1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
Optimaalne temp. On neil 18-20 C. Taluvad lühiajalisi öökülma. Mitmeaastased köögiviljad elavad lumekatte all üle talvepaka (Porgand, hernes ,till, salat) Soojanõudlikud-pärinevad troopiliselt aladelt. Nende seemnedhakkavad idanema 10-15 C juures, optimaalne temp on aga 25-30 C .Enamik ei talu temp alla 0 C. Mõned kultuurid võivad hävida juba +3C juures. (tomat, paprikas, kõrvits, kurk) Valgus · Elutegevus vajalik tegur · Fotosüntees saab toimuda ainult valguse abil kasvu mõjutavad valguse intensiivsus ja valguse kestvuse ööpäeva jooksul. · Valguse intensiivsuse suhtes on nõudlikumad viliköögiviljad · Vähenõudlikumad need mille saak moodustab vegetatiivorganist Normaalseks elutegevuseks vajavad kv 20 000-40 000 luksi. Seemnete idanemiseks faasis vajab taim kõige vähem valgust. · Tärkamisfaasis palju valgust .paljud ei vaja valgust ka saagi moodustamise ajal. Pikapäevataimed e
kiirgust MESOSFÄÄR: 50- 80 km - temp. Langeb, põhjuseks õhu hõredus (osooni enam pole) TERMOSFÄÄR: - läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks temp tõuseb Osooni hävitavad: - floori- ja klooriühendid - freoonid Neid emiteerivad: - külmkapid, külmutusseadmed - suruõhuballoonid - plastpakendid ATMOSFÄÄRI TÄHTSUS: - tagab elu võimalikkuse maal hingamine, põlemine hapnik, fotosüntees On elukeskkond linnud, putukad, eosed Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed Tagab keskmise temperatuuri looduslik kasvuhooneefekt vähendab ööpäevaseid temperatuurikõikumisi süsihappegaas Kaitseb maad: 1) kosmiliste taevakehade eest 2) uv-kiirguse eest Lämmastikuvaru vajalik taimekasvuks
2. vakuoolide ülesanded: kindlustavad siserõhu; vee varupaik; noortes rakkudes toitained; vanades jääkained; sisaldavad alkaloide, pigmente ja kaitsevad arasöömise eest; viljade vakuoolid sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi happeid ning annavad meeldiva maitse. 3. plastiidide ehitus ja ülesanded: Kloroplast sisaldab rohelist pigmenti klorofülli. Ülesanne: fotosüntees (lehed, varred) Kromoplast pigment-karotinoid, annab taimede viljadele kollase , orani või punase värvuse. Ülesanne: ligimeelitamine (õied, viljad). Leukoplast pigmenti pole. Ülesanne: varuaineid sisaldavad juured ja mugulad. 6. LOOMA-, TAIME- JA SEENERAKU VÕRDLUS TAIMERAKK LOOMARAKK SEENERAKK
BIOLOOGIA SAAVUTUSTE KASUTUSVÕIMALUS 1. Mis on fundamentaal ja rakendusbioloogia? Fundamentaal- e. põhiteadus Uuritakse objektide või nähtuste olemust ja seaduspärasusi. (nt. Füüsika, Keemia, Bioloogia) Rakendusteadus Tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamisega, arendamisega nt. Meditsiiini ja põllumajanduse tarbeks. Üldbioloogiline teadus Süvateaduslik uuring (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia jne) Eribioloogiline teadus botaanika, taimegeograafia, zooloogia Rakendusbioloogia Seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises (toiduainete tootmise mitmekesistamine, haiguste diagnoosimine jne.) 2. Milline seos on bioloogial teiste teadustega? Biokeemia ja biofüüsika uurivad elusolendite koostise keemilisi ja füüsikalisi aluseid (nt. Fotosüntees). Biotehnoloogia protseduurid, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse...
