Muldade hävimise peamised põhjused: · Muldade erosioon - tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne taimekatteta aladel. · Kõrbestumine - viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle matmine. · Muldade sooldumine - kõrbestumise alaliik. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. · Muldade hapestumine - eeldus on alustevaene lähtekivim, happevihmad. · Raskmetallid mullas - raskmetallid mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Satuvad mulda metallitööstusest, autokütustest ja ohtlikest jäätmetest, väetistest. · Muldade hävimine ehitustegevuse tõttu - Inimene katab viljaka mulla aina suurematel ajadel ehitiste ja teede alla. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks
Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Orgaanilisi aineid: *insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid *bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest *toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid *puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus *lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid: *raskmetallid *happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) *keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses *väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega *muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Peamisteks reostusallikateks on tööstus...
sellepärast peab puidu varumisel arvestama ka metsa juurdekasvuga. Kui metsa raiutakse nii palju, kui seda igal aastal juurde kasvab, siis jätkub puitu alatiseks. Seal aga, kus selle reegli vastu eksitakse, saavad isegi tohutud metsavarud lõpuks otsa. Nõnda on juhtunud mitmes Venemaa piirkonnas ja võib juhtuda Kanadas. Seevastu Soome ja Rootsi on juba õppinud oma metsi õieti majandama. Keskkonnaprobleemid Euroopa ja Põhja-Ameerika okasmetsi ohustavad happevihmad. Tehased ja vabrikud, aga samuti autod paiskavad õhku mürgiseid aineid, millest kõrgel õhus moodustuvad happed. Koos vihma või lumega langevad need alla, sattudes nii veekogudesse, maapinnale ja taimedele. Happevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud, sest nemad ei langeta oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse.
mürgised, ja nende lagunemiseks. Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada.Kivisöe- ja õliküttega soojusjaamad paiskavad keskkonda väävli- ja lämmastikuühendeid, raskemetalle jm. Saasteaineid, mis hävitavad loodust ja kahjustavad tervist. Saastamisega kaasneb, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, elukeskkonna halvenemine, kliima soojenemine, veekriis ja vee reostamine, happevihmad jpmt. Alternatiivsete energiaallikate vähene kasutamine - ei tasu end ära. Nt. tuuleenergia kasutamine on kallis, päikesekiirgust saab kasutada vaid teatud piirkonnas ja sedagi ei tohi teha liiga ulatuslikult, muidu jäävad energiapuudusel seisma Maa loodusprotsessid. Taastumatute energiaallikate ammendumine, mida põhjustab nende liigne tarbimine. Olemasolevaid taastumatuid energia ressursse kasutatakse teist
25. Tunne maailma metsatüüpe ning hinda neis võimalusi arendada metsamajandust ja metsatööstust. TABEL 26. Nimeta 5 riiki, kes on maailmas puidu varumisega esimeste hulgas. USA, Kanada, Brasiilia, Venemaa ja Hiina. 27. Millistes riikides paiknevad maailma suurimad metsatööstusettevõtted (metsatööstusklastrid)? USA, Kanada, Soome, Rootsi ja Jaapan 28. Selgita metsandusega seotud keskkonnaprobleeme. Röövaraie * Pidev põldude laienemine. Happevihmad * Errosiooni oht. Metsatulekahjud.
Alumii- alumiiniumfosfiidiga toiduvalmistami-sel ja teiste nium on pandud hävitatakse teravilja- alumiiniumi neuroogiliste ohtlike jäätmete hoidlates putukaid ja sisaldavast veest, probleemidega hulka ja see närilisi. toidu valmistami- haigetel, mis võib nõuab tavapära- Happevihmad ne ja hoidmine viia dementsuseni ja sest erinevat põhjustavad mulla alumiinium- lausa surmani. käitlemist. Toidu happelisuse nõudes) Oletatakse, et valmistamisel, suurenemist, mis paneb Inimese organism alumiinium võib olla hoidmisel ja tar-
Eesti veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellega kaasnevad probleemid Koostas: 2012 Peamised vee kasutusalad: Taime ja loomakasvatus Hüdroelektrijaamades Toiduainete tootmine Kõlbliku joogivee tootmine Tööstustes Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt Haridus,tervishoid, majutus Kaevandamine Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne Olme Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta) 2000000 1877836,01 1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000 1000000 Vesi kuupmeetites 800000 600000 400000 200000 0 2008 2009 2010 2011 Kust...
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. ...
organismidega paljunemisvõimelisi järglasi 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik on mingi ala organismide kogum 11. Biotroof Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. 12. Detriitahel toiduahel (laguahel) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine veekogu toitelisuse tõus 14. Happevihmad gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed 15. Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest 16. Hüdrosfäär maakera veestikust moodustunud sfäär 17. Kantserogeenne aine keemilise koostise ja päritoluga aine, mis organismi sattudes võib põhjustada või soodustada kasvajate teket 18. Karjatusahel toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning
Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osoonikihi paksusel on tüüpiline aastane käik-kõige paksem on ta märtsis ja seejärel langeb tasapisi kuni kõige õhema seisuni oktoobris-novembris. Kliima suurel soojenemisel on muidugi ka otseseid halbu tagajärgi. Kuid olulisemad tagajärjed võivad taas tuleneda keerukamate seoste kaudu. Need on alati olemas nii looduslikes süsteemides kui nende kombinatsioonides inimtekkeliste süsteemidega. Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus nad reageerivad niiskusega ning moodustavad väävelhappe ja lämmastikhappe. -4- MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra. Hinnanguliselt on selle põhjuseks on 90% tõenäosusega inimtegevus, täpsemalt
7 pehmendav ja ühtlustav mõju on märgatav. Lõunaosas on keskmine temperatuur jaanuaris 1 °C, põhjaosas 14 °C, juulis vastavalt 14 °C kuni 20 °C. Sajab aastaringselt, 400- 700 mm/a, kõrgemal mägedes kohati üle 1500 mm/a. Sademete hulk kuude lõikes on stabiilne. Õhusaastumisega seotud probleemid Probleem number 1 on happevihmad. Nende tulmusel hävib metsa ala ning on tekkinud ka happejärved. Happevihmade tulemusel imbub muldadesse happeid, mis rikub mulla viljakust ning selle tõttu langeb ka põllumajanduse tootlikkus. Õhku vajavad kõik elusolendid ning kui see on saastatnud, siis nende elukvaliteet kannatab selle all. Väätamisväärsus Rootsis: Lapimaa Lapimaaks kutsutakse alasid, kus elavad laplased ehk saamid, keeleliselt eestlaste sugulasrahvas
Mets katab 30 % Saksamaa pinnast. Üle kolmandiku metsast kuulub riigile. Kõige rohkem kasvab metsades okaspuid, kuid on palju ka kase-, tamme- ja pähklipuumetsi. Saksamaal kasvab palju õistaimi. Neid on seal vähemalt 2500 liiki. Metsas on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Suur osa metsa on istutatud, sellest üle poole moodustab männimets. Looduslikku tamme- ja pöögimetsa on säilinud väga vähe, nulumetsa on kahjustanud happevihmad. Alpides on 1600 m-st kõrgemal mäginiite ja võsa. Saksamaa loodeosas on palju rabasid ja nõmmi. Loomastik Saksamaa loomastik on vastupidiselt taimestikule vähem mitmekesine. Seal pole säilinud põlisliike. Metsades võib kohata selliseid imetajaid nagu näiteks metssiga, hirv, mäger, nirk, kobras, põder, hunt, metskits ja rebane. Varem elasid Saksamaa metsades veel sellised imetajad nagu karud, ilvesed ja metskassid (ja mõned veel), kuid nüüdseks on nad hävinud.
