Kultuur ja haridus (0)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Kutseharidus

SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Mis on kutseharidus?........................................................................................................... 4 Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad..........................................................................4 Kutseõpe välismaal............................................................................................................. 6 Praktika kutsekoolis............................................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................................ 9 Kasutatud allikad:.............................................................................................................. 10

Ühiskond

11

docx

Euroopa kokkuvõte

arvestades muuta. Nõusolekumenetlus kehtib aastast 1987. Selle menetluse puhul on vajalik, et parlament annab nõusoleku Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele, samuti Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule. Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata, kui saadikute absoluutne enamus hääletab Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha vastu. Sel juhul võib asi asutamislepingu kohaselt liikuda edasi lepituskomiteesse.  Haridus ja noorsootöö Euroopa Liit soovib luua teadmistepõhist ühiskonda ning olla

Ühiskond

24

docx

MAKSUMAKSJATEST SÕLTUB RIIGI HEAOLU

tasuta lõunasööke, kui tahame loota sõja korral riigikaitsele, töö kaotamise korral toetusele, haiguse korral ravile, tuleb täita oma kohust ning tasuda makse. Riigil on palju valdkondi, mis vajavad väga suuri ressursse. Toon välja riigi suurimad kuluallikad, mis tagavad riigi toimimise, aga ainult siis kui, meie maksumaksjad, oma kohust täidame. Riigieelarvesse laekunud tulu jaguneb paljude valdkondade vahel juba sotsiaalsfääri kulub 57% riigitulust, mille moodustavad haridus ja julgeolek. Julgeoleku tagamine tulevikus 3 Eesti on väike riik, mille tõttu on väga oluline keskenduda julgeoleku sektorile. Riigikaitse tähendab seda, et lisaks sõjalisele riigikaitsele ja sisejulgeoleku tugevdamisele peab riik suunama oma tegevusi tsiviilsektorile, rahvusvahelisele tegevusele ja elutähtsate teenuste toimepidavuse kindlustamisele (Vabariigi valitsus, 2016). Eriti oluline on tihendada koostööd

Ühiskond

6

doc

Ühiskond, poliitika

18. Integratsioon – Erinevate inimgruppide omavaheline lähenemine ehk lõimumine. 19. Leibkond – Sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi omavahel olla suguluses. 20. Ülalpeetav – Inimene, kes ei saa palka – õpilased, lapsed, puuetega inimesed jt. 21. Tööjõud – töövõimelised ja tööealised inimesed. 22. Sotsiaalne struktuur – rahvastikujaotus teatud tunnuste alusel, nt. Haridus, usutunnistus rahvus jt. 23. Sotsiaalne kihistus – rahvastiku paremusjärjestus ressursside alusel. 24. Perekond – keskkond, millest sõltub inimeste heaolu ja turvalisus. 25. Pluralism – Mitmekesisus, mitmesuguste ideede, arvamuste, organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. 26. Pluralistlik ühiskond – ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, kultuurid, omandivormid jt. 27

Ühiskond

47

pdf

Võru linna juubelipidustused

1934. aastal said Võrus võidu vapsid, kuid pärast 1934. aasta riigipööret võeti neilt mandaadid ära ja siseminister määras ametisse uue linnavalitsuse. Linna haldamist teostas linnavalitsus, kuhu kuulusid linnapea, abilinnapea ja linnanõunik. 1939. aasta lõpul on Võru linnavalitsuses olnud 218 ametnuikku ja teenijat.40 40 Pullat, 1984, lk 82. 14 Linna suurimaks tuluallikaks oli maksud (kuni 86%) ja kuluallikatest suurimad oli haridus ja hoolekanne (kuni 60%), heakord (23%) ja omavalitsusasutuste ülalpidamine (10%). Majanduskriisi olukorras kärbiti väljaminekuid.41 Välimus. Võru linn taotles territooriumi suurendamist, ka volikogus kiideti see heaks 1934. aastal, kuid riigivanema otsus tuli alles 1937. aastal ­ laiendada linna administratiivpiirkonda 686ha võrra. Uued piirid hõlmasid Võru mõisa maid, Võrusoo piirkonda, raudteejaama alevikku, kasarmuid jaama taga, osa Kubija suvilatest

Ühiskond

10

docx

Ühiskond - kihistumine

inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Näiteks rääkides varanduslikust kihistumisest, on kõne all ennekõike sotsiaalsed klassid. Vaadeldes elustiilist ja lugupeetavusest tulenevaid erinevusi, kõneleme kihistumisest staatusgruppide tasandil. Samuti jaguneb ühiskond eliidiks ja massiks kui vaadelda ühiskonnagruppide mõjukust ühiskonnaelu erinevatel tasanditel. Varanduslikust kihistumisest sõltuvad haridus, kaupade ja teenuste tarbimine, lugupeetus jms. Varanduslik kihistumine avaldub sotsiaalsetes klassides, kus eristatakse alamklassi, keskklassi ja kõrgklassi. Eestis avaldub varanduslik kihistumine just selle näol, et erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste vahel on üsna märkimisväärne. Eesti pole küll kõrgelt arenenud ja võrduslik ühiskond, kuid ka mitte arengumaa, kus keskklass peaaegu puudub. Eestis erinevalt teistest riikidest on ebavõrdsus vähenenud, mitte kasvanud

Ühiskond

23

docx

Eesti ajakirjad 2014

Akadeemiake 4. Kirikiri 5. Kitarr 6. Kunst.ee 7. Looming 8. Värske Rõhk 9. Maja 10. Muusika 11. Ninniku 12. Jeruusalemma Sõnumid 13. Fenno-Ugria 14. Epifanio 15. Algernon 16. Positiiv 17. Tantsija 18. Teater. Muusika. Kino 19. Vikerkaar 20. Haridus 21. Kultuur ja Elu ● Majandus 1. Ametlikud Teadaanded (AT) 2. Eesti Majanduse Teataja 3. Novaator 4. Sekretär.ee ● Teadus 1. Teadus.ee 2. Eesti Arst 14  3. Eesti Loodus 4. Folklore 5. Hippokrates 6. Hirundo 7. Horisont 8. Keel ja Kirjandus 9. Juridica 10. Linnurada 11

Ajakirjandusajalugu

4

doc

Rahvusvahelised organisatsioonid Eurooopas

Indrek Tarand, Siiri Oviir) 4. Euroopa Kohus – lahendab liikmesriikide jne õigusvaidlusi, kohtunik igast liikmesriigist (Uno Lõhmus) 5. Euroopa Kontrollikoda – kontrollib EL rahaliste vahendite haldamist, 15 liiget(Kersti Kaljulaid) 6. Euroopa Ülemkoda 7. Euroopa Keskpank – ül tagada euro stabiilsus 2. Euroopa Nõukogu – Inim-, sotsiaal-, keelelised õigused, haridus ja kultuur.  1949/Eesti 1993  47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast, ei kuulu Valgevene  Peasekretär: Thorbjorn Jagland 3. NATO e. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon – Kindlustab ja kaitseb poliitiliste ja vajadusel ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust.  1949/Eesti 2004  Liikmeid 28 - Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal,

Ühiskond

Lisainfo

Kommentaarid (0)