Urmas Sisak Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14- aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa remondi tõttu oli õue la...
Keskaeg Tegi: Helerin traat · Seos kiriku ja teoloogiaga Jumal domineeris nii tugevalt kõige üle, et kõik otsused käisid läbi Jumala. · Dualism ehk vastandamine, kogu inimese mõttemaailma oli seotud vastandamisega(nt. hea ja halb). · Sümbolite süsteem rõhutati tohutult mingeid numbreid, näiteks 7, 3, 2 ja 4. · Koolisüsteemi väljakujunemine 7 vabakunsti (trivium, quadrivium). · Tekkisid Euroopa vanimad ülikoolid. · Kunstide areng. · Kultuur keskajal on suures osas anonüümne. Kirjandus 4 põhisuunda · Kiriklik piibel, religioon. · Rahvaeeposed kangelaslaulud, näiteks Nibelungide laul (Germaan), Rodrigo (Hispaania), Edda laul (Skandinaavia). · Rahvaluule. · Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu. Trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal. Minnessinger Saksamaal. Rüütliromaan, paralleelselt eepostega. Kultuur · Rooma laguneb. · 1. Frangi kuningriik 7.-8. sajand valitseja...
Ta oli ise küll dirigendipuldis, lõi takti ja pööras partituurilehti, ent tegelikult juhtis muusikat kapellmeister, kes oli hoiatanud orkestrit ja koori asutamast kurdile heliloojale vähimatki tähelepanu. Kuulmata aga kontserdile järgnenud kiiduavaldusi publikult, pöörati Beethoven näoga saali poole, et ta näeks inimesi, kes seisid püsti, plaksutasid talle tormiliselt käsi ja viibutasid kübaratega. Missa jagunes viieks osaks: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ning Agnus Dei. Vaheaeg oli peale kolmandat. Kõige rohkem meeldis mulle eelviimane, neljas osa, sest see oli kõige rahulikum ning eelnevatest tunduvalt lühem ja ei väsitanud seetõttu niivõrd ära. Solistidest jättis mulle kõige sümpaatsema mulje metsosopran Juuli Lill, kuna tema hääl oli minu jaoks kõige meeldivam. Samuti meeldis mulle ka tema ilus kleit, millel oli peal suur lill.
Pro partia, pro libertate, pro vita isamaa eest, vabaduse eest, elu eest Qualis rex, talis grex missugune kuningas, nii ka kari Quod licet jovi non licet bovi mis on lubatud jupiterile, pole lubatud härjale Respetito est matter studorium kordamine on tarkuse ema Res sellena est verum grandium raskustest üle saamine on tõeline rõõm Seno venientibus ossa hilja tulijale jäävad kondid Sic transit gloria mundi nii määrdub maailma kuulsus Similis simili gaudet sarnane, rõõmustab sarnasuse üle Sina vie, et studio ilma vihata, ilma poolehoiuta Sub Jovem mundus erat maailm on jumala võimu all Tabula rasa puhas tahvel Terra incognita Tundmatu maa Ut salutas ita salutaberis nagu sina tervitad, tervitatakse sind vastu
Niisugust mitmehäälsust, kus kõik hääled on võrdsed ja iseseisvad nim. Ploüfooniaks Missad Missa on jumala teenistuse põhivorm, mille toiminguid hakkati 4.-5. Saj. Saatma lauldega Missad osad jagunevad: · Adinaarium( muutumatud teksit, mis on kohustuslikud igal jumala teenistusel) · Propriumiks( need on muutuvad tekstid, mis lisatakse vastavalt kiriku kalendri tähtpäevadele) Missade sõnade tekstid 1. Kyrie eleison (palvelaul) 2. Gloria in excelsis Deo (kiidulaul) 3. Credo in unum deum (usutunnistus) 4. Sanctus/benedictus (kiidulaul) püha, kiidetud olgu 5. Agnus dei, qui ( tollis peccata mundi, miserere nobis palvelaul) Meie, Isa palve Meie isa kes sa oled taevas pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu, tahtmine sündigu, nagu taevas nõnda ka maa peal. Meie iga päevast leiba anna meile tänapäev Anna meile andeks meie võlad Nagu ka meiegi andeks anname oma võlglastele
koraalideks. Noodikiri Tänapäevane noodikiri hakkas välja kujunema 9. Sajandi. Tulid kasutusele neumad. Need noodimärgid kirjutati sõnade kohale ja tähistas meloodiat. 13. 14. Sajand tulid kasutusele uued noodijooned ja uued märgid. Keskaja teisel poolel kujunes välja missa, mis koosnes: I. Ordinaarium- koosneb 5 osast, mille tekstid jäävad muutumatuks kogu kirikuaste jooksul a) Kyrie Issand halasta b) Gloria Au olgu c) Credo Usuvanne d) Sanctus/Benedictus Püha/kiidetud olgu e) Agnus Dei Jumala tall II. Proprium teksid muutuvad vastavalt kiriku kalendrile III. Õpetlikud tekstid ja evangeeniumi lõigud Ilmalik muusika keskajal Ilmalik muusika keskajal oli ülehäälne, jagunes kaheks: 1. Rüütlimuusika 2. Ränd- ja rahvamuusika Rüütlimuusika õitseaeg oli 11. ja 12. sajandil Prantsusmaal ja Saksamaal
tavade kohaselt. See aga ohustas Euroopa katoliku kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavst Gregorius Suur I (540- 604) /paavstiks valiti 590.a/ alustas Lääne-Euroopas liturgia (ehk jumalateenistuse) korra ja laulude ühtlustamist. Seepärast nimetatakse katoliku kiriku viise nüüd gregooriuse lauludeks ehkki paavst ise laule ei kirjutanud. 5. Nimeta missa ordinaariumi laulud I Kyrie eleison II Gloria in excelsis Deo III Credo in unum Deum IV Sanctus/Benedictus V Agnus Dei NB! Peast peab teadma vaid Boldis kirjutatud nimetusi 6. Millal ja miks tekkis vajadus noodikirja järele? 8.-9. sajandil, mil kujunes Euroopas Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline (kiriklik) laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli selleks kirja panna, muidu ei saanud neid levitada. 7. Seleta mõistet neuma
Lisaks on laeval täispumbatavad päästeparved. Ajalugu Laev telliti 4.veebruaril 2006. Kiil pandi laevale 19.juunil 2007. 2008. aasta mais korraldati laevale nime saamiseks konkurss. Vettelaskmistseremoonia toimus 21. novembril 2008. 28. oktoobril 2009 sai laev valmis ja anti omanikele üle. 30. oktoobril lahkus ta Soomest USA -sse, kuhu ta saabus 13. novembril. Laev ristiti 30. novembril 2009 ning ristipere liikmeks said Gloria Estefan (ka laeva ,,Empress Of The Seas" ristiema), Michelle Kwan, Jane Seymour, Dara Torres, Keisha Knight Pulliam, Shawn Johnson ja Daisy Fuentes. Laev asus esmareisile 5. detsembril 2009. 1.novembril 2009 sõitis laev Suur-Belti silla alt läbi. Sild ulatub veepinnast 65 m kõrgusele, laev seevastu 72 m kõrgusele. Laeva korstnad on teleskooptorudega, et neid vajadusel lühemaks teha saaks. Lisaks kasutas laev niinimetatud
Vaheldumisi lauldakse vaimulikke laule ning loetakse pühakirja tekste ja kommenteeritakse neid jutluses. Lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad igapäev, vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (missa proprium), ning laulud mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinarium) 14 saj on ordinariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mida nim missaks, üks lääne kiriku muusika põhivorme. Ordinarium: Kyril (issand halasta), Gloria (au olgu jumalale kõrges), Credo (mina usun ainsasse jumalasse), Sanctus (püha), Agnus Dei (jumala tall) Ilmalik laul Kõige tuntum rüütlilaul (tekkis 11 saj lõpul Lõuna-Prantsusmaal) Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures- tegeledes luuletamise ning laulmisega (teemd: armastus ja sõjateenistus) Tuntuim rüütlilaulik 12 saj inglise kuningas Richard Lõvisüda Noodikirja kujunemine- kirjutati üles neumade abil
MOZART JA HAYDN Reekviem Reekviem on surnutele pühendatud missa, mille nimi tuleneb esimese osa (introitus) algustekstist "Requiem aeternam dona eis Domine" (Igavene rahu anna neile, Issand). Reekviemis kasutatakse missa osi Kyrie, Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. Ära on jäetud Gloria, Credo, lisatud on Dies irae (Tuba mirum, Confutatis, Lacrymosa Dies irae osad). Mozart alustas reekviemi kirjutamist 1791 aastal, kuid tema surma tõttu lõpetas teose õpilane Süssmayr. Reekviem on Mozarti kõige kuulsam vaimulik teos. Sonaadivorm Ekspo Töötlu Repriis sitsioo s n Pea- Side- Kõrval- Lõpu- Pea- Side- Kõrval- Lõpu-
hiljem noodikirjaga jms. V: kirikud, kloostrid 12. Mis on missa? V:Igapäevane peamine jumalateenistus, millel on keeruline ülesehitus ja on seotud paljude rituaalidega. 13. Mis erinevus on propriumi ja ordinaariumi tekstidel? V:Oridanaariumi tekste ei muudeta aga proopriumi tekstid muutuvad igapäevaselt. 14. Missa ülesehitus? V:sissejuhatus, sõnaliturgia, armulaualiturgia, lõpetus. 15. Missa osad? Mida need osade pealkirjad tähendavad? V: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei Issand halasta, Au olgu Jumalale kõrges, Mina usun ainsasse Jumalasse, Püha/Kiidetud olgu, Jumala tall. 16. Mis on gregooriuse koraal? V:roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta liturgiline laul 17. Mis tüüpi gregooriuse laul on ,,Veni Creator Spiritus"? V:Hümn 18. Mida tähendab 'halleluuja'? V: Kiitke Jumalat. 19. Mis on neuma? V: Noodimärk, mis tähistab 1-4 helielementi. 20. Miks on oma nime muusikalukku jäädvustanud Guido Arezzost
VANAEG JA KESKAEG Loodusrahvad: Muusika matkis lindude ja loomade keelt kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida vaimulik, ilmalik, seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: -Arheoloogilised leiud -Keelpillid -Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: -Religiooniga seotud -Meelelahutus -Teadusega seotud -Seos universiumi ja muusika korralduse vahel Muusika teooria: 1.Pythagoros+Platon= range kord 2.Aristoteles+Aristoxenos=inimkõrv on otsutaja 1.Sumerid Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi Lautd-sukar (kitarri eelkäia) Topeltflööt-sem 2.Vana-Egiptus -Suursugune ,rõhutatult väärika rütmiga laulud,mida saatsid: flöödid, salameid,harfid ja lautod( need olid vana-egiptuse muusikainstrumendid) -Keskm...
Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika) 1) Balletid: ,,Tulilend", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu", ,,Petruska", ,,Bulcinella" 2) Ooper-oratoorium ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3) Täispikk ooper ,,Elupõletaja tähelend" 4) Orkestrimuusika ,,Sümfoonia kolmes osas"; ,,Sümfoonia in C" (C-duur); ,,Psalmide sümfoonia"; ,,Viiulikontsert"; ,,Sümfoonia puhkpillidel" Stravinski=Bach valede nootidega. Peterburi ...
· Reponsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. Tekkis missa katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) · Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. 9. sajandist. Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikud saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi.
sajandil Itaalias Kahehäälne Ülemine hääl liikuv ja kaunistusterikas Sisuks armastus ja karjuseidüllid Caccia Madrigal - Jacopo da Bologna Tähtsamad heliloojad Jacopo da Bologna Giovanni da Cascia Suurkujuks pime muusik Francesco Landino ei kirjutanud ainsatki vaimulikku teost oli oma aja hinnatuim muusik ja helilooja Peamised teosed ballata'd Missa Missa on liturgilise muusika vorm Aluseks on katoliku kiriku missa tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut'i loodud missatsükkel Messe de Notre Dame Reekviem Liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil Aluseks on katoliku kiriku reekviemi tekstid Requiem aeternam, Dies irae, Confutatis, Lacrimosa Esimesena reekviemi polüfooniliselt mitmehäälselt komponeeris Johannes Ockeghem (1410-1497) -"Missa pro Defunctis" Madrigal
Responsoorium Algselt koorirefrääniga soololaulud. Hümn Stroofilise värsitekstiga. Skevents Keskaja üks levinumaid vaimuliku luule vorme. Tekstid olid sageli pühendatud kaitsepühakutele. Missa Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks. Eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud MISSA MUUSIKALISED OSAD I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Keskaegne ilmalik laul 13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana goljaaride luulekogumik goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. KANGELASLAULUD Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on prantsuse rahvuseepos Rolandi laul.
saateta(a capella), estas tavaliselt üks vaimulik või koori solist või siis ka munkadest koosnev koor. Esitluslaad on monotoone, puudub dünaamika, lauldakse rahulikus - aeglases tempos. Gregooriuse koraale lauldi kirikuteenistuste ajal. Liturgia nim. kiriku teenistus.1)tunnipalvus 2)missa Missa jaguneb (kestab tund-poolteist): 1) sissejuhatus- mille ajal lauldakse 2 laulu Kyrie elesion, Gloria au olgu jumalale kõrges. 2) sõnaliturgia- see osa jumalateenistusest kus vaimulik peab jutlust, lauldakse mõningaid koraaliad, kus tekstid muutusid. Lõppeb Credo laulmisega. 3) armulaualiturgia- lauldakse Sanctus. Benedictus-(olgu õnnistatud) ja Agnus Dei(jumalate tall halasta meie peale) 4) lõpupalve- mõningad propdiumi laulud. Need 5 non ordinaariumi tekstiga mida lauldakse siiamaani. 1)Gregooriuse koraal on: * roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul
Katoliku kirik- läänekirik Katoliku kiriku liturgia Katolik ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud "lääne" kultuuri rohkem kui idakirik · Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord. · Tunnipalavus-8 korda päevas peetav lihtne palvus · Missa-igapäevane peamine jumalateenistus. Missa jaguneb kaheks osaks: · Ordinaarium-muutumatu tekst: koosneb 5 osast: kyrie eleison - issand, halasta; gloria in exceisis Deo - Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum- usun ainsasse jumalasse santus/benedictus-püha/kiidetud olgu Agnus dei- jumal · Proprium-muutumatud tekstid. Keskaegne noodikiri · Gregoriuse laul levis sajandeid: suulisel teel · Tekkis vajadus ühtlustada Frangi riigi piires gregoriuse laulu meetodeid · Neuma- noodimärk, mis tähistad 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi.
turgudes. SISUKORD 1. OÜ MÖÖBLIPIONEER 2. Ettevõtte üldandmed Nimi: OÜ Mööblipioneer Ettevõtte juriidiline vorm: osaühing Ettevõtte tegevuspiirkond: Eesti Registreerimise nr, aeg ja koht: 111017509876, 01.06.2013 Harju Maakohtu register Aadress: Peterburi maantee 5, Tallinn Juhatuse liikmed: Aleksander Jakubelovits, Kennet Käpp, Gloria Hallaste Põhikapital: 15 000 eurot Omanikud, nende osa kapitalist: Aleksander Jakubelovits 5000 eurot, Kennet Käpp 5000 eurot, Gloria Hallaste 5000 eurot Kontakt: +372 56 56 9774 Faks: +372 67 555 Elektronposti aadress: [email protected] 1.2. Ülevaade Meie valmistame just Sinu soovide järgi kauni ja kvaliteetse mööbli. Lase oma fantaasial lennata.
müsteeriumid. · Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Etendati lihtrahvale. · Tänapäeval tunneme kahte liiki missat, mida esitatakse ladina keeles: 1) Missa, kui katoliku jumalateenistuse põhivorm, milles oli 5 osa. 2) Missa, kui osadest koosnev kooriteos. · I Kyrie eleison Issand halasta II Gloria in excelsis Deo au (au olgu Jumalale kõrges) III Credo in unum Deum usun (mina usun ühte Jumalat) IV Santacus/Benedictus püha/kiidetud olgu V Agnus dei Jumala tall (lõpus loetakse Meie Isa Palve e. Pater Noster). · Kuna kirikutele kirjutasid muusikat oma ala profid, tekkis just kirikutes mitmehäälne muusika, mida kirjutati kirikukooridele. · Keskaegsed tuntumad muusikalise missa kirjutajad olid: Dufai, Desprez, Palestrina.
Kristlus legaliseeriti 313.aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Liturgia poeetiliselt töödeldud piiblilõik missa igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus ordinarium muutumatu missa osa proprium vastavalt kiriku kalendrile muutuv missa osa. Missa muusikalised osad: I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Eesti heliloojatest on kirjutanud missasid Urmas Sisask (nt. Missa nr 3) ja Arvo Pärt. Gregooriuse koraal Rooma paavst Gregorius I (590.a) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks. Gregooriuse laul on ladina keeles. Tekstid on proosalaadsed, vabavärsilised, esitab koor. Rütmika on tekstist lähtuv ning muutuv
osad, retistatiivid, ansamblid, aga pole lavalist liikumist, dekoratsioone, kostüüme. Kanti ette Suurel Reedel. "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon" · Matteuse passioon Aaria "Erbarme dich" Koraal: "Bin ich gleich von dir gewichen" Evangelist (retsitatiiv) Lõpukoor "Wir setzen uns mit Tränen nieder" · H-moll missa hiiglaslik töö. Valmis 1748. Koostatud varemloodud töödest. Kestab 2 tundi, 24 osa, elutöö kokkuvõte. · Gloria in excelsis Deo · Agnus Dei · Jõuluoratoorium. 6-osaline suurteos. Mõeldud ette kanda kuuel erineval päeval. · Kirjutas ka laule ning koraaliseadeid, motette.(!) Instrumentaalmuusika · Tunti eelkõige ületamatu orelivirtuoosina. Arendas täiuseni kõik barokiaegsed orelimuusika vormid, nagu varasema orelikunsti kokkuvõte. · Fantaasiad, prelüüdid, fuugad, toccatad, koraalitöötlused (-prelüüdid).
Richard Wagner: Saksa, sündis Leipzigis. Varajane huvi kirjanduse ja teatri vastu, proovis näidendeid kirjutada. Õppis muusikat Leipzigi ülikoolis, loomingus Beethoveni,Mozarti,Weberi mõjud. Kirjutas esimese ooperi ja libreto ning ooper kujunes tema loomingus juhtivaks. Töötas koormeistrina Würtzburgis, muusikadirektorina Magdeburgis, 2 a kapellmeistrina Riias,kus dirigeeris oopereid ja sümfooniakontserte. Veetis aega Londonis,Pariisis,Berliinis. Töötas Dresdeni ooperiteatri kapellmeistrina, põgenes Liszti abiga Zürichisse,kus elas 10 a. avaldas seal esseesid. Unistas ideaalsest ooperimajast ja 1876 avati spets.tema ooperite esitamiseks Festspielhaus. Pärast surma orgunnis naine festivale. Oli suurim ooperireformaator-muusika,tantsu,draama,poeesia süntees. Peategelased traagilise saatusega õilsad kangelased. Eeskujuks harmoonias Liszt,orkester 4-kordne. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmis-ja näitlemisstiili. Lauljal pidi olema tugev välj...
each other or our other friends. After school we usually dont have time to do anything because we have to go straight to the training. We meet each other and some of our other friands also at Viru Keskuses bus terminal and go to the badminton training all together. Anette has got an avarage size family. She has got a younger sister and a younger brother also. His brothers name is Georg and she is 6 years old and he went to shool this year. Her little sisters name is Gloria and she is only 1 year old. Her sister is really sweet and beautiful. Anette doesn´t live with his real gather but she has got a step-father. His name is Jüri, and he really cares about Anette even is she is not his real daughter. Anettes mother is very young, she is only 29 years old. But she is really nice and i like her a lot. Anette´s family lives in a very beautiful and big house in Nõmme. The house they live in has got 3 storeys and
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Lossimuusika Dita Donatella Henriette Kadak 11-2 2016 Kontsert toimus 31.01.2016 kell viis Kadrioru lossis. Esinesid Karmen Puis (sopran) ja Piia Paemurru (pianist). Esitati kakskümmend pala- peamiselt rääkisid teosed armastusest. Kontsert oli pigem kurvakõlaline. Mõlemad esinejad olid väga kogenud ja osavad. Solist Karmen Puis lõpetas 1993. Aastal Elleri Muusikakooli. Ta on õppinud ka Eesti Muusika Akadeemias. Õpingute ajal töötas Karmen Pius ETV kooris laulja ja solistina. Karmen on Teater Vanemuine ooperi ja opereti solist 1997. aastast. Ta on laulnud väga paljusid suurtegusid (Mozarti ,,Reekviem,’’ Vivaldi ,,Gloria’’ jpm). Karmen on pälvinud palju auhindu, sealhulgas Georg Otsa nimelis auhinna (2010 Eesti Teatriliit) ja Aasta Vanemuislane 2011 (Teater Vanemuine). Pi...
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 14. – 16. SAJAND. Renessanss – taassünd. 14. sajandil toimusid Euroopa poliitilises ja kultuurielus sellised muutused, mis panid aluse renessansiajastu sünnile. Kiriku mõjuvõim kahanes. Tänu maadeavastustele ja loodusteaduste arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kesksel kohal ei olnud enam Jumal ja usk vaid inimene. Jõudsalt kasvasid linnad, arenes kaubandus ja avanesid kaubanduslikud mere- teed. Koos linnadega kasvas ka jõukate kaupmeeste, käsitööliste jm linnakodanluse klass, kes astusid järjest enam kiriku ja feodaalide võimu vastu. Hakkas levima humanistlik mõtlemine, mille ideaaliks oli vaba, haritud, harmooniline inimene (ld humanus - inimesele omane). Kirjandus, kunst ja muusika muutusid järjest ilmalikumaks .Eeskujuks hakati võtma antiikühiskonda ja -kultuuri (Itaalias toimusid esimesed väljakaevamised, avastati antiikmaailma suursugusus). Sellest tuleneb ka ajastu nimetus renessanss, mis täh...
Sissejuhatus muusikalukku Mõisted: Rütm – helivältuste järgnevus Meloodia – rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – heliteose kõlakujuline järgnevus Tämber - helivärv Harmoonia – erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool...
Eesti muusika pärast Teist maailmasõda · 1940.a kaotas Eesti iseseisvuse · Saadeti laiali senised organisatsioonid ja seltsid- asendati nõukogulike liitudega · Nõukogude armee tagalasse Jaroslavli mobiliseeritud heliloojad ja interpreedid moodustasid 1942 ENSV Riiklikud kunstiansamblid ( nt. Gustav Ernesaks) · Teine osa püüdis kultuurielu jätkata, kuid pommitamine 1944 ja küüditamine olid jätnud sügava haava, mistõttu paljud Eestist lahkusid · Eduard Tubin, Käbi Laretei, Ludvig Juht, Taavo Virkhaus · Kolmas osa jäi Eestisse- olid sunnitud looma ,,nõukoguliku elu kajastavaid" teoseid · 1960 kerkis esile põlvkond, tänu kellele hakkas muusikaelus ühtteist muutuma · Loodi ERSO ja Tallinna Kammerorkester, peadirigent Neeme Järvi · Estraadilauljad ETV saade ,,Horoskoop" ülesanne tutvustada kaasaegsete heliloojate loomingut · Uno Loop, Els Himma, Marju Kuut, Heli Lääts · Filmimuusika heliloojatest alustasid 1960ndatel...
Sisukord Ajalugu.............................................................................................................................................. 2 Estonia maja..................................................................................................................................... 3 Estonia tänapäeval........................................................................................................................... 3 Repertuaar........................................................................................................................................ 4 Solistid............................................................................................................................................... 4 Erinevad saalid................................................................................................................................. 5 Teatrisaal.............................
(tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad. Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus keeruline, seotud paljude rituaalidega. I Kyrie eleison - Issand, halasta; II Gloria in excelsis Deo-au olgu Jumalale kõrges; III Credo in unum Deum - Mina usun ühte Jumalat; IV Sanctus Benedictus - Kiidetud olgu; V Agnus Dei - Halasta meie peale. Renessanss (14.-16. saj) Taust Muusika: professionaalse kirikumuusika kõrvale asub ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja-Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikazanrid: missa, reekviem, madrigal. Heliljoojad: Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem, Josquin des
ÜLDINFO: Riigikeel: hispaania Pealinn: Caracas Caracas on Venezuela pealinn ja suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust. Caracase pindala: 2050 km² Elanikke Caracases: 3,140,076 (2005) Rahvastiku tihedus Caracases: 1,697/km² President: Hugo Chavez Pindala: 916,445 km² Rahvaarv: 27,730,469 (juuli 2007) Rahvastiku tihedus: 27in/km2 Iseseisvus: 5.juuli 1811 Rahaühik:Bolivar Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna- Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. HALDUSJAOTUS: Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. · Amazonas · Anzoátegui · Apure · Aragua · Barinas · Bolívar · Carabobo · Cojedes · Delta Amacuro · Falcón · Guárico · L...
· Samas ekspressiivne, laulev meloodika ja tundeline väljenduslikkus. · Ilmalike motettide osa ülekaalus (armastuslaulud, pühendused väljapaistvatele isikutele · Ilmalik laul nimetatud ka viimaseks truvääriks. Looming siiski kunstiliselt lihvitud ja õpetatud kirjaviis. · Neljahäälne missatsükkel tema kuulsaim teos esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel "La messe de Nostre Dame". 6 osa. · Gloria missast "La messe de..." Muusika 14. sajandi Itaalilas Trecento · Õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika kaugel tagaplaanil. · Madrigal itaalia tähtsaim lauluvorm 14. sajandil; enamasti 2-häälne: alumine hääl lihtsam, ülemine keerulisem. Sisuks karjuseidüllid ja armastus · Teine põhivorm on caccia (jaht), tavaliselt 3-häälne; alumine instrumentaalne, 2
Vana aja muusika rollid. Suhtlemisvahend (informatsiooni vahendaja) Kultuslik roll Kultus on ülimalt austav suhtus kellesegi / millesegi. Inimesed ei osanud seletada loodusnähtuseid ja maailma olemust. Seetõttu tekkis neil arvamus, et maailma asju korraldavad ning määravad mingisugused üleloomulikud jõud/jumalikud tegelased. Tunnete väljendaja. Meelelahutuslik roll On teada, et üsnagi kõrgel tasemel harrastati muusikat paljudes iidsetes tsivilisatsioonides. (näiteks Hiina; India;süüria jne). Meie muusika programm vaatleb euroopa muusika ajaloo järgmisi perioode: Antiik, ehk Vana-Kreeka Keskaeg(Varakristlik periood ja gooti) Renessanss Barokk Klassitsism Romantsim Vana-Kreeka kultuur ja muusika 8. saj. 146 e.K.r oli euroopa mõjukaimaks riigiks Kreeka. Kreekas sai alguse Euroopalik teadusharidus ning pal...
SEXTA 6.päevatunnil 7. NONA 9.päevatunnil 8. VESPER päikeseloojangul 9. COMPLETORIUM öö tulekul Igapäevane missa koosneb kahest osast: 1. Eelmissa sinna kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2. Peamissa keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. Peamissa jaguneb kaheks: 1. Ordinaarium muutumatute tekstidega osa. Meloodia või muutuda. 2. Proprium igal päeval muutuvad osad. Ordinaariumi laulud: 1. Kyrie Issand halasta 2. Gloria Au olgu jumalale kõrges 3. Credo Mina usun. Credo on pidulik usutunnistus, millega lõpeb eelmissa. 4. Sanctus/Benedictus Püha/Kiidetud olgu 5. Agnus Dei Jumala Tall Gregooriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Liturgilised tekstid on mõeldud ainult jumalateenistuse, palvuste või eriliste rituaalide jaoks. See on ühehäälne ja saateta. Tekstid on tavaliselt ladinakeelsed. Puudub ühtne taktimõõt. Levis suuliselt. Rütm
tuleb koondada kõik jõud, sest suur osa Eestisse saabuvaid külalisi ei jõuagi tutvuda muu Eesti kultuuriga kui ainult gastronoomiaga ! DMITRI DEMJANOV(60) · 19761982 õppis TPIs tööstuse planeerimist, 19721974 kaubandustehnikumis toiduvalm. · Prantsusmaal stazeeris 2000. a maailma ühe juhtiva koka Paul Bocuse juures. · Tuntuks: sügaval nõukogude ajal Tallinnas Mündi baaris kokteili segamine · Uue eesti aja alguses võttis rendile Gloria ja asutas restorani Egoist. Mõlemast on saanud Eestis kalli ja eksklusiivse söögikoha sünonüüm. Taon seal nii omanik kui ka kokk. · Erinevatelt võistlustelt auhinnad just oma koju. · Tema südame asi: viia Eesti toidud ka mujale Euroopasse. IMRE KOSE(40) "Gurmaanlus nagu värviline spekter, millest toit moodustab vaid ühe osa." · Kõige laiema tähelepanuga kokk. Enim bränditud. · Teda köidab piiride lõhkumine
kasutusele uue liturgiakorralduse 2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees IV Sanctus/ Benedictus- püha/ kiidetud olgu V Agnus Dey- julama tall 4. Millal ja kus tekkis vajadus ühtse noodikirja järele? Selgita mis olid neumad. 8-9 sajandil, kuna oli vaja ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Neumad- noodimärgid, mis tähitavad 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi 5. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid erinevates piirkondades
Urmas Sisask Referaat Koostas: 2008 Elulugu Urmas Sisask, eesti helilooja ja laulja Siiri Sisaski vend on sündinud 9. septembril 1960 Raplas. 1980. Aastal lõpetas Ta Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Helilooja mäletab, kuidas ta kaheksa aastaselt kuulis vanaisa mängu talu hormooniumil. Tulevane helilooja püüdis samas noote lahti mõtestada. Vanaisa öelnud: "Sina neist nootidest küll veel aru ei saa." Esimest helitööd kirjutas Urmas Sisask neljateistkümneaastaselt. Ta on loonud 94 suurteost, sealhulgas mitu missat, tsükli tähistaeva muusikat jm. Jänedale asus ta elama 1985. aastal , kus on teinud tööd nii muusikaõpetaja kui ka koorijuhina, tegutsedes lisaks sellele veel harrastusastronoomina. Tema omapärane maailmanägemine ning siiras ja impu...
Eesti keele nimetus Ladina keele nimetus + Kõrgus Õitsemis- Värvus Mullastik Valgustin- Foto sordi nimi aeg gimused Aed- leeklill Phlox paniculata ´Peppermint 40-60 cm Juuli- Tumeroosa ja Parasniiske Poolvarjulin Twist®´ september valgete aia muld e kuni triiputega päikseline Aed- mägisibul Sempervivum x hybridum `Lee´ 15 cm juuli-august roosad Kerge, Päikseline kuivem tavaline muld Aed-merikann Armeria maritima `Va...
Venetsueela Roman Voisnis Tartu Kunstikool 2009 Lipp Vapp Asukoht Üldinfo Asukoht: LõunaAmeerika põhjaosas Pealinn: Caracas Riigikeel: hispaania Riigikord: föderaalne vabariik President: Hugo Chavez Pindala: 916 445 km² Rahvaarv: 28 199 822 ( 2008) Rahvastiku tihedus: 30.2 in/km² Rahaühik: bolivar Ajavöönd: UTC 4:30 Hümn: Gloria al Bravo Pueblo Religioon: katoliiklus Hugo Chavez Bolivar Tüüpilised Venetsueela autod Caracas on Venetsueela suurim linn ja pealinn asutatud 25.juuli 1567 linnapeaks on Antonio Ledezma pindala on 1930 km² elanikke on 2 762 259 (2001), tihedus 1. 431,5 in/km² Caracases on viis haldusüksust: Baruta ,El Hatillo,Chacao,Libertador ja Sucre Keskmine temperatuur aastaringselt on 26°
Reekviem- on leinamissa,katoliku kiriku jumalateenistus,mida peetakse surnute mälestamiseks.Nii nagu missa,kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks.Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid,orkester ja orel.Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest.Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi.Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega,ära jäävad Gloria ja Credo. Motett- mitmehäälne vokaalteos kirikumuusikas.Aluseks samuti laenatud põhimeloodia alumises hääles(nüüd nimetatakse tenoriks),mille kohale lisati uusi hääli,millega käisid kaasas ka uued tekstid.Tekkis kirikulauluna ja algselt kõlasid kohakuti üksteist sisuliselt täiendavad ladinakeelsed vaimulikud luultekstid.13 saj II poolel hakati ülahäältes kasutama prantsuskeelset,enamasti ilmalikku luulet
Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb. Peamissa jaguneb kaheks: ordinaarium- muutumatute tekstiosadega. Meloodia võib muutuda. Propium- muutuvate laulu osadega, ka tekst varieerub. Ordinaariumi ülesehitus: I Kyrie- Issand halasta II Gloria (in Excelensis deo)- Au (olgu Jumalale kõrges)- pikk, umbes 18 lõiku, psalmoodia karakteriga. III Credo in unum deum- Mina usun Jeesusesse ... - Mikaia usutunnistus, süllaabiline tekst( igale silbile vastab üks noot) IV Sanctus/Benedictus- Püha/Kiidetud olgu- Sanctus valmistab ette missa sisulist kõrgpunkti, meloodia kaunistatud. Täheldatakse läbi komponeeritud meloodiate. V Agnus Dei- Jumala Tall- moodustab koos Kyriega raamistiku. Propium- 1
Mart Linnas 11a klass TNG Haydn ja Schubert Käisin 19. detsembril 2009 Estonia konserdisaalis kuulamas ja vaatamas ,,Haydn ja Schubert" Esitati Joseph Haydni ,,Te Deumi" Hob XXIIIc:2 ,,Allegro", ,,Adagio" ja ,,Allegro moderato" ning ,,Klaverikontserdi D-duuri Hob XXIIIc:11 " ,,Vivace", ,,Unpuco adagio" ja ,,Rondo all'Ungarese. Allegro assai" Esitati ka Franz Schuberti ,,Missa As- duur D 678" osad ,,Kyrie", ,,Gloria", ,,Credo", ,,Sanctus", ,,Benedictus" ja ,,Agnus Dei". Kõik esitatud palad olid kristlikel teemadel ja lauldi ladina keeles. Esinesid Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Lisaks solistid Irina Zahharenkov...
CDd Krzystof Penderecki: Miserere. Veni Creator, In pulverem mortis, De profundis, Miserere, Benedictus, Stabat mater, Song of the Cherubim, Agnus dei, Benedicamus. Madalmaade Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Globe 2004. Joep Franssens: Harmony of the Spheres. Madalmaade Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. Composer's Voice (2004). Arvo Pärt: Beatus. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Virgin 1997. Antonio Vivaldi: Gloria - Settings from the Mass and Vespers. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. Carus-Verlag 2003. Arvo Pärt: Orient Occident. Rootsi Raadio Koor ja Sümfooniaorkester, Tõnu Kaljuste. ECM 2002. Antonio Vivaldi: Salmi a due cori. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. Carus-Verlag 2002. Sergey Ivanovich Taneyev: The Twelve Choruses, Op. 27. Madalmaade Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Globe 2001. Heino Eller: Neenia
Agnus Dei (Jumala Tall) - lauldakse enne armulaua jagamist MISSA PROPRIUM ORDINARIUM SISSEJUHATUS Introitus Kyrie Gloria SÕNALITURGIA Epistel Graduale Alleluia/ Sequentia Evangeelium Jutlus Credo ARMULAUALITURGIA Offertorium Prefatio
Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid: kloostrid , kirkud , katedraalid (nt. Tourus , st. Gallen , Metz) Gregorius 1- Rooma esimene paavst , Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste, mis said kirikulaulu aluseks. Läänekiriku ühendamis poliitika. Liturgia- tavaline jumala teenistus Misssa- pidulik(päeva keskne) jumala teenistus Ordinarium- missa muutumatu osa Proprium- missa muutuv osa I. Kyrie eleison Issand halasta II. Gloria in excelsis deo Au olgu jumalale kõrgele III. Gredo in unum deum Mina usun ainsasse jumalasse Loetakse ,,Meie Isa palve" IV. Sanctus / Benedictus püha kiidetud olgu V. Agnus dei Jumala tall Urmas Sisask- onkirjutanud missa Lk.13 ! Gregoriuse laul Keel:Ladina Esitluslaad:1 häälne Rütmika:polnud kindlat rütmi , lauldi edasi sõnumit Meloodika:väga lihtne lauluviis Retisteerimine- kõnelaul, laulja laulab pikki proosatekste ühel noodil
sügavad ja targad ning õpetaja hääl oli lausa lummav. Pärast tunni lõppu olin ma kindel, et tahan saada bioloogiks, kuid siis polnud ma veel käinud kokanduse tunnis. Kõik õpilased läksid koos pööningukorrusele ehitatud kööki, mis oli mõistagi sama suur, kui terve kool kokku. Seal ootas meid imeilus söögikoht. Iga laua taga istus pika valge mütsiga kokk. See tähendas seda, et kõik õpilased said endale tunniks ajaks eraõpetaja. Minu õpetaja nimi oli Bubert ja ta oli Gloria restorani kunagine peakokk. Viieteistkümne minuti jooksul andis ta mulle mitu mapitäit konspekte. Näiteks-mida teha kui toit on liiga soolane või kuidas muuta kõrbenud kook kuldpruuniks? Selliseid kavalusi oli seal sadu. Pärast konspektide kättesaamist hakkasime valmistama mehhikopärast ürdirooga. Ma olin isegi shokeeritud ,kui osav ma koos Bubertiga kokanduses olin. Pärast seda tundi pole mul enam kunagi toit nii hästi välja tulnud. Igal juhul
Antonio Lucio Vivaldi SuPeRjUuStUsAi Sisukord sissejuhatus elulugu looming kokkuvõte kasutatud kirjandus sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi, sündinud 4. märtsil 1678 Veneetsias, suri 28. juulil 1741 Viinis, oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Õppides viiulit isa käe all asendas ta teda ka Püha Markuse Katedraali orkestris. 15-aastaselt pandi ta õppima preestriks, kelleks Vivaldi 10 aastat hiljem ka sai kuid töötas preestrina tervislikel põhjustel vähem kui aasta. Ta töötas viiuliõpetajana ning hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. 18.saj tesest kümnendist hakkas sonaatide ja kontserdite kirjutaja Vivaldi looma ka vokaalmuusikat, ning esinemiseks palju reisima. Vivaldi loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Paistes silma erakordse produktiivsuse ja töötempoga. 40 aastaga jõudis ta kirjutada 770 teost, olles barok...
Loodusrahvad: Muusika: - matkis lindude ja loomade keelt - kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks - salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida - vaimulik (tavale), ilmalik (igapäevane), seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: - Arheoloogilised leiud - Keelpillid - Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr - ...
Missad Missa on Katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, mille toiminguid hakati 4 5 saj.saatma lauludega. Missa osad jagunevad: · Orginaarium muutumatud tekstid, mis on kohustuslikud igal jumalateenistusel · Proprium muutuvad tekstid, mis lisatakse vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele. 3. Kyrie eleison pavlelaul (Issand, halasta) 4. Gloria in excelsis Deo kiidu laul (Au olgu Jumalale kõrges) 5. Credo in unum Deum - usutunnistus (Mina usun ainsasse jumalasse) 6. Sanctus/Benedictus kiidulaul 7. Agnus dei, qui tollis peccata mundi, missere mobis - palvelaul (Jumala Tall, kes on maailma patud ära kannad, halasta meie pead) Renessanss tekkis Firenze linnas 14. Saj. Itaalias ja kandus sealt õigepea teisesse Euroopa maadesse: Madalmaad Inglismaale Pranstusmaale Saksamaale
Muusika Keskaeg (14.-16. sajand) Jäi Lääne-Rooma riigi lagunemise ja renessanssajastu vahele (6-14.15.sajad). Mõiste võtsid kasutusele humanistid. Muusika ja igapäevane elu olid väga tihedalt seotud kirikuga. Gregooriuse laul sai alguse 7.-8. saj On iseloomulik laulmisviis Rooma katolikus kirikus. Sai alguse paavst Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid ja need said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni. Gregooriuse laul on Ühehäälne saateta(vahel tagasihoidlik orelisaade) ladinakeelne esitajaks on üks laulja/lauljate grupp/koor rütm lähtus kõne rütmist ja taktimõõt puudub Meloodia võtab ka eeskuju kõnest Missa Igapäevane jumalateenistus. Missa koosneb ordinaariumist ja proopriumist. Ordinaarium kõlab igal te...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
