Eesti
50 aasta pärast
Haridus on
suunatud tulevikule ning Eesti tulevik haridusele. Selleks, et Eesti
väikese riigina toime tuleks tuleb tal olla aktiivne ning
innovaatiline.
50 aasta pärast
on Eestist saanud teadusmaa. Kuna Eestis oli vähe väga väärtuslikke
loodusresursse, siis hakati panustama inimestesse ja teadusesse. Loodi uus sotsiaalne kõrgharidussüsteem, mis teeb kõrgharidusele paljudele kättesaadavamaks. See kujutab endast lepingut, millega
õpilane saab kogu haridusele kulutatud raha riigilt tagasi, peale
seda kui ta on Eestis oma erialal 5 aastat töötanud. Soodne hariduspoliitika on siia meelitanud ka palju välisüliõpilasi.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-07-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mihkel Kohav
Õppematerjali autor
• Alphaville • Eurythmics IARD roll Itaalia noorsoouuringutes • Alates 1980. lõpust pöördus arvukate itaalia noorsoouuringute tähelepanu protsessidele väikestes gruppides: muutused identiteedi loomises, avaliku sfääriga suhtlemise viisid. • Enamust neist uuringutest rahastas 1961 asutatud noorsoo ja haridusuuringute instituut IARD. Alates 1983. viiakse läbi nelja aasta tagant noorsoobaromeetreid: hoiakuid, orientatsioonid, ootused, käitumine. Sajandilõpu Lääne-Euroopa noorte eripärad Sarnaselt teistele Euroopa maadele osundavad need IARD vaatlused, et ka itaalia noorte üleminek täiskasvanuikka on üha enam pikenenud ja olemuselt fragmenteeritud. • Itaalias ja teistes Vahemeremaades iseloomustab seda protsessi 1990. lõpul pikenenud elu koos vanematega (famiglia lunga): pooled 29-aastastest meestest ja kolmandik naistest elas veel koos vanematega
rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline
vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik pere, omasooliste abielu. Eesti, tedlasi kasutatakse otsuste tegemisel. Teadmusühiskond- ühiskond, mis tugineb uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, tööl domineerib innovaatilisus ja loovus. Tööhõive, väärtused ja perekond on samad, mis infoühiskonnas. Postindustriaalühiskond- ühiskond, kus enamik tööealistest on hõivatud teenindavas sektoris. Tööhõive: masintootmine. Väärtused: olla firma omanik, jurist, arst, heaolu. Perekond: mittetäielik pere, omasooliste abielu
Johann Gottfried Herder (1744-1803) just hiljem märgiline isik, omal ajal ei peetud nii oluliseks. Saksa valgustaja, teoloog ja filosoof, 1764-1769 Riia Toomkooli õpetaja ja adjunktpastor. Pärit Ida-Preisimaalt, õppis Königsbergis teoloogiat. Seal ka Kant, kes Herderit mõjutanud. Herder Saksamaal omas piirkonnas üheks kõrgeimaks kirikutegelaseks. ,,inimkonna ajaloogeograafia" ideed. Riia perioodil huvi rahvakultuuri vastu, avaldas ,,Volkslieder" 80 Läti ja kaheksa Eesti rahvalaulu. 1807 ,,Stimmen der Völker in Lieder". Rahva vaimulaadi mõista rahvalaulude kaudu. Herderil oluline mõju rahvusluse arengule ja kontekstile. Lätis kahe maailmasõja vahel eraülikooli nimetatud Herderi Instituudiks. Pärast sõda Saksamaa Liitvabariigis loodi ,,Forschungsrad" Herderi instituut, mis kirjandust Balti riikidest ja Ida-Euroopast andis välja. Toetas vastavaalast uurimistööd. Parun Schoultz (1720-1782) liberaalne Liivimaa maanõunik, Aizkraukle mõisahärra
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust,
seda peetakse õiglasemaks ja see ei takista väikeparteide tegevust. Erakond saab parlamendist nii palju kohti kui mitu protsenti valimistel kogub- näiteks 100 kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest, saab parlamendis 7 kohta. Kandidaadid seataks üles parteide või valimisliitude nimekirjade kaupa, osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri pärast valimisi ümber vastavalt kogutud häältele. Suletud nimekirja puhul pärast valimisi uut pingerida ei tehta. Nimekiri saab nii mitu kohta, kui mitu protsenti valijaid nimekirja poolt hääletasid. Valituks osutuvad need, kes on nimekirja eesotsas. + kajastab valisjaskonna meeleolu väga hästi võimaldab ligipääsu valitsuse juurde ka pisierakondadel - killustab parlamendi- selline parlament pole töökindel Demokraatlike valimiste tunnused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid