Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

POLIITILISED IDEOLOOGIAD (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Millist ideoloogiat ühiskonnakorraldust Te pooldate ja miks?
  • Millise ideoloogia kandjad on Eesti erakonnad?
Seminar 1 POLIITILISED IDEOLOOGIAD
Poliitilised ideoloogiad on maailmavaated, millest tulenevalt ühiskondlikke poliitikaid ( majanduspoliitika , hariduspoliitika jne) kujundatakse. Ideoloogiate mõistmine aitab mõtestada ühiskonda, kus me elame. Eksamil osata selgitada liberalismi, konservatismi ja sotsiaaldemokraatia olemust.
LIBERALISM rõhutab, et iga inimene peab olema vaba vahelesegamisest ja tal peab olema võimalus tegutseda nii, kuidas ta iganes soovib. Üksikinimene on liberaalide silmis alati olulisem kui kollektiiv /riik. Inimese vabaduse rakendamise üks tingimusi on võimalikult „vähe“ riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete — seaduste - täitmist. Kaasaegne liberalism rõhutab riigikorralduse küsimustes:
    • Riigi keskvõimu detsentraliseerimist ja kohaliku omavalitsuse tugevdamist
    • Religiooni ja riigi lahutamist (sest religioon on iga inimese eraasi)
    • Riigi ja ametnikkonna volituste piiramine ja kontrollimine
    • Tugev kodanikuühiskond, kes seisab oma õiguste ja vabaduste kaitsmise eest
    • Vabaturumajanduslike põhimõtete rakendamine – majandussüsteem peab olema maksimaalselt vaba riigi piiravatest tingimustest
    • Sotsiaalhoolekanne peaks olema piiratud, sest olulisem on tagada riigis inimestele õiguslikult võrdsed võimalused

KONSERVATISM. Riik on loodud selleks, et vägivaldset ühiskondlikku olukorda ( revolutsioon , ülestõusud, sõda) ära hoida, surudes alla indiviidide erahuvid ja püüdes luua ühishuvisid, mille olulisimaks väljenduseks ongi traditsioonid ehk põhiväärtused. Riigivõim peab olema tugev ja kindlustama füüsilise julgeoleku ja looma turvalise raamistiku inimlikule elule. Kaasaegne neokonservatism rõhutab, et riigi ülesandeks on:
  • sise- ja välisjulgeoleku tugevdamine ja kodanike kaitsmine ohu ja vägivalla eest,
  • tugeva kohtusüsteemi ja korrakaitsejõudude arendamine
  • hoida ja säilitada traditsioone, mis põhinevad inimlikel põhiväärtustel
  • mitte sekkuda riigi majandusse, kaitsta eraomandust ja olla madalate proportsionaalsete ehk võrdeliste maksude poolt
  • majanduspoliitika ja valitsemisstruktuur peavad olema selgelt eristatud
  • sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste kollektiivide (suguvõsa, naabruskond, kirikukogudused, seltsid jt) rolli – riik maksab abirahasid ja toetusi alles siis, kui eelnimetatud struktuurid seda ei suuda.

SOTSIAALDEMOKRAATIA pooldab ühiskondlikku õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides. Riik peab väärtustama ühiskonnaliikmete solidaarsust ja koostööd ühiste huvide nimel. Sotsiaaldemokraatia läbivaim idee on inimestevaheline poliitiline ja majanduslik võrdsus: sotsiaalne ebavõrdsus ei ole loomulik ja seda ei tohiks aktsepteerida. Inimloomus on põhiolemuselt hea ning riigi olulisim roll on tagada inimeste võimalikult suur võrdsus. Kaasaegne sotsiaaldemokraatia rõhutab, et riigielu korraldamisel on oluline:
  • tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast,
  • Eesmärgiks on kujundada riigist üldise heaolu riik, mis hoolitseb vähem kindlustatute sotsiaalse turvalisuse eest
  • Sotsiaalset ebavõrdsust peab ühiskonnas võimalikult vähe olema – riigikorraldus (nt haridussüsteem) ei tohiks olla selline, mis toodab „vaesust“ ja „rikkust“ (ei saa lubada, et vaesed jäävadki vaeseks ja jõukad elavad nii, et nad ei aita teisi vähemedukaid ühiskonnaliikmeid)
  • kujundada riikliku majandussektori ja eramajanduse kombinatsioon. Sotsiaaldemokraatia eeldab, et majanduspoliitika peaks olema riigis selline, mille järgi riik reguleerib eraomandusele rajanevat turumajandust (sekkub majandusse), ergutab riiklike krediitidega tarbimist ja investeerimist

Millist ideoloogiat (ühiskonnakorraldust) Te pooldate ja miks?
Millise ideoloogia kandjad on Eesti erakonnad?
POLIITILISED IDEOLOOGIAD #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mulder Õppematerjali autor
Poliitilised ideoloogiad on maailmavaated, millest tulenevalt ühiskondlikke poliitikaid (majanduspoliitika, hariduspoliitika jne) kujundatakse. Ideoloogiate mõistmine aitab mõtestada ühiskonda, kus me elame.

Sarnased õppematerjalid

Politoloogia
12
docx

Politoloogia

mida sotsiaaldemokraatlikud parteid hakkasid kasutama 20. sajandi lõpus ja 21. sajandil. Populaarsemad ideed: võrdsed võimalused; ettevõtlikkus; õigused koos vastutusega; rõhk töötamisel, tööl kui eetilisel kohustusel. Esikohal on hõivepoliitika. Teisi aktuaalseid teemasid on kolm: tööhõive maksimeerimine, avalike kulude kokkuhoid, suund heaoluriigi sotsiaalsetele investeeringutele (pere- ja tööelu ühitamine, koolitus). 3. Erakondade poliitika ja poliitilised pakkumised a) Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse. Programm lähtub üldisest ja igaühe vabadusest ning püüdleb arengule, stabiilsusele ja heaolule. Selle saavutamise teeks on ennekõike vabal eneseteostusel, vabal ettevõtlusel ning omandi kaitsel rajanev majandusareng. Ainult tugev majandus

Politoloogia
Ühiskonna kontrolltöö - Ühiskonna sidusus
5
docx

Ühiskonna kontrolltöö - Ühiskonna sidusus

parandada/arendada riiklikke toetusprogramme. 8. Ühiskonna sidusus ÜHISKONNA SIDUSUS ­ ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine. KUIDAS SAAKS SUURENDADA SIDUSUST ÜHISKONNAS? (3) - kõikidele riigi elanikele võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise tagamine - võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks ja eneseteostuseks - hoolekandeteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine 9.Poliitilised ideoloogiad ja nendest lähtuvad heaoluühiskonna mudelid. Heaoluühiskonna mudelid: - Konservatiivne heaolumudel (Saksamaa, Prantsusmaa). Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel, s.t et töötaja, kes on pikka aega maksnud kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni

Ühiskond
Sissejuhatus politoloogiasse
14
odt

Sissejuhatus politoloogiasse

Poliitikateadus on ühiskonnateaduse haru, mis püüab süstemaatiliselt kirjeldada, analüüsida ja seletada riiklike institutsioonide, pol organisatsioonide, pol protsessis osalevate inimeste omavahelisi vahekordi, poliitilisi valikuid ning käitumist, pol muutuste sots põhjuseid. Huvitutakse võimusuhete mehhanismidest ja võimuvahekordade arengust pikaajalises perpektiivis. Neid probleeme käsitletakse mitmes valdkonnas: poliitilised ideed, ideoloogiad ja teooriad; poliitilised ja sotsiaalsed huvid ning nende vahekorrad; poliitilised institutsioonid; riiklik ja omavalitsuslik administratsioon; pol reziimid, protsessid. Poliitikateadust võib pidada ka teadust võimust. Võim on inimeste või ühiskondlike institutsioonide võime allutada inimesi, sotsiaalseid gruppe või riike neile võõrale tahtele. Poliitika liikumapanevad jõud Inimese tegevuse liikumapanevad jõud: põhimõtted ja ideed(ideoloogia, teooria);

Politoloogia
Ühindkonna eksami kordamine
42
doc

Ühindkonna eksami kordamine

 tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule  majanduse jätkusuutlik areng 6. ÜHISKONNA STRUKTUUR Inimesed erinevad jõukuse, varaliste ja vaimsete ressursside, maailmavaate ja elulaadi poolest. Need tegurid muudavad ühiskonna mitmepalgelisemaks. Pluralistlik ehk mitmekesine ühiskond on ühiskond, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid:  sallivuslik hoiak – austatakse õigust olla vastandlikult erinev  koostöö – tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled  dialoog – orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa  solidaarsus – tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: sallimatus, assimileerimine, likvideerimine, võitlus kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine

Ühiskond
Ühiskonna eksami konspekt
21
doc

Ühiskonna eksami konspekt

· tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule · majanduse jätkusuutlik areng 6. ÜHISKONNA STRUKTUUR Inimesed erinevad jõukuse, varaliste ja vaimsete ressursside, maailmavaate ja elulaadi poolest. Need tegurid muudavad ühiskonna mitmepalgelisemaks. Pluralistlik ehk mitmekesine ühiskond on ühiskond, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid: · sallivuslik hoiak ­ austatakse õigust olla vastandlikult erinev · koostöö ­ tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled · dialoog ­ orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa · solidaarsus ­ tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: sallimatus, assimileerimine, likvideerimine, võitlus kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine.

Ühiskonnaõpetus
Eksami küsimused
21
doc

Eksami küsimused

Politoloogia (poliitikateadus) Dotsent Norbert Peder Sissejuhatus 1. Poliitilised ideed ja teooriad, nende arengu põhietapid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B

Politoloogia
Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks
15
doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldiseid, kättesaadavaid ning mõistetavaid reegleid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks. Põhiseadus on üksnes normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ning piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimude lahusus ning vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või väikese tipp-poliitikute rühma kätte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine. Õiguse struktuur

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonnaõpetus II kursusele
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus.

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun