transort, klienditeenindus 7) millise valdkonnaga ühildub/seondub logstika ? a) finance rahandus b) marketing turundus c) infotehnoloogia d) tootmise töökorraldus 8) mis on tootmislogistika võtmeküsimus ? tarneahela pidev integratsioon, tootmisprotsessi pidev paindlikumaks muutmine tootmisprotsesside humaniseerimine õige inimese paigutamine õigele töökohale. 9) kaasaegses tootmises väärtustatakse kolme gruppi inimesi : a) ideede generaatorid probleemide tundjad. b) probleemide lahendajad c) strateegilised vahendajad 10) millised on Jaapani organisatsiooni kultuuri iseloomulikud tunnused ? a) kindustunde andmine töötajatele b) töötamine auväärne, kasulik tegevus c) orjenteeritud kaugematele eesmärkidele d) lojaalsed, ustavad töötajad, vanus, kogemused, haridus 11) Just In Time süsteemi võtmeelemendid , mida tuleks minimeerida? a) minimeerida tootmisvarud b) minimeerida seadmete seadistamisasjad ja kulud
saavutada aastaseks kokkuhoiuks umbes 0,15...0,3 milj. tonni põlevkivi. Ka tuuleenergia rakendamine ja kasutamine Eestis pole eriti tulutoov. Nimelt tuul ei puhu alati ning seetõttu tuleb tuuleparkide rajamisel teha täiendavaid kulutusi nendeks puhkudeks, kui tuul vaibub. Et elektri tootmine oleks stabiilne ja et keegi ilma ei jääks, tuleb rajada varugeneraatoreid, mis toodavad elektrit fossiilkütuste, nagu gaas või kivisüsi. Samas ei juhtu tuuleparkidega seda, et kõik generaatorid langevad rivist välja. Ühe suure elektrijaamaga võib selline asi aga juhtuda, kuid tõenäosus, et ühe suure elektrijaamaga selline asi juhtub just siis kui ta asendab tuulegeneraatoreid, on väike, sest teda saab kõik see aeg, mis ta kasutamata on, hooldada. Kusjuures tuulegeneraatorite poolt toodetav energiakogus on palju väiksem, kui suurtel elektrijaamadel. Samuti on tuuleenergia tunduvalt kallim. Ka reaalselt võttes jääb tuul ka
LOENG 1 Elektriohutusseadus elektriseadmed tuleb paigaldada ja hooldada nii, et nende kasutamine ei ohusta ümbrust. SEADUS, MÄÄRUS, STANDARD, JUHEND Pädevusklassid: *A-klass elektri- ja käidutööde juhtimine; *B-klass elektri- ja käidutööde juhtimine 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimetavalisustega elektripaigaldistes; *B1-klass kuni 63 A ehitustööd; *C-klass laborid jne. Tavaline inimene võib teha lihtsaid elektritöid. *valgusallikate vahetus valgustis; *elektrikilbi lülitite ja kaitselülitite lülimine; *pinge kontrollimine indikaatoriga; *elektriseadmete ja juhtmete eemaldamine pingevabas olekus; *rikkevoolu kaitselüliti katsetamine; *ilma kaitsejuhita ahelas lüliti, valgusti ühendamine, ilma kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüst...
Merre ehitatatud turbiinid ei pea olema nii kõrged kui maismaale ehitatavad, sest merel ei ole tuule kiirust vähendavaid takistusi ning seal on ka loomulikult tugevamad tuuled kui maismaal. Tuuleenergia tootmisel ei ole otseselt mitte mingeid keskkonnale kahjulikke mõjusid. Kaudselt mõjutab keskkonda tuulegeneraatorite tootmine ning transport, kuid samamoodi kahjustab keskkonda ka tavaliste elektrijaamade ehitamine ja osade (korstnad, generaatorid jne) transport. Keskkonnakahjulikkust saab veelgi vähendada muutes tootmisprotsessi tõhusamaks. Oma eluaja jooksul toodab tuuleturbiin keskmiselt 80 korda nii palju energiat, kui kulus selle tootmiseks. Kivisüsil töötava elektrijaama vastav number on 11 ning tuumajaamal 16, kusjuures selles uuringus ei ole arvestatud seda, et fossiilkütused on ise energiaallikad. Seda arvestades oleks viimase kahe elektrijaama energiatootlus miinustes. 4
· Plaatide kaardumine- Suure käividus voolu tarbimine. · Elementide mahajäävus (purkide)- Aku töövõime määrab ära kõike nõrgem element. Mahalaadimiss ja täislaadimis tsükkel 2X. · Klemmide oksuteerumine TH määrdeaine ei tohi sisaldada vett 2 Energiasüsteem 2.1Generaatorid Generaatori ülesanne laadida akud ja toida tarvitid (14 V ja 26 V) Generaatorid jagunevad 1. alalisvoolu generaator ja vahelduvvoolu generaator. Joonis NR. 5 Generaator 7 Joonis NR. 6. Generaatori ehitus 8 9 Küsimused: 1. Kuidas tekib vool ? Generaatori kaks põhilist osa on mähiseid sisaldav staator ja võllil pöörlev rootor. Mootori töötades aetakse rihmaga ringi ka rootorit, mis katkestab staatori mähiseid ning tekitab voolu. Et autode elektrisüsteemid on
Akadeemiale, et ta sai suure temperatuuri leek (üle 3000o C), põletamisel atsetüleeni ja hapniku. Esimese hapnik-atsetüleeni põletit konstrueerisid Prantsuse insenerid Edmond Fouche ja Charles Picard, kes said oma patendi Saksamaal 1903. aastal. Nende poolt konstrueeritud põletite ehitamine fundamentaalselt ei ole muutunud tänase päevani. Tööstusettevõtted hakkasid kasutama hapniku-atsetüleeni keevitamist alates 1906, kui sai ehitada üsna usaldusväärne atsetüleeni generaatorid. Aastal 1904 Prantsusmaal, oli avastanud võimaluse kasutada hapniku-atsetüleeni põletid metallide lõikamiseks ja 1908 1909 aastal Prantsusmaal ja Saksamaal olid läbi viidud esimesed edukad katsed veealuse lõikamise hapniku abil. Järgmised 5-9 aastat olid saanud mitmeid patente selles valdkonnas ning arenenud keevituspõletite tööstusdisainilahendused veealuse lõikamise jaoks. 2 1.2.Gaaskeevituse gaasid.
Veonduse kvantitatiivsed näitajad Veomaht – veodokumendi (dokumentide) alusel veetud kaupade või reisijate summa – Reisijate arv, [kauba] neto või bruto (st koos taaraga) tonn • Sõidukite arv • Liiklusteede pikkus • Aeg Veonduse kvalitatiivsed näitajad i. Vedu – veokäive, veokaugus, veokiirus Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) ii. Veeremi kasutamine – veeremi käive, veeremi töö iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) Veeremikäive – veeremiühikute arv korru...
nimetatakse energeetikaks. 3. Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitlustingimustega. 10 4. Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa mis koosneb ainult elektriseadmetest: elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist. 5. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks. 6. Valgustusseadmed on tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks (hõõglamp, luminofoorlamp). 7. Jõuseadmed on masinate, tööpinkide jm. valmistoodangu saamiseks, kasutatavate seadmete käitamiseks (elektrimootor, elektrimagnet). 8
Samuti on taastuvenergia sektor pidevas arengus ning tõhusus suureneb jätkuvalt, viies nii tuuleenergia tootmise hinna veelgi madalamale. Tuul Tuul ei puhu alati ning seetõttu tuleb tuuleparkide rajamisel teha täiendavaid kulutusi nendeks puhkudeks, kui tuul vaibub. Et elektri tootmine oleks stabiilne ja et keegi ilma ei jääks, tuleb rajada varugeneraatoreid, mis toodavad elektrit fossiilkütuste, nagu gaas või kivisöe baasil. Samas ei juhtu tuuleparkidega seda, et kõik generaatorid langevad rivist välja. Ühe suure elektrijaamaga võib selline asi aga juhtuda, kuid tõenäosus, et ühe suure elektrijaamaga selline asi juhtub just siis kui ta asendab tuulegeneraatoreid, on väike, sest teda saab kõik see aeg, mis ta kasutamata on, hooldada. Tuule kiiruse muutlikkus tekitab lisakulutusi turbiinide poolt toodetud suure koguse energia integreerimisega võrku. Kriitikud väidavad, et see on kallis kuid toetajad
· Toitepinged elektrivõrgus: Euroopa ~220 V AC 50 või 60Hz USA ~110 V AC 60 Hz Toiteseadmed · Kaitsmed (Fuse) · Toiteplokid (Power Supplay Uint PSU) · Kantavatel arvutitel akud NiMH (nikkelakud, odavamad, enne laadimist on soovitav tühjaks lasta, muidu eluiga väheneb) LiIon (liitiumakud, kallimad ja kvaliteetsemad, võib igal hetkel laadida, kuid kokkuvõttes kannatavad vähem laadimisi kui nikkelakud) · UPSid ja generaatorid · UPSid sisaldavad mitmeid elektrilisi seadmeid, sh akut. On mõeldud elektrienergia kvaliteedi parandamiseks ja ka arvuti varustamiseks elektrivooluga voolukatkestuse korral. Kettaseadmete toitekaablid · Toitekaabel koosneb tavaliselt 4 juhtmest ning selle otsas on kas suur Molex või väike Mini Molex üleminek. · Molex ühendust kasutatakse enamuse seadmete juures (kõvaketas, CD seadmed, muud lisaseadmed, ...)
kus väljundpinge võib ulatuda 500V (toitepinge +- 250V). 6. suure väljundvooluga opvõimendid kasuatatakse valdkondades kua väljundvool võib ulatuda kuni 30A kasutatakse koos radiaatoridega. 3.1 Generaator generaatorideks nimetatakse lülitus millised tekitavad meile soovitava sagedusega elektrilisi võnkumisi. Nad jagunevad: siinuspinge generaaootirdeks ja mitte siinuspinge generaatorideks. Siinuspinge generaatorid on 3 liikui: RC generaatorid, LC generaatorid ja Kvarts generaatorid. Kõik generaaotorid on positiivse tagasisidega lülitused kus juures siinusgeneraatoridel nimetatud vajalik ülekriitiline tagasiside tekitatakse ainult ühele sagedusele mis on generaatori töösageduseks. RC generaatioris tagatakse genereerimiseks nõutav positiivne tagasiside takistustest ja kondensaatoridest koostatud filtri abil
3. TOITEALLIKAD................................................................................................18 3.1. Klassifikatsioon ja phinuded........................................................................................................18 3.2. Ettevtte toitmine energiassteemist 18 3.3. Ettevtte elektrijaamad ja generaatorid 18 3.4. Jutrafode valik 18 3.5. Keemilised energiaallikad 19 3.6
reostades sellega atmosfääri ja pannes aluse kasvuhooneefektile ning ka erinevatele tervise probleemidele. [2] "Bensiin on vedelkütus, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes." [3] Bensiin on enim levinud masinatöös kasutatav kütus tänapäeval. Selle peal töötavad erinevad masinad, näiteks generaatorid, muruniidukid, trimmerid, traktorid ja põhiliselt autod. [1] Bensiini koostisse kuuluvad heptaan, oktaan, nonaan ja dekaan. Perfektsetes tingimustes, kus hapnikku oleks piisavalt, põleks bensiini aurud ja välja tuleks CO 2 ja H2O ning palju kuumust. Paraku enamasti pole tingimused ideaalsed ja heitgaasidele lisandub vingugaasi, ehk CO-d, mis jääb õhku. Selle sissehingamisel on tagajärgedeks peapööritus, hingamisraskused ja halvimal juhul ka surm. Heitgaasidele lisanduvad
7. Suure väljundpingega kavandatud sellistele seadmetele kus vajatakse suuri väljundpingeid, väljundpinge 500V. 8. Suure väljundvooluga kasutus seal kus vajatakse suuri väljundvoole, väljundvool kuni 30A. Generaatorid Generaatoriteks nim. lülitusi millised tekitavad meile soovitava sageduse ja kujuga elektrilisi võnkumisi. Nad jagunevad siinuspinge generaatoriteks ja mittesiinuselisteks. Siinus pinge generaatoreid on kolme liiki: 1. RC generaatorid 2. LC generaatorid 3. Kvarts generaatorid Igasugune generaator on positiivse tagasisidega lülitus kusjuures siinuspinge genekates on tekitatud positiivne tagasiside ainult ühele sagedusele ja sellel hakkabki genekas võnkuma. RC generaatorites tekitatakse vajalik pinge takistustes ja kondensaatoritest koostatud filtritega. LC genekates tekitatakse nn. selektiivne tagasiside võnkeringide kasutamisega
süsteemi sümmeetria jne). · kõrge kasutegur ning madal elektrienergia maksumus. Tähtsateks nõueteks võivad osutuda veel nende kiire sisselülitamine, automatiseerituse aste, vähesed kulutused hooldusele ning keskkonnasõbralikkus. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib toiteallikaks olla: 1) energiasüsteem, 2) tarbija oma elektrijaam, mis ttöötab paralleelselt ühtse võrkguga, 3) generaatorid ja elektrijaam, mis ei ole ette nähtud paralleeltööks ühtsesse võrguga, 4) elektrokeemilised, fotoelektrilised ja teised staatilised elektrienergia allikad, 5) kohalikud reaktiivvõimsuse allikad (kondensaatorbatareid, sünkroonmootorid ja-kompensaatorid). Esimesed kaks moodustavad tsentraalse elektrivarustussüsteemi põhialuse, kus toodetakse ligikaudu 98% elektrienergiast. ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor
väikese õhupiluga ferromagnetilises süsteemis puistevoo tühiseks, võib mähise Automaatjuhtimisega on tegemist siis kui süsteem talitab pikemat aega ilma induktiivsuse avaldada valemiga inimese sekkumiseta. Automaatjuhtimise süsteem koosneb paljudest Termopaartajurid?- Termopaartajurid ehk termopaarid on samuti elementidest (Elektron võimendi, elmootor, hüdrosilindes jne) Struktuur skeemil elektromotoorjõu generaatorid. Nende temperatuuridiapasoon on väga lai - kujutame neid ristkülikuna(mustkast) Küberneetika on juhtimisteooria ning absoluutse nulli vahetust lähedusest kuni metallide sulamistemperatuurideni. süsteemide teootia .Jaguneb omakorda 3-eks(Automaatide teooria. Temperatuuridel kuni 700 °C kasutatakse peale termopaaride ka teisi, nt. Juhtimisteooria .Informatsiooniteooria) need jagunevad omakorda takistustermotajureid. Vahemikus 700..
Vaske kasutati mitmete sulamite, nagu näiteks pronksi või arseenpronksi, saamiseks. Sulameid kasutati ka laevaehituses, lennukimootori detailide, müntide valmistamisel. (H.Karik, 1984) Tänapäeval kasutatakse vaske laialdaselt elektritööstuses, kuna ta on suurepärane elektrijuht ja teda võib pressida ja tõmmata isegi nii peenikesteks traatideks, mille diameeter on 0,025 mm. Vasktraate kasutatakse nii majapidamise elektriahelates kui ka elektrikaupade juhtmestamisel. Elektromagnetid, generaatorid ja mootorid sisaldavad samuti sageli vasktraatidest mähitud mähiseid. Vase ja messingi painduvus teeb nad ideaalseks materjaliks veevärgi torustike jaoks. (Leelo Laurits jt, 2004) Metallurgias kasutatakse peamiselt vasesulameid, millest valmistatakse seadmeid keemiamasina- ehituse tarvis, vaakumaparatuuri, destillatsioonikatlaid. Tsehhis, kus on kergestisüttivaid või plahvatavaid aineid, võib töötada üksnes vaskvasarate, -peitlite ja – kruvikeerajatega
nt panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, gaasi rõhku või muuta aine keemilist struktuuri jne. Energiat võime tinglikult nimetada töö varuks. 2. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist? Elektrienergia kasutuselevõtu alguseks Eestis loetakse 1882. aastat, mil Tallinnas F. Wiegandi tehases (hilisem "Ilmarine") ja Narvas Kreenholmi Manufaktuuris seati ruumide valgustamiseks üles esimesed generaatorid. 1885. a katsetati voolu tootmist tööstusseadmete käitamise tarbeks Drümpelmanni metallitehases Tallinnas (3 kV alalisvoolu generaator) ja juba nimetatud Kreenholmis (5 kV alalisvoolu generaator). Esimeseks tööstuslikuks elektrijaamaks võib pidada siiski 1893. a tööd alustanud Kunda tsemenditehase kahte generaatorit koguvõimsusega ca 200 kW. Esimene munitsipaaljõujaam rajati 1907 aastal Pärnus, selle võimsus oli 100 kW,
1. Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, I A. 1A voolutugevus mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 q. Juhid Dielektrikud Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. Eliktrivooluga ...
5.3. Võimendusastmed väljatransistoride baasil............................................................................ 73 5.4. Tagasiside võimendites........................................................................................................... 77 5.5. Bipolaartransistori töö lüliti reziimis...................................................................................... 83 5.6. Stabiilse voolu generaatorid.................................................................................................... 85 5.7. Võimsusvõimendid................................................................................................................. 86 5.8. Alalisvooluvõimendid (AVV) (AVV iseärasus, otsesidestuses AVV, tasakaalustusskee- mid, diferentsvõimendi).......................................................................................................
lülitatakse algväärtuselt lõppväärtusele ajahetkel 1 sekund ning tagasi algväärtusele ajahetkel 9 sekundit. Tabel 1. Siinusgeneraatorite parameetrid Siinussignaali plokk Amplituud Alaliskomponent Sagedus 1. 1,5 2 2 2. 1 0 0,6 Ülesande lahendamiseks on vastavalt kirjeldusele koostatud mudel. Generaatorid moodustavad kaks siinussignaaligeneraatorit, mille väljundid on summeeritud. Juhtsignaal juhib generaatori väljundit. Juhtsignaal moodustub ühikhüppele reageerivast aperioodilisest lülist, selle signaali muutumiskiirus on piiratud. Kui aperioodilise lüli väljundsignaal ületab kindla väärtuse, antakse generaatorile juhtsignaal, teatud aja järel aga muutub juhtsignaal nulliks ja generaatori väljund lülitub välja. 21 Joonis 19
SMGS (SMGS-konventsiooni kohane rahvusvahelise raudteeveo dokument) (minimaalne kiirus SMGS järgi tavaliselt kaubarongil 200 km/öp, marsruutrongil 300 km/öp) ja E-KS (kohaliku raudteeveo elektrooniline saatekiri) 4. Eriveod (vt loeng VII) Näiteid kaupadest Eesti eksport-, import- ja transiitkaubad: - metallkonstruktsioonid - mahutid - generaatorid - moodulamajad - tuulikud - mitmesugused masinad, kraanad Näiteid veoviisidest ja -vahenditest - maismaatransport (mitmiktelghaagis) - mere- ja siseveetransport (erilaev, pargas, sisevee liikurpraam) - raudteetransport (universaalne platvormvagun) - lennutransport (laiakereline kaubalennuk, Eriveo hinnapakkumise menetlus Hinnapäring
tuumakütust esineb, Tsornobõli reaktoritel oli paar varu-diisel generaatorit, kuid enne kui nood täiskiiruse saavutasid, oli neil 40 sekundiline viivitus, reaktorit kasutati, et üles keerata reaktori turbiini generaator. Saavutanud täiskiiruse, turbiin ühendaks end reaktorist lahti, ning siis lubaks keerelda omaenda pöörde impulsi järgi. Testi eesmärk oli uurida, kas turbiinid(välja lülitatud reziimil) suudavad pumbad tööle panna kuni generaatorid tööle hakkavad. Test õnnestus eelnevalt teisel reaktoril, kuid negatiivsete tulemustega - turbiinid ei genereerinud piisavalt vajalikku jõudu, kuid kui teistele turbiinidele oli tehtud arendus, oli vaja uusi teste teha. Kell 1:23:04 algas eksperiment. Reaktori ebastabiilset olekut ei olnud juhtpaneelilt mingit moodi märgata ning ei tundunud, et keegi reaktori-rühmast olnuks ohust teadlik. Turbiinides vajalik aur
punaka spraidi. Pilvedest ülalpool esinevad lahendused on kahjuks väga raskelt vaadeldavad, sest helendus on nõrk ja äikesepilv ise rikub nähtavuse. Äikesepilve kohal on õhk hõredam ja seal juhib ta paremini elektrit kui maapinnal. Sellepärast kandub oluline osa elektrilaengust pilve tipust ionosfääri ilma helendava lahenduseta. Pilvitu taeva elekter Teame nüüd niipalju, et äikesed töötavad nagu maapinna ja elektrit juhtiva ionosfääri vahele ühendatud generaatorid, mis tekitavad üle maakera kokku 1000 amprit või rohkemgi elektrivoolu. Elektrivool ei saa aga kuidagi kaua voolata vaid ühes suunas ning ainult kasvatades pinget elektrilise kondensaatori katetena käituvate ionosfääri ja maapinna vahel. Mingit teed pidi peab elektrilaeng ionosfäärist maapinnale ka tagasi jõudma.Õhk osutub vähesel määral elektrit juhtivaks ja Ohmi seaduse järgi on kondensaatori lekkevool seda suurem, mida kõrgem pinge. Kuigi õhu takistus maapinna
Mis on gate count ja kuidas käib gate count FPGA puhul? Gate count – mõiste pärineb ASIC tehnoloogiast, kus disain on lõpus taandatud lihtsaimate elementideni – NAND, NOR, puhvrid ja inverterid. Nende koguarvu saab kokku lugeda ja öelda, kui suur on gate count. FPGA puhul loetakse kokku suurte loogikaplokkide realiseerimiseks vajalikku elementide arv. 23. Mis on EDA vahendid? EDA – Elektroonilise disaini automatiseerimine • Simulatsiooni tarkvara, • Testbench generaatorid, • In-situ (alias on site) vahendid, • Süntees tarkvara (VHDL -> place-route sisend), • ATPG, • BIST – Built-In Self-Test, • Staatiline ajastuse analüsaator, • Formaalse verifikatsiooni tarkvara • Place and route tarkvara (algselt Xilinxil see tasuline), • Floorplanning vahend (ise valida mis LUTe kasutame), • FPGA programmeerimise vahend – (Digilent Adept). 24. Millest koosneb FPGA
B Mitteelektriliste suuruste muundur elektrilisteks ning vastupidi (nende hulka ei kuulu toiteallikad ega genekad) (väljuhääldi,mikker,termotundelikud seadmed) C kondensaator D integraal ja mikroskeemid (mäluseadmed ,loogilised elemendid, viivituselemendid, analoog- ja numbrilised integraalskeemid) E erinevad elemendid (valgustusseadmed, kütteseadmed) F lahendid, kaitseseadmed (diskreetsed voolu ja pinge kaitse elemendid, sulavkaitse, lahendid) G generaatorid, toiteallikad (patareid, akumulaatorid, el.genekad, voolu allikad) H indikatsioon ja signalisatsiooni seadmed (hääl ja valgussignaaliga seadmed, indikaatorid) K relee, kontaktor, magnetkäiviti (voolu, pingerelee, termorelee, algrelee) L induktiivsus, drossel (luminifoorvalgusti drossel) M Mootorid, alalisvoolu ja vahelduvvoolumootor. P mõõteseadmed (näititavad, registreerivad mõõteseadmed, loendurid, kellad)
........................................................................................... 60 6.1 ANDMEBAASI KOHANDAMINE KEELE- JA KULTUURIKESKKONNALE.................................... 60 6.2 SKEEMID................................................................................................................................... 60 6.3 TABELID.................................................................................................................................... 60 6.4ARVUJADA GENERAATORID...................................................................................................... 67 6.5TABELITE JA ARVUJADA GENERAATORITE SIDUMINE............................................................ 67 6.6 VAATED..................................................................................................................................... 69 6.7 SÜNONÜÜMID.........................................................................................................................
väljatransistor ühise lättega lülituses). - Tööpunkt (ehk reziim) ja staatiline ning dünaamiline koormussirge. - Astmete aseskeemid. - Pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Järgurid, nende pingevõimendustegur ja sisendtakistus. - Ühise baasiga aste. - Astmetevaheline sidestus mitmeastmelises võimendis. - Tagasiside võimendites. - Tagasiside tüübi mõju võimendi põhiparameetritele. - Bipolaartransistori töö lülitireziimis. - Stabiilse voolu generaatorid. Käesoleva teksti sisujaotus: 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid 6.2 Võimendusastmed bipolaartransistori baasil 6.2.1 ÜE-lülituses transistor 6.2.2 ÜK-lülituses transistor e. emitterjärgija 6.2.3 ÜB-lülituses transistor 6.2.4 Transistori tööpunkt ja koormussirge 6.3 Võimendusastmete vaheline sidestus 6.3.1 RC-sidestus e. takistus-mahtuvuslik sidestus 6.3.2 Trafosidestus 6.3.3 Otsesidestus 6
3 Varustusklassid, DOS-i mõiste. Varustuse Klassi kirjeldus klass I Toiduained ja toiduratsioonid, vesi (kaasa arvatud pakitud), medikamendid ja sidumismaterjal, hügieenitarbed, loomasööt. II Varustuse tabelites ette nähtud varustus. Näiteks: sõidukid, relvad, raadiojaamad, generaatorid, tööriistad, varuosad, riietus. III Kütus, õlid ja määrdeained igaks otstarbeks, välja arvatud lennukikütus ja määrdeained ning leegiheitjate varustus. IV Tõkke-ja ehitusmaterjalid, samuti lisamaterjalid klass II varustuse täiendamiseks (näiteks lisasõidukid, varuosad). Lisamaterjalid ei ole paigutatud üksustele varustusetabeli alusel.
Kulu (expense, cost) on eesmärgi saavutamiseks ärakasutatud või loovutatud ressursside maksumus. Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks Otsekulud (direct costs) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega. ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks. Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt: · Muutuvkulud (variable cost) Cm on kulud, mis muutuvad koos tootmismahu muutusega · Põhivara, kestva kasutusega (tavaliselt üle ühe aast...
Keevitustööd Hapnikku transporditakse teras balloonides rõhu all 15 MPa ja atsetüleeni balloonides on rõhk 1,6 MPa ettevaatust Õliga kokkupuutudes võib hapnik plahvatada,atsetüleen on plahvatus ohtlik segunenult õhu või hapnikuga,balloonide hapniku ja atsetüleeni ventiilid on erineva ehitusega et vältida ekslikult hapniku reduktori paigaldamist atsetüleeni balloonile.AS Eesti AGA tarnib keevitus hapnikku halli alaosa ja valge ülaosaga teras balloonides atsetüleeni balloonid on kirsipunast värvi standardi GOST tähistus värvid on erinevad hapniku balloon on helesinise värvuse ja musta pealmisega atsetüleeni balloon on valge värvuse ja punase pealmisega ja vedelgaas punases balloonis.Hapnikku tarbitakse balloonis rõhuni 0,05-0,1 mpa jääkrõhk võimaldab balloone täitval tehasel kontrollida mis gaas seal varem oli.Atsetüleen on suure rõhu korral plahvatus ohtlik rõhu madaldamiseks on balloonid täidetud atsetoonise pimps kivi v...
Allikas: ITC Impordi toodete alla võtsin sektorite tooted, kuna üksikult oleks inglisekeelne tõlge osutunud keeruliseks, mida osad tooted tegelikult tähendavad. Sellegipoolest on eristatav, et Saudi Araabia impordib erinevat aparatuuri ja masinaid, et arendada naftapuurtornides kasutatavaid seadmeid. Samuti on suur osakaal erinevate mootorsõidukite (autod, veokid, traktorid jne) import. Suhteliselt suurem eristatav osakaal on ka erinevate elektroonikaseadmete impordil (kaablid, generaatorid jms). Kogu import tuleb peamiselt arenenud riikidest, sest imporditavad tooted võib määrata kõrgtehnoloogilised toodete hulka ning neid arengumaades oleva tööjõuga ,kes omavad vähest haridust, pole võimalik toota. 4. Ekspordi ja impordi partnerriigid sektordiagrammina Joonis : Saudi Araabia ekspordi partnerriigid 2008 Allikas: CIA Joonis : Saudi Araabia impordi partnerriigid 2008 Allikas: CIA
toimuma abil sunnitud ja bioakumuleerumisvõimet tunni see sõlmiti katkestustega töös. Väljaspool tuleks teises euroala riigis ebaseaduslikult, mis suudab osutada vajaduse korral abi Kui lõikamine metallide suures paksuses Freesid ja pikk vähendada abil kõrge temperatuuri mõju töö Leek ja lahtise tule kasutamine on lubatud minimaalne kaugus 10 m kaugusel spillway raamid ja Pere dvižnyh atsetüleen generaatorid ja 5 m kaugusel eraldi balloonid, mille põlevate gaaside Kui keevitus saab kohaldada ainult käigukastid ja avariivarustus Ma nometrami Hapniku vähendamisele käikude tuleks kaitsta sissepääsu eest määrdeained Millal algab gaasi reduktor ei saa seista enne käigukast Kõik ühendused peavad olema suletud käigukast Keelatakse siirdemuhvid, tees üheaegselt mitme põletite võimsus
Sellegipoolest on eristatav, et Saudi Araabia impordib erinevat aparatuuri ja masinaid, et arendada naftapuurtornides kasutatavaid seadmeid. Samuti on suur osakaal erinevate mootorsõidukite (autod, veokid, traktorid jne) import. Suhteliselt suurem eristatav osakaal on ka erinevate elektroonikaseadmete impordil(kaablid, generaatorid jms). Kogu import tuleb peamiselt arenenud riikidest, sest imporditavad tooted võib määrata kõrgtehnoloogilised toodete hulka ning neid arengumaades oleva tööjõuga,kes omavad vähest haridust, pole võimalik toota. Ekspordi ja impordi partnerriigid sektordiagrammina Saudi Araabia majandust võib hinnamuutused mõjutada kõige enam ekspordi näol, sest väga suur osa riigi eksporditavast tootest on toornafta
· Tuuleenergia tuule liikumisenergia muudetakse elektriks · Geotermiline energia peamiseks soojusallikaks on pika poolestusajaga uraani, tooriumi ja kaaliumi isotoopide lagunemine maakoores · Hüdroenergia vee potentsiaalne või kineetiline energia · Vesinikuenergia kogutakse päikese- ja tuulejõujaamades · Termotuumaenergia peaaegu ammendamatu · Merevee energia tõusu-mõõna generaatorid, merelaine energia Õhk maakera ümbritsev gaasiline keskkond, mis reguleerib maakera soojus- ja kiirgusreziimi ning milles kulgeb kogu maismaal eksisteeriv bioloogiline elu. Probleemid: · Hapestumine panevad liikuma maapinnas leiduvad raskemetallid, mis põhjavette sattudes põhjustavad terviseprobleeme, kasvab allumiiniumi, elavhõbeda, kaadmiumi sisaldus. · Osoonikihi lagunemine ainke gaas, mis absorbeerib päikese UV-kiirgust, mis muutub soojuseks.
Tarbimiskeskustest kaugel töötavad suure võimsusega hüdrogeneraatorid varustatakse põhiliselt sõltumatute ergutussüsteemidega (ergutajaks on 50 Hz vahelduvvoolugeneraator ja juhitav alaldi). 9.Generaatorite sünkroniseerimine Sünkroongeneraatoreid võib lülitada elektrisüsteemi kahel viisil: täpissünkroniseerimisel; isesünkroniseerimisel. Isesünkroniseerimist kasutatakse tavaliselt järgmistel juhtumitel: . energiaploki kaudse jahutusega generaatorid . hüdrogeneraatorid . turbogeneraatorite avariijärgne sisselülitus. Generaatorite võrku lülitamisel tuleb esmalt kontrollida süsteemi ja lülitatava generaatori faasijärgnevust. Vale faasijärgnevuse korral tekkib generaatoris elektromehhaaniline moment, mis on vastassuunaline turbiini poolt tekitatud momendiga. Selles olukorras tekkivad staatoris liigvoolud, mis võivad põhjustada generaatori vigastusi ja vastassuunalised momendid võivad põhjustada turbiini võlli purunemise
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võr...
lihtsam ehitus ja väiksemad gabariidid sama võimsuse juures võrreldes alalisvoolu generaatoritega (viimaseid tänapäeva masinatel enam ei kasutata). Ergutusmähisesse (rootorimähisesse) juhitakse vool välisvooluallikast, seega saab sõltumatu ergutuse. Harjad ja kontaktrõngad on vajalikud seetõttu, et ergutusmähis on tähekujuliste rootoripoolte vahel ja pöörleb koos rootoriga. Ergutusvoolu suurus on 2 kuni 3 A. Kaasajal on sellist tüüpi generaatorid leidnud laialdasemat kasutamist autodel ja mõnedel liigendtraktoritel. Endaergutusega vahelduvvoolugeneraatori ehitus Generaator koosneb: · Staatorist, mis on valmistatud elektrotehnilise terase plekkidest · Staatori mähisest · Rootorist · Ergutusmähisest (1 või 2) · Alaldist · Otsakaantest · Rihmarattast · Ventilaatorist · Integraalskeemil regulaatorist Staatoril on üheksa või rohkem poolust, mille ümber on mähised. Mähised on ühendatud
alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitlustingimustega. Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa mis koosneb ainult elektriseadmetest: elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist. Kogu energiasüsteemi talitlust tervikuna, s.h. elektri ja alajaamu ning ülekandeliine korraldavad vastavad valvetöötajad. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm. nimetatakse elektriseadmeiks. Neid jaotatakse mitmesse rühma vastavalt erinõuete alusel koostamisele, paigaldamisele, kasutamisele, rikete kõrvaldamisele ja talitluse taastamisele, mis sõltuvad nende otstarbest, valmistamisest ja talitluspingest. Otstarbe alusel: 1.Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja infrapunase elektromagnetkiirguse tekitamiseks.
Aivar Johanson Elekterkeevitus 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Kaitsevahendid 5 Keevisliidete tüübid 6 Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed ...
Eelised värvipritsid ei kasuta suruõhku vaid ajamiks on kolbpump. Võimalik pihustada pakse lakke, erinevaid värve, vahasid, tulekaitse võõpu, pahtleid jne. Paralleelselt saab töötada mitme püstoliga. Sobiv suuremahuliste viimistlustööde puhul ja teraskonstruktsioonide katmisel tulekaitsevõõpadega vm. 19. Keevitamine: Liigitus ja põhimõisted keevitamise tehnoloogiast ning seadmetest: käsikaarkeevituse toiteallikad ja seadmed (trafod, alaldid, generaatorid, inverterid); kaarkeevitus kaitsegaasides; elekterkontaktkeevitus; gaaskeevitamine. Pasmakeevitus. Plasti keevitamine (muhvkeevitus ja põkk- keevitus) selle seadmed ja tehnoloogia. Keevituskomplekti koosseis ja kasutatavus ehitusel; elekterkontaktkeevituse põhimõt. Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamiseks ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise
Järjestikandmeedastus Piisab ühest liinist andmete edastamiseks, juurde kuulub ka nullnivoo. Samas kulub iga biti edastamiseks üks takt. Asünkroonse järjestikandmeedastuse korral ei pea saatja ja vastuvõtja taktgeneraatorite sagedused olema sünkroniseeritud. Andmeid edastatakse sümbolitena ja nende vahel ei ole fikseeritud mingit kindlat ajavahemikku. Sünkroonse edastuse korral peavad saatja ja vastuvõtja generaatorid olema sünkroniseeritud. Selleks kasutatakse eraldi spetsiaalset riistvara. Sünkroonne edastus on tõhusam, aga ka kallim. Paralleelandmeedastus Paralleelandmeedastuse korral on vaja biti edastamiseks sama arv liine. Võimalikud on pikkades liinides moonutused ja kõik bitid ei jõua kohale sünkrosignaali ajal. Veakindlad koodid Informatsiooni edastamisel tekib vigu. Mõni 0 muutub 1-ks ja vastupidi. Põhjused võivad olla erinevad
Euroopa riikides (sh. Eestis) valitud 50 hertsi (võnget sekundis) ning perioodiks T seega 20 millisekundit: 1 1 T = = = 0,02 s = 20 ms . f 50 Hz Kui laengukandjate keskmine suunatud liikumine alalisvooluahelas on ühtlane kulg- liikumine, siis vahelduvvoolu korral on see võnkumine. Vahelduvvoolu tekitavad vahelduvpinge allikad, näiteks vahelduvpinge generaatorid elektrijaamas. Meil kasutatakse vahelduvpinget, mille pinge väärtus on meil 220 V, Euroliidus 230 V. Mis vahelduvpinge see on, kui pinge väärtus ei muutu ? Väärtus muutub eespool 5 toodud sagedusega (50 Hz), see 220 V on aga nn. efektiivpinge, mis on võrdne alalispingega, mis teeks sama palju tööd ajaühikus. Uef = Umax /2. Siit saame, et vahelduvpinge maksimaalne väärtus on ca 310 V.
Suuremate kauguste korral energiakaod, pingekaod ja seadmete maksumus luba- matult suured. 4. Pinge muutmine on kulukas, moodustades olulise osa kogu elektri edastuse tsüklis. Seega tuleks kasutada võimalikult vähe erinevaid ni- mipingeid. 5. Majanduslikult on elektrienergiat ökonoomsem toota väga suurtes ko- gustes. Vaatamata hajutatud tootmise propageerijate väidetele annab elektri suurtootmine olulisel määral nn mastaabisäästu /economy of scale/ − suured generaatorid toodavad energiat ökonoomsemalt, kui väikesed. Siiski võivad kogu süsteemi kulud teatud juhtudel osutuda hajutatud tootmise puhul väiksemaks, seda tänu väiksematele kuludele võrkude rajamisel ja väiksematele võrgukadudele. Ka võib hajustoot- mine suurendada süsteemi töökindlust. 6. Väikestes kogustes tuleb elektrienergiat edastada madalpingel. Kesk- mise tarbija tarbimine moodustab 1/10000 kuni 1/100000 suure gene- raatori toodangust.
Liigeseprobleemid, liigesjäikus Südame- veresoonkonna haigused Vereringehäired Kõhukinnisus Soolte spasmid Unetus Stress Närvisüsteemi probleemid Jäsemete tursed Traumade järelravi Rasvumine Tselluliit KIIRGUSED: UVB Kiirgus ehk valgusravi, Infrapunakiirgus ehk soojusravi (saun). Hapnikuravi: Inimene vajab ellu jäämiseks teatud kogust hapnikku, kuid kui suurendada hapniku kogust on see hea teraapia nii vaimu ja enesetunde turgutamiseks kui paljuks muuks. Ka Eestis on saadaval hapniku generaatorid. Hapnik Hapniku generaatori omadused: * Parandab kontsentreerumist. * Parandab IQ (Pittsburgh University Laboratory, USA). * Parandab aju funktrioneerimist (St.Vincent hospital, Catholic University, Korea). * Parandab mälu. * Parandab nahka * Vähendab väsimust, peavalusid, pohmelli ja kurnatust. * Parandab immuunsus süsteemi ja võitleb viirustega. AEROIONISATSIOON: Negatiivse laenguga ioonid turgutavad närvisüsteemi, neid leidub õhus peale äikest, vihma ajal
induktsioonarvestid vahelduvvoolus. 24.Alalisvoolu rööpergutusmootori mehaanilised tunnusjooned- 10. Elektrimasin on energia muundur. Mis muudab elektrienergia mehhaaniliseks ja ka vastupidi. n=U-Ia(Ra+Rk)=f(Ia) ankru pöörlemiskiirus; M=CEIa=f(Ia)- mootori moment El.masinad jatatakse kahte rühma: 1) generaatorid, mis muundavad mehhanilie energa elektrenergiaks ja C 2)mootorid, mis töötavad elektrjõu mõjul. Mootorid jagunevad asünkroon, sünkroon ja alalisvoolu mootorid. Võrrandite kooslahendamise tulemusena saame mootori mehaanilised karakteristikud; s.o. langevad sirged Enim kastuatavamad mootorid on kolmefaasilised asünkroonmootorid. n=f(M). Mehaaniliste karakteristikute kalle sõltub ankruahela takistusest Ra+Rk
krakkimisel on kuni 1040kg/m3 Eripõlemissoojus- 39.Elektrivool parameetrid, mõõtühikud ja olulisemad mõõteriistad. Parameetrid - herts ja sagedus mõõdetakse hertsmeetriga. Mõõtühikud - v-volt, a-amper, w- watt, oom Mõõteriistad - voltmeeter, ampermeeter, wattmeeter, oommeeter,hertsmeeter. 40.Laeva el. jaama kuuluvad põhielemendid.Laeva el. jaama kuuluvad: peajaotuskilp, el.en. jaotussüsteem, alajaotuskilbid, ja generaatorid, mis jagunevad eraldi viieks: 1.peageneraatorid 2.abigeneraatorid 3.reservgeneraatorid 4.avariigeneraatorid 5.seisugeneraatorid Levinuim vooluliik ja pingestandardid laevades on alalisvool-12v, 24v, 36v, 110v, 220v,vahelduvvool-12v, 24v, 36v, 110v, 127v, 220v, 380v 41.Erinevad silindrimahud 1.põlemiskambrimaht 2.kogusilindrimaht 3.silindri töömaht Surveaste - silindri töömaht(jagatud)põlemiskambrimahuga. Diiselmootoritel 12-16, ottomootoritel 6-8 42
RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012 EKSAMIKÜSIMUSED 1. Süsteemiteooria põhilised mõisted (süsteem, elemendid, sisendid, väljundid, operaator, olek, käitumine). Süsteemide liigitamine. Süsteemide omadused, struktuur, entroopia. Süsteem objekt, mis koosneb osadest ehk elementidest ja kus osade vahel on seosed ning kogu see osade kooslus moodustab terviku / süsteem on omavahel seostatud elementide hulk, mida vaadeldakse kui tervikut. Elemendid asjad või objektid, millest süsteem koosneb (võivad olla materiaalsed nt aatomid, või siis ideaalsed , abstraktsed nt mõisted, mis moodustavad mingi otsuse) Süsteeme kirjeldades vaadeldakse süsteemi elementide vahelisi seoseid kui põhjuslikke. Sellest tulenevalt koosneb süsteem sisendelementidest ehk sisenditest, väljundelementidest ehk väljunditest ja operaatorist ehk funktsioonist, mis määrab väljundite sõltuvuse sisenditest....
1.PILET 1.Pöördliikumine- liikumine , mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim seisuhõõrd...
RAS korral enamasti kasutatakse mitmeid sisseehitatud teste: · Watchdog (kriitilised osad, moodulid) · CPU test (aeganõudev, taustkäsk tavaliselt -background processing) · ROM test (mitmesuguse keerulisusega kontrollmeetodid) · RAM test · Lisaseadmed (ADC, DAC, IO) 80. Nimetada riistvaralisi reaalajasüsteemide testimise võimalusi ja seadmeid. RAS puhul peaaegu paratamatu kasutada riistvaralisi meetodeid: · Loogikaanalüsaator · Ostsilloskoop · Generaatorid · Süntesaatorid · Multimeeter 81. Mis on agendid, millised omadused eristavad neid ,,tavalistest" objektidest? · Situatsiooniteadlikud hajusad tehissüsteemid, nende käitumine, mudelid arendusmeetodid · Interaktiivsed autonoomsed objektid agentide kogum dünaamiliselt muutuvas keskkonnas · Iseseisvad programmid · Agente võiks vaadelda objektorienteeritud programmeerimisest tuntud klasside järglastena, mis lisaks klasside omadustele, milleks on:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