Kõrbestumine on ka arenenud riikide probleem, näiteks Austraalia. 12% on kõrbed, põua all kannatab 35% maismaast. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Muldade sooldumine. Põhjustab kunstlik niisutamine. 18% haritavast maast vajab niisutamist. Ka jõevesi on kuivades piirkondades soolarikkas, vesi aurub ära sool jääb mulda. Pakistanis 50 000 hektarit. Hapestumine. Palju vesinikioone. Happevihmad, okkavaris. Hapestumise vastu lupjamine. Raskemetallid mullas. Plii, elavhõbe, kaadmium. Seotud huumusosakestega, lähevad sinna sisse. Näiteks akudest, autokütused, reovesi, metallurgia. Ehitusdegradatsioon. Üha suuremad alad kaetakse ehitiste, teede ja kaevandustega. Bioloogiline degradatsioon. Vähe toitaineid. Pidevalt üks ja seesama taim võtab ära kõik toitaineid. Kasutab ära teatud toitained. Hakkavad levima teatud kahjurid ja taimehaigused (nt
Muldkate on maakoore pindmine kith, milles mikroobid, seened ja taimed tekivad ja muunduvad orgaanilist ainet Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, ...
Maak sisaldab aherainet - kasutut osa. Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks.Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi - happevihmad Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi · Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi jaotatakse edasi Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt
Õlemaailmsed organisatsioonid on kuulutanud arseeni kantserogeeniks. Nagu ajaloo sektsioonis mainitud, on üheks raskendavaks asjaoluks arseenimürgituse puhul selle tuvastamine kuna sümptomid kattuvad paljude tavaliste haigustega. Arseen meie joogivees. Arseenimürgistuse oht ähvardab meid ka nüüdisajal. Fossiilkütuste põletamisel satuvad arseeniühendid tolmtuhana õhku, mida sisse hingame. Ühes tonnis kivisöetuhas on näiteks umbes 500 grammi arseeni. Tuhahunnikust viivad happevihmad arseeniühendeid loodusringesse. Ka looduslikud veed sisaldavad arseeni. Maailma Terviseorganisatsiooni standardi järgi on joogivee lubatav arseenisisaldus 10 ppb (parts per biljon, miljardik). Ajakirjanduse andmeil on Ülemiste järve vee arseenisisaldus lubatust 10 korda väiksem. Soomes, eriti Tampere ja Hämeenlinna ümbruses, on aga looduslike vete arseenisisaldus palju suurem. Paljudes paikades Maal (Hiinas, Indias, Vietnamis, mõnedes USA regioonides jm) on vee arseenisisaldus lubatust
Kõrbestumine- muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu Kaitseks- pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine Muldade sooldumine- mullaviljakuse langemine soolade kogunemise tõttu Kaitseks- vähendada muldade niisutamist ja aeg ajalt mullad läbiuhtuda Muldade keemiline reostumine- 1. Hapestumine- taimed seovad palju toiteelemente ja mullas tekivad organismide lagunemise käigus orgaanilised happed, põhjustavad ka happevihmad Kaitseks- muldade lupjamine 2. Üleväetamine- mulda kogunevad ühekülgsed mineraalained, mis ei soodusta taimede kasvu Kaitseks- väetada vähem 3. Raskemetallid mullas- mulda kogunenud raskemetalle, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja loetakse toksiliseks, kuna need mõjuvad kahjulikult mulla elustikule ja mullaprotsessidele
· puidu varumisega, · niiskes paraskliimas ka puuviljakasvatusega. INIMTEGEVUS Inimtegevuse tagajärjed: Vahel raiutakse metsa nii palju, et okaspuud, mis kasvavad aeglaselt, ei jõua uuesti üles kasvada, nagu juhtus näiteks Kanadas ja Venemaal, kus metsad hävisid. Aegade jooksul on okasmetsade pindala inimtegevuse tulemusena vähenenud metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. Euroopa ja PõhjaAmeerika okasmetsi ohustavad happevihmad. Tehased, vabrikud ja autod paiskavad õhku mürgiseid aineid, millest kõrgel õhus moodustuvad happed. Koos vihma või lumega langevad need alla, sattudes nii veekogudesse, maapinnale ja taimedele. Happevihmade suhtes on eriti tundlikud okaspuud, sest nemad ei langeta oma okkaid igal aastal nagu teevad seda lehtpuud oma lehtedega ja mürgised ained saavad koguneda okastesse Metsi on laastatud ka parvetamiskõlblike jõgede ümbruses, sest maanteede ja
Parasvööde Helene Tismus 8a Juhendaja: Mare Salu Mis on parasvööde? Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötmes on temperatuur paras- suval pole liiga kuum ja talvel pole liiga külm. Selgesti on eristatavad neli aastaaega- kevad, suvi, sügis ja talv. Sademete hulk jääb aastas 250-2000 mm vahemikku (see sõltub asukohast). Parasvöötmes on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad. Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan. Parasvöötme loodusvööndid on: parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised r...
ÖKOLOOGIA Ökoloogia uurib organismide ja kekskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Populatsioon on rühm sama liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. (Tähtvere pargi jänesed) Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA inimese siseehitus MORFOLOOGIA ...
SAKSAMAA Referaat 2014 1 Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km² .See teeb ta Euroopas suuruselt kuuenda riigi, enne teda on Venemaa,Ukraina,Prantsusmaa,Hispaania ja Rootsi. Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põh...
Aheraine eraldamist kutsutakse rikastamiseks. Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi , sest tekkivad happevihmad. Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi · Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi ja jaotatakse edasi- Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt .
Saksamaa Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km² .See teeb ta Euroopas suuruselt kuuenda riigi, enne teda on Venemaa,Ukraina,Prantsusmaa,Hispaania ja Rootsi. Seal elab 2013. aasta seisuga 80 327 900 inimest. Rahvastiku tihedus on 229 in/km². Rahvaarvu järgi on Saksamaa suurim riik Euroopa Liidus ja Euroopas on ta teisel kohal (esimene on Venemaa). Riigikeeleks on saksa keel. Pealinn on Berliin. Saksamaa rahaühik on euro, mis võeti kasutusele aastal 2002. Asend Saksamaa Liitvabariik asub Kesk-Euroopas. Teda piiravad põhjast Taani, Läänemeri ja Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamer...
- Esineb poolkõrbedes ja kõrbetes 5. Füüsikaline kahjustumine - Mullad hävivad: - Ehitised - Kaevandused - Roomiksõidukid - Kaitse: mulla eemaldamine 6. Keemiline hävimine - Põhjustajateks tööstuses ja põllumajanduses tekkivate või kasutatavate ainete sattumine mulda, näiteks: - Väävliheited - happevihmad, muldade hapustumine - Mürkkemikaalide kasutamine kahjurite tõrjeks - Radioaktiivne saastumine 7. Bioloogiline kahjustumine - Kaitse: karmid seadused - Orgaanilise aine puudulik taastootmine mullas, näiteks: - Esineb alepõllunudse tingimustes väga intensiivsel mulla kasutamisel - Ühesuguste põllukultuuride pideval kasutamisel - Kaitse: erinevate taimeliikide kasvatamine Agrokliimavöötmed
Kasvuhoonegaas rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Põhjustavad ksvuhooneefekti. (veeaur,osoon,metaan,süsinik,-lämmastikdioksiid). Osoonikiht keskmiselt 15-55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem konsentratsioon. Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Happesademed e. Happevihmad sademed, mille pH on madalam kui 5. Põhjustajaks on inimtekkelised saastegaasid. On tõsiseks keskkonnaprobleemiks, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestusi. Sudu teatud sorti õhureostus. Võib tekkida biomassi põle(ta)mise tagajärjel. HÜDROSFÄÄR Maailmameri katkematu kihina 70,8 % Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmamere hulka ei kuulu järved. (kaspia meri). Koosneb 5 ookeanist: Atlandi-,
Pedosfäär muld Mõisted: Muld maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja elutalooduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine) ja keemilisel (porsumine) toimel. Porsumine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Rabenemine kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilisemineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosa...
Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osooni O3 Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 1555 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast[ Sudu on teatud tüüpi õhusaaste. Termin "sudu" on kokku pandud sõnadest 'suits' ja 'udu'. Esineb vähemalt kahte tüüpi
Ja see on üks väga suur probleem. Kõik see tootmine ja tarbimine tekitab maailmas palju keskonnaprobleeme. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Ja kui nii edasi läheb võib muutuda inimesel elamine planeedil maa väga raskeks. Seoses liigse tootmisega ja keskonna saastamisega on maakera temperatuur tõusma hakanud. Soojemates piirkondades on veelgi suuremad kuumalained ja külmades paikades on ootamatult soe. See on väga ohtlik loomadele ja taimedele, sest nad ei suuda kohaneda uue keskonnaga. Teatud piirkondades esineb ka toidu ja veepuudust. Arvatakse, et siiani
Koos erasektori panusega moodustavad investeeringud teadusse aga umbes 3,9% Rootsi SKPst. Rootsi rahvaarvu arvestades moodustab see ühe inimese kohta 820 eurot. Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus. Rootsis on 28 rahvusparki kogupindalaga 699 863 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu harilik kuusk. Rootsis on kümneid tuhandeid järvi. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). 16
Pedosfäär 1.Mulla koostis. Muld koosneb tahkest (mineraalne ja orgaaniline aine), vedelast (mulla vesi) ja gaasilisest (mulla õhk) osast.(joon ). Enamasti moodustab põhiosa mulla tahkest mineraalne aine. Ainult liigniisketel aladel, kus tekib turbakiht on orgaanilisel ainel suurem osakaal. Mulla mineraalaine koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest. 2.Võrdle füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline Keemiline · toimub temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumisel ja kokkutõmbusel; · keemilised elemendid reageerivad; · kivimite keemiline koostis ei muutu; · muutub kivimite keemiline koostis: · vajalik temperatuuri kõikumine; · vajalik kõrge temperatuur, palav kliima; · vajalik vee j...
Vähe puuliike. Kasutatakse palju tarbepuiduna. II Millega tegeleb metsamajandus ja millega metsatööstus? V: Metsatööstus tegeleb puude varumise ja töötlemisega. Metsamajandus tegeleb metsa taastamisega, puude hooldamisega, metsaalade kuivendamine, sanitaarraidega. III Millistele maailma regioonidele ja riikidele on iseloomulikud järgmised metsade hävimist põhjustavad nähtused? · PIDEVAD METSATULEKAHJUD: Austraalias, USA · HAPPEVIHMAD: Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa, Tsehhi · PIDEV PÕLLUMAADE LAIENDAMINE METSADE ARVELT: Aafrika, Kagu- Aasia · METSADE RÖÖVRAIE: Lõuna-Ameerika, Kagu-Aasia · SUUR PUIDU KASUTUS: Euroopa Energeetika ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA T ÄHTSUS: I Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? V: Looduslik energiavarade hankimine, elektri-, soojusenergia, mootori kütuse tootmine ja energia toimetamine tarbijale.
