Demokraatia plussid ja miinused (0)

Demokraatia plussid ja miinused
Diktatuuriks loetakse vägivallaga võetud võimu, kus võim on koondatud ühe isiku kätte. Vastupidiselt dikatuurist tähendab demokraatia rahvavõimu, mille puhul peavad olema täidetud kolm põhinõuet : konkurents , hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia on lai mõiste ning ehkki seda peetakse üheks parimaks valitsemisvormiks, siis igas riigis on ta siiski omanäoline ning alati ei eelda põhiseaduste ja valitsemisinstitusioonide olemasolu. Oma essees aga võtan aluseks Eestis toimiva demokraatia ning toon välja selle plusse ning miinuseid, sest nagu teadagi, siis igal asjal siin elus on olemas nii positiivne kui ka negatiivne külg.
Demokraatiale mõeldes olen enda jaoks selgeks teinud kaks põhimõtet, mis minu arust iseloomustavad seda kõige paremini. Esimeseks on põhimõte, mille kohaselt on tegemist õigusriigiga ning see teeb meid kõiki seaduse ees võrdseks. Kõikidel on antud õigus oma sõnale ja oma arvamusele. Ei ole oluline, kuidas on inimese väljavaated kujunenud, sõnavabadus on tal sellegipoolest. Seda ka olenemata soost, jõukusest, positsioonist või ükskõik, millisest isikuomadusest või välimusest. Seaduste ees olev võrdsustunne seab aga inimestele ka kohustuse neist kinni pidada ning teataval määral tuleb elu just seaduste järgi planeerida . Tuleb jälgida, et nendega vastuolusid ei tekiks ning lisaks tuleb kursis olla ja teadvustada enda jaoks ka uusi seadusi.
Teiseks väga positiivseks demokraatia plussiks tooksin välja heaoluriigi kujunemise. Minu arvates demokraatlikud riigid enamasti soosivad heaoluühiskonna teket ning riik panustab sellesse lisaks riigi põhifunktsioonidele olulisel määral. Demokraatlikut Eestit silmas pidades on siinne tervishoid , haridus ning sotsiaalhoolekanne jõudnud tasemeni, kus kõik kodanikud peaksid olema uhked seni saavutatu üle. Tervishoid pakub toetusi puuetega inimestele, kõigil kodanikel võimalus kuni 19. eluaastani kasutada tasuta hambaravi , koolides tehtavad vaktsiinid ning haigekassa olemasolul laialdane tasemel arstiabi . Lisaks saab Eesti näitel mainida siinset haridussüsteemi, kus hariduspoliitika põhimõtted on hästi ära seletatud ning eesmärgid on seatud nende saavutamiseks. Õpilastel võimalus tasuta keskhariduseks ning lisaks pakub riik ka tasuta kõrgharidust, mis avab paljudele tõsistele õppuritele imekordse võimaluse õpingute jätkamiseks peale gümnaasiumit. Usun, et sellised heaoluriigi tunnused ei ole vaid siin Eestis, vaid mitmetes demokraatlikes riikides, kus rahvavõim on see, mis loeb.
Silmas pidades demokraatia plusse, saab neist edasi arendada ka mõne negatiivsema omaduse. Nagu me teame, siis demokraatia nõuab rahva huvitatavust ja soovi teha oma hääl teatavaks. Kuigi paljudel, just eriti eestlastel, see soov puudub. Meile meeldib enda arvamust ja kriitikat avaldada tavaliselt siis, kui valimised on juba läbi. Mina pole veel valimas käinud, seda vaid sellepärast, et ei tundnud end valmis olevat, kuid järgmistel valimistel tahan seda kindlasti teha. Võibolla oleks lahenduseks see, kui valimisõigus anda Eestis ka 16- aastastele, sest teadagi on noored inimesed need, kes avaldavad rohkem enda maailmavaadeta ja ideoloogilisi eelistusi. Samas aga probleem omaette on siiski see, et inimesed ei huviti süsteemist , milles nad elavad. Ja kuna tegemist demokraatliku riigiga, siis riigil puudub otsene võimalus panna inimesi oma arvamust avaldama.
Kokkuvõtteks võin öelda, et mina ise olen demokraatia pooldaja ning kuigi mul puudub reaalne kokkupuude teiste valitsemisvormidega, siis usun et demokraatia plussid kaaluvad need teised vormid üle. Demokraatia annab meile eelise olla sellised nagu me ise tahame, väljendada ennast nii, kuidas meeldib ning teisiti mõtlemine ei ole keelatud. Kehtib sõnavabadus, mis osadel juhtudel võib tunduda isegi liiga vaba. Küll aga olen arvamusel, et tänapäevane demokraatia ei ole ühiskonna tippsaavutus ning ikka leiab puudusi, mida pikemas perspektiivis annab parandada. Ja lõppude lõpuks leidub ikka erimeelsusi täisliku riigi olemusest.
Eliis Mets
12B