Haydn ja Schuberti kontsert (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

"Johannes Damaskusest" Kantaat

Kantaat "JOHANNES DAMASKUSEST" kontserdiarvustus Esitajateks olid: Eesti riiklik sümfooniaorkester, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia- Ester Loitme, Eesti rahvusmeeskoor, Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Uku Joller (bariton), Märt Jakobson (bass), Natalia Lomeiko (viiul, Venemaa), Dirigent Mihhail Gerts. Nikolai Aleksejevi ja ERSO esimene ühine kontsert toimus 1983. aasta jaanuaris, tihedam koostöö sai alguse 1995. aastal, hooajal 1997/1998 oli Nikolai Aleksejev ERSO esimene külalisdirigent ning alates 2001. aasta sügisest on ta orkestri peadirigent ja kunstiline juht. Nikolai Aleksejev on juhatanud kõiki Moskva ja Peterburi tähtsamaid sümfoonia- orkestreid ning andnud kontserte Euroopas, USAs ja Jaapanis. Aastail 1995­1998 oli ta seotud Zagrebi Filharmoonia sümfooniaorkestriga Horvaatias. 2000. aastast on Nikolai

Muusika

2

doc

Kontserdi arvustus

kus esitajateks noorteorkestrid ja -koorid. Selle suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel. Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et palasid esitavad noored muusikud. Kuid peale kava lugemist, kust veendusin, et esitatakse maailma ühtede kuulsamate heliloojate tippteoseid, olid mu ootused ääretult kõrged. Tore oli ka kavale peale vaadates mõelda, et ma ju tean kõiki neid teoseid, mis esitamisele tulevad. Äratundmisrõõm oli suur! Ja kui kontsert peale hakkas, oli rõõm veelgi suurem! Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku

Muusika

2

doc

Cosi Fan Tutte

Näitlejate hääle ilu ja kõlavus oli erakordeselt hea, laulisd väga puhtalt, oskasid oma tundeid näitlemises esile tuua. Instrumentaalmuusikutest esinesid Rahvusooper Estonia koor ja orkester. Huvitav oli see ,et kuulsin esimest korda laval olevat klavessiini kõla, mis mulle väga meeldis ja mis tekistas keskajaliku ajastu meeleolu. Terve orkestri pillide kõla oli väga hästi välja tulnud:kui oli kurvem meeleolu siis dramaatilisem ning kui rõõmsam siis elulisem ja rõõmsameelsem. Kontsert üldiselt õnnestus väga hästi. Minu iklik suhutmine sellesse ooperisse oli üks kõige aegade parim kuna ooper ise oli armastusteemaline ja kohati lõbus, tuli välja peamine noorte inimeste armastuse probleeme, petmine ja truudus. Publiku suhtumine oli ka väga hea, näitlejad võitsid palju tähelepanu, aplodeeriti lõpus päris palju.

Muusikaajalugu

25

doc

Eesti heliloojad

erialal. · 1977­1979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis. · 1991­1995 õppis Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis. Faktid Võitis Eesti Vabariigi Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s ja Austraalias.6 On tuntud telesaate ,,Eesti otsib superstaari´´ üks kõrgelt hinnatud kohtunikest. 5 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/rannap/elu.htm 6 Sama allikas 5

Muusika

22

doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

) Traditsiooniliselt räägitakse 19. sajandist kui romantismi sajandist: 1800-1830 vararomantism (Schubert, Weber, Rossini jt., omaette küsimus on Beethoven), 1830-1850 (või umbes 1870) kõrgromantism (Schumann, Liszt, Wagner jt.) ning siis hilisromantism (Bruckner, Mahler, R. Strauss). Aga 19. muusikast on võimalik rääkida ka ilma kogu sajandit romantiliseks nimetamata. 19. sajandit läbivad teatud tendentsid, mis iseloomustavad selle aja muusika arengut, on siis tegemist Schuberti, Wagneri või Brahmsiga. "Romantilisi" perioode aga võib esineda ka Viini klassikutel, näiteks "tormi ja tungi" aeg Haydnil ja Mozartil. Mõiste "romantism" tõusis tänapäevases tähenduses "tundeline, luuleline, salapärane" esile 18. ja 19. sajandi vahetusel. Kirjanikest vennad Schlegelid avaldasid 1800. a. Saksamaal luulekogu "Romantilised luuletused". Muusika kohta kasutas sõna "romantiline" esmakordselt Ernst Theodor Amadeus Hoffmann 1810. a. essees Beethoveni Viiendast sümfooniast.

Muusika ajalugu

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

teadlaste pilguga”. VI. Tiit Lauk 2005. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. TPÜ kultuuriteaduskonna kraadiõppurite teadus- konverents 16.05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2.11.2003. KONTSERDID I. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2006. Õnne sünnipäevaks, Eesti džäss! Vanalinna Muusikamajas 15.06.2005. Kontsert pühendatud eesti džässi 80. aastapäevale. II. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2007. Kontsert tähistamaks 70 aasta möödumist I džässi- kontserdi toimumisest Eestis. Estonia Talveaed 10.05.2007. Programm koostatud toonase kontserdi kavas olnud paladest. 6 SISUKORD LÜHENDID..........................................................................................................................

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)