inimmõjude tulemusel atmosfääri paisatavad gaasid põhjustavad niinimetatud kasvuhooneefekti ehk kliima soojenemist. Õhureostuse põhjused: - Tehased, elektrijaamad - Autod - Põlevkivi põletamine - Jäätmete põletamine - Komposteerimine - Loomapidamine (sõnnik) Õhureostuse mõjud: - Inimese tervisele - Silmade, nina- ja limaskestade ärritus - Nohu, kurgukipituse, angiini ja bronhiidi sagenemine - Suureneb tuberkuloosi, astma, kopsuvähi teke - Allergiad - Happevihmad - Osoonikihi vähenemine - Kliimamuutused Kasvuhoonegaasid Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle
SO2. Kütustes leiduvatest lämmastikuühenditest tekib põlemisel NH3 ja N2 kõrval ka NO ja NO2. Lämmastikoksiid(NO) oksüdeerub õhus lämmastikdioksiidiks(NO2). SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised vihma- ja lumesademed happesademeteks. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. 5 VEE SAASTUMINE Veekogude peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed. Nii tööstuslikud kui ka olmeheitveed jõuavad lõpuks ju looduslikuesse veekogudesse. Tööstuslikud heitveed võivad sisaldada raskmetallide ühendeid ja mitmesuguseid
kolmandaks põlvkonnaks taastub. Inimesed on siia ilma loodud soojuslemestena. Iga inimene vajab kodu. Olenevalt geograafilisest paiknemisest vastavat tüüpi. Paratamatult raiume puid, põletame kütuseid, toome maapõuest välja ohtlike elemente, mille tagajärjel satub õhku küllaldaselt süsiniku ja väävliühendeid. Samas ei jää kõik see keemia meie peadekohale niisama hõljuma vaid hakkab omakorda omavahel reageerima ja tulemuseks on happevihmad, osooniaugud ja kasvuhooneefekt, mis otseselt muudavad inimkonna eluolu kehvemaks. Järjekordselt jõuame teemani, kus me hävitame loodust, mõtlemata sellele, kui palju see meid ennast kahjustab ning hävitame ilu enda ümber, mida pigem peaksime kõigi võimaluste piires säästma. Järk-järgult puu oksi maha saagides on puu tõenäoliselt hukule määratud. Keegi aga ei soovi, et tema koduga juhtuks samalaadne reaktsioon. Seega on tähtis, et
· Vihmametsade pindala vähenemine liigid hävivad ja vihmametsade hävimise korral tulevad kliimamuutused, mis võivad inimkonnale hävitavalt mõjuda. · Mulla vaesumine toitaineid mullas jääb vähemaks ning taimkatte mitmekesisus väheneb. · Põhjavee reostumine Maailma ähvardab puhta joogivee puudus. · Mageveevarude puudus Ei saa põllumaid niisutada, toimub kõrbestumine. · Õhusaaste mõjub halvasti inimeste tervisele. · Happevihmad Mõjub taimkattele halvasti(okaspuud), võib tõsta veekogu happelisust. · Veekogude reostumine liigid surevad. (Wikipedia,Globaalprobleemid, http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalprobleemid, 17.02.2012) Osoonikihi hõrenemine ,,Osoon moodustab Maa ümber efektiivse kaitsekilbi, mis on õrn ja kergesti purustatav. See paikneb 20 kuni 50 kilomeetri kõrgusel stratosfääris nõnda hõreda kihina, et kogutuna kokku
kütuseid, optika-ja meditsiiniseadmeid, metallimaake, mootorsõidukeid. Impordipartnerid: Jaapan 9,8%, Lõuna-Korea 9,2%, US 7,1%, Saksamaa 5,1%, Austraalia 4,3% (2012). Keskkonnaprobleemid Hiina peamiste energiavarustus tugineb söe tootmisele. See vabastab palju CO2te, hoolimata sellest, et CO2 emissioon ühe elaniku kohta Hiinas on ainult 1/10 sllest, mida toodetakse Ameerika Ühendriikides, aga selle absoluutne maht põhjustab tõsiseid kohalikke keskkonnaprobleeme, nagu näiteks happevihmad. Viimase 50 aasta jooksul umbes tuhat ruutkilomeetrit maaharimismaid on kõrbestunud. Metsade moodustava vaid 13% kogu mast ja see on väiksem kui maailma keskmine määr 22%. Yantz jõgi ja Yue Jiang jõgi on muutunud saastatuks, kuna neisse valatakse tööstuslikult saastatud vedelikke. Põllumaade suurus on vähenenud , suurendades sissetulekute ebavõrdsust ja stagneerunud tootlikkuse kasvu, mis on süvendanud elanikkonna kasvu ja kasvavat nõudlust põllumajandustoodetele.
migratsiooni, kergesti leviksid nakkushaigused. Tänu migratsioonile võib tekkida eri kultuuride ja rahvuste vahel konflikte ja sõdu. Nõrga soojatalumisvõimega inimeste nagu imikute ja eriti vanemate inimeste suremus suureneb, suureneb südamehaiguste esinemine. Kindlasti ka globaalne soojenemine (maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.). Hinnanguliselt on viimasel sajandil toimunud temperatuuritõusu põhjuseks 90% tõenäosusega inimtegevus. Tekivad happevihmad, mis rikuvad loodust– puude lehed lähevad laiguliseks, kuuskedel kukuvad okkad ära jne. Kõik inimsed saavad aidata kaasa õhureostuse vähendamisele. Lihtsad asjad, nagu näiteks: auto asemel jala, ratta või ühistranspordiga liiklemine, prügi sorteerimine ja toidujäätmete komposteerimine, vähempakendatud ja –töödeldud toodete eelistamine, kilekottide asemel paberist või riidest kottide kasutamine ning vastupidavate ja
1. Mis on makroevolutsioon? Tooge näiteid! Makroevolutsioon on ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Nt. sugukond, hõimkond, klassid 2. Milliste tegurite toimel kulgeb makroevolutsioon? Organismide individuaalse ja evolutsioonilise arengu toimel. 3. Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni? Olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. 4. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents? Divergents seisneb vanemliikide hargnemisest uuteks üksteisest üha erinevamateks liikideks. 5. Millest sõltub divergentsi ulatus? Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisest ja organismi anatoomilistest võimalustest. 6. Mis on konvergents? Tooge näiteid loomariigist! Konvergents on erineva evolutsioonilise pä...
Lahtistina Ainult Be reageerib , ka leeliste lahustega, olles seega amfoteerne metall 2KOH + Be + 2H2O = K2[Be(OH)4 ] + H2 Kaltsiumkarbonaat looduses: karstinähtus, kare vesi katlakivi CaCO3 peamine mineraal kaltsiit ( lubjakivi , marmor , kriit...) Harva leidub aragoniiti ka pärlid sisaldavad viimast. Looduses on ta üsna püsiv ja seetõttu hea ehitus- ja viimistlusmaterial. Viimasel ajal on happevihmad (põhiline kahjulik komponent on väävelhape) kahjustanud antiikseid marmorskulptuure *Kui vees on lahustunud CO2 siis lubjakivi aeglaselt lahustub vesinikkarbonaadi tekke tõttu CaCO3 + CO2 + H2O = Ca(HCO3)2 nimetatud soola tuntakse ainult lahuses. Sellise protsessi tagajärjel tekivad koopad, salajõed ja muud karstinähtused. Ka Põhja - Eestis on karstialad. Meie pikim koobas on küll vaid 54-56 m pikk ja asub kohas , kuis Tuhala jõgi maa alla kaob
pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10 mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad. Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa 3. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed
üle õhust ja veest 63. Atmosfääri kaitse 1) haljastus õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) onn haljastamata alaga võrreldes 2...3 korde efektiivsem, kõrghaljastus 8...9 korda, eriti tähtis linnades 2) saasteallikate likvideerimine 3) õhupuhastid 4) maastiku rajoneerimine tööstuskvartalid magalatest eraldi 5) juriidiliselt seadustega Keelatud on ehitada korstnaid saasteainete väljumiskõrgusega üle 25 m maapinnast. 64. Happevihmad on kõik sademed, mille pH on normist madalam (isegi 10...100 korda). Happevihmad mõjuvad kahjulikult taimedele, elusorganismidele, inimestele ja ehitistele. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Hasvuhooneefekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus) kiirgust ega veeauru.