Õhust veidi raskem Lahustub vees (0,01g/l)(kalad!) Välk, EL säde (3O2=2O3 osoon) Kõrgpingega saab hapnikus osooni tekitada. *Keemilised omadused Lihtained põlevad hapnikuks : CO2 SO4 P4O10 MgO Lihtained põlevad hapnikuks: CO2 ; H2O ( CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O ) Fe2O3 ; SO2 ( 4HeS + 7O2 2Fe2O3 + 4SO2 ) Põlevad ära süsihappegaasiks ja veeauruks. *Saamine: 1. vee elektrolüüs 2H2O O2 + 2H2 2. vedela õhu lahutamine N2 + O2 3. fotosüntees taimedes H2O , CO2 O2 + orgaanilised ained ja mineraalsoolad 4. laboris O- ühendite lagundamisel 2KClO3 2KCl + 3O2 2KNO3 2KNO2 + O2 *Kasutamine: Kõrge temperatuuriga leek. Raketikütuse koostisosaga. Keemiatööstuse oksüdeerija. Meditsiin. Väävel Väävlit leidub looduses ehedana peamiselt orgaanilistes piirkondades. Suuremosa väävlist leidub looduses ühenditekoostises. H2S- sulfiidid, SO4- sulfaadid. Oksüdatsiooni aste: -; V; V
18. Mis on käärimine, kuidas jaotatakse ja mis on erinevate käärimiste saadusteks ? Ilma õhu juurdepääsuta kulgevaid protsesse nim käärimiseks, vaja on ka baktereid või pärmseenekesi. Jaotatakse alkoholkäärimiseks (vaja pärmseeni, saaduseks CO2 , CH3CH2OH-etanool), piimhapekäärimiseks (piimhappebakterid, CO2 ja piimhape) ja äädikhapekäärimine (vaja hapniku, lähtaineks etanool, saaduseks H2O, CH3COOH- ääsikhape) 19. Kuidas ja kus toimub fotosüntees, mis on lähteained ja mis on saadused ? Endotermiline looduslik protsess, mis toimub taimede rohelistes osades päikesevalguse käes. CO2 + H2O = C6H12O6 + O2 20. Millest koosnevad plastmassid ? Koosnevad polümeeridest, täiteainetest(kvarts, klaaskiud, tekstiil) ja plastifikaatoritest. 21. Kuidas jaotatakse kiudaineid, tooge näiteid? Looduslikud (tselluloosikiud- lina, puuvill ja valkkiud- vill, siid), tehiskiudained ja sünteeskiudained (polüesterkiud-
Mõisted Ökoloogia arvestuseks Abiootiline keskkond ehk ökotoop – kõik elutaloodus (õhk, muld, vesi, kliimakomponendid: valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või m...
· Suurim tihedus 80% atmosfääri massist ( maa külgetõmbejõud ) · Paksus poolustel kuni 7 km , ekvaatoril 18 km. Stratosfäär · 20- 50 km kõrgusel · osoon trihapnik · neelab uv- kiirgust · temperatuur tõuseb , sest ta neelab uv kiirgust. · probleemiks on osoonikihi hõrenemine Osooniaugud on suurimad pooluste ümbruses, kus osoonisisaldus on väiksem . Atmosfärri tähtsus : · elu võimalikkus maal hapnik, fotosüntees, süsihappegaas, hingamine, põlemine · kliima protsessid - kujuneb ilm ( tuuled, sademed, veeringe) · elukeskkond · kaitseb maa ( taevakehad meteoriidid põlevad atmosfääris ära ) · ultraviolettkiirgus · 78% lämmastikku · keemilised reaktsioonid oksüdeerumine Selgitada joonise abil maa kiirgusbilanssi (õpikus) bilanss tasakaal, geograafias neeldumine ja eraldumine Lk 38 kiirgusbilanss
rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub Vakuool – membraaniga ümbritsetud mahutid raku sees ; vee reservaar, kindlustab raku siserõhu, nooremate rakkude vakuoolides on toitained/vanemates jääkained ; võivad sisaldada ligimeelitavad/eemale tõukavaid aineid Plastiidid kloroplast – sisaldab klorofülli, põhiülesanne on fotosüntees, leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome kromoplast – sisaldab karotinoide (esineb viljades, lehtedes enne langemist) ; ainevahetuslik funktsioon, ligimeelitamise funktsioon leukoplast – varuaine talletamiseks ; värvitu Bakterid - üherakulised eeltuumsed organismid Jätked – vajalikud kinnitumiseks (ekstra pikad jätked on paljunemiseks)
A VARIANT 1. Missugused taime elundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimeosade polaarsus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse analoogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. N: astelpaju astel ja tikri okas, naadi risoom ja võilille juur, herne köitraag ja metsviinapuu köitraag 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit! (andke juure määratlus) Tüüpiliselt polüssümmeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab pidevalt pikkusesse juurde ning ei moodusta kunagi lehti. Juure tipus asub juurekübar, mis katab kasvukuhikut. 5. Kuidas erinevaid juuretüüpe substraadi järgi jaotada saab? Mulla-, vee- ja õhuju...
Vabad radikaalid kahjustavad rakumembraane, ründavad kollageeni, mis seob rakke omavahel, tulemuseks on kortsus nahk, jäigad liigesed, jne. Vabade radikaalidega on seotud: · infarkt; · insult; · vähk; · ateroskleroos; · enneaegne vananemine. Vabad radikaalid alustavad ahelreaktsioone, mille tulemusena tekib hulk uusi vabu radikaale. 17.Millest ja kuidas sõltub FS aktiivsus? Too konkreetseid näiteid. Valguse hulk pindala kohta- kui valgust on vähe on fotosüntees aeglane, temperatuurist(0 kraadi juures algab fs ;intensiivseim 20-30 kraadi juures; 40 kraadi juures aeglustub ning lõpuks peatub) 18.FS erijuhud( C4 taimed. CAM-taimed) C4- taimed hoiavad õhulõhesid lahiti väga lühikest aega, seetõttu suudavad elada kuumas ja kuivas kliimas. (mais, sorgo, suhkruroog) CAM- FS on sarnane C3 taimedega (enamus taimi), kuid CO2 sidumine toimub vaid öösel, sest siis on jahe ning O2 eraldub päeval. Paksude lehtedega. (kaktused, ananass)
kuju võib muutuda, kuna silindrikujuline, 1-10m pikad, värvaine klorofüll, need lipiidide molekulide vahel diameeter 0,5-1m . Võtavad paiknevad taime pole tugevaid sidemeid. suurema osa rakust, maapealsetes osades. Membraanivalgud asuvad paljunevad pooldumise teel, Klorofülli abil toimub membraani sise-või liikuv ja plastiline. Tavaliselt fotosüntees. Kloroplast välispinnal. Võivad liikuda on ühes rakus u.1000 ümbritsetud kahekordse membraanis väga kiirelt. Nad mitokondrit. Toodab rakule membraaniga, sisemises on tegutsevad kui ensüümidena, vajalikku energiat. klorofüll. Võimelised ka ise ainete trantsportijatena kui Golgi kompleks osasi vajalikke valke ka info vastuvõtjatena. päristuumse raku organell, sünteesima, kuna neis on
histoonvalgud paktiuna tuumas RAKU JAGUNEMINE Pooldumine, pungumine mitoos MEMBRAANIGA Puuduvad Mitokondrid, kloroplastid, ÜMBRITSETUD golgi aparaata ORGANELLID TOITUMINE Absorptsioon, vahel Absorptsioon, seedimine, fotosüntees fotosüntees ENERGIA Oksüdatiivsed ensüümid Oksüdatiivsed ensüümid METABOLISM plasmamembraanis mitokondrites TSÜTOSKELETT Puudub Kompleks mikrotuubulitest ja filamentidest RAKUSISENE Puudub Endotsütoos, mitoos, LIIKUMINE vesiikulite transport
Broom Br: Punakaspruun vedelik, iseloomulik lõhn, HBr on gaasiline, AgBr kasutatakse fotograafias. KBr mõjub rahustavalt, kasutusala meditsiin. Jood I: Hallikasmust metalse läikega kristlane aine, sublimeerub (tahkest olekust otse gaasilisse olekusse) kergesti lillakaks auruks. Jodiid ise on küllaltki aktiivne redutseerija. Oksüdeerumisel tekkiv jood lahustub vähesel määral vees, andes lahusele kollaka värvuse. Hapnik O: ns2np4, O.a -II...II .Saadakse vee elektrolüüsist, fotosüntees ja hapnikurikaste ainete(KMnO4, KNO3 jne) kuumutamisel, H2O2 lagunemine kat. MnO2 mõjul. O2 ja O3(mürgine) on õhust raskem, lõhnatu, maitsetu ja värvusetu gaas. Vees suhteliselt vähe lahustuv, madal keemistemperatuur. Reaktsioonides tavaliselt oksüdeerija (va. F puhul, kui on redutseerija ja II o-a). Hapnikku kasutame siis loomulikult hingamisel. Oksiidide saamiseks väga tähtis aine, põlemiseks, meditsiinis, keevitustöödel, terasesulatamiseks,
Vastasel juhul on arutlus induktiivselt nõrk. Näited Kolm kurti inimest ajaloos on olnud muusikaliselt andekad. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Väga nõrk Üheksakümmend üheksa protsenti kurtidest inimestest on muusikaliselt andetud. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andetu. Tugev deduktiivselt kehtetud mõlemad Fotosüntees toimub ainult taimedes. Kaktused on taimed. Kaktustes toimub fotosüntees. deduktiivselt mittekehtiv, kuna ei toimu KÕIGIS taimedes Loogikaline väärus Lause on loogikaliselt väär parajasti siis, kui see lause ei saa olla tõene, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt jaatada. Näited On olemas maa, mis ei ole maa. Päike on täht ja päike ei ole täht. Mõni mees on isa, kuigi ükski isa ei ole mees. Loogikaline tõesus Lause on loogikaliselt tõene (on tautoloogia) parajasti siis, kui see lause ei saa olla väär, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt eitada.
loomsed ja taimsed jäätmed. Need jäätmed on rikkad orgaanilise süsiniku ja energia poolest ja tavaliselt lastakse nad veekogudesse olmeheitveena, toiduainetööstuse jäätmetena ning samuti paberitootmise ja paljude teiste tööstusharude heitveena. Orgaaniline aine on neis vetes tavaliselt süsivesikute, valkude, rasvade, humiinainete, pindaktiivete ainete ning nendega seotud ja neist tekkinud ainete kujul. 2. Fotosüntees ja hingamine on kaks fundamentaalset keemilist protsessi, mis toetavad elu Maal. Neid protsesse saab lihtsalt esitada järgnevalt 6CO2+6HO->6(CH2O)+6H2 3. Orgaaniliste ainete poolest rikaste heitvete lisandumine võib stimuleerida hingamisprotsesse mikroorganismide kasvukiirenemise tõttu. See haarab kaasa ka looduslikus vees sisalduva hapniku ja võib anda tulemuseks selle sisalduse olulise vähenemise.
