Euroopa 2020 ja “Eesti 2020” konkurentsivõime kava (0)

Euroopa 2020 ja “Eesti 2020” konkurentsivõime kava
Arutlus
Euroopa 2020 on strateegia, mis muudab meie majanduskasvu paremuse poole 10 aasta jooksul, luues selleks paremad tingimused. Selleks, et hinnata Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide suunas liikumist, on kogu Euroopa Liidu jaoks kokku lepitud 5 peamist eesmärki. Eesmärgid on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist vastastikku. Mina võrdlen neist kolme eesmärki ”Eesti 2020” konkurentsivõime kavaga.
Esimene Euroopa 2020. aasta eesmärk on, et 20-64- aastastest elanikest töötab 75%. Eesti eesmärk on aga 2020. aastaks saavutada tööhõive määr 76%. 2012. aastaks jõudis tööhõive määr juba 71,1% tasemele . Eesmärgi saavutamiseks tuleb jätkata ja edasi arendada senist poliitikat töötajate oskuste taseme tõstmiseks ja tööjõu pakkumist suurendada. Minu arvates on see protsent saavutatav, sest peale kriisiaastaid taastus Eestis tööhõive määr kiiresti.
Teine Euroopa 2020 eesmärk on seoses kliimamuutuste ja energeetika jätkusuutlikusega vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 20% võrra võrreldes 1990. aasta heitkoguste tasemega, soodsate tingimuste korral isegi 30% võrra, ning et 20% energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest. Eesti peab tegema hindlaks, et kasvuhoonegaaside heidete kogused ei suureneks aastaks 2020 rohkem kui 10% võrreldes 2005. a tasemega. Jätkuvalt on vaja panustada energiatõhususse, et vähendada kasvuhoonegaase kokkulepitud mahus ja säästa ressursse. Eesti eesmärk oli 2020. aastaks suurendada taastuvenergia osakaalu 25%-ni, ning see oli 2011. aastal 25,7%, mistõttu Eesti eesmärk on saavutatud.
Kolmas Euroopa 2020. aasta eesmärk on koolist väljalangemise määra vähendamine, et see oleks alla 10%, ning et vähemalt 40% 30-34-aastastest omandab kolmanda tasandi hariduse (haridustase, mida omandatakse ülikoolides , rakenduslikes kõrgkoolides ja muudes asutustes, mis annavad akadeemilisi kraade või kutsetunnistusi). Eesti eesmärk on aastaks 2020. vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte osakaalu 9,5%-ni ja suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34- aastaste inimeste osakaalu 40%-ni. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik käimasolevate väljalangust vähendavate poliitikamuudatuste täielik rakendumine, lisaks tuleks arendada õppenõustamist ja karjääriteenuseid. Oluline on ka noorsootöö ja mitteformaalne haridus . Üldhariduses on vajalik lisaks faktiteadmistele järjest enam arendada loovust , ettevõtlikkust ning kujundada teisi õpilaste sotsiaalseid võtmepädevusi.
Mõlemad eesmärgid on minu arvates saavutatavad, sest Eestis on pikemas perpektiivis hariduspoliitika peamiseks suunaks kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ja riigi poolt rahastavate kõrghariduse õppekohtade arvu suurendamine , lisaks on Eestis kolmanda taseme haridusega inimeste osakaal viimase 10 aastaga oluliselt suurenenud. Olgugi, et kõrgharidusega rahvastiku osatähtsuse kasvukiirus ei vasta kavandatud eesmärgile , on see aastaks 2020 saavutatav tänu haridusreformidele.
Minu arvates on “Euroopa 2020” kasulik strateegia kõikidele Euroopa riikidele ning ka teostatav. Selle strateegiaga liigume me kõik üheskoos parema tuleviku poole, suurendame oma konkurentsivõimet ja areneme nii poliitiliselt kui ka majanduslikult.