Bioloogia KT küsimused: Fotosüntees (0)

Küsimused 11.a ja 11.b klassile fotosünteesist
1.Mõisted keemiline energia, auto/ heterotroof , oksüdeerumine, redutseerumine
Keemiline energia- keemilistes ühendites olevate sidemete moodustumisel kulutatav või lõhkumisel vabanev energia
Autotroof- organism, kes ise sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid anorgaanilistest süsinikuühenditest
Heterotroof-
Oksüdeerumine- protsess, mille käigus aatom loovutab elektroni ning eraldub energia
Redutseerumine- protsess, mille käigus elektron liitub aatomiga ning energia neeldub
2.Milliseid reaktsioone kasutatakse energia salvestamiseks, milliseid vabastamiseks?
Oksüdeerumisel energia salvestub ja redutseerumisel energia vabaneb
3.Miks põhineb elu süsinikul?
Moodustab pikki hargnevaid ahelaid, võib lisada teisi aineid. Moodustab palju erinevaid ühendeid
4.Millistest allikatest saavad elusorganismid energiat?
Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutavaks energiallikaks on sahhariidid .( Makroergilised ühendid)
5.Võrdle auto/heterotroofe, näited organismidest.
Autorotroof- poto\kemo süntees, orgaanilise aine lähteained väliskeskkonnast. NT:õunapuu, amööb, agarik , kolibakter, piimhappebakter
Heterotroof- energia toidust, orgaanilise aine lähteained toidust.
NT: jänes, pärmseen, tigu , kilpjalg , karu, inimene
ÜHINE: vajavad energiat, paljunemine, rakk , ainevahetus , reag. ärritustele
6.#Kuidas on seotud geneetika ja Thermus aquaticus?
bakter , mis on kuumusekindel ja neil on üks kõige tähtsam ensüüm molekulaarbioloogias, mingi ahelreaktsiooniga oli pistmist
maali
See kuumas vees elav bakter „parandab” DNA omadusi (pole kindel)
7.Võrdle oksüdeerumist/redutseerumist.
Oksüdeerumine- elektronide arv väheneb, sidemeid paigutatakse ümber, energia vabaneb
Redutseerumine- elektronide arv suureneb, sidemeid paigutatakse ümber, energia salvestub
8.Kuidas seletatakse mitokondrite/kloroplastide teket, mis seda tõestab( 3 fakti), milleks neid organelle kasutatakse, kellel esinevad, arv rakus.
Seletatakse endosümbioosi teooriaga. Neil on 2 rakumembraani, DNA ja ribosoomid . Nende ülesandeks on varustada rakke energiaga (energia süntees), asuvad rakkudes, mitokonder on nii taimedel kui ka loomadel, aga kloroplastid on ainult taimerakkudes. Mitokondrite arv rakus võib ülatuda ühest mitme sajani, kloroplastide oma 20-50.
9.Makroergilised ühendid: olemus, millest nimetused, näited, tähtsus elusorganismides, energia salvestamise/kättesaamise võimalus.
Väikesed,aga palju energiat sisaldavad ühendid, osalevad keemilise energia salvestajatena biokeemilistes reaktsioonides. NT ATP , mis koosneb adeniinist, suhkrust riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Vabanevat energiat kasutatakse valkude sünteesimiseks ja transpordiks . Organismis kasutatakse ATP pidevalt ja seda on vaja koguaeg juurde toota. Seda saame toidus saadavst keemilisest energiast, see toimub rakuhingamise käigus.
10.Erinevate orgaaniliste ainete energiasisaldus , kasutamine energeetilistel eesmärkidel.
Süsivesikud: 1g = 4.7 kcal kõige kiiremini kätte saadav energia
Valgud : 1g = 4.2 kcal ei kasutata energia saamiseks kuna nad on väga väärtuslikud teistes bioloogilistes protsessides (nt: transpordivad ja salvestavad teisi molekule, vastutavad rakuliikumise eest)
Lipiidid : 1g = 9.3 kcal kasutatakse peamiselt energia saamiseks
11.Fotosünteesi tekkimine, organismid, pigmendid , valgus.
3.5 miljardit aastat tagasi, Maakera evulutsiooni käigus. Tsüanobakterid olid esimesed, kes hakkasid fotosünteesima ning tänu eraldunud hapnikule muutus atmosfääri koostis, kuna see reageeris/lagundas mürgiste gaasidega. Tekkis osoonikiht (mis on väga õhuke), mis kaitseb UV kiirguse eest. Esmased fotosünteesijad: purpurbakterid, hangivad H väävelvesinikust ning O2 ei eraldu. Tänapäevased : hangivad H veest ning eraldub O2. FS toimub kloroplastides (klorofülli molekulid ergastuvad) ning nähtava valguse käes. Bakteritel toimub FS tsütoplasmas
12.Klorofüllid ja karotenoidid .
Kartenoidid- need on punased, kollased , oranžid; neeldavad lisavalgust; inimestele vajalikud A vitamiini saamiseks
Klorofüll- tänu sellele näeb taimi rohelistena, ta peegeldab rohelise valguse tagasi, see sattub meie silma
13.Vetikate värvus.
Mida sügavamale seda pruunikamaks v tumedamaks.
Punavetikatel roosa -> mustjaspunane(max 200m )
Testis(?) furtsellaaris(agarik)
14.FS olemus, käik.Võrrand, koht, faaside lühiiseloomustus.
Võrrand: 6CO2 + 6H2O + päikesevalgus= C6H12O6 + 6O2
Toimub klorroplastides
Valgus- ja pimedusstaadium
O2 eraldub, vesinik usiduja NADPH viib H pimedusstaadiumi(kaasas lisa elektron)
Pimedusstaadiumis ATP tekib selleks, et orgaanilist ainet „ehitada“ , toodetakse glükoosi, tsükliline e. Calvini tsükkel(kasutatakse süsinikku)
15.FS tähtsus ( 5 põhjust, iseloomusta)
1) FS võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks
2) FS võimaldab toota süsinikdioksiidist suhkruid
3) FS-i käigus toodetakse rakuhingamiseks vajalikku hapnikku
4) FS-i käi käigus toodetud süsivesikud on paljudele organismidele toiduks ja energiaallikaks
5) Peale toidu saab fotosünteesivatek organismidelt paljusid muid materjale (puit, puuvill ), mida inimesed eluks vajavad
6) FS kontrollib atmosfääri süsinikdioksiidi ja hapniku taset
16.Vabad radikaalid: olemus, teke, tähtsus organismidele.
Keemiliselt üliaktiivsed aatomid ja molekulid, mis kahjustavad organismis biomolekule ja rakustruktuure. Tekivad rakuhingamisel e organismi oksüdatsiooniprotsessides. Meie keha kasutab vabu radikaale normaalseks talitluseks, kuid kui hapniku reaktiivsete vormide (vabade radikaalide) teke organismis ületab normaalse taseme, ründavad nad biomolekule, rakke ja kudesid ning põhjustavad kahjustusi, eelisjärjekorras ründavad vabad radikaalid lipiide. Vabad radikaalid kahjustavad rakumembraane, ründavad kollageeni , mis seob rakke omavahel, tulemuseks on kortsus nahk, jäigad liigesed , jne.
Vabade radikaalidega on seotud:
• infarkt; • insult ; • vähk; • ateroskleroos; • enneaegne vananemine .
Vabad radikaalid alustavad ahelreaktsioone, mille tulemusena tekib hulk uusi vabu radikaale.
17.Millest ja kuidas sõltub FS aktiivsus? Too konkreetseid näiteid.
Valguse hulk pindala kohta- kui valgust on vähe on fotosüntees aeglane, temperatuurist(0 kraadi juures algab fs ;intensiivseim 20-30 kraadi juures; 40 kraadi juures aeglustub ning lõpuks peatub)
18.FS erijuhud( C4 taimed. CAM-taimed)
C4- taimed hoiavad õhulõhesid lahiti väga lühikest aega, seetõttu suudavad elada kuumas ja kuivas kliimas. (mais, sorgo , suhkruroog)
CAM- FS on sarnane C3 taimedega (enamus taimi), kuid CO2 sidumine toimub vaid öösel, sest siis on jahe ning O2 eraldub päeval. Paksude lehtedega. ( kaktused , ananass)