toitainete sisaldus, veereziim, rõhk(kohastumine, kuidas kellelegi mõjub, need kes elavad sügaval veel all või kõrgel mägedes), tuli Nende asjadega peavad arvestama kõik loomad ja taimed. Temperatuur on meil kõige olulisem tingimus. Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju! Nt külmapüha(temperatuur ja tuul ehk tuulekülm). Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt. Valgus Nähtav valgus fotosüntees, nägemine. Infropuna kiirgus neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta keha temperatuuri. Rohelised taimed muudavad valgusenergia mulle sobivaks energiaks ehk keemiliseks energiaks. Kätte saamine toidust ehk söön taime ära. Valguse energia(päikese en) keemiline energia (toit), (energia ülekanne ei ole kunagi 100%, alati on energiakadu) keemiline energia jaguneb kaheks: 1.--- eluks vajalik energia(kasutatav energia) 2.--- soojus energia
Fotosünteesivad prokarüoodid Hapniku moodustamine keskkonda. Hulkraksuse kujunemine rakukolooniatest 1 miljard aastat tagasi. Vetikad Pehmekehalised selgrootud EELISED: Rakkude eristumine kudedeks, organiteks. Püsiv sisekeskkond. Regulatsioonisüsteemid. Uute organismitüüpide areng. Elu veest maismaale · Ürgraikad (sõnajalgtaimed) Eelised: esinevad varred, lehed, risoomid, juured puudusid. · Hiiglaslikud sõnajalgtaimed Eelised: paljunevad eostega, fotosüntees, mulla teke. · Paljasseemnetaimed Eelised: paljunemine seemnetega · katteseemnetaimed Eelised: õied, viljad Loomad maismaale · Lülijalgsed(putukad, ämblikud) · Kahepaiksed · Roomajad(kehasisene viljastumine): 1. imetajad(püsisoojasus, areng emaüsas) 2. Linnud(püsisoojasus, lennuvõime) · Elu on alguse saanud lihtsa ehituse ja talitusega olestest.
maades on meditsiin kõrgelt arenenud. 14. Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused) Intensiivne: Kaevandamine ja pinnase väetamine, suur keemiliste pestitsiidide kasutus, süsteemne niisutus ja produktide vedu. Mahe: looduslike kahjurite mõjutused, väike keemiliste ainete kasutus umbrohu vastu, vähene pestitsiidide kasutus, nigelam niisutus (erinevalt intensiivpõllumajandusest on põllud ebasümmeetrilised). 15. Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega. Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia toimel moodustuvad lihtsatest keemilistest ühenditest orgaanilised ained. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne hingamine ja biolagunemine. CO2 + H2O + h <=> { CH2O} + O2 (Fotosüntees Aeroobne biolagunemine) { CH2O } => CO2 + CH4 (Anaeroobne biolagunemine) (6CO2 + 6H2O + energia C6H12O6 + 6O2)
· Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID · Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga · Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! · Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt Valgus · Nähtav valgus fotosüntees, nägemine · Infrapunane kiirgus neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta oma kehatemperatuuri · Ultraviolettkiirgus väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D- vitamiini sünteesi,suurtes kogustes kutsub esile geenmutatsioone · Enamik ökosüsteemides liikuvast energiast pärineb päikese kiirgusenergiast, mille taimed on muutnud orgaanilise aine keemiliseks energiaks.
• Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID • Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga(Kohanemine) • Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju – seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! • Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt Valgus • Nähtav valgus – fotosüntees, nägemine • Infrapunane kiirgus – neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena, st võimaldab kõigusoojastel tõsta oma kehatemperatuuri • Ultraviolettkiirgus – väikestes kogustes soodustab inimese naharakkudes D-vitamiini sünteesi,suurtes kogustes kutsub esile geenmutatsioone • Enamik ökosüsteemides liikuvast energiast pärineb päikese kiirgusenergiast, mille taimed on muutnud orgaanilise aine keemiliseks energiaks.
tase on null ning pimehingamine on gaasivahetuse tase juhul kui valguse intensiivsus on 0. Platoo ehk maksmimaalne FS) 23.Mida kirjeldab FS valguskõvera tõus?.Kiirguse kasvu. 24. Joonista varju- ja valguslehe FS valguskõver ja viiruta sellel osa, millal FS on sõltuv valguse kättesaadavusest? 25.Kuidas sõltub FS temperatuurist? Miks?sest kui temp on üle 35 C või alla 0C siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees 26.Kuidas sõltub FS CO2 kontsentratsioonist keskkonnas? Miks?Fs suureneb teoreetiliselt kui CO2 on rohkem keskkonnas. Tegelikkuses liiga suur CO2 kontsentratsioon pidurdab FS-i paljudel taimedel , suurendab vee vajadust jne.( Mida suurem on CO2 kontsentratsioon keskkonnas, seda rohkem intensiivsemalt toimub FS ja rohkem 02 seotakse. Kuid liiga suur CO2 konts. Pidurdab FS-i) 27.Kuhu kaob atmosfääri ülapinnale langenud energia enne taime jõudmist
aastate jooksul, kuni üks tugev vihmahoog laseb neil kiiresti suurteks taimedeks kasvada ja õitseda. Enamusel kõrbetaimedel on kas pikad sügavale ulatuvad juured, mis võimaldavad kasutada põhjavee varusid, või hästi lai pinnalähedane juurestik, mille abil saab taim äkilise vihmahoo vee või kaste kiiresti endasse koguda. Paljudel taimedel on väikesed lehed või okkad, see aitab neil vee auramist vähendada. Teised taimed heidavad aga lehed kuivaks perioodiks üldse maha. Taimede fotosüntees toimub tavaliselt varreosas, mitte lehtedes. Paljud taimed hoiavad vett endas - kas varres või lehtedes. Okasteks moondunud lehed võimaldavad taimedel oma veevarusid loomade eest kaitsta. Tuntumad kõrbetaimed on kaktused. Kaktuseid on umbes 1650 liiki, enamus elab kõrbetes. Nende viljad on paljudele kohalikele rahvastele oluliseks toiduks. Kaktustel on okkalised varred ja juured. Kaktuse vars on lihakas ja kohastunud vee varumiseks. Juurestik on lai. Kuna
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Peeter Tamm ATMOSFÄÄR Maateaduste alused õppegrupp: LF-3 Lektor: Jaan Jõgi ATMOSFÄÄR Maakera ümritseb õhukiht, mille paksus on umbes 36 000 km. Õhukihi paksus on muutuv:poolustel on ta õhem, ekvaatori kohal paksem. Õhk on gaaside mehaaniline segu, peamiselt on õhus lämmastikku 78%, hapnikku 21%, argooni on umbes 1% ja muid elemente umbes 1%. Õhus leidub veel veeauru, kuni 5% mahu järgi, mitmesuguseid tahkeid osakesi (soola-, jää kristalle, lumehelbeid, tolmu). Põhiliselt õhutemperatuuri vertikaalse jaotuse alusel eraldatakse 5 kihti ja 4 vahekihti, mis on toodud algjärgnevas tabelis: Troposfäär Kõrgus 0-10 km.Sisaldab ligikaudu 80% kogu maakera ümbritsevast õhumassist. Stratosfäär Kõrgus 11-51...
Aine- ja energiavahetus ehk metabolism Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest(valgusenergia, keemiline energia). Kemosünteesijad kasutavad valgusenergia asemel keemilist energiat. Heterotroofid(suurem osa organismidest) on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Ei sünteesi ise orgaanilist ainet. Nad lagundavad orgaanilist ainet, et saada ka sünteesiprotsesside lähteained. Sapotroofid on surnud organismide lagundajad. Metabolismiks nim. organismis asetleidvaid sünteesi-ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kuni rakk elab toimub pidevalt ainete liikumine. Võib jagada assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Ülesanne: 1)kindlustada rakku ,,ehitusmaterjaliga". 2)kindlustada rakku energiaga. Assimi...
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? · Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. · Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). · Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. · Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu...
Rakukesta ülesanded: · on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. · annab taimele kuju. · osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite. PLASTIIDID KLOROPLASTID · Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. · Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. · Lamellides esined roheline värvaine klorofüll. Kloroplastide ülesanded: · Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees KROMOPLASTID · Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. · Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. · Ainevahetuslik funktsioon LEUKOPLASTID · Laukoplastid on värvusetud. · Leukoplastid sisaldavad varuaineid · nt tärklis koguneb amüloplastidesse. Plastiidide üleminek: kloroplast kromoplastiks
kindlustab raku siserõhu, aitavad toimida lõhustumisprotsessidel, osmoosi tõttu liigub vesi rakku ja vakuooli Turgor- taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli Plastiidid- taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ühbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid Kloroplastid- rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees Kromoplastid- punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid, viljades ja õites Leukoplastid- värvitud plastiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist, varuainete säilitamine- süsivesikud ja lipiidid Hüüf- pikkadest torujatest rakkudest moodustunud mikroskoopiline seeneniit Mütseel- seeneniidistik, harunenud ja omavahel löbipõimunud seeneniitide kogum Viljakeha- kokkupakitud seeneniitidest moodustunud seene paljunemisorgan
SISUKORD SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. GLOBAALNE SOOJENEMINE 4 2.1.Põhjused 4 2.2.Reaktsioon maailmas 5 3. KASUTATUD KIRJANDUS 7 1. SISSEJUHATUS Maailmas on tänapaeval erinevaid probleeme, aga mina valisin globaalse soojenemise, sest mulle tundub, et see probleem vajab suuremat tähelepanu. Ma olen ise märganud, et kliima muutub ja muidugi mulle see ei meeldi, sest ma ei tea mida loota meie ilma kohta. Aga täpselt ma ei tea sellest eriti midagi, selle pärast tahaks arusaada, mis see on ja millest probleem seisneb. 2 2. GLOBAALNE SOOJENEMINE Juba hulk aastaid tegeleb inimkond globaalse soojenemise küsimusega. On neid, kes väidavad, et pidevat soojenemist polevat olemas. Üldiselt siiski tunnistatakse, et maakera kliima on soojenemas. Mõned peavad soojenemist looduslikuks nähtuseks, enamus teaduslikke u...
maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5) Juure muudendid • Säilitusjuured • Tõmbejuured – e. kontraktiiljuured • Õhujuured • Assimileerivad juured – kloroplastidega rakud • Hingamisjuured • Ronijuured • Tugijuured • Kurgjuured • Plankjuured 6) Säilitusjuured – juurviljad • Kaalika ehk rõika tüüp • Porgandi tüüp • Punapeedi tüüp
Biloogia 2 Kontrolltöö 1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel? Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97 % elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju, kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. 2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam? Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? • Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. • Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). • Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. • Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). • Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, jär...
Tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon (juhtukude otsad lagunevad torukesteks, ühendades organeid) · Kloroplast- roheline ja kollane, kromoplast- punane, leukoplast- värvusetu · Kloroplast. Klorofüll ( lehed ) · Kromoplast- karotinoidid · Leukoplast- varuained · Proplastiid- võivad ümber muuta oma tüüpi · Kloroplast- 2 membraani, lamelli ( klorofülli molekulid ) , DNA , RNA , valgud, ribosoomid. · Fotosüntees 6H20 + 6CO2 - C6H12O6 + 6O2 · Vakuoolid- põied, varu- ja jääkained. Raku vananedes- tsentraalvakuool. Taime siserõhk- turgor. Seened · Eukarüoodid · Heterotroofid- kasutavad teiste sünteesitud aineid energia saamiseks · Seeneniit- hüüf , seeneniidistik- mütseel · Eosed viljakehas · Kandseened- puravikud, pilvikud, riisikad ja sampinjonid. · Hallikud- pintselhallik · Mükrotoksiinid- hallituse mürgisus · Pärmseened
rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval.Lüsosoomi 3 isel tunnust: sisaldavad ensüüme, eristatakse primaarseid ja sekundaarseid, funktsioneerivad organismi nälgimisel. Päristuumse raku tsütoplasmast läbib tsütoplasmavõrgustik.3.lause: Karedapinnalisel..4.lause: ribosoomides toimub valkude süntees. 5.lause:varustamine energiaga. Kloroplastides toimub fotosüntees. X-valk, Y-fosfolipiidid. Kujutatud on aktiivtransporti. Rakumembraani ül on veel:1)raku kaitsmine kahjulike mõjudest2)rakkude sidumine omavahel. 8ül: Hapnik ja süsihappegaas saavad rakumembraane läbida vaid vees lahustunult. See toimub nii et: Kuna alati vees lahustunult, siis selletõttu on kopsu pind alati niiske ning hingamisega kaasneb veekadu.
Kontrolltöö ATMOSFÄÄR 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfääri kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfrääri tähtsus. 2.Nimeta õhu komponendid. Otstarve. 3.Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. 4.Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. 5.Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? 8.Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? 9.Mis on maa kiirgusbilanss? Millal on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb? 10.Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? 12.Kuidas tekib tuul? Tuule suund ja seda mõjutavad tegurid. 13.Mis on passaattuuled, mussoontuuled ja kus need esinevad? Suund. Püüa n...
Rakukest · Rakukest ümbritseb ja kaitseb taimerakku · Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese ja püstise asendi · Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon) · Rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest Plastitsiidid · Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente · Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine. · Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid Plastiidid jagunevad: · Proplastiidid · Etioplastid · Kloroplastid strooma, tülakoidid, graan · Kromoplastid · Leukoplastid elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastid Proplastiidid ja etioplastid · Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbipaistvatest
Peale selle sisaldavad rakumembraanid ka kolesterooli. Ülesanne : Transport a) passiivne difusiooni või osmoosi teel. Vesi, gaasid, etanool jt. väiksemad molekulid. Võib toimuda kas valkude kaasabil või ilma, kuid ei vajata täiendavat energiat. b) aktiivne transport valgud peavad osalema (transpordivalgud). Erinevad transpordivalgud transpordivad erinevaid ühendeid. Vajatakse täiendavat energiat. 2. Fotosüntees, selle tähtsus Fotosünteesi võrrand: 6CO2+12H2O -> C6H12O6+6O2+6H2O. * Fotosünteesi tähtsus: 1)Vee fotooksüdatsiooni käigus eralduv hapnik on vajalik kõigi organismide hingamiseks.2)Fotos. Tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe.3)Fotos. Käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks.4)Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimerakkudes alguse ka
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan
Energia hind sisaldub kõikide toodete hindades. Seepärast sõltub kogu rahvamajanduse arengutase energiamajanduse arengutasemest ja energia hinnast. Sageli mõõdetaksegi riigi kogu majanduse arengutaset energia tarbimisega ühe inimese kohta. III. Energia saamise võimalused. Energiat saame..: Päike saadab Maale energiat soojusena ja valgusena. Taimede kasvamine päikeseenergia arvel, kogudes kasvamisel endasse valgusenergiat, mille abil toimub fotosüntees. Energiat hangime looduses juba olemasolevatest varudest. Fossiilkütused - kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas - on tekkinud miljoneid aastaid tagasi kasvanud taimede ja elanud loomade jäänustest. Tuumakütusena kasutatav uraan on tekkinud Päikesesüsteemi kujunemise käigus. Põlemisel muundub kütustes, ka puudes, salvestunud keemiline energia soojuseks, mida omakorda saab muundada mehaaniliseks energiaks ja elektriks.