PEDOSFÄÄR teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine.Murend- kivimi murenemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Eristatakse:1) füüsikalist ja 2) keemilist murenemist. Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. Kõige kiiremini t...
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sade...
tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette 6 halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide naftareostus. On ka veel väiksemad põhjused: · Orgaanilisi aineid insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid
rikastamiseks.Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi - happevihmad Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida
surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, taastumatu puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Tahked kütused Suured varud, uued kaevandused on hästi Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 kivisüsi, mehhaniseeritud happevihmad, kaevandamine võib olla keeruline ja pruunsüsi, ohtlik, karjäärid rikuvad maastikke, transport põlevkivi, turvas mahukas ja kulukas Taastumatu Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid omahind väike. suure languga või veerikastele jõgedele.
Nikotiin ei ole ainuke, mis saastab meie õhku. Tubakasuitsust eraldub ka suur hulk erinevate ohtlikke aineid, neid on umbes 200. Atmosfäär on saastatud, selle tõttu oli ilmunud niisugune nähtus nagu kasvuhooneefekt – see tähendab, et kogu Maailma peal temperatuur läheb kõrgemaks. Suitsetamine mõjutab osoonikihti nagu tehased ja autod, sama moodi selle pärast osoonikiht hakkav vähenema, tekkivad augud. Selle tõttu, et gaase on õhus liiga palju, Maailma peal tekkivad ka happevihmad, mis väga halvasti mõjutavad paljudele asjadele: inimeste nahk, juuksed, ka taimede kasvu kiirus, «aitab» kivide hävitamisele. Väga suur probleem on ka see, et veekogudes toimub vee hapestumine ja see viib paljude kalade, metsade ja loomade, kes seal elavad, surmani. Et siis saaks teha järeldust, et paljude aastate jooksul suitsetamise ja tubakasuitsu väljendamise tõttu me kaotame palju vajalikke ja olulisi loodusressursse, loomastik ja taimestik väheneb.
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Metsaseire analüüs Linna- ja tööstusmaastike korraldus mag. 1 Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2014 SISUKORD .....................................................................................................................................................1 1.Metsaseire alaprogramm..........................................................................................................3 2.Eesmärgid.................................................................................................................................4 3.Seirejaamad..............................................................................................................................5 4.Metoodika................................................................................................................................
Suurbritannia kuningas George III. Arseeniühendite läbi suri antiikajal veel umbes 600 inimest. TÄNAPÄEV Arseenimürgituse oht on ka tänapäeval. Fossiilkütuse põletamisel satuvad arseeniühendid tuhana õhku ja me hingame seda sisse. Ühes tonnis kivisöetuhas on 500 grammi arseeni. Kui seda hingata sisse ja kontsentratsioon on 5000 mg/m³, siis järgneb silmapilkne surm, 750 mg/m³ korral saabub surm poole tunni jooksul. Tuhahunnikutest viivad ka happevihmad arseeniühendeid loodusesse. Looduslikud veekogud võivad samuti sisaldada arseeni mis on voolanud sinna läbi põhjavee, joogivee lubatav arseenisisaldus võib olla 10 ppb. Ülemiste järves on see lubatust 10 korda väiksem, kuigi Soomes võib olla see palju suurem. Hiinas, Indias, Vietnamis ja mõnedes USA regioonides võib vee arseenisisaldus olla sadu kordi suurem ja põhjustab mitmesuguseid haigusi, näiteks nahahaigusi ja vähktõvevorme. ARSEEN ELUSORGANISMIDES
süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%.Happevihmad on kujunemas tõsiseks probleemiks, mis juba praegu mõjutab suurt osa USA ja Kanada territooriumist. Happevihma mõjusid vaadeldakse kahest erinevast aspektist - märja sadestuse ja kuiva sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju.Teadlased on avastanud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
