Rakuõpetus (0)

Q: MIKS ON ÜHERAKULISED ORGANISMID VÄGA VÄIKESED?

Vastus leiad õppematerjalist: Rakuõpetus

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

MIKS ON ÜHERAKULISED ORGANISMID VÄGA VÄIKESED?

RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD

kõik organismid on rakulise ehitusega
rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise teel
rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas
imetaja organism saab alguse viljastatud munarakust  K. E. von Baer

RAKKUDE UURIMISE MEETODID

valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid
värvimistehnika - kompuutertehnika
mikrotoonid (vahendid väga õhukeste lõikude tegemiseks)

MIKS ON ÜHERAKULISED ORGANISMID VÄGA VÄIKESED?
Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel, mistõttu on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe: mida suurem rakk , seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks, häiruvad kõik nimetatud protsessid.

LOOMARAKU EHITUS

Plasmamembraani ehitus ja ülesanded

aktiivne ja passiivne transport
Aktiivne transport – ainete liikumine rakku, mille puhul vajatakse täiendavat energiat, niimoodi liiguvad rakku suured aine molekulid ja liikumises osalevad membraanis asuvad transportvalgud . Aktiivse transpordiga on võimalik aineid rakku pumbata .
Passiivne transport – ainete liikumine läbi rakumembraani ilma energiat kasutamata saavad liikuda O2, CO2, H2O. Kõrgem kontsentratsioon ehk madalam konsentraat.

fagotsütoos – tahkete ainete neelamine raku poolt.

Tsütoplasma organellide ehitus ja ülesanded.
a) tsütoplasmavõrgustik (ER) – membraanse ehitusega torukeste süsteem, mida mööda ained liiguvad. ER on seotud tuuma välismembraaniga.
Siledapinnalise ER-i ülesanded: toimub varusuhkrute süntees; lipiidide süntees; lihasrakkudes paikneb Ca2+ varu.
Karedapinnalise ER-i ülesanne (pinnal asuvad ribosoomid ): valkude süntees.
b) ribosoomid – sisaldavad rRNA-d ja valke, kuid membraane pole. Ülesanne: valkude süntees. (Polüsoom – ribosoomide kogum, mis on seotud ühe mRNA molekuliga )
c) Golgi kompleks – koosneb membraanidega ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest. Siia liiguvad ained ER-st. Ülesanded: toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine; moodustab lüsosoome; osaleb rakumembraani moodustamisel.
d) lüsosoomid – ühekihilise membraaniga kaetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme.
Ülesanded: lagundavad mittevajalikud raku osad; seal toimub rakusisene seedimine; lagundavad rakku sattunud orgaanilise aine; tagavad ainevahetuse nälgimisel; osalevad kudede ümberkujundamisel.
e) mitokondrid – ümbritsetud kahekihilise membraaniga. Sisemembraan teeb sisesopistusi. Ülesanne: raku varustamine energiaga. Lõpeb glükoosi lagunemine CO2 ja H2O. Selleks on vaja hapnikku.
f) tsütoskelett – valgulised niidikesed tsütoplasmas, mis seovad rakuorganellid membraani ja tuuma omavahel. Ülesanded: tugi ja liikumine.
g) tsentrosoom (ainult loomarakkudes ) – koosneb kahest tsentrioolist. Ülesanne – raku jagunemisel moodustavad kääviniite ja aitavad kromosoome lahku tõmmata.

Rakutuuma ehitus
a) interfaasis: katab kahekihiline rakumembraan ; sees on tuumaplasms, on näha tuumaosakesed, piirkonnad, kus toimub ribosoomide moodustumine; kromatiinaine-lahtipakitud DNA, mis on seotud tuumavalkude ehk histoonidega.
b) raku jagunemise ajal: membraanid lagundatakse; tuumakesed kaovad; kromatiinaine pakitakse kokku, kromosoomid muutuvad nähtavaks.
5. TAIMERAKU EHITUS

rakukesta ülesanded: kaitseb välismõjutuste eest; annab rakule kuju ja tugevuse; kaitseb siserõhu eest.

vakuoolide ülesanded: kindlustavad siserõhu; vee varupaik; noortes rakkudes toitained; vanades jääkained; sisaldavad alkaloide, pigmente ja kaitsevad arasöömise eest; viljade vakuoolid sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi happeid ning annavad meeldiva maitse.

plastiidide ehitus ja ülesanded:
Kloroplast – sisaldab rohelist pigmenti klorofülli. Ülesanne: fotosüntees (lehed, varred)
Kromoplast – pigment -karotinoid, annab taimede viljadele kollase , oranźi või punase värvuse. Ülesanne: ligimeelitamine
(õied, viljad ).
Leukoplast – pigmenti pole. Ülesanne: varuaineid sisaldavad juured ja mugulad .

LOOMA-, TAIME- JA SEENERAKU VÕRDLUS
TAIMERAKK
LOOMARAKK
SEENERAKK
Rakukest , tselluloos
Rakukest, kitiinist
Suured vakuoolid
Väikesed vakuoolid
Plastiidid
Tsentrosoom
Mõnel on
Harva
Harva
Paljutuumalisus
Varusüsivesik (tärklis)
Glükogeen
Glükogeen
Rakkude jagunemine
Piiramatu
Piiratud
Piiramatu
Vähem
Palju membraanseid ja
fibrillaarseid organelle
Vahepealne
Toitumistüüp
Autotroof
Heterotroof
Heterotroof
7. SEENTE TÄHTSUS LOODUSES
Lagundajad; loomadele toiduks; sümbioos samblikus (vetikaga) ja mükoriisa (puuga).
8. SEENTE RAKENDUSLIK TÄHTSUS.
Söögiks; toiduainete tööstuses (sai, õlu, vein > pärmseened; hallitusjuust > hallitusseen; salaamivorst);
farmaatsiatööstuses (antibiootikumid > hallitusseened; ravimid migreeni ja Parkinsoni tõve vastu).
9. BAKTERIRAKU EHITUS
[joonis] > Kinnitusniidid ehk piilid ; > rakukest (kuju ja tugevus); > vibur (liikumiseks)
> membraan (ainete valikuline liikumine); > ribosoomid (sünteesivad valke);
> rõngasribosoom (1 DNA rõngas, tuumapiirkond , juhiob elutegevust); > tsütoplasma
> plasmiidid (DNA rõngas, vajalikud ensüümide sünteesiks); > limakapsel (kinnitumine, liikumine)
10. EUKARÜOOTSE JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS
Eukarüoodid – päristuumsed
protistid, seened, taimed, loomad
Prokarüoodid – eeltuumsed
bakterid
Tuumamembraan , tuumakesed,
palju diploidseid lineaarseid kromosoome
Tuumapiirkond, tuumakesed puuduvad,
1 haploidne rõngaskromosoom.
Histoonid olemas
Histoonid puuduvad
Ribosoomid on eri tüüpi
Palju membraanseid organelle
Puuduvad
Tsütoskelett
puudub
11. BAKTERITE TÄHTSUS LOODUSES
> osalevad aineringetes (lagundajad); > seovad õhulämmastikku > organismide normaalne mikrofloora
> Patogeensed bakterid – tekitavad haigusi; eritavad bakteritoksiine (mürke, kõige tugevam botuliin)
12. BAKTERITE TÄHTSUS INIMESE ELUS (KASUTAMINE)

Tööstuses: toiduainete valmistamisel (hapukurk, jogurt, keefir , etanool, äädikas jne); tehakse antibiootikume; ensüüme; aminohappeid (Na-glutamaat); toidupaksendajad.
Põllumajanduses ( silo , bakteriväetised, biotõrje, kompost )
Heitvete puhastamine

13. MÕISTED

patogeenne bakter – bakter, mis on teistele organismidele ohtlik, sest ta põhjustab mitmesuguseid tervisehäireid, mis võivad lõppeda ka surmaga.
bakteritoksiin – valdavalt valgulise ehitusega ja kaitsevad baktereid teiste organismide eest. Eri bakterite toksiinid võivad põhjustada eri haigusi.
plasmiid – bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks.
spoor – protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbveline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ka paljunemisotstarbeline.
rõngaskromosoom – bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist.
biotehnoloogia – rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks.
hüüf – ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit.
mütseel – hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum.
mükotoksiin – (seenetoksiin) mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 27 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

natious Õppematerjali autor

Siin on siis info rakkude kohta.

rakk seen bakter taimerakk loomarakk

Sarnased õppematerjalid

doc

Bioloogia 1. kursus II osa

Bioloogia 1. kursus II osa  Erinevate rakkude ja kudede töötlemine erinevate värvidega  Erinevad rakustruktuurid värvuvad erinevalt Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega  Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel  Virchow 1858. a  Rakud tekivad ainult rakkudest  Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel  Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas  A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid  K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng  Schneider – uuris taimeli

Bioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

3. RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° binokulaarsed mikroskoobi

Bioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

Raku ehitus ja talitlus. Mõisted: tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. bakteritoksiin- mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia- rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks biotõrje- üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes. eukarüoot- organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuum ja membraansete organellide esinemine. Protistid, seened, taimed ja loomad. eukarüootne rakk-(päristuumne) rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid gee

Bioloogia

doc

Rakuõpetus

RAKUÕPETUS TSÜTOLOOGIA bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.). 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas. Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ainuraksete puhul ära rakumembraani pindala ja ruumala vahelise suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust). PROKARIOODID eeltuumsed, millel

Bioloogia

docx

Raku ehitus ja talitlus

RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli. 3-tüüpi: vöötlihaskude( skelett) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid. Moodustavad pea-ja seljaaju. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised organismid · Hulkraksed organism

Bioloogia

doc

Elusorganismide aineline koostis, rakuõpetus

karboksüülrühmast + happe jääk ehk radikaal, mida esineb looduses 20 erinevat kombinatsiooni. St maal on elusorganismides 20 erinevat aminohapet. Valkude tohutu mitmekesisus tuleneb sellest, et valgu omadused määrab ära aminohapete järjekord. Organismide rakkudes valgu molekule varuks ei sünteesita. Sünteesitakse talitluseks vajaminevad valgud, mis seejärel lagundatakse. RAKUÕPETUS EHK TSÜTOLOOGIA Enamik rakke on mikroskoopilised. Rakuõpetus hakkas arenema 17 saj. kui leiutati mikroskoop. Mida suurema suurendusega saadi uurida, seda rohkem avastati. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Väideti, et kõik organismid saavad alguse ühest rakust, mis on võimeline jagunema. 19 saj. tehti kindlaks rakkude eri tüübid. Loomariigis on 4 raku tüüpi : närvirakud, lihaskoerakud, epiteelrakud, sidekoerakud. Ka raku ehituslikud osad ehk organellid. 20 sajandil lisandus raku uurimiseks uuri võimalusi

Bioloogia

odt

Rakuõpetus

RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded.11.Ribosoomide ülesanne. 12.Lüsosoomide ehitus ja ülesanded. 13.Golgi kompleksi ehitus ja ülesanded. 14.Mitokondri ehitus ja ülesanded. 15.Tsütoskeleti ehitus ja tähtsus. 16.Taimerakule iseloomulikud organelli

Bioloogia

doc

Raku ehitus ja talitlus

RAKU EHITUS JA TALITUS RAKUTEOORIA KUJUNEMINE · Faber- mikroskoop, 17. sajandil · Hook korgirakkude uurija, cellula e. rakk, 1665 · A. von Luuwenhock 3-4 kordse suurenduse mikroskoobiga, bakteriraku esmakirjeldus, päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus, avastas inimese vererakud ja stermatosoidid · K. E. von Baer munaraku avastaja, uuris embrüloogiat · Brown Brown'i liikumine, rakk ei saa elada ilma tuumata · Schleiden ja Schwann sõnastasid raku teooria, 3 esimest teesi · Virchow 4. raku teooria sõnastaja, uuris kudesid, iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Teooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. · Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. Kuidas uuritakse? · Valgusmikros

Bioloogia

Rohkem sarnaseid