Bioloogia KT- Rakk (0)

Kude- sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum
Epiteelkude - keha ja elundite pinda vooderdav kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest, osaleb haavade paraneminel, eritab nõresid
Lihaskude- kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine .
Vöötlihaskude- skeletilihastes, alluvad tahtele, kokkutõmme.
Silelihaskude - siseelundites, ei allu tahtele.
Südamelihaskude- südames, ei allu tahtele, juhib erutust.
Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks, kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid.
Rasvkude - kogb rasva, nahaalune rasvakiht, kaitseb siseelundeid, vähendab soojuskadusid, talletab varuaineid
Luu- ja kõhrkude - mineraalsoolasid on rakuvaheaines palju, tugi- ja kaitsefunktsioon
Veri - vedel sidekude, rakuvaheaineks on vereplasma
Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust, ärrituse vastuvõtmine, analüüs, edastus ja salvestamine
Sünaps - närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse edasiandmine ühelt rakult teisele
Rakutuum - membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkuaine, juhib raku elutegevust
Tuumamembraan- tuuma ümbritsev kahekordne membraan, mis eraldab DNA tsütopplasmast tuuma, kaitseb geneertilist materjali, valikulised ained tuumast sisse ja välja
Poorid - tuumamembraanis asuvad avad, mis reguleerivad materjali ja info liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel
Tuumake- ülejäänud tuuma materjalist tihedam ala, kus toimub ribosoomi- RNA (rRNA) ja ribosoomide moodustamine
Kromosoom - üks DNA molekul , mis on valkudega kokku pakitud
Kromatiin- tuumas asuvate kromosoomide koostisaine, DNA ja sellega seotud valkude kogum
Geen- DNA lõik, mis määrab ühe DNA-molekuli sünteesi (mõned geenid sisaldavad aga ka infot mitme valgu või erinevate RNA vormide sünteesimiseks)
(Taimede) rakukest- tugev tselluloosist ümbris rakumembraani peal, kaitseb välismõjude eest, annab kuju, tagab taimede püstise asendi, kaitseb rakku siserõhu ehk turgori eest
Rakumembraan - eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast, kontrollib ainete transporti rakku ja välja, toimuvad keemilised raktsioonid, kaitseb välismõjude eest, info liikumine raku ja väliskeskkonna vahel
Tsütoplasma- raku sisemust täitev geelisarnane veest ja lahustunud ainetest koosnev vedelik, milles paiknevad kõik rakuorganellid , sisaldad raku elutegevuseks vajalikke aineid, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, aitab säilitada raku kuju, aminohapete sünteees, glükoosi lagundamine, paknevad raku rasvade ja glükoosivaru ning lahustunud ioonid , päristuumsetel pidevas liikumises, eeltuumsetel on liikumatu
Tsütoskelett - valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks, ühendab omavahel raku- ja tuumamembraani , tsütoplasmavõrgustiku ja rakuorganelle
Mikrofilamendid- peened valguniidid tsütoskeletis, mis tagavad raku mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju, rakkude jagunemisel
Keskmise jämedusega valguniidid- annavad rakule mehaanilise tugevuse ja jäikuse ning aitavad hoida raku kuju
Mikrotorukesed - jämedad, seest õõnsad valguniidid tsütoskeletis, mille ülesandeks on organellide transport tsütoplasmas ja kromosoomide liigutamine rakkude jagunemisel, osalevad ka raku liikumisel
Tsütoplasmavõrgustik- kanalite ja tsisternide süsteem, kus toimub ainete rakusisene liikumine, ainete transport
Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- toimub valkude süntees ribosoomides ja sünteesitud valkude kogumine ja transport
Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- lipiidide ja süsivesikute süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja trasport, on ühenduses päristuumsete rakkude tuumamembraaniga
Golgi kompleks - membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, kus toimub ainete/ valkude vastuvõtmine, ümbertöötlemine ja pakkimine sekreedipõiekestesse ning lüsosoomidesse
Ribosoom - väiksesed ümmargused struktuurid rakus, mis liiguvad vabalt tsütoplasmas või on kinnitunud tsütoplasmavõrgutiku külge, koosnevad rRNA-st ja valkudest, nendes toimub valgusüntees
Lüsosoom- membraaniga ümbritsetud rakuorganellid/ põiekesed, mis sisaldavad ensüüme, ensüümid lõhustavad rakkudesse transporditud toitaineid, jääkprodukte ja surnud rakuorganelle, võõra orgaanilise aine lagundamine
Tsentrosoom - loomses rakus koosneb kahest tsentroolist, nende vahel moodustuvd kääviniidid, mis osalevad raku pooldumisel
Mikrotuubulid- koosnevad valkudest ja kuuluvad tsütoskeleti koosseisu, esineb ka rakkude liikumiseks vajalikes viburites ja karvakestes
Mitokonder- sile välismembraan ja kurruline sisememembraan- kahekordne membraan, toimub rakuhingamine ja nendel on oma pärilikkusaine, toimub rakule vajaliku energia sünteesimine e. rakkude varustamine energiaga
Fosfolipiidid- fisfaatrühma sisaldavad lipiidid , mis moodustavad bioloogilisi membraane
Passiivne transport- aineosakeste liikumine läbi rakumembraani, ei vaja lisaenergiat
Difusioon- aineosakeste liikumine kõrgema konsentratsiooniga piirkonnast madalama konsentratsiooniga piirkonda
Osmoos - vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani madalama konsentratsiooniga lahusest kõrgema konsentratsiooniga lahusesse
Aktiivne transport- aineosakeste liikumine läbi rakumembraani, vajab lisaenergiat
Füsioloogiline lahus- lahus, milles lahustunud ainete konsentratsioon on võrdne rakudesisese lahuse konsentratsiooniga
Fagotsütoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumine teel
Pinotsütoos- vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel
Membraanivalgud- membraani sise- või välispinnal, ka läbi membraani, tegutsevad ensüümidena, ainete transportijatena ja info vastuvõtjate ehk retseptoritenaKolesterool- molekulide sidumine omavahel, membraani voolavuse reguleerimine erinevate temperatuuride tingimustes
Kristad- mitokondri sisemembraani sopistused , kus toimub energia tootmine
Plasmodesm- membraaniga ümbritsetud toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke omavahel
Vakuool- membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid, kindlustab raku siserõhu, aitavad toimida lõhustumisprotsessidel, osmoosi tõttu liigub vesi rakku ja vakuooli
Turgor - taimeraku siserõhk , mis tuleneb vee osmootilisest liikumisest taimeraku tsütoplasmasse ja vakuooli
Plastiidid - taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ühbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid
Kloroplastid- rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees
Kromoplastid - punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid, viljades ja õites
Leukoplastid- värvitud plastiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist, varuainete säilitamine- süsivesikud ja lipiidid
Hüüf - pikkadest torujatest rakkudest moodustunud mikroskoopiline seeneniit
Mütseel- seeneniidistik , harunenud ja omavahel löbipõimunud seeneniitide kogum
Viljakeha - kokkupakitud seeneniitidest moodustunud seene paljunemisorgan
Sümbioos - organismidevaheline vastastikku kasulik koostöö
Mükoriisa eks seenjuur - seeneniidistikust ja taimejuurest moodustunud liitorgan, sümbioos ehk vastastikku kasulik kooselu taimejuurte ja seente vahel
Samblik - liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika või tsüanobakteriga
Eeltuumsed ehk prokarüoodid - organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum; bakterid ja arhed
Rõngaskromosoom- eeltuumse organismi ühest DNA-molekulist koosnev kromosoom, mis sisaldab raku tähtsaimat pärilikku infot
Limakapsel- osa bakterirakke ümbritsev kiht, mis kaitseb rakku kuivamise eest, aitab bakterirakul liikuda ja seob üksikud rakud kolooniaks
Sisaldised- varuainete kogumikud bakterirakus, sisaldavad peamiselt tärklist, glükogeeni, väävli- ja fosforiühendeid
Bakterite spoorid - tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad bakterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises