Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arseen (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Miksikeeeengnewshtml?

Arseen
Referaat
Tallinn 2012
SISSEJUHATUS
Käesolev referaat annab ülevaate keemilisest elemendist arseen, selle ajaloost, avastamisest, kasutusest meditsiinis, paiknemisest elusorganismides jne. Referaadi kirjutajal oli enne selle koostamist arseeni kui keemilise elemendi kohta tagasihoidlikud teadmised.
SISU
ARSEEN KUI KEEMILINE ELEMENT, KASUTUSALAD
Arseen on keemiline element, mille sümbol keemiliste elementide tabelis on As ja aatomnumber 33. Arseeni nimi tuleb pärsiakeelsest sõnast zarniqa ja süüriakeelsest sõnast zarnikh, mis tähendasid tõlkes arseenimaaki, see laenati kreeka keelde kujul arsenikon, mis tähendab mehelikkust ja tugevust. Arseenil on üks stabiilne isotoop (keemilise elemendi püsiv tüüp). Arseen on omaduselt poolmetall ja ta on puhtal kujul vahataoline kollase värvusega või hallikas metalse läikega. Arseen on looduses vähelevinud ja seda esineb koos paljude mineraalidega, näiteks koos väävli ja metallidega, vahel ka kristalliga. Arseen on tuntud juba antiikajast, kuid keemiliseks elemendiks määrati see Antoine Lavoisieri poolt aastal 1789. Arseeni on kirjeldatud esmakordselt 1. sajandil eKr Aristoteles ja tema õpilase Teophrastos poolt, kuigi arseeni avastajaks peetakse Dominikaani munka Albertus Mangust (Albert Suur, 1193-1289). Arseen on omapärane metall, mida ei saa sulatada normaalrõhul ja ta on ainus metall, mille sulamistemperatuur on kõrgem keemistemperatuurist, mille tõttu ta aurustub enne sulamist. Arseen võib esineda mitme erineva lihtainena. See on normaaltingimustel tahke aine tihedusega 5,7 g/cm³. Kuumutamisel arseen ei sula vaid muutub gaasiliseks (muutub tahkest ainest auruks, jättes vedela oleku vahele) temperatuuril 614 °C, kõrgema rõhu korral sulab arseen temperatuuril 817 °C. Arseen reageerib hapniku, halogeenide ja väävliga. Lihtainena pole arseen mürgine, surmavad on aga arseeniühendid mis on vees lahustuvad. Need on äärmiselt mürgised anorgaanilised mürkained . Mürkide kuningaks on nimetatud arsenicumi (arseenoksiidi) mis on saadud kollase auripigmendi põletamisel. Arseeniühendeid on palju ja varud on piiramatud. Arseenimürgitusi on kahte liiki – krooniline arseenimürgitus ja akuutne arseenimürgitus. Akuutse arseenimürgituse korral on tunnusteks iiveldus , oksendamine , kõhuvalu, kõhulahtisus , nõrkus ning võib tekkida ka mao-soolte põletik. Need tunnused võivad olla paljude haiguste puhul ja üldjuhul ei tunta seda koheselt ära. See arseenimürgitus raskekujulisena põhjustab punaliblede lagunemist, maksakoe väärastumist, toksilist ajukahjustust ja mitme närvi kahjustust. Kroonilise arseenimürgituse korral võib olla samuti peavalu, väsimus , närvilisus ja unehäired mida koheselt ära ei tunta. Samuti võib selle sümptomiks olla hambakoe lagunemine . Kui krooniline arseenimürgitus on väljakujunenud, võib esineda jäsemete osaline halvatus ja küüntele valgete joonte ilmumine. Arseen võib ka etendada osa vereringeelundite haiguste, diabeedi ja allergia kujunemisel. Inimesele on surmav arseen umbes 0,05..0,1 grammi juures, aga mürgitust põhjustab see juba 5. milligrammi juures. Arseen ei ole tegelikult ainult halb. Arseen ja selle ühendid võivad olla ka kasulikud. Neid kasutatakse näiteks sulamite koostistes (pronks), Laser- ja pooljuhttehnikas, puiduimmutusvahendina, meditsiinis (alatoitlus, leukoos , kehvveresus, neurasteenia, nahahaigused jt.), näriliste mürgina, auto akude tugevdamisel ja kosmeetikas . Arseeni avastamise meetod töötati välja alles 1839. aastal inglise keemik James Marshi poolt, selle abil suudeti avastada Napoleon I viie juuksekarva järgi, et ta oli mürgitatud arseeniühendite abil. Arseenil põhineb ka fotosüntees . Oremlandi teooria järgi, tekkis arseenil põhinev fotosüntees miljardeid aastaid tagasi. Sel ajal oli Maa alles tekkinud ning atmosfääris ega vees polnud hapnikku. Sel ajal oli arseen eluks hädavajalik element. Arseen on enamikule elusolenditest mürgine aine, kuigi Californias, Ameerika Ühendriikides, Sierra ja Nevada mäestiku lähedal paiknevas soolases järves nimega “ Mono “ avastati bakter , mis areneb arseeni abil ehk nad ammutavad arseenist endale eluks vajalikku energiat. Mono järve voolab läbi põhjavee arseeni ja bakter suudab kasutada arseeni oma DNAs kui rakumembraanides. Arvati, et elu põhineb vaid süsinikul, vesinikul, lämmastikul, hapnikul, fosforil ja väävlil, kuigi see bakter suudab kasutada fosfori aseainena arseeni, mis muide on fosforiga väga sarnane. Bakterid sünteesivad endale orgaanilist ainet, kuigi nad tarvitavad fotosünteesi nagu rohelised taimed, ei tarvita nad fotosünteesi reaktsioonides hapnikku, vaid arseeni. Arvatakse, et see bakter on iidne mikroorganism . Peale seda avastust on leitud selliseid baktereid umbes paarkümmend liiki. Ka on leitud super- vihmaussid , kes elavad endiste kaevanduste reostatud maapinnas, nad suudavad elada ülimürgises pinnases. Nad söövad mürgiseid metalle , sealhulgas ka arseeni, mida nad söövad päevas umbes 30 korda rohkem enda kehakaalust.
AJALUGU
Arseeniühendeid tunneb inimkond juba enam kui 4000 aastat. Ammustel aegadel kasutati neid Indias ja Kaug-Ida maades vasesulamite saamisel, raviainena ja ka mürgina. Esimene kes puhtakujulise arseeni elemendina eraldas oli Albertus Magnus, keda ühtlasi peetakse arseeni avastajaks. Egiptuses hävitati arseeniühendite abil viljasaaki kahjustavaid hiiri ja rotte, rotimürgina kasutatakse arseeni ka praegu. Arseeniväävliühendid võeti 4.-5. Sajandil eKr kasutusele kreeklaste poolt ravimitena. Itaalia kõrgklassi seas oli samuti arseen üks levinumaid mõrvarelvi ja needki jäid tuvastamata, kuna selle mürgi sümptomid sarnanesid tol ajal laialdaselt levinud kooleraga. Arseeniühendid olid juba antiikajal hinnatud salamürk, mis sobis rivaalide kõrvaldamiseks ja päranduste saamiseks. Antiikajal lisati mürki tavaliselt toidu või joogi hulka, millepärast Vana-Roomas proovis ülikute ori sööke-jooke enne kui sööki sööma hakati. Arseeniühendid on olnud süüdlased selles, et siit ilmast lahkusid Napoleon I ja Suurbritannia kuningas George III. Arseeniühendite läbi suri antiikajal veel umbes 600 inimest.
TÄNAPÄEV
Arseenimürgituse oht on ka tänapäeval. Fossiilkütuse põletamisel satuvad arseeniühendid tuhana õhku ja me hingame seda sisse. Ühes tonnis kivisöetuhas on 500 grammi arseeni. Kui seda hingata sisse ja kontsentratsioon on 5000 mg/m³, siis järgneb silmapilkne surm, 750 mg/m³ korral saabub surm poole tunni jooksul. Tuhahunnikutest viivad ka happevihmad arseeniühendeid loodusesse . Looduslikud veekogud võivad samuti sisaldada arseeni mis on voolanud sinna läbi põhjavee, joogivee lubatav arseenisisaldus võib olla 10 ppb. Ülemiste järves on see lubatust 10 korda väiksem, kuigi Soomes võib olla see palju suurem. Hiinas, Indias, Vietnamis ja mõnedes USA regioonides võib vee arseenisisaldus olla sadu kordi suurem ja põhjustab mitmesuguseid haigusi, näiteks nahahaigusi ja vähktõvevorme.
ARSEEN ELUSORGANISMIDES
Ka inimorganismis leidub arseeni. Seda on vaid 0,015 g ja seegi jaotub ebaühtlaselt. Ka võivad arseeniühendid sattuda organismi tolmu või auru sissehingamisel või ka harvemini allaneelamise tagajärjel. Arseenil on omadus ladestuda juustes, küüntes, luudes , maksas , neerudes, nahas ja ka ajus. Arseen on inimese organismis ka natuke vajalik, see vähendab seleeni, elavhõbeda ja pliitoksilist toimet organismile ja ta on seotud hemoglobiini sünteesiga. Arseen osaleb ka vereloomes. Ka mereorganismides leidub arseeni, kuigi merekalades leidub seda 10-100x rohkem kui mageveekalades. Arseenirikkad on ka vähid ja karbid. Mereorganismid viivad arseeniühendid mittetoksilisse ühendkujusse ja see ei kutsu mürgitust esile. Ka taimedes leidub arseeni, kõige enam on arseeni roosõieliste kuivatatud viljades. Arseen on hädavajalik mõnedele loomaliikidele näiteks rotid, kitsed ja linnupojad.
Arseeni tähis keemiliste elementide tabelis
Arseen looduses
Arseeni aatomi mudel
KOKKUVÕTE
Käesolev referaat andis ülevaate elemendist nimega arseen, selle ajaloost, avastamisest, kasutusest meditsiinis, elusorganismides jne. Kui referaadi kirjutajal oli enne selle koostamist arseeni, kui keemilise elemendi kohta tagasihoidlikud teadmised, siis pärast põhjalikku uurimist ja tutvumist ainega erinevate allikate kaudu, on need põhjalikud.

  • KASUTATUD ALLIKAD
    * http://et.wikipedia.org/wiki/Arseen
    * http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel288_256.html
    * http://www.slideshare.net/kjogi/arseen-kuldar#btnPrevious
    * http://www.slideshare.net/kjogi/arseen-kuldar#btnNext
    * http://www.epl.ee/news/eesti/biokeemik-arseen-elusorganismis-mojub-loogikavastaselt.d?id=51287810
    * http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/tehnoloogia/vajalik-nagu-arseen.d?id=27680463
    * http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=24&cad=rja&ved=0CIUBEBYwDTgK&url=http%3A%2F%2Fsilversaul.wikispaces.com%2Ffile%2Fview%2FMittemetallilised%2Belemendid.docx&ei=-0S-UMWgBqLC0QWRxYC4CA&usg=AFQjCNEEQ0Ckex70rNRtibOXQogvpUjfPw&sig2=YUn51RntrU7y5b3gr1VgWw
    * https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:EVGL-TWYmjcJ:www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng091.pdf+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEEShW_C2N3pWmOi5D5RrHzXBfKt7tInFVfrj5hnMOBmBfy0jDkJHvI1XK5bPkP5EpJ07vmI1gsVizMFn8iTEYwsd-HzSME0KDWJhAAw9xwJeOYyFSs5MLUuiLL6ygJbHg_VPVloUJ&sig=AHIEtbRBo28YkSq9ipnvvbxWT07wUUeOjQ
    * http://www.ekspressauto.ee/est/forum/show_posts/?thread=79560
    * http://www.miksike.ee/en/gnews.html?displaynews=3272&backtoarchive=1
    * http://www.hot.ee/synnitus/tervis/Bioelemendid_inimese_toidus.html
    * http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kas_napoleon_murgitati_evelin.ht m
    * http://ipruul.planet.ee/toksikoloogia/doku.php?id=ylevaade_keskkonda_enamohustatavatest_toksilistest_ainetest:arseen&s[]=arseen
    * http://en.wikipedia.org/wiki/Arsenic
    * http://novaator.ee/ET/biotehnoloogia/ei_midagi_maavalist/
    * https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:YXThJbDtzp0J:www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Keskkonnatervis/Keemilised_riskitegurid_vees_muzotsin.pdf+&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESg296wB8rFc9GaIdSCMh6Gh1-S6KTHdUe1cW5N2N0shmoyxWH8RQcp3r0D8dS4SwaaXJWfjhYbsBzkG1gC0u1o8onh5Hx6yMLwN3oS58gyzb88esO5J_QFW1QEshCTtutJha7D&sig=AHIEtbQ14yBJ8QXkqV7neZyp_eizZjPj8Q
  • Vasakule Paremale
    Arseen #1 Arseen #2 Arseen #3 Arseen #4 Arseen #5 Arseen #6 Arseen #7 Arseen #8 Arseen #9
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mialolol Õppematerjali autor
    Käesolev referaat annab ülevaate keemilisest elemendist arseen, selle ajaloost, avastamisest, kasutusest meditsiinis, paiknemisest elusorganismides jne.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Arseen - mürkide mürk
    8
    wps

    Arseen - mürkide mürk

    Elektronskeem: +33|2)8)18)5) Elektronite arv: 33 Neutronite arv: 42 Prootonite arv: 33 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, 0, III, V Kristalli struktuur: romboeedriline Füüsikalised omadused: Aatommass: 74,92160 Sulamistemperatuur: 816 °C (rõhul 38,6 atm.) Keemistemperatuur: 615 °C (sublimeerub) Tihedus: 5,72 g/cm3 Värvus: hall, hõbedase läikega Elemendi, ühendite kasutusalad: laserprinterid puidu immutamine klaas, laserid ravimid valgusdioodid Arseeni ajalugu. Sõna arseen on laenatud Pärsia sõnast Zarnikh, mis tähendab ,,kuninga kollast". Sõna laenajateks olid kreeklased, kes selle arsenikon'iks muutsid. Arseeni on teatud ja kasutatud nii Pärsias kui ka mujal juba väga ammustest aegadest. Kuna arseeni sümptomid kattuvad kohati mõne levinud haigustega, kasutati seda tihti mõrva otstarbel kuni Marsh'i testi, tundliku keemilise testi, mis tuvastab arseeni esinemise väga tõhusalt, leiutamiseni. Teine, veidi vähem tundlik, on Reinsch'i test.

    Keemia
    Arseen
    10
    docx

    Arseen

    EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Arseen Referaat aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikolooga Juhendajad: Kaja Orupõld Tartu 2014 Sissejuhatus Järgnev referaat on koostatud aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikoloogia koduse tööna. Töö teemaks on Arseen ning tema toksiline mõju. Arseen on väga tähtis aine, mis väikestes kogustes on kasulik kuid suurtes kogustes on kahjulik nii inimesele kui ka organismidele. Teema valiti kuna arseen satub üha enam inimeste igapäeva toidulauale näiteks mitmetes veise- ja seafarmides kasutatakse arseeni toidulisanina, kuna selle tõttu võtavad loomad kiiremini kaalus juurde ja saavad ühlasi seente ning bakteritevastase "tõrje", lisaks

    Keemia
    Keemia - arseen
    1
    doc

    Keemia - arseen

    Arseen Enimkasutatud mürk krimikirjanduses on arseeen. Arseeni sulfiid ja oksiid on tuntud ja kasutusel juba iidsetest aegadest. Kuna arseenimürgituse sümptomid olid mõnevõrra halvasti määratletud, kasutati seda Marsh´i testi kasutuselevõtuni sageli tapmiseks. Tänu valitseva klassi tavale üksteist arseeniga mõrvata ning tänu arseeni kangusele ja varjatusele kutsutakse seda kuningate mürgiks ja mürkide kuningaks. Arseen on keemiline element, mille tähis on As ja aatomnumber 33. Algselt pärineb sõna pärsia keelsest sõnast ,,zarniqa" ja süüria keelsest sõnast ,,zarnikh", (mis tähendas kuldkollast arseenimaaki), kust see laenati kreeka keelde kujul ,,arsenikon" (see on seotud ka samalaadse kreeka sõnaga ,,arsenikos", mis tähendab tugevat). Ladina keelde võeti sõna üle kui ,,arsenicum" ning Vana-Prantsuse keelde kui ,,arsenic", millest tulenes inglise keelne sõna

    Keemia
    Keemiline element nimega Arseen-sümboliga As ja aatomi numbriga 33
    2
    docx

    Keemiline element nimega Arseen, sümboliga As ja aatomi numbriga 33.

    Arseen on toksiline: toksiline annus on 5 ­ 45 mg, letaalne annus on 45 ­ 300 mg. Ühendite kasutamine - Peamiselt As ühendid, kasutatakse nende mürgisuse ¨ tõttu kahjurimurkidena, ¨ samuti meditsiinis ja stomatoloogias. Elektronvalem: As:+33| 2)8)18)5) Aatommass: 74,9216 Arseeniühendid on tuntud juba antiikajast. 1789.a. määras Antoine Lavoisier arseeni keemilise elemendina. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 75. Lihtainena esineb teda harva. Arseen esineb mitme allotroopse vormina. Normaaltingimustel on stabiilseim hall, rabe tahe aine. Atmosfäärirõhul kuumutamisel arseen sublimeerub, kõrgemal rõhul ta sulab. Arseenil on palju ühendeid ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud. Kõik veeslahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim ühend on arseenik. Arseeni kasutatakse rotimürgis. Galliumi ühendid arseeniga võimaldavad luua häid pooljuhte.

    Keemia
    Sigareti koostis
    4
    docx

    Sigareti koostis

    Sigareti koostis Internetis levib küllaltki aktiivselt kaunis pilt sigaretis sisalduvate ainete kohta. Mina kui tavainimene sooviks nende sisalduvate ainete kohta rohkem teada. Loodetavasti on järgnev uurimuskonspekt kasuks ka teile :) Butaan (Butane - välgumihkli vedelik) Butaani sissehingamine võib põhjustada eufooriat, unisust, narkoosi, lämbumistunnet, südame arütmiat, ajutist mälukaotust ja külmakahjustusi. Kui pihustaks pudelist butaani otse kurku, võib vedeliku juga jahtuda kiiresti -20 kraadini ja põhjustada larüngospasme. Kaadmium (Cadmium - patareides) Kaadmiumi saadakse tsingitootmisel kõrvalsaadusena. Kaadmiumi organismi sattumise allikad on näiteks metallurgia, saastunud toidu ja veega, suitsetamisel. Kahjulik immuunsüsteemile, neerudele, maksale, loodet kahjustav, vähki soodustav. Kaadmiumi mürgistuse kliiniline pilt suukaudsel sattumisel organismi on tugev iiveldus, oksendamine, diarröa, dehüdratsioon, lihask

    Inimeseõpetus
    Arseen
    4
    doc

    Arseen

    Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium Kaisa Koppel 10 e klass Arseen Referaat 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajalugu.................................................................................................................................... 3 Kokkupuude arseeniga............................................................................................................ 3

    Keemia



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun