PÄRILIKKUS Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi genoom- kromosoomikomplekt, mis sisaldab geneetilist materjali(24 kromosoomi) Genotüüp-ühele isendile omane geenide ja erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum Keskkonna tingimused mõjutavad tunnuste avaldumist.(soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist) Molekulaargeneetilised põhivormid: replikatsioon-DNA süntees, transkriptsioon- RNA süntees translatsioon- valgu süntees Molekulaargeneetika-teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Matriitsüntees-DNA, RNA ja valgud sünteesitakseolemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsioon- matriitsüntees. Toimub enne rak...
12. Pärandumistüübid, teada kolme näidet iga pärandumistüübi kohta AD- Isal või emal on pruunid silmad, siis on ka lapsel pruunid silmad. Üks vanematest on Huntingtoni tõves, siis on see ka lapsel. Üks vanematest on lühinägelik, on ka laps lühinägelik. AR- Vanaema või vanaisa on haiged, siis on ka lapselapsed haiged. XD- XR- Y-liiteline- 13. Mutatsioonide tüübid, kromosoommutatsioonide tüübid Mutatsioonide tüübid Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, genoommutatsioonid Kromosoommutatsioonide tüübid Deletsioonid, duplikatsioonid, inversioonid, translokatsioonid 14. Osata nimetada 5 tunnust, mis võib viidata pärilikule haigusele Esineb suguvõsa liikmetel, muutused on mitmes elundis, algab lapsepõlves ja kestab kogu elu, aeglane areng, viljatus. 15. Teada geneetilise haigusega patsiendiga suhtlemise peamiseid põhimõtteid
1.Mükoriisa on seenejuurte ja taimejuurte kooseluvorm ,mükoriisa seened aitavad taimedel hankida eluks vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juure parasiitide eest. Seen aga saab taimedelt kasuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. 2.Gripi tekitaja -Tekitajad on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused.Tuntakse A, B ja C- tüve gripiviirust, millel on omakorda alltüved. 3.Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4.Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Viljastumis võimeline on üks suur munarakk 5.Autotroofsed organismid on organismid kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid ,väliskeskkonnast saadavatest anoorgaanilistest ainetest 6.Heterotroofsed organismid on organismid kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil 7.Populatsioon- moodustavad ühel as...
Evolutsioon toimub ainult organismi rühmades. Üksik indiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumis võimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustuvad selle populatsiooni geenifondi ehk genofondi. Alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Evolutsiooniks vajalikku geneetilise muutlikuse allikad: 1)Mutatsioonid... geenmutatsioonid (uued alleelid geenid). kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja kordustes). Genoommutatsioonid (muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordus). Kui mutatsioon avaldub siis ta võib olla : kahjulik, kasulik, neutraalne. Kui mutatsioon pole letaalne siis: -pärandub põlvest põlve ja -moodustab koos teiste mutatsioonidega mutatsioonilise muutlikuse varu. 2)Geneetiline mitmekesisus paljunemisel- kombinatiivne muutlikus: -ristsiirde käigus -viljastumisel.
Koolera, süüfilis, Lastehalvatus, punetis, Lühinägelikkus, rasvtõbi, soolatüükad, Konnasilm, düsenteeria, Ohatis, leetrid, herpes, Downi sündroom, hemofiilia, Hepatiit, AIDS, marutaud, Daltonism, lühinägelikkus, Entsefaliit, Kopsuvähk, suhkruhaigus 14. Koosta skeem , kus oleks kasutatud sõnad; ( näita korralikult muutlikkuse alaliigid ja sünonüümid) geenmutatsioonid, muutlikkus, kromosoommutatsioonid, modifikatsiooniline muutlikkus, pärilik muutlikkus, mittepärilik muutlikkus, geneetiline muutlikkus, kombinatiivne muutlikkus, mutatsiooniline muutlikkus, genoommutatsioonid( vt päriliku ja mittepäriliku muutlikkusetunni materjale) 15. Kirjuta mõiste seletusele vastav õige mõiste! MÕISTE SELETUS MÕISTE 1.alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid homosügootses Retsessiivne alleel
Selline on ideaalpopulatsioon ning see ei muutu, ta säilitab muutumatuse igavesti. Kuid sellist populatsiooni pole olemas. Populatsioonide geneetilist struktuuri võivad muuta: · geenide ja kromosoomide struktuur ja arv · võib muutuda olemasolevate alleelide ja seega genotüüpide sagedus. Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nim. mikroevolutsiooniks. Geneetilise muutlikkuse allikad Populatsiooni geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks on mutatsioonid. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kromosoommutatsioonid põhjustavad muutusi geenie paiknemises ja kordsuses. See võib muuta geenide avaldumist ja ühtlasi põhjustada uute geenide teket (kordistunud geenid võivad eristuda erineva funktsiooniga geenideks). Genoommutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide ja nendes asuvate geenide kordsus ja sellega kaaasneb ka uute geenide eristumise võimalus.
Mikroevolutsioon Mikroevolutsiooi uutused viivad uue liigi tekkele. Muutused toimuvad populatsiooni tasandil. Mikroevolutsiooni materjal: 1) Uued alleelid (mutatsioonid annavad esmase päriliku muutlikkuse väheses hulgas, kuna enamus mutatsioone on kahjulikud ja sageli ilmnevad pöördmutatsioonid. Organismidel mitmeid võimalusi mutatsioonide mõju vähendamiseks. Geenivool e. geenisiire- uute isendite sisseränne, kes ristuvad kohapealsetega) 2) Olemasolevate alleelide sageduse muutus (geenitriiv- väiksemates populatsioonides jääb juhuslikult ellu juhuvalim. Näiteks looduskatastroofide korral. Ellujäänud isendid kujundavad konkurentsivabades tingimustes uued põlvkonnad. Rajajaefekt- populatsioonist eraldub isendite grupp juhuvalimina ning uues levilas ...
Aheldunud pärandumise olemus ja tähtsus : _____________________ 65 Muutlikkus : ________________________________________________ 66 Muutlikkus jaguneb :________________________________________ 66 Mutatiivne muutlikkus : ______________________________________ 66 Mutageenid :______________________________________________ 66 Supermutageenid : _________________________________________ 67 Geenmutatsioonid : ________________________________________ 67 Geenmutatsioonide mõju tunnustele : __________________________ 67 Geenmutatsioonide mõju kahjulikkuse ja kasulikkuse tasandil : ______ 67 Geenmutatsioonid jagunevad :________________________________ 67 Kromosoommutatsioonid : ___________________________________ 67 Kromosoommutatsioonid jagunevad : __________________________ 68
Ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas mingil ajal, ühise genofondiga isendite kogum. N: Haugid Saadjärves Populatsiooni geenifond selle moodustavad populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid. Geneetiline struktuur erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe (sagedus) Mutatsioon muutus raku geneetilises materjalis - geneetilise muutlikkuse allikas (kasulikud ja kahjulikud) tekivad uued geenid või alleelid. Vastavalt muutuste ulatusele jaotatakse: * geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris. * kromosoommutatsioonid muutused kromosoomi pikkuses ja struktuuris * genoommutatsioonid- muutub kromosoomide kordsus (Downi sündroom 21 kromosoom kolmekordne)) Geenisiire erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris (muutub geneetiline struktuur). Individuaalne muutlikkus tekib geenide muteerumise, geenisiirde ja geenide
10. autosoomsed (kromosoomid, mis on mõlemal soopoolel sarnased) / suguliitelised (seotud sugukromosoomidega): Inimesel X-liitelised (hemofiilia, daltonism värvipimesus) ja Y-liitelised (päranduvad isalt pojale, nt kõrvalestade liigkarvasus) Kirjeldatud on üle 20 000 geenmutatsiooni. KROMOSOOMMUTATSIOONID - on geenmutatsioonidest ulatuslikuma mõjuga, sest muutus haarab korraga paljusid geene - kromosoommutatsioonid on vähem sagedad kui geenmutatsioonid Saab jagada kahte rühma: I. kromosoommutatsioonid, millega seoses muutub geneetilise materjali hulk (suureneb või väheneb) · deletsioon kromosoomilõik langeb välja ja laguneb, toimub geneetilise materjali kadu · duplikatsioon kromosoomi teatud piirkond mitmekordistub, tavaliselt kahekordistub, toimub geneetilise materjali lisandumine
soltuvalt sellest, kas vaarastunud jarglane on uksik voi kaksik. Vaararenditest tuleb eristada atavisme, mis on liigi varasemas fulogeneesi etapis normaalse tunnuse avaldumine tanapaeval. Atavism on kull anomaalia, kuid mitte tuupiline vaararend. Eksogeenseid vaararendeid voivad tekitada jargmised faktorid: -fuusikalised; -keemilised; -infektsioossed; -toiteelementide vaegus ja toitumishaired. GENEETILISTE ANOMAALIATE ETIOLOOGIA Kaasasundinud anomaaliate geneetilistest pohjustest on esikohal geenmutatsioonid. Vahem esineb kromosoomi mutatsioonidest tingitud anomaaliaid. Ka kombinatiivne muutlikkus ja vead geenide rekombinatsioonil voivad pohjustada defektsete geenide teket. Mutatsioonid kui anomaaliate geneetilised pohjused Geenmutatsioonide tagajarjel tekivad uued alleelid. Enamik letaalmutatsioone ja parilikke vaararendeid pohjustavaid mutatsioone on geenmutatsioonid, mida iseloomustab lihtne mendeleerumine. Defektgeeni toime mingi koe voi organi arengule voib olla otsene voi kaudne.
19.Pärilik ja mittepärilik muutlikkus Muutlikkus organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Jaotatakse: · Pärilik ehk geneetiline muutlikkus. Pärandub järglastele, kuna mutatsioonid on toimunud kas geenides või kromosoomides. Kombinatiivne ja mutatiivne muutlikkus. Kombinatiivse muutlikkuse tõttu sarnanevad lapsed ühtede tunnuste poolest rohkem emaga, teiste tunnuste poolest rohkem isaga. Muutused raku geneetilises materjalis (mutatiivne): · Geenmutatsioonid - kahjustatud on üks geen väiksed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. · Kromosoommutatsioonid - kromosoomi struktuuri ja pikkuse muutused (deletsioon; duplikatsioon; translokatsioon; inversioon). · Genoommutatsioonid - homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. · Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus. Geenid + keskkond. Mittepärilik muutlikkus on määratud geenide ning keskkonna koosmõjuga ning viib konkreetsete tunnuste avaldumisele. Tunnused ei pärandu
31. Inimese genoommutatsioonid: Downi sündroom.- 9., 13., 18. või 21. kromosoomi 3 korduses. Esinemissagedus sünnitaja vanusest. paksud huuled, kõõrdsilmsus, avatud suu, silmalaugude vaje, lamendunud nina, siseelundite väärarengud, lõdvad lihased, peos 1 joon, lühikesed, nõrk immuunsüsteem, viljatud, intellektipuudega. Sugukromosoomidega: Turneri sündroom- X Supernaine- XXX Klienefelter- XXY Supermees XYY 32. Inimese geenmutatsioonid: 1) ainevahetushäired a) albinism- pigmendi täielik puudumine, tundlikkus UV suhtes, punased silmad, risk nahavähiks. b) daltonism- levinuim puna- rohe- värvipimedus- puudub üks põhivärvuste eest vastutav valguline retseptor. c) fruktosuuria e. fruktoosikusesus- organism ei saa fruktoosi kasutada, põhjustab olulisi kahjustusi. d) fenüülgetonuuria- ei tohi olla aminohapet toidus e) hemofiilia- sisemised haavandid üliohtlikud
Mutageenid, mis põhjustavad kasvajaid on kantserogeenid! o Füüsikalised mutageenid: röntgeni- ja kammakiirgus, UV kiirgus o Keemilised mutageenid: ravimid, happed, lahustid, bensiin, värvid o Bioloogilised mutageenid: mikroorganismid, viirused, hallitusseente toksiinid · Mutatsioone võivad põhjustada ka organismisisesed vead(mille põhjuseks omakorda võivad olla mutageenid): · Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon 1. Geenmutatsioonid: o Väikesed muudatused DNA nukleotiidses järjestuses o Hõlmavad geenis ühte või mõnda nukleotiidi Nukleotiidipaari lisandumine Nukleotiidipaari kadumine Nukleotiidipaari ümbervahetumine o Võivad põhjustada uute alleelide teket o Ei avaldu fenotüübis järgmistel juhtudel: Ühe nukleotiidi asendumine teisega ei põhjusta valgu molekulis ühe aminohappe asendumist teisega
asukoha polüpeptiidahelas). 7) Sünonüümsus. Üht ja sama aminohapet võib kodeerida mitu tripletti (2...6). Ainult metioniini ja trüptofaani kodeerib üks triplet, vastavalt AUG ja UGG. 8) Universaalsus. Seniste andmete kohaselt kodeerivad tripletid vastavaid aminohappeid kõigil organismidel ja viirustel. Geneetilise koodi universaalsus on kaalukaks tõendiks evolutsiooniteooriale ja tõestab kõigi organismide põlvnemise ühtsust. DNA STRUKTUURI MUUTUSED - GEENMUTATSIOONID Nukleotiidijärjestus DNA molekulis pole absoluutselt muutumatu, vaid ainult suhte- liselt püsiv. Lämmastikaluse järjestuse muutumine toob aga kaasa geneetilise informat- siooni muutuse - mutatsiooni. Mutatsioonid võivad tekkida iseeneslikult, vigade tõttu DNA replikatsioonil või tugevatoimeliste keskkonnategurite toimel. Keharakkudes tekkinud mutat- sioone nimetatakse somaatilisteks, sugurakkude mutatsioone aga generatiivseteks. Viimasel
eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet. 18. Mis on see mis evolutsioneerub? Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad — populatsioonid ja rühmad. 19. Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Palju mutatsioonid ei avaldugi isendis. Kui aga mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kombinatiivse muutlikuse tõttu võib ka väikese arvu alleelide korral olla populatsioonis hulgaliselt erineva genotüübiga indiviide. 20. Kuidas mõjutavad populatsioonide geneetilist struktuuri geenivool ja geentriiv? Millega on viimaste puhul tegemist – selgita. Geenivool on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
polüpeptiidahelas, seda kõigis olukordades 7. Sünonüümsus. Üht ja sama aminohapet võib kodeerida mitu tripletti (2...6). Ainult metioniini ja trüptofaani kodeerib üks triplet, vastavalt AUG ja UGG. 8. Universaalsus. Seniste andmete kohaselt kodeerivad tripletid vastavaid aminohappeid kõigil organismidel ja viirustel. Geneetilise koodi universaalsus on kaalukaks tõendiks evolutsiooniteooriale ja tõestab kõigi organismide põlvnemise ühtsust. 12. Geenmutatsioonid. Lämmastikaluse järjestuse muutumine toob aga kaasa geneetilise informatsiooni muutuse - mutatsiooni. Mutatsioonid võivad tekkida iseeneslikult, vigade tõttu DNA replikatsioonil või tugevatoimeliste keskkonnategurite toimel. Keharakkudes tekkinud mutatsioone nimetatakse somaatilisteks, sugurakkude mutatsioone aga generatiivseteks. Viimasel juhul kandub mutatsioon järgmisse põlvkonda. Mutantne DNA on replikatsioonil tavaliselt sama stabiilne
9.Mis on see mis evolutsioneerub? Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad — populatsioonid ja rühmad. 10.Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Paljud mutatsioonid ei avaldugi isendis. Kui aga mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kombinatiivse muutlikuse tõttu võib ka väikese arvu alleelide korral olla populatsioonis hulgaliselt erineva genotüübiga indiviide. 11.Kuidas mõjutavad populatsioonide geneetilist struktuuri geenivool ja geentriiv? Millega on viimaste puhul tegemist – selgita. Geenivool on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
Muutlikkus on organismide võime muutuda ja seega üksteisest erineda. Jaguneb: mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus, s.o. keskkonnast tulenev (fenotüübiline muutlikkus) pärilik ehk geneetiline muutlikkus e. mutatsioon 10 36. Mis on mutatsiooniline muutlikkus? Mutatsioonilise e mutatiivse muutlikkuse korral toimuvad muutused raku geneetilises materjalis. Jaotatakse: Geenmutatsioonid - kahjustatud on üks geen - väiksed muutused DNA nukleotiidses järjestuses Kromosoommutatsioonid - kromosoomi struktuuri ja pikkuse muutused (deletsioon; duplikatsioon; translokatsioon; inversioon) Genoommutatsioonid - homoloogiliste kromosoomide arvu muutused 37. Mis on kombinatiive muutlikkus? Kombinatiivse muutlikkuse korral toimub vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks
Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud haigustest, mis manifesteeruvad näiteks väärarengutena ja pärilikust eelsoodumusest. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: · Geenmutatsioonid - väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid · Kromosoommutatsioonid - muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris · Genoommutatsioonid - muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses Pärilikud haigused Geenihaigused Kromosoomhaigused (geenmutatsioonide tagajrjel) (kromosoom- ja
2. Eoseline paljunemine: · pärilik muutlikkus suurem kui vegetatiivsel paljunemisel. · üks vanem eostega paljunevad: seened, samblad , sõnajalgtaimed. 3. Suguline paljunemine: · 2 erisoost vanemorganismi · Sugurakud · Toimub viljastumine · Sugurakkudes kromosoomide arv väheneb poole võrra. · Järglaste muutlikkus kõige suurem. PÄRILIKUD HAIGUSED Pärilikke haigusi põhjustavad mutatsioonid geenides või kromosoomides. 1. Geenmutatsioonid a) muutused ühe geeni struktuuris. N: kurttummus, hemofiilia, naha soomustõbi jt. b) mitme geeni muutused N: kõrgvererõhutõbi, skisofreenia, reuma, suhkrutõbi. Need haigused tekivad nii geenide kui keskkonna muutuste toimel. 2.Kromosoommutatsioonid kromosoomide struktuuri või arvu muutumine (genoommutatsioon). Tagajärjed hullemad! · põhjustavad varasemat surma · rasked arenguhäired · viljatus N: Downi tõbi - 21. kromosoomi kolmekordsus -47 kromosoomi.
o normaalne värvide nägemine XR - suguliiteline retsesiivne Esineb peamiselt meestel, jätab põlvkondi vahele o Hemofiilia o Daltonism o Duchenne lihasdüstroofia Y liiteline mutatsioonid Y-kromosoomis. Mehed ainukesed haiguse kandjad. o Viljatus 13. Mutatsioonide tüübid, kromosoommutatsioonide tüübid genoommutatsioonid kromosoomide arvu muutused kromosoommutatsioonid - kromosoomide ehituse muutused geenmutatsioonid väike muutus DNA nukleotiidide järjestuses Sõltuvalt kromosoomi struktuuri muutumise iseärasustest jaotatakse kromosoommutatsioonid 4 tüüpi: kaod; kahekordistumised; ümberpöördumised; ümberpaiknemised. 14. Osata nimetada 5 tunnust, mis võib viidata pärilikule haigusele Muutused on mitmes elundis Aeglane areng, arenguhäired Düsmorfsed näojooned Psüühilised kõrvalekalded Liiga kiire või aeglane kasv Korduvad nurisünnitused
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Geenitehnoloogia statistilised mudelid Mõisteid, fakte ja seadusi geneetikast Iga rakk sisaldab kogu liigile omast geneetilist materjali, millest enamus on koon- I dunud raku tuuma ja on organiseerunud struktuuridesse, mida nimetatakse kromosoomideks. Kromosoom ise kujutab enesest biheeliksi (topeltspiraali) kuju- liselt keerdunud DNA molekuli. DNA (desoksüribonukleiinhape) on polünukleo- Mõisteid, fakte ja seadusi geneetikast tiidne ahel, kus nukleotiidid on moodustunud kolme ühendi lämmastikaluse, ...
3 Pärilikud haigused. Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud haigustest, mis manifesteeruvad näiteks väärarengutena ja pärilikust eelsoodumusest. Geenmutatsioonid on väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid Kromosoommutatsioonid - muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris Genoommutatsioonid - muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses Pärilikud haigused Geenihaigused Kromosoomhaigused (geenmutatsioonide tagajrjel) (kromosoom- ja
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Isaduse, kurjategijate tuvastamine: VNTR- Variable Number of Tandem Repeats, Meditsiinis: * geenmutatsioonid * geeniteraapia * molekulaarne diagnostika * Vähialased uuringud 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Spordi- ja tõuaretus, GMO. Transgeensed taimed: Suurenenud vastupanuvõime kahjuritele, Viljade säilivusaja pikenemine (tomat), "kuldne riis" toodab -karoteeni. Transgeensed mikroorganismid: Inimese kasvuhormooni ja insuliini tööstuslik tootmine 3. Geneetika väärkasutused. Eugeenika
järjestue. mRNA kolm järjestikulist nukleotiidi (koodon) määrab ära ühe aminohappejäägi sünteesi – geneetiline kood. 64 kombinatsiooni koodoni moodustamiseks. Kodeeritavaid AH-sid on 20. Koodipäike on: sünonüümne - ühele AH vastab mitu koodonit ühetähenduslik – ühele koodonile vastab alati üks AH universaalne – esineb pro- ja eukarüootides mittekattuv – mRNA nukleotiidid ei esine samaaegselt kahes kõrvutiasuvas koodonis. 12. Geenmutatsioonid Ehk punktmutatsioonid - nukleotiidide kadumine, juurdetulek või asendumine. DNA struktuuris tekivad mutatsioonid (muutused) DNA replikatsiooni käigus (DNA polümeraas teeb vigu). Jaotatakse somaatilised – tekivad keharakkudes ja generatiivsed – tekivad sugurakkudes. Geenmutatsioonid jaotatakse: Tähenduslikud mutatsioonid – muudab koodoni tähendust st põhjustab ühe AH asendumist teisega. mikrodeletsioon – nukleotiidipaar langeb välja insertsioon – nukleotiidipaar lisandub
Ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas mingil ajal, ühise genofondiga isendite kogum. N: Haugid Saadjärves Populatsiooni geenifond selle moodustavad populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid. Geneetiline struktuur erinevate alleelide ja genotüüpide arvuline suhe (sagedus) Mutatsioon muutus raku geneetilises materjalis - geneetilise muutlikkuse allikas (kasulikud ja kahjulikud) tekivad uued geenid või alleelid. Vastavalt muutuste ulatusele jaotatakse: * geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris. * kromosoommutatsioonid muutused kromosoomi pikkuses ja struktuuris * genoommutatsioonid- muutub kromosoomide kordsus (Downi sündroom 21 kromosoom kolmekordne)) Geenisiire erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris (muutub geneetiline struktuur). Individuaalne muutlikkus tekib geenide muteerumise, geenisiirde ja geenide
Radioaktiivne kiirgus Mutageenide erivormiks on kantserogeen mutageen, mis põhjustab halvaloomulisi kasvajaid. Mutatsioonide olemus Mutatsioonide olemus Geenmutatsioonid Teke: Tekitavad suhteliselt nõrgad mutageenid, mis mõjutavad DNA koostist nukleotiidide tasandil. Mutatsiooniks on tavaliselt muutus nukleotiidipaariga. Muutused võivad olla: Nukleotiidipaari väljalangemine, kahekordistumine, ümber paiknemine. Geenmutatsioonide jaotus olemuse alusel: Dominantsed geenmutatsioonid, mis avalduvad alati ning retsessiivsed, mis avalduvad teatud juhtudel. Somaatilised (keharakkudes) ja generatiivsed (sugurakkudes) Pärilikud ja mittepärilikud. Kasulikud (1%) ja kahjulikud (90%) Autosoomsed ja suguliitelised (x või y kromosoomis) Kromosoommutatsioonid Muutused kromosoomide struktuuris. Neid teke on tavaliselt seotud füüsikaliste energiaküllaste mutageenidega. Jaotus: Muutub materjali hulk Lõigu kadu ja lagunemine tagajärjeks geenide kadu
mRNA koodoniga. mRNA- informatsiooni RNA, päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse. tRNA- transpordi RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomi. Mutatsioon on kromosoomide arvu või struktuuri muutumisest tulenev genotüübi muutus. Esineb kahte tüüpi mutatsioone: pärilik ehk geneetilised ja mittepärilikud ehk modifikatsioonilised mutatsioonid. Eristatakse kolme erinevat mutatsiooni liiki: geenmutatsioonid (hälve on mõnes nuleotiidis geeni sees), kromosoommutatsioonid (muutused on kromosoomide - pikkuse või struktuuri muutused) ja genoommutatsioonid (muutused on kromosoomide arvus) (nt. Downi sündroom). Mutageen- mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, füüsikalised ja bioloogilised tegurid. Viirused on elus ja eluta looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehitusega bioloogilised objektid.
Populatsiooni isendeid iseloomustab tunnuste sarnasus. * Populatsioonide eritunnuste püsimist soodustab muu hulgas nende ruumiline eraldatus sama liigi teistest populatsioonidest. Kõik populatsioonis olemasolevad geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Populatsiooni geneetilise struktuuri algseks allikaks on mutatsioonid. Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, genoommutatsioonid. Mutatsioonide tulemusena tekib populatsioonis mutatsiooniline muutlikkus. Igas põlvkonnas, ühes gameedis ehk sugurakus on üks geen tuhande kuni miljoni mutatsiooni kohta. Ühes inimeses on keskmiselt kaks uut mutatsiooni. Need ei pruugi avalduda fenotüübis. NB: enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on organismile kahjulikud. Geneetilise muutlikkuse teiseks tähtsaks allikaks on geenialleelide ja kromosoomide kombineerumine sugulisel sigimisel
Geneetika I ja II KT 1. Mis on komplimentaarsus? Molekulide või nende osade struktuuri ruumiline vastavus, millel põhinevad molekulide vastastikune äratundmine ja eriomane seondumine (lämmastikualused: A-T(U) ja G-C on komplimentaarsed. A saab paarduda vaid teiste lämmastikalustega, millega moodustuvad 2 vesiniksidet (T ja U-ga). C saab moodustada 3 vesiniksidet vaid G-ga. 2. Millest koosneb DNA? DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on nukleotiidid. Nukleotiidid on polümeerid, mis koosnevad omakorda keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest. Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). 3. Kaksikahelalise DNA ehitus DNA esineb tavaliselt kaheahelalise struktuurina, mille mõlemad otsad on kokku keeratud, et moodustada iseloomulikku kaksikheeliksit. Iga DNA ahel on kokku pandud nelja tüüpi nukleotiididest (A, G, C, T). Nende nukleotiidide vah...
häirumist või raku surma ning võivad kõrgemate organismide puhul tekitada vähktõbe. Mutatsioone peetakse evolutsiooni liikumapanevaks jõuks: looduslik valik kõrvaldab ebasoodsad mutatsioonid, kuid soodsatel mutatsioonidel on kalduvus akumuleeruda. Neutraalsed mutatsioonid organismi ei mõjuta ning võivad aja jooksul akumuleeruda, mille tagajärjel võib tekkida niinimetatud katkev tasakaal. Toimumispaiga ja ulatuse järgi saab mutatsioone liigitada järgmiselt: · geenmutatsioonid ehk punktmutatsioon mutatsioon toimub vaid molekulaartasandil, st DNA-s muutub tavaliselt üks, harvem mitu nukleotiidi. (C T, A G). · kromosoommutatsioonid muutub mõne kromosoomi struktuur või geeniline koostis. See jaguneb omakorda: 1 Ristsiirdeks nim, protsessi, kus homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel leiab aset DNA segmentide vahetus. Ristsiirde toimumis kohti kromosoomis nim kiasmideks. 1
Koodon mRNA nukleotiidikolmik G.Mendel pärilikkuse uurimise hübridoloogilise meetodi looja, pärandumise seaduspärasused, tegi katseid hernestaimedega T.H. Morgan avastas geeniahelduse, tegi katseid äädikakärbestega Pärilik muutlikus ehk generatiivne Mittepärilik ehk modifikatsiooniline Pärilik jaguneb: · Kombinatiivsed vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüübis · Mutatsiooniline muutlikus: Geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, võivad tekkida uued alleelid Kromosoommutatsioonid kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused (väljalangemine, kahekordistumine, järjestuse muutus, ümberpaiknemine) Genoommutatsioonid homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutus H. de Vries mutatsiooni mõiste Mutatsioonid muutused raku geneetilises materjalis
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4-3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed tuumata arhed ja bakterid eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. --- Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava 'plahvatuse'. Piiritleti ehitustüübid nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgs...
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
Bioloogia 1. Paljunemine: Oluline liigi ja selle populatsiooni säilimiseks. Jaguneb: Suguline: saab alguse viljastunud munarakust. Kas viljastatud munarakk, kahe suguraku ühinemisel. (tuumade ühinemine viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja ...
VETERINAARGENEETIKA Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias Geneetika on teadus organismide parilikkusest. Moiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tahendab sunnisse, polvnemisse voi tekkesse puutuvat. Geneetika on kujunenud nuudisaja bioloogia uheks keskseks haruks, sest ta uurib koikidel organismidel esinevat nahtust parilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seadusparasusi organismi elutsukli jooksul. Geneetika arengust soltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosunteesi kontrolli ja ka pollumajandusloomade selektsiooni edasised edusammud. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega. Tihedalt on geneetika seotud tsutoloogiaga ehk rakuopetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tanu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Geneetik...
Otsene korrelatsioon naise vanusega. "Supernaise sündroom", "supermehe sündroom" 2) Kromosoommutatsioonid: Kassikisasündroom 5. kromosoomi ühe lõigu deletsioon. Tunnused: a. Ümar kuunägu b. Kõõrdsilmsus c. Silmalaugude vaje d. Juuste ülevarajane hallinemine e. Südamerikked f. Nõrgamõistuslikkus g. Muutunud kõri ja närvisüsteemi ehitus ning talitus 3) Geenmutatsioonid: a. Autosoomsed: ~20 000 i. Välised/sisemised puuded ii. Ainevahetushäired b. Suguliitelised i. X-liitelised dominantsed (põevad sagedamini naised, nt pruunid hambad), retsessiivsed (põevad sagedamini mehed, nt daltonism) ii. Y-liitelised päranduvad ainult meesliini pidi, alati haigusena avalduvad
Geenmutatsioonid: Muutused DNA nukleotiidses koostises, mis haaravad tavaliselt ühe nukleotiidipaari. Sünonüümmutatisoonid. Olemuselt saab jagada: 1) nukleotiidipaari kadumine 3) kahekordistumine 2) ümberpaiknemine 4) asendumine 5) lämmastikaluste keemiline muutus nukleotiidipaarides. Geenmutatsioonide erinevad rühmitusvõimalused: 1) dominantsed ja retsesiivsed geenmutatsioonid. Dominantne geenmutatsioon üldjuhul avaldub ja retsesiivne geenmutatisoon avaldub vaid homosügootses olekus. 2) Spontaansed ja indutseeritud . DNA vead spontaansed. Indutseeritud esilekutsustud mutageeni poolt. 3)Somaatlised ja generatiivsed keha ja sugurakkudes. 4) Pärilikud ja mittepärilikud. Vegetatiivsel paljunemisel päranduvad ka somaatilised mutatsioonid. 5) Fenotüübilise kasuteguri alusel: a) ~80% nõrgalt kahjulikud alandab eluvõimekust mitte
Saavad olla keskkondlikud, kas füüsilised või sotsiaalsed. Sotsiaalsed jagunevad omakorda suhted ja õpetamine. GENEETILISED TEGURID Pärilikud prenataalsed Vanema(te) sugurakkudes sisaldub geneetiline info defektne pärandatakse järglasele järglasorganismi geeniproduktid düsfunktsionaalsed- rakkude arengu häiritud Geneetilised 12 Kromosoomide lahknemise häired meioosis või geenmutatsioonid selle järgselt geeniproduktid düsfunktsionaalsed rakkude areng häiritud 1.-22.kromosoomid autosoomid ehk kehasoomid X ja Y kromosoomid- gonosoomid ehk sugukromosoomid Geneetilised hälbed Haigused või seisundid, mis on põhjustatud ebanormaalsusest isiku geneerilises materjalis Monogeensed põhjuseks DNA muutused ühe geeni piires. Ainevahetushäired. Fra-X autismi ühes põhjustajaks, lisaks vaimsed probleemid
1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias,uurimismeetodid,- harud. Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega. Tihedalt on geneetika seotud tsütoloogiaga ehk rakuõpetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tänu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Tihedalt on geneetika seotud ka biokeemiaga, sest tänu biokeemilistele uurimistele avastati geneetilise informatsiooni säilimise ja realiseerumise seaduspärasused. Geneetika on tihedalt seotud matemaatikaga. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on põllumajandusloomade selektsiooni aluseks. Peale eelnimetatute on geneetika otseselt või kaudselt seotud veel paljude teiste teadusharudega (füsioloogia, embrüoloogia, immunoloogia, antropoloogia, meditsiin, veterinaaria jpt). Molekulaarsel tasemel uuritakse organismis toimuva...
Palentoloogilised. Populatsioon on väikseim evolutsioonilise muutlikkusega rühm. Selle isenditel on sarnased tunnused mille püsimist soodustavad ruumiline eraldatus, omavahel vabalt ristumine. Geenifond kõik populatsioonis olevad geenid ja alleelid. Geneetiline struktuur erinevate geenide ja alleelide suhteline sagedus, selle muutused on evolutsioonilise muutuse aluseks. Struktuuri muutuste aluseks on mutatsioonid. Geenmutatsioonid (hälve geeni sees, tekivad uued geenid või alleelid). Kromosoommutatsioonid (kromosoomi pikkuse ja struktuuri muutused, geenide asukohad muutuvad). Genoommutatsioonid (kromosoomide ja alleelide arv muutub). Mutageenid: Modifikatsioonilised (keskkonnatingimused, fenotüüp). Kombinatiivsed (ristsiirdel). Geneetilise muutlikkuse allikad: 1. Mutatsioonid. 2. Kombinatiivne. 3. Geenisiire (erinevatest populatsioonidest isendite ristumine). 4
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
kättesaamist. Geneetilises mõttes pole rasse olemas. Sõna kasutatakse sotsiaalses tähenduses. Eugeenika – „hästi sündinud“, andekad ja ilusad inimesed peaksid inimrassi jätkama. Ülejäänud on mõttetud. Pärilik muutlikkus *Prioonvalgud – muudavad olemasoleva valgu struktuuri. Põhjustavad tüsistusi kesknärvisüsteemis. Mutatiivne muutlikkus –mutatsioonid kromosoomide või geenide struktuuris Mutatsioonid – muutused raku geneetilises materjalis 1) Geenmutatsioonid – kahjustatud on üks geen -> väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. Geneetilise koodi muutus. SNP – üksiku nukleotiidi muutus. Asendus, liitmis või kustutusmutatsioon, kus toimub muutus tripletis (A, T, C, G). Geenmutatsioonide tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Replikatsiooni järgselt parandatakse taolisi vigu ensüümidega aga osa nendest säilib. 2) Kromosoommutatsioonid – kromosoomi struktuuri ja pikkuse muutused: Väljalangemine,
· alkaloidide tootmisel nt tungalteradest saadakse alkaloidi, mida kasutatakse migreeni ja Parkinsoni tõve raviks · funktsionaalse toit osad komponendid mõjuvad tervisele hästi (biojogurt, kefiir, tervisemuna) · bioplast mõne kuuga lagunev plast Inimese pärilikud, päriliku eelsoodumusega ja mittepärilikud haigused Pärilikud haigused Võivad olla põhjustatud: 1) Mutatsioonilisest muutlikusest. Nii ovo kui ka spermatogeneesis võivad toimuda: * geenmutatsioonid need on väikesed muutused DNA nukleotiidis.Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid. N: insuliini produktsioon. alleel geeni erivorm. geen DNA lõik mille järgi sünteesitakse üks RNA molekul. * kromosoommutatsioonid seisnevad kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutustes. Need võivad põhjustada geeni regulatsiooni häireid, mis avalduvad organismi arenguhäiretes. * genoommutatsioonid homoloogiliste kromosoomide arvu muutus. homoloogiline kromosoom paariline kromosoom.
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
genotüübis(vanemate geenide alleelid kombineeruvad ümber järglaste genotüüpideks; kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu ; tekib meioosiprotsessis (sugurakkude moodustumisel) ristsiirde käigus ja viljastumisel.) · Mutatsiooniline muutlikus - olemasolevates geenides tekivad mutatsioonid; muutuvad genoomi, kromosoomide ja geenide struktuur; Tekib iseeneslikult organismisisestel põhjustel või mutageenide mõjul . Geenmutatsioonid väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, võivad tekkida uued alleelid Kromosoommutatsioonid kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused Deletsioon- väljalangemine- kassikisa sündroom ; duplikatsioon- kromosoomi piirkonna kahekordistumine ; translokatsioon ümberpaiknemine ; inversioon info järjestuse muutus Genoommutatsioonid homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuse muutus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