Anorgaanilised Orgaanilised *vesi, soolad *valgud, lipiidid, sahhariidid 4. Vee ülesanded organismis *väga hea lahusti, suurem osa aineid lahustub vees *transportija, aitab ainete liikumisele kaasa, nt. veri sisaldab vett *soojusmahtuvus on suur, hoiab rakkudes püsivat temperatuuri *kindlustab rakkude sisepinge ehk turgori *osaleb ainevahetuses, reaktsioonides, nt. fotosüntees *kaitse 5. Peamiste mineraalainete ülesanded organismides Na, K- osalevad närviimpulsi moodustamises Ca- annab luudele tugevuse Mg- on seotud DNA ja RNA-ga; taimedel klorofülliga Fe- verekoostises annab punase värvi verele, hemoglobiini koostises I- on vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks 6. Organiseerituse tasemed 1. molekul 4. kude 7. organism 10. ökosüsteem 2. organell 5. elund 8
) · meditsiinis laparoskoopias · aerosoolgaasina · keemiatööstuses näiteks metanooli ehk puupiirituse ja karbamiidi tootmisel · vee töötlemisel aluselise keskkonna neutraliseerimiseks liha töötlemisel, külmutamisel ja pakkimisel pakkegaasina · tulekustutussüsteemides, kuna CO2 ei põle, on raskem kui õhk, lämmatab tulekolde ja takistab õhu juurdepääsu · kasvuhoonegaasina kasvuhoonesse (tomatid, roosid,...) lastakse süsihappegaasi, selle tulemusel toimub fotosüntees kiiremini, saagikus kasvab 20% - 25%, isegi 40%; (fotosünteesi võrrand: 6CO2 + 6H2O C6H12O6+ 6O2) · torutöödel torustike külmutamisel, et takistada vee ringlemist torustiku selles osas, mida on vaja väljavahetada; selle tulemusel ei pea tervest torustikust vett välja laskma (sest see on tunduvalt kulukam) · kuivpesu tahke CO2 graanulitega (sarnane efekt on siis, kui vaip puhastamiseks lumme panna) · vana värvi eemaldamiseks pinnalt tahke CO2 graanulitega
3. (1) Mis on juurekael? Juurekael on see osa juurest, mis on maapinnalt näha. 4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Mis on sulgvili? Näide Sulgvili on kuivvili. · Pähkel · Pähklike · Teris · Tõru 1. (2) Kus asuvad kõrglehed? Ülesanne kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. Ülesanded on fotosüntees ja hingamine. Nt. Harilik härghein. Alalehed asuvad varre alusel, on soomusjad ja ülesanne on kaitsefunktsioon. 2. (1) Mille abil toimub apomiktne paljunemine? Apomiktne paljunemine toimub seemnete abil. Seemned tekivad viljastamiseta ning seepärast nimetakse ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust või viljastamata munarakust. Esineb võililledel, maranatel ja kortslehtedel. 3. (2) Millised on keelõied? Kellel esinevad?
makroelement 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul bioaktiivne aine momomeer lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
Rocca al Mare Kool Madis Trahov 7.c Uurimustöö toidu koostise ja toiteväärtuse kohta Tallinn 2011 Inimese keha vajab toitu, et elus püsida. Toit koosneb toiduainetest (nt. tehislikest, mineraalsetest, loomsetest jne) ,mis omakorda koosnevad toitainetest ( nt. valkudest, mineraalidest, vitamiinidest jne ). Neid kõiki on inimesel vaja, et elus ja terve püsida. Osa toitainetest on vähem tähtsamad kui teised ja osad isegi liigtarbides kahjulikud. Valgud e. proteiinid on biopolümeerid ,miskoosnevad aminohappejääkidest. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombin...
majanduslikku tulu • Inimkapital- teadmised ja oskused • Sotsiaalne- võrgustik ja suhted (uuringud) • Loodus- loodusvarad (bioloogilised- kalad, taimed, põllumajandussaadused, energiaressurss- nafta, gaas, puit, maavarad- kuld, rauamaak, keskkonnaressurss- õhk, vesi) ja ökosüsteemiteenused (varustusteenused- metsasaadused, reguleerivad- veeregulatsioon, tolmeldamine, elu toetavad- aineringe, mullateke, fotosüntees, kultuurilised- esteetilise ja vaimse naudingu allikas) Asendatavus? Nõrk ja tugev vorm sõltub sellest. Jätkusuutlikkuse nõrk vorm: • Kapitali koguhulk ei tohi väheneda (majanduslik, keskkond, sotsiaalne) • Kapital on asendatav- looduskapital tehiskapitaliga (metsa eemaldamine et ehitada tehaseid, mis toodavad riigile tulu • Hartwicki reegel: selleks et tagada tarbimisvõimalused ka tulevikus, tuleb ammenduvate
Keskkonna globaalprobleemi ja looduskaitse kordamine 1. Rahvastiku kasv ja sellega seonduvad negatiivsed tagajärjed: 1) Toidupuudus 2)Vaatamata meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse 3)Õhu, vee ja mullastiku saastumine 4) Kasvuhooneefekti süvenemine 5) Osoonikihi hävimine 6) Jäätmete kogunemine 7) Looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks 8) Ressursside pidev vähenemine 2. Urbanisatsioon ja selle 5 negatiivset tagajärge: 1) Slummistumine ning paljud satuvad neisse elama 2) Linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi 3) Suuremad maa- alad teede, rööbaste ja sildade ehituseks -> heitgaasid 4)Enerigavarude liigne kulutamine 5) Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine 6) Jäätmete ladestamise probleem 7)Linnade pealetung looduskeskkonnale 8) Puhta vee tarbimine suureneb, puhta vee nappus arengumaades 3. Õhu saastega seotud 3 probleemi: 1) Kasvuhooneefekt: tingitud...
LK.65 1.Millistel faktidel põhinevad ettekujutused maa ja elu vanusest? Vanim teadaolev kivistis on ligikaudu 3 miljardit aastat vana. 2.Milliseid elu tõendeid on teada Kambriumi-eelsest perioodist? Maa vanust on hinnatud umbes 4,55 miljardile aastale. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid bakterid ja arhed (mis koos moodustasid klassikalises süstemaatikas eeltuumsete ehk prokarüoobsed riigi). Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonis arenesid fotosüntees, mis tõi vaba hapniku atmosfääri, ja aeroobne hingamine, mis tekitas hapniku kasutamise ja talumise võimaluse. Murranguliseks sündmuseks elu ajaloos oli päristuumsete ehk eukarüootsete rakkude teke üsna Proterosoikumi alguses. 3. Milliseid ja kui vanad on vanimad hulkraksete loomade kivistised? Esimesed hulkraksed organismid ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Vanimate hulkraksete loomade käsnade räniokiseid on leitud Hiinast Doushantou kihistust 570
1. OSA 1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt kaheksa erinevat märksõna ·biomolekulide olemasolu ·areng ·ainevahetus ·reageerimine ärritustele ·evolutseoneerumine ·paljunemine ·pärilikus ·on olemas nähtav elu algus ja elu lõpp 2. Järjesta eluslooduse organiseerituse tasemed lisades sobivate tasemete juurde sellele tasandile iseloomulikud omadused ·raku tasand olemas kõik elu tunnused ·molekulaarne tasand elu tunnused puuduvad, on olemas valgusüntees ·organelli tasand enamus elu tunnuseid puudub, moodustuvad üksnes rakkudes ja saavad ainult seal täita nende funktsioone ·raku tasand ilmnevad kõik elu tunnused ·koe tasand sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega ·organi tasand koondunud koed, mis kõk koos täidavad ühte kindlat funtsiooni ·elundkonna ehk organsüsteemi tasand mitu organit, mis talitsevad ühiselt ·organismi tasand ...
Mesosfäär: 50 - 85 km O3 pole temp kiire tõus õhk hõre Termosfäär: temp tõus, sest õhumolekule vähe sujuv üleminek planeetidevaheliseks ruumiks õhkkonna paksus u 1000 km 2. Nimeta 2 tähtsamat õhu koostise olevat gaasi? Õhu koositisesse kuuluvad N, O2, CO2 ja H2O (veeaur): N (78%) - tekib org aine lagunemisel, vajalik taimekasvuks O2 (21%) - fotosüntees (vajab päikest, taimed võtavad õhust CO2, juurtega H2O ja tekib glükoos, mille tulemusel vabaneb O2) 3. Kirjelda õhutemperatuuri ja õhurõhu muutumist atmosfääris (õp.lk. 82 joonis 5.3) Troposfääris (0-12 km) langeb temp kesmiselt 6,5 kraadi 1 km kohta (20 C kuni (-60 C)), õhurõhk langeb (1000 - 100 mb). Stratosfäär (12-5 km) temp tõuseb (-50 - 10 C), õhurõhk langeb (100 - 1 mb).
energeetiliseks efektiivsuseks. 18. Süsiniku ringe SÜSINIKU RINGE- so. atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi (CO2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi. Süsiniku (C) ringet tagavatest protsessidest eluslooduses on olulisemad fotosüntees ning hingamine ja kõdunemine/lagundamisprotsessid. Fotosünteesi käigus seotakse atmosfäärist süsihappegaasi, hingamisel ja kõdunemisel see vabastatakse taas. Eluta looduses on süsinikuringega seotud näiteks setete ladestumine, fossiilsete kütuste põletamine, süsihappegaasi lahustumine maailmameres sõltuvalt temperatuurist (jahedas vees lahustuvad gaasid paremini). Mõned näited element süsiniku ringlusest: