Arseen - mürkide mürk (0)

Arseen - Mürkide mürk.
Referaat.
Teostaja : Ireene Roman .
Juhendaja : Rein Ojasoo .
Leisi Keskkool
2009
Arseen.
As(α) poolmetall
Arseen
Aatomnumber: 33
Aatommass : 74,92160
Klassifikatsioon : penteelid, p-elemendid
Aatomi ehitus:

• Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p3
  
• Elektronskeem: +33|2)8)18)5)
  
• Elektronite arv: 33
  
• Neutronite arv: 42
  
• Prootonite arv: 33
  
• Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, 0, III, V
  
• Kristalli struktuur: romboeedriline
  

Füüsikalised omadused:

• Aatommass: 74,92160
  
• Sulamistemperatuur : 816 °C (rõhul 38,6 atm.)
  
• Keemistemperatuur : 615 °C ( sublimeerub )
  
• Tihedus: 5,72 g/cm3
  
• Värvus: hall, hõbedase läikega
  

Elemendi, ühendite kasutusalad:

• laserprinterid
  
• puidu immutamine
  
• klaas, laserid
  
• ravimid
  
• valgusdioodid
  

2
Arseeni ajalugu.
Sõna arseen on laenatud Pärsia sõnast Zarnikh, mis tähendab „kuninga kollast”. Sõna laenajateks olid kreeklased , kes selle arsenikon’iks muutsid. Arseeni on teatud ja kasutatud nii Pärsias kui ka mujal juba väga ammustest aegadest . Kuna arseeni sümptomid kattuvad kohati mõne levinud haigustega, kasutati seda tihti mõrva otstarbel kuni Marsh ’i testi, tundliku keemilise testi, mis tuvastab arseeni esinemise väga tõhusalt, leiutamiseni. Teine, veidi vähem tundlik, on Reinsch’i test.
Tänu oma tugevusele, diskreetsusele ning laialdasele levikule kõrgklassi seas üksteise mõrvamiseks on arseen troonitud Kuningate Mürgiks ning Mürkide Kuningaks.
Pronksiaja vältel leidus arseeni laialdaselt kõiksugustes pronksisulamites. Üllatuslikult oli sellel sulamitele tugevdav mõju. Arvatakse, et Albertus Magnus oli esimene, kes 1250 . aastal puhtakujulise arseeni elemendina eraldas. 1649 . aastal avaldas Johann Schroeder kaks viisi kuidas puhast arseeni valmistada.
Araabia alkeemik Jabir sai 700. Aasta paiku esimeseks, kes suutis arseentrioksiidi valmistada. Keemilisest ühendist, mis on valge, maitsetu ja lõhnatu, sai ideaalne mürk, mida oli tol ajal võimatu mürgi sümptomid sarnanevad tol ajal laialdaselt levinud kooleraga, jäid salamõrvad tihtipeale tuvastamata. Ühed märkimisväärsemad arseeni-surmad on näiteks Suurbritannia Kuningas George III ja Napoleon Bonaparte. Arseenist sai keskaja üks levinumaid mõrvarelvi, eriti Itaalia kõrgklassi seas.
4
Napoleon suri arseenimürgitusse. Inglise sõjaväearstide väitel suri Napoleon Sant Helena saarel maovähki. Napolioni raviarst aga arvas , et Napoleon mürgitati. Tema haigusloo põhjal järeldatakse nüüd, et tema surma põhjustas arseenimürgitus. Arseenimürgistuse korral reageerib arseen valkude koostisesse kuuluva väävliga. Seepärast on kerge tuvastada näiteks arseeni olemasolu juustes. Napoleoni juukseid analüüsiti neutron-kiiritusmeetodil ja ilmnes , et nende arseenisisaldus oli üle kümne korra suurem tavapärasest. Mürgistusversioon leidis seega kinnitust.
Ühe versioning arvati arseeni pärinevat tapeepivärvist, sest Napolion armastas rohelist värvi. Kuid at võis tarbida arseeniühendeid ka kosutuseks. Napoleoni surmast oli mõõdas ligi poolteist sajandit, kui Suurbritannias ühes uurimis laboris tuvastati neutronanalüüsiga Napoleoni juustes arseeni kõrge concentration . Arhiivist leiti ka Napoleoni eluruumist pärinev tapeeditükk. Analüüs kinnistas et rohelise mustriga 1 ruutmeetri tapeedipinna kohta oli 1,5grammi arseeni ! Samasuguste tapeetidega ruumides elasid ka Napoleoni kaaslased, kes oma päevikustes kurtsid arseenimürgitusele iseloomulike haigustunnuste üle. Nii hukutas Napoleoni tapeedivärv.
Arseeni biotoimest.Lihtainena pole arseen mürgine, kuid arseeniühendid on surmavad. Mürgistust põhjustab juba 5 milligrammi (0,005 grammi), surmav annus inimese jaoks jääb vahemikku 50–500 milligrammi, tavaliselt räägitakse 100 milligrammist.
Inimorganismis on arseen´elementide levimuselt 12. Kohal. Seal on arseenis siskin vaid 0,018 grammmi. Kõige rohkem on arseeni maksas ja juustes, veres on arseeni sajandik protsenti, juustes aga kuni 0.6 %.
Väga väikestes annustes võivad mürkained olla caulked, suurtes annustes aga põhjustada mõrgitust. Arseeni miksokogused on normaalseks elutegevuseks vajalikud, suuremas annuses on ta aga tugev mürk.Arseeniühendid on pldkosutavaks videodisk leukoosi, kehvveresuse ja nahahaiguste ravil.
Arseeni ühendid on väga tugevad mürgid juba väga väikeste annustena. Inimesele surmav on juba 0.05 - 0.01 grammi. Ravimina kasutatakse neid aga sada korda väiksemas annuses. Mürgituse puhul tekib oksendamine, kõhu valu ja nõrkus, suus on metalli maitse .Arseeni mürgitus on raskesti diagnoostiav.
Suhtelsielt palju arseeni ühendaeid on vihma vees, sest kivisõe põlemisgaaside koostises läheb õhku arseeniühendeid, mis koos vihmaveega satuvad maapinnale.
5
Päranduspulber
Mürgisegajad ja mürgiavastajad on ikka tegutsenud just valitsejate õukondades. Arseeniühendeid lisati tavaliselt toidu või joogi hulka, mistõttu näiteks Vana- Rooma riigis teenis ülikuid söögilaua ääres ori, kes sööke- jooke eelnevalt maitses , et vältida isanda mürgistamist. Väidetavalt mürgistas keiser Nero arseeniga oma kasuvenna Britannicuse. Kesk- ja renessansiajal olid kuulsad mürgistajad Borgia aadlisuguvõsa liikmed, Teofania di Adamo, Firenze pankurisuguvõsast pärit Prantsuse kuninganna Katarina de Medici, markiis Brinvilliers. 19. sajandil said niisuguste tegudega tuntuks Marie Lafarge ja paljud teised.
17. sajandi lõpul jõudis paavstigi kõrvu info paljudest mürgistusjuhtumitest Roomas, kus naised mürgistasid oma abikaasasid. Selgus, et Teofania di Adamo valmistas ja müüs salapäraseid religioosse pildiga mürgipudeleid kui pühitsetud vett. Karl VI ihuarst selgitas välja, et pudelites on arseeniühendite mürgine lahus. Arseeniühendite läbi olevat hukkunud üle 600 inimese, sealhulgas ka paavst Clemens XIII. Mürgistamiseks anti ohvrile päevas 5–6 tilka lahust koos söögi või joogiga ning viimane surigi mõne aja pärast.
5
Kokkupuude arseeniga.
Inimesed kohtuvad tavaliselt arseeniga tarbides reostunud vett, õhku või toitu. Ohtlike jäätmekäitlusalade ning looduslike arseenileiukohtade läheduses elamine omab märkimisväärset ohtu ning ilmselt võib saaste eest vastutava persooni või firma kohtusse kaevata. Suuremates kogustes on anorgaaniline arseen surmav, väiksemates kogustes võib see tekitada iiveldust ning oksendamist, punaste ning valgete vereliblede tootmist, südame rütmihäireid, veresoonekahjustusi ning käte ja jalgade „suremist” (torkiv tunne). Pikaajaline väiksemate kogustega kokkupuutumine võib põhjustada nahavärvuse kadumist ja väikeste konnasilmade ning tüügaste ilmnemist jäsemetele ja torsole. Uurimustööd on näidanud, et anorgaaniline arseen võib tõsta kopsu-, naha-, põie-, maksa-, neeru- ja neeruvähi tekkimise võimalust. Õlemaailmsed organisatsioonid on kuulutanud arseeni kantserogeeniks. Nagu ajaloo sektsioonis mainitud , on üheks raskendavaks asjaoluks arseenimürgituse puhul selle tuvastamine kuna sümptomid kattuvad paljude tavaliste haigustega.
7
Arseen meie joogivees.
Arseenimürgistuse oht ähvardab meid ka nüüdisajal. Fossiilkütuste põletamisel satuvad arseeniühendid tolmtuhana õhku, mida sisse hingame. Ühes tonnis kivisöetuhas on näiteks umbes 500 grammi arseeni. Tuhahunnikust viivad happevihmad arseeniühendeid loodusringesse.
Ka looduslikud veed sisaldavad arseeni. Maailma Terviseorganisatsiooni standardi järgi on joogivee lubatav arseenisisaldus 10 ppb (parts per biljon, miljardik). Ajakirjanduse andmeil on Ülemiste järve vee arseenisisaldus lubatust 10 korda väiksem. Soomes, eriti Tampere ja Hämeenlinna ümbruses, on aga looduslike vete arseenisisaldus palju suurem. Paljudes paikades Maal (Hiinas, Indias, Vietnamis, mõnedes USA regioonides jm) on vee arseenisisaldus lubatust kümneid või sadu kordi suurem ning joogivesi põhjustab seal spetsiifilisi haigusi (nn mustjalg), mitmesuguseid nahahaigusi, vähktõvevorme jm.
Ent ei ole halba ilma heata. Arseen ja selle ühendid võivad olla ka kasulikud. Nimetame vaid efektiivseid puiduimmutusvahendeid, mis aitavad mädanemise vastu, pooljuhtmaterjale, eriklaase ja ravimeid. Naatriumarsenit on efektiivne ravim leukeemia puhul.
8
Kasutatud kirjandus :
Ajakiri Horisont Nr.3/2004
Hergi Karik “ Metallid ja mitte metallid meis ja meie ümber”
Hergi Karik “ Elemaendid meis ja meie ümber”
( Internet : http://web.zone.ee/chemistry/As.ht m )
Hergi Karik ja Kalle Truus “ Elemaentide keemia “
9
Sisukord :
Arseen……………………………….........................1
Arseeni ajalugu………………………………............2
Napoleon suri arseeni mürgitusse…………………..3
Arseeni biotoimest………………………………......3
Päranduspulger……………………………….........4
Kokkupuude arseeniga ………………………………...5
Arseen meie joogiveers……………………………….6
Kasutatud kirjandus……………………………….......7