Rakubioloogia (0)

Rakuteooria põhiseisukohad- Matthias Schleiden ja Theodor Schwann "Kõik organismid on rakulise ehitusega", Rudolf Virchow "Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel", "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas"Eeltuumsete(prokarüoodid) ja päristuumsete( eukarüoodid ) võrdlus ja näited.- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed) lihtsama ehitused.NT:pr.rüo-arhebakterid e ürgid ja pärisbakterid, eu.rüo-taimed, loomad, seened Rakuõpetusega seotud teadlased ja nende avastused: Haus ja Zacharias Janssen -esimene mikroskoop , Robert Hook -1 valgusmikroskoop, Antony van Leeuwenhoek -valmistas mitmesuguseid mikroskoope, Karl Ernst von Baer -avastas imetaja munaraku.Erinevad koed ja nende üldine iseloomustus:Epiteelkude-katab keha ja elundite pinda, kude kiire taastumisvõimega ja slp paranevad haavad ruttu, ül-eraldab keha väliskeskkonnast, kaitseb keha välismõjude eest, eritab nõresit(higi, rasu ).Närvikude-koosneb pikkadest jätketega närvirakkudest e neuronitest, sellest on mood pea-ja seljaaju ning sealt saavad alguse närvid ja närvisõlmed, ül-reguleerida organismi eri osade elutegevust ja liita need ühtseks tervikuks.Närvirakkude kokkupuudekohti, kus ärritus antakse ühelt rakult teisele nimet sünapsideks.Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine.Lihaskude- rakud on piklikud ja sisaldavad niitja kujuga valke müofibrille, mis võimaldavad lihaskoe rakkudel kokku tõmbuda. Selle tagajärjel tõmbuvad kokku ka lihased.Eristatakse kolme liiki:vöötlihaskude skeletilihastes, silelihaskude siseelundites ja südamelihaskude südamelihases.Sidekude-rakud paiknevad hajusalt ja rakkude vahel on rohkesti rakuvaheainet.Sidekude ühendab erinevad koed ühtseks tervikuks.ül-kaitseb( veri ja rasvkude ), toestab(luu ja kõhrkude),transpordib aineid(veri). Jagatakse kahte rühma: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf ja rasvkude) ning tugifunktsiooniga sidekoed(kõhr ja luukude)Rakumembraani ehitus ja ülesanne-kahekihiline ja koosneb põhiliselt fosfolipiididest(fosfaatrühma sisaldavad lipiidid). Fosfolipiidi molekuli üks ots on seostuv vee molekulidega e hüdrofiilne, teine ots vett tõrjuv e hüdrofoobne. Lipiidide molekulide vahel ei ole tugevaid keemilisi sidemeid , slp võivad need üksteise suhtes üsna vabalt liikuda , mistõttu rakumembraani kuju võib muutuda, ilma et membraan kahjustuks. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ül täitvad valgu, membraanivalgud. Need asuvad membraani sise vüi välispinnal, kuid võivad ulatuda ka läbi memraani. Liiguvad kiiresti ühest kohast teise.Nad tegutsevad nii ensüümidena, ainete transportijatena ja info vastuvõtjate e retseptoritena. Loomaraku membraani koostisesse kuulub ka kolesterool, ül on molekule omavahel siduda ning regul membraani voolavust erinevate temp tingimustes.Ainete transport läbi rakumembraani: aktiivne trnsp-madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni, vajab ATPenergiat ning trnsprtvalke.passiivne trnsp-valgulised kandjad , lisaenergiat ei vaja. difusioon-gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni. Osmoos -lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentrats. kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni(nt vee ja mineraalsoolade imendumine taime juurtesse)ÜL-Ühendab rakke kudedeks , kaitseb rakke, ümbritseb rakke andes neile kujuPinotsütoos- on vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel.Fagotsütoos on tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel.Vere valgeliblede hulka kuuluvad õgirakud hävitavad organismi tunginud kahjulikke baktereid ja viiruseid . Valge verelibled tunnevad organismi tunginud bakteri valgulise katte järgi ära, ümbritsevad ta oma membraaniga ja lagundavad oma ensüümide toimel. Õp lk 77 joonis (lisa füsioloogiline lahus)-*Lahustunud ainete kontsentratsioon on rakus ja rakku ümbritsevas lahuses võrdne, sellist lahustunud ainete kontsentr on rakku ümbritsevas lahuses ja rakus võrdne nimet füsioloogiliseks lahuseks.(inimese puhul 0,9%NaCl lahus, seda sisestatakse veeni nii vere kui ka veekaotuse korral*lahustunud ainete kontsentratsioon on rakku ümbritsevas lahuses kõrgem kui rakus. Vesi liigub rakust välja, mille tulemusena tõmbub rakk kokku.*Lahustunud ainete kontsentr on rakku ümbritsevas lahuses madalam kui rakus. Vesi liigub rakku ja rakk paisub, mille tulemusena võivad punalibled lõhkeda.Millised rakuorganellid on ümbritsetud ühe membraaniga ja millised kahega? lüsosoom - 1 membraan
Golgi kompleks - 1 membraan mitokonder - 2 membraani tuumake - puudub ribosoom – puudub membraan rakutuum - 2 membraani Millised loetletud organismidest on eukarüoodid, millised prokarüoodid? kuusk - eukarüoodid mükoplasma - prokarüoodid rauabakter - prokarüoodid jaanalind - eukarüoodid amööb - eukarüoodid inimene – eukarüoodid Tsentrosoom koosneb kahest tsentromeerist.EiKus paiknevad histoonid ? Mis ülesanne neil on? Rakutuumas , pärilikkusaine pakitakse histoonidele ( kromosoomiks kokku) Rakutuumaga organisme nimetatakse eukarüootideks.JahProkarüoodid on ilma rakutuumata organismid.JahKuidas toimub erinevate ainete transport rakku?vesi - osmoosiga
gaasid - diffusiooniga kaaliumi ioonid - aktiivtranspordiga tahked makromolekulid - fagotsütoosiga vedelad makromolekulid - pinotsütoosiga
Kõige väiksemaks rakuks peetakse:mükoplasmatMillsed funktsioonid on järgmistel rakuosadel rakus? rakumembraan - eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, ainete valikuline liikumine rakku rakutuum - kontrollib raku elutegevust tuumake - rRNA süntees tsütoplasma - seob rakuorganellid ühtseks tervikuks, sisaldab varujajääkaineid kromatiid e pärilikkusaine - geneetilise info säilitamiseks sile tsütoplasmavõrgustik - glükogeeni jt. ainete süntees ja transport kare tsütoplasmavõrgustik - ensüümide süntees mitokonder - rakuhingamine, varustab rakku energiaga Golgikompleks-erinevate ainete ümbertöötlemine, pakkimine põiekestesse ja transport lüsosoom - makromolekulide ja rakustruktuuride lagundamine tsentrosoom - kääviniitide moodustamine Tsütoskelett -seob raku ühtseks tervikuks, ühendab rakuosad , annab rakule kuju ja vormi ning osaleb rakkude ja rakuorganellide liikumises. ribosoom – valgusüntees, kloroplast -toimub fotosüntees Ainete aktiivtranspordiks vajatakse täiendavat energiat.JahTsütoskelett transpordib aineid raku ühest osast teiseEiViirused on prokarüootsed organismid.EiMitu kromosoomi on inimese keharakkudes? Sugurakkudes ?Keharakus 46 ja sugurakus 23Tsütoplasma koostises on kõige enam:vee molekule.Theodor Schwann-uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. Matthias Schleiden-avastas taimkudede rakulise ehituse. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas:1)vöötlihasrakud on võimelised muutma oma pikkust, nende ül on liikumine 2)epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval.Lüsosoomi 3 isel tunnust: sisaldavad ensüüme, eristatakse primaarseid ja sekundaarseid, funktsioneerivad organismi nälgimisel. Päristuumse raku tsütoplasmast läbib tsütoplasmavõrgustik.3.lause: Karedapinnalisel..4.lause: ribosoomides toimub valkude süntees. 5.lause:varustamine energiaga. Kloroplastides toimub fotosüntees. X-valk, Y-fosfolipiidid. Kujutatud on aktiivtransporti. Rakumembraani ül on veel:1)raku kaitsmine kahjulike mõjudest2)rakkude sidumine omavahel. 8ül: Hapnik ja süsihappegaas saavad rakumembraane läbida vaid vees lahustunult. See toimub nii et: Kuna alati vees lahustunult, siis selletõttu on kopsu pind alati niiske ning hingamisega kaasneb veekadu.