Lossimuusika (0)

Kadrioru Saksa Gümnaasium
RETSENSIOON
Lossimuusika
Dita Donatella Henriette Kadak
11-2
2016
Kontsert toimus 31.01.2016 kell viis Kadrioru lossis. Esinesid Karmen Puis ( sopran ) ja Piia Paemurru (pianist). Esitati kakskümmend pala- peamiselt rääkisid teosed armastusest. Kontsert oli pigem kurvakõlaline. Mõlemad esinejad olid väga kogenud ja osavad.
Solist Karmen Puis lõpetas 1993. Aastal Elleri Muusikakooli. Ta on õppinud ka Eesti Muusika Akadeemias. Õpingute ajal töötas Karmen Pius ETV kooris laulja ja solistina. Karmen on Teater Vanemuine ooperi ja opereti solist 1997. aastast. Ta on laulnud väga paljusid suurtegusid (Mozarti ,,Reekviem,’’ Vivaldi ,,Gloria’’ jpm). Karmen on pälvinud palju auhindu, sealhulgas Georg Otsa nimelis auhinna (2010 Eesti Teatriliit) ja Aasta Vanemuislane 2011 (Teater Vanemuine).
Piia Paemurru lõpetas 1986. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi ja 1999. aastal kaitses klaveri erialal magistrikraadi. Aastaid on ta töötanud Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lauluosakonnas, kus on täitnud nii kontsertmeistri kui ka osakonnajuhtaja abi ülesandeid. Tema saatel on kasvanud ülesse mitupõlvkonda eesti vokaliste ning ta on olnud pikalt klaveriõpetaja Tallinna Muusikakeskkoolis. Auhindade seas on Piia pälvinud viis korda parima kontsertmeistri preemia.
Mõlemad esinejad olid väga heal tasemel ja suhtlesid publikuga. Samuti paistab nende hea tase välja nende auhindadest. Ei pannud tähele ühtegi viga kontserdis. Iga esitus avab helilooja stiili- ja mõttemaailma, antud paladest arvan, et mõlemale esinejale andis kõige rohkem juurde A. Vivaldi ,,Guarda in quest’ occhi e senti’’ ooperist ,,Ottone in Villa,’’ kuna see oli väga keeruline pala nii solistile kui pianistile. Arvan, et nad pidid just seda pala kõige rohkem harjutama. Kõik palad mida esitati olid väga sügavamõttelised, kuid minu jaoks oli see kõige sügavamamõttelisem ja arvan, et ka esinejate jaoks.
Enamus palad olid kurva alatooniga. Esitus oli minu jaoks tavapärane, mõned lood olid kahjuks minu jaoks väga sarnased ja kuna kontsert oli pikk, siis sarnasus väsitas. Parema meelega oleksin vaadanud mõnda muusikali või ooperit. Kolm esimest pala on 17-18.sajandi Itaalia heliloojatelt: G. Giordani, A. Scarlatti ja A.Vivaldi.
Esimene pala G. Giordani “Caro mio ben” (“Minu kallis”) oli väga rahulik ja dünaamiline. Pala ülesehituseks olid variatsioonid. Teine pala A. Scarlatti “Le violette” oli väga rütmikas ja rõõmsakõlaline. Kolmeosaline ülesehitus, korduv refrään. Kolmas pala A.Vivaldi “Guarda in quest’ occhi e senti” oli keerulisema ülesehituse, algas rõõmsalt ja vahepeal läks kurvemaks. Pala oli harmooniline, mängiti palju pala helitugevusega, vaikselt ja valjult kordamööda. Neljas pala, samuti A. Vivaldilt, nimega “Sposa son disprezzeta’’ mis on tõlkes “Olen põlatud abikaasa’’ ooperist “Bajazet” oli väga sünge nagu ka nimest saab järeldada. See oli sopranile suurem väljakutse kui pianistile, kuid laulja sai selles palas hästi näidata oma hääleulatust. Klaver mängis vaikselt madalamas oktavis samal ajal kui laulja võttis kõrgemaid ja pikemaid noote . Pala oli väga kurvakõlaline kuid sellegipoolest väga ilus ja harmooniline.
Viies pala Christoph Willbald Gluck’i “O del mio dolce ador” 18. sajandi saksa heliloojalt pala oli väga rahulik ja aeglane. Järgmine pala oli prantsuse heliloojalt L. Delibes “Bonjour Suzon .’’ Pala oli väga rõõmsakõlaline ja rütmikas, prantsuse keeles, veetlev. Tekkis kujutuspilt ajast kus naised kõndisid tänaval kleitide, kaabude ja punaste huultega. Järgnes samuti prantsuse helilooja Henri Duparci kolm pala. Need olid samuti prantsuse keeles. Need olid väga sarnasese käekirjaga, kaks pala olid kurvakõlalised, aeglasemad ja harmoonilised , kolmas pala oli rütmikas ja rõõmsakõlaline.
Kaheks viimaseks olid meie enda eesti heliloojad - Eduard Oja ja Ester Mägi. Nende loodud palasid oli kergem kuulata, kuna need olid emakeeles. Teisi lugusid kuulates sai vaid pealkirja järgi ettekujutada millest need räägivad. Nendest paladest meeldis mulle kõige rohkem Ester Mägi “Õnne algus” kuna selle sõnum läks sobis väga hästi saatega ja läks hinge. See oli teine kõige meeldejäävam pala kontserdist .
Kontsert sobis Kadrioru lossi väga, kuna palad olid suursugused. Varasemad kontserdielamused on olnud paremad, kuna on etteantud kindel aeg millal peab minema ja see on olnud tasuta või on olnud rohkem aega kontserdi valimiseks. Esinejad olid heal tasemel ja kontsert anti edasi koduses õhkkonnas. Vaimustas, et sopran suutis laulda nii pikalt järjest pikki kõrgeid noote andes endast sealjuures parima. Mõned laulud kõlasid minu jaoks liiga sarnaselt. Kava oli hästi ehitatud peaaegu vaheldumisi kurb ja rõõmus pala, ning oma heliloojate palad lõpus.
Kasutatud allikad:

• Kavaleht
  
• http://www.vanemuine.ee/people/karmen-puis/
  
• http://www.hot.ee/piiapaemurru/page2.html
  
• wikipedia.org