukuludele 1,2% ,samalajal nt Prantsusmaal 63%, Hollandis 55,5%. Erasektor tervishoiuteenuse pakkujana- osakaal 95% ( haiglatest erasektoris umbes 30%, perearstid FIE 100%, Hambaravi 99%. Loeng7 lk.5-6 · Riikliku tervishoiu peamised õigustused - ?? loeng 7 lk.2.... Hariduspoliitika hariduspoliitika riikliku sekkumise õigustus (miks peaks riik haridust pakkuma), Eesti põhihariduse peamised elluviijad, probleemid ja näitajad. Mis on hariduslõhed? Peamised hariduskvaliteediga seotud vaidlused ning väljakutsed ja uued suunad kaasaegses hariduspoliitikas. *Riigi sekkumise õigustus kvaliteet õppekavas, järelevalve, koolivõrk, LOENG 8 LK.2 * Eesti põhihariduse peamised elluviijad, probleemid ja näitajad peamised elluviijad keskvalitsus vs ???kohalikud omavalitsused. Lk. 4
Teenus- abistav või teenindav töö, mis rahuldab inimese või mingi ettevõtte mingit vajadust Veondus- rahvamajandusharu millesse kuuluvad spetsialiseeritud veondus ettevõtted (autobaasid, raudtee, laevandus, lennu jms firmad) Side- rahvamajandusharu, mille ülesanne on informatsiooni edastamine posti, telefoni, raadio, televisiooni või arvuti jms teel ja mis on muutunud majanduse efektiivse toimimise võtmeküsimuseks Lennundus- transpordiliik, mis kasutab inimeste ja kaupade veoks õhusõidukeid Laevandus transpordiliik, kus inimeste ja kaupade veoks kasutatakse laevu Logistika- majandusharu, mis tegeleb veoste planeerimise, edasitoimetamise kontrolli ja juhtimisega Kauplusekett- mitmest kauplusest koosnev ühise omaniku ja juhtimisega ning sarnaste toodetega kauplevate jaeettevõtete rühm Import- sissevedu on teistelt maalt kaupade või teenuste ostmine Eksport- väljavedu on kaupade ja teenuste müük välisriikidesse Hariduspoliitika- abinõude...
15 maakonda 227 kohalikku omavalitsust (33 linna ja 194 valda) Maakond on riigi haldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu volikogu. Vallavanem ja linnapea on aruandekohustuslikud volikogu ees. Omavalitsuse ülesanded: Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse. Nende pädevuses on kohaliku kultuuri- ja hariduspoliitika ning majanduse korraldamine. Omavalitsuste tuluallikad: Osa üksikisiku tulumaksust Maamaks (?) Riigi toetus Kohalikud maksud Laenud Laekumised teistelt omavalitsustelt Trahvid ja riigilõivud Kaupade ja teenuste müük INIMÕIGUSED Inimõigused iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; õigused, mis kaitsevad inimest riigi eest. Kellel on inimõigused: - üksikisikustel, seega igal inimesel
* RAHVALIIT teostab poliitikat, mille kohaselt riigi majandusliku olukorra paranemisest saavad kasu enamik Eesti elanikkonnast ja kõik Eesti osad. * RAHVALIIT töötab välja sellise riikliku perepoliitika, mis toetab perekonna tugevnemist ja taotleb rahvastiku kasvu; käsitab kõiki rahvastikurühmi (lapsed, eakad, tööealised, puuetega inimesed jne) perepoliitika võrdsete osistena; seab perepoliitika eesmärgiks sündimuse tõstmise. * RAHVALIIT rakendab ühtse hariduspoliitika ja loob tervikliku haridussüsteemi, mis tagab kõigile lastele võrdse võimaluse võimetekohase hariduse saamiseks jaoma annete arendamiseks. * RAHVALIIT peab tervishoiukorralduses esmatähtsaks rahva tervise kaitset, arstiabi kättesaadavust igas Eestimaa paigas ja kõigile inimestele. * RAHVALIIT taastab rahva usu õigluse võimalikkusse Eestis. Muudame seadused arusaadavaks ja kättesaadavaks igaühele.
Ühiskonnaõpetuse tasemetöö Ühiskond süsteem, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskonnaelu valdkonnad ja sektorid 1. Avalik sektor 2. Erasektor ehk tulundussektor 3. Kolmas sektor ehk mittetulundussektor 4. Eraelu Majandus tootmise ja kaulpelmise valdkond. Majandus vajab tootmisressursse (loodusvard ja kapital) Poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. Ühiskonna arengujuhtimise ja kordineerimisega tegelev valdkond. Hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused. Avalik poliitika inimese igapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik (hariduspoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika). Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi-ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus. Eesmärgiks tagada riigi tõhus toimimine....
määral. Demokraatlikut Eestit silmas pidades on siinne tervishoid, haridus ning sotsiaalhoolekanne jõudnud tasemeni, kus kõik kodanikud peaksid olema uhked seni saavutatu üle. Tervishoid pakub toetusi puuetega inimestele, kõigil kodanikel võimalus kuni 19. eluaastani kasutada tasuta hambaravi, koolides tehtavad vaktsiinid ning haigekassa olemasolul laialdane tasemel arstiabi. Lisaks saab Eesti näitel mainida siinset haridussüsteemi, kus hariduspoliitika põhimõtted on hästi ära seletatud ning eesmärgid on seatud nende saavutamiseks. Õpilastel võimalus tasuta keskhariduseks ning lisaks pakub riik ka tasuta kõrgharidust, mis avab paljudele tõsistele õppuritele imekordse võimaluse õpingute jätkamiseks peale gümnaasiumit. Usun, et sellised heaoluriigi tunnused ei ole vaid siin Eestis, vaid mitmetes demokraatlikes riikides, kus rahvavõim on see, mis loeb. Silmas pidades demokraatia plusse, saab neist edasi
2. Tagada ettevõtlusele soodsad tingimused Toome Eestisse uusi investeeringuid ja loome nii 20 000 uut töökohta. 3. Toetada eksporti Suurendame Eesti konkurentsivõimet ning säilitame seega Eestis töökohad. 4. Täiend- ja ümberõpe asjakohaseks Käivitame üle Eesti vähemalt 50 ettevõtete ja töötajate vajadustest lähtuvat programmi, millega loome või säilitame 30 000 töökohta. 5. Tarkus toob tõusu Parim majanduspoliitika on tõhus hariduspoliitika investeerime jätkuvalt haridusse, teadus- ja arendustegevusse. 6. Eelista eestimaist Ostes Eestis valmistatud kaupu ja tarbides Eestis pakutavaid teenuseid anname Eestile tööd ning toome aastas eelarvesse miljard krooni.
-peab rohkem välja viiima(, mitte sisse) -pole metalle, kütust, banaane jne -arenev riik/majkriisi ajal raha vähenenud -tuleviku mõju:raha lähe välja, lõhestab iseseisvust Väliskaubanduse piirang -tollimaks -kvoodid(ekspordikvooti kasvatatakse siis, kui napib kaupa vms) Mittetolliline piirang-riigif kehtestavad tootmisstandardid, Piiratakse-tollimaks-riigi peamised tuluallikad arengumaades -kaitstakse kodumaiseid arenevaid tööstusharusid välismaitse konkurentside eest EV hariduspoliitika -pühikool-kohustuslik,keskkool-vabatahtlik,kutsekas-saadakse stippi eduka õppimise korral,plikool-riigi eelarvelised kohad ja riigi eelarvevälised kohad -praktiline õppima jääb vajaka -töötud saavad ümbeõpet
RAHVALIIT muudab haiglad kasumit taotlevatest äriettevõtetest (aktsiaseltsidest) tagasi riiklikeks raviasutusteks, mille ülesandeks on tagada arstiabi kättesaadavus koguelanikkonnale. RAHVALIIT korrastab ravimituru ja ravimite kompenseerimise- ning hinnapoliitika. Luuakse võimalused odavamate kvaliteetravimite laialdasemale kasutamisele, mis teeb ravimid kättesaadavaks ka madalama sissetulekuga inimestele. HARIDUS ON KINDLAIM TULEVIKUKINDLUSTUS RAHVALIIT rakendab ühtse hariduspoliitika ja loob tervikliku haridussüsteemi, mis tagab kõigile lastele võrdse võimaluse võimetekohase hariduse saamiseks jaoma annete arendamiseks. Sellega võrdsustatakse ka erinevate valdade ja linnade olukord, mis vähendab vaesematest valdadest väljarändamise vajadust. RAHVALIIT rakendab koolide rahastamise korra, mis arvestab maa-asustuse säilitamise seisukohalt oluliste väikeste koolide erivajadusi. Heal tasemel koolide olemasolu aitab kaasa noorteperede püsimisele maapiirkondades.
keskharidus. Õppe maht on 20-120 õppenädalat. Kutseõppeasutuste lõpetajad, kes soovivad jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel, peavad üldjuhul sooritama riigieksamid. Kõigil keskharidusega isikutel on võrdne õigus konkureerida kõrgharidust andvatesse õppeasutustesse õppima asumiseks. Haridus- ja Teadusministeeriumi struktuuri kuulub kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond, mille põhiülesandeks on ministeeriumi hariduspoliitika alase tegevuse korraldamine kutsekesk- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas. Lisaks koordineerib kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond Haridus- ja Teadusministeeriumi poolset osalemist kutsekvalifikatsioonide väljatöötamisel, omistamisel ja tõendamisel. Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad 4 Tehnikaalad Metsandus ja kalandus
Moraal – moraalinormide kogum – ühiskonna üldtunnustatud põhimõtete kogum. Majandus – Tootmise ja tarbimise korraldamine, mis on vajalik äraelamiseks. 2. Mis on poliitika, kes teevad seda ja nimeta poliitika liigid ja seleta neid. - Poliitika on riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad : Riigivõimu asutused Erakonnad ehk partied. Huvirühmitused Poliitika liigid : Hariduspoliitika. Eluasemepoliitika. Sisepoliitika. Regionaalpoliitika. Sotsiaalpoliitika. Keskkonnapoliitika. Välispoliitika. 3. Nimeta demokraatliku poliitika eesmärgid - Demokraatliku poliitika eesmärgid : Tagada iga rahvuse püsimajäämine. Tagada iga rahvuse kultuurne areng. Ühes riigis elavad rahvad pooldaksid kehtivat ühiskonnakorraldust. Ühes riigis elavad rahvad austaksid selle maa seaduseid. 4
Jaapani harisussüsteemile avaldasid suurt mõju USA õpetamismeetodid, Prantsuse unifitseeritud koolikorraldus ja Saksa teadus. Jaapanis nimetati seda haridust, mida saadi, wakon ysai, mis tähendas "Jaapani vaim, lääne teadmised" ehk "lääne haridus". Hariduselus oli oma osa demokraatlikel liikumistel, aga ka konservatiivsel suunal. Selle hariduse väljenduseks oli Tokyo ülikooli rajamine 1877 ja Teaduste Akadeemia loomine 1879. Kuni Teise maailmasõja lõpuni domineeris nn rahvuslik hariduspoliitika, mille konfutsianism etendas üsna suurt osa. 19. sajandi lõpul ilmus rida haridusdekreete, mis rõhutasid juba seni teada olnut, kuid lisandusid ja kutsekoolid ja koolid neidudele. Laienes erakoolide hulk. 1907 kehtestati 6-klassiline koolikohustus. 1912 1945: mitmed sündmused (nt Esimene maailmasõda, Vene revolutsioon) ei jäänud mõju avaldamata ka Jaapani hariduspoliitikas. Haridust püüti muuta üldisemaks ja kergesti kättesaadavaks. Esimese maailmasõja lõpul käis
2. TAGADA ETTEVÕTLUSELE SOODSAD TINGIMUSED Toob Eestisse uusi investeeringuid ja loob nii 20 000 uut töökohta. 3. TOETADA EKSPORTI Suurendab Eesti konkurentsivõimet ning säilitab seega Eestis töökohad. 4. TÄIEND- JA ÜMBERÕPE ASJAKOHASEKS Käivitab üle Eesti vähemalt 50 ettevõtete ja töötajate vajadustest lähtuvat programmi, millega loob või säilitab 30 000 töökohta. 5. TARKUS TOOB TÕUSU Parim majanduspoliitika on tõhus hariduspoliitika investeerib jätkuvalt haridusse, teadus- ja arendustegevusse. 6. EELISTA EESTIMAIST Ostes Eestis valmistatud kaupu ja tarbides Eestis pakutavaid teenuseid annab Eestile tööd ning toob aastas eelarvesse miljard krooni. Visioon 1. ANNAB INIMESTELE ROHKEM VABADUSI JA KONTROLLI OMA ELU ÜLE Näeb, et Eesti inimene aastal 2025 ... ... on suunatud eneseteostusele - tal on hea haridus ning ta elab avatud ühiskonnas, mis soosib
- sots. Pädevus läbi koosõppe - Õppimine tegevuse kaudu - Tundlikkuse ja emotsionaalse intelligentsuse arendamine (läbi kunsti, muusika, eurütmia) - Tsükliõpe - individuaalne tagasiside: tekstitunnistused - Kollegiaalne juhtimine 6. Võrdleva koolikorralduse aine ja allikad (peamised uuringud ja neid teostavad organisatsioonid). - Võrdlev koolikorraldus uurib hariduse korraldust eri riikides eesmärgiga analüüsida koolisüsteemi ja hariduspoliitika tugevaid ja nõrku külgi rahvusvahelises perspektiivis - Võrdleva koolikorralduse allikad: - Euroopa haridussüsteemid: annab ülevaate nii riikide kui teemade kaupa kodanikukasvatus, IT, haridusstandardid, elukestev õpe jne - Võrdlevad ülevaateuuringud: Education at a Glance (OECD Indicators), World education report (UNESCO) - teatmeteosed: World Education Encyclopedia; Education: The Complete Encyclopedia
02.1989 seltsiks. Avaldamaks tunnustust rahvavalgustusliku tegevuse eest mitmest soost 17. sajandi haritlaskonnale, kelle eredaimaks esindajaks on Bengt Gottfried Forselius, võtsid Rootsi-aja (15611721) juurtega koolid oma ühendusele Bengt Gottfried Forseliuse nime. B. G. Forselius oli esimene eesti kirjakeele uuendaja. Neid uuendusi rakendati õppe- ja vaimuliku kirjanduse koostamisel. Tunnustamaks B. G. Forseliuse tegevust eesti vaimuelu kujundamisel ja Rootsi riigi hariduspoliitika edumeelsust 17. sajandi Eestis, asutas B. G. Forseliuse Selts 1991. a B. G. Forseliuse medali, mis on seltsi kõige kõrgem autasu. Selts autasustab medaliga isikuid, koole, asutusi ja ühinguid teenete eest Eesti kultuuri- ja hariduselu edendamisel, eesti kooli ja haridustraditsioonide järjepidevuse hoidmisel. Medalil on nahkköites raamatu kuju, mille esiküljel on kolm inimfiguuri purjelaeva tekil ja kiri "Bengt
see koostöö toimib nii HTMi kui ka Riigikogu kultuurikomisjoni tasandil. Õppekavade väljatöötamisse on kaasatud Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse, Eesti Lasteaednike Liidu, Õpetajate Liidu ning õppeaineliitude, ainenõukogude, Koolijuhtide Ühenduse esindajad. Hariduspoliitilisi huvigruppe koondava koguna tegutseb a-st 1995 Haridusfoorum, kes analüüsib regulaarselt Eesti haridussüsteemi olukorda ja arengutendentse ning annab soovitusi haridusstrateegia ja hariduspoliitika kohta. Haridusfoorum levitab haridusalaseid väljaandeid, korraldab uuringuid, kirjastus-, koolitus- ja konsultatsioonitegevust jm lähtuvalt põhikirjast. http://koolielu.ee/info/readnews/156322/tulevikuoppimise-seminaril-otsiti-lahendusi- hariduse-valupunktidele-eestis
Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Kahekümne esimese sajandi Norra on kõrgelt arenenud riik, mille rahvastiku haridustase on üks Euroopa kõrgemaid. Eelmistel sajanditel oli riigi haridustase väga madal. Alg,-põhi-ja keskhariduse omandamine on riigikoolides tasuta. Nende ühiskonnas on oluline see, et koolides ja töökohtades antav koolitus oleks võimalikult kvaliteetne ja kõrge tasemega. Riigi hariduspoliitika peaeesmärk on tagada maailma parim haridussüsteem. Norras on umbes 3250 alg ja põhikooli, kus õpib umbes 620 000 õpilast ja töötab veidi vähem kui 60 000 õpetajat. Alg- ja põhihariduse omandamine kestab 10 aastat ja algab 6'ndast eluaastast. Kõik lapsed peavad saama võrdselt ning individuaalsetele vajadustele kohandatud õpetust ühtsel õppekaval põhinevas koolisüsteemis. Lapsi hakati koolitama 1739.aastal. 1889.aastal kehtestati 7-klassiline alg- ja
Õppe maht on 20-120 õppenädalat. Kutseõppeasutuste lõpetajad, kes soovivad jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel, peavad üldjuhul sooritama riigieksamid. Kõigil keskharidusega isikutel on võrdne õigus konkureerida kõrgharidust andvatesse õppeasutustesse õppima asumiseks. Haridus- ja Teadusministeeriumi struktuuri kuulub kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond, mille põhiülesandeks on ministeeriumi hariduspoliitika alase tegevuse korraldamine kutsekesk- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas. Lisaks koordineerib kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond Haridus- ja Teadusministeeriumi poolset osalemist kutsekvalifikatsioonide väljatöötamisel, omistamisel ja tõendamisel. Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus on ministeeriumi allasutus. Keskuse missioon on anda õpilastele, õpetajatele, koolidele, haridusjuhtidele ja avalikkusele teavet õppimise ja
MAJANDUS TOOTMISTEGURID: 1) Maa (loodusressursid, kliima, maa) 2) Kapital (reaalkapital, finantskapital) 3) Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus) Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks Alternatiivkulu ühe toote toomiseks või tarbimiseks tuleb loobuda teisest Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jääb rahuldamata. Ressursside optimaalne paigutamine- olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. SKP e sisemajanduse koguprodukt peegeldab riigis teatud ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
