Kontrolltöö ATMOSFÄÄR (0)

Kontrolltöö ATMOSFÄÄR
1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfääri kihid . Mille alusel liigitatakse? Atmosfrääri tähtsus.
2.Nimeta õhu komponendid. Otstarve.
3.Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse.
4.Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud ? Esinemine.
5.Kus esinevad virmalised ? Mis kutsub esile virmaliste tekke?
6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades?
7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides?
8.Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal?
9.Mis on maa kiirgusbilanss ? Millal on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb?
10.Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne?
11.Nimeta kasvuhoonegaase , nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt ?
12.Kuidas tekib tuul? Tuule suund ja seda mõjutavad tegurid.
13.Mis on passaattuuled , mussoontuuled ja kus need esinevad? Suund. Püüa nende teket põhjendada.
14.Mis on atmosfäärifront? Frontide liigitus, tähtsus kliimakaartidel.
15.Mis kaasneb sooja frondi üleminekuga , külma frondi üleminekuga?
16.Mis on tsüklon ? Teke. Tuule suund. Tähistus kliimakaartidel.
1.Atmosfäär ehk õhkkond on maa sfäär , maad ümbritsev õhukiht. Atmosfääri kihid :
1) troposfäär 2)stratosfäär 3) mesosfäär 4)termosfäär
Liigituse aluseks on enamasti temperatuuri muutus ja kõrgus. Atmosfääri tähtsus:
1) õhuringlus ühtlustab maakera temperatuuri
2)ei lase päeval Maal üle kuumeneda ja öösel liiga maha jahtuda.
3)kaitseb Maad UV-kiirguse eest.
4)õhus põlevad enamsti ära Maale langevad Kosmoseaparaadid, meteoriidid , hoides ära maapinnale kukkudes võimsaid plahvatusi.
2.Õhu koostise peamised komponendid on lämmastik 78%, hapnik 21%, süsihappegaas ja teised gaasid moodustavad 1% (argoon).
Otstarve: hapniku ja süsihappegaasi suhted : elusolendites (hingamisel ja toidust energia kättesaamisel organismis), taimede elutegevuse käius ( fotosüntees ja hingamine taimedel) ja põlemisel. Energia salvestamiseks on vaja süsihappegaasi, energia vabastamiseks on vaja hapnikku.
3.Troposfäär koosneb raskematest gaasidest , veeaurust, heitgaasidest, tolmust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastiku nähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.
4.Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osoonikihi roll seisneb selles, et see neelab päikeselt lähtuvat lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku UV-B kiirguse jõudmise maapinnale olulisel määral. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas.
5.Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, kõige enam esineb neid pooluste kohal. Virmalised tekivad sellest, et päikesel toimub suur plahvatus, mille tagajärjel lenduvad osakesed hakkavad Maani jõudes helenduma. Virmalisi põhjustab kosmiline kiirgus ehk päikesetuul .
6.Temperatuur langeb kõrguse kasvades 6kraadi/km kohta. Kõrguse kasvades väheneb ka õhurõhk . Õhurõhk muutub 100 meetri kohta 10mm, 1000m kohta 100mm.
7. Päikesekiirgus on päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. Atmosfääri kihte läbides osa kiirgusest neeldub, osa hajub, kiirguse intensiivsus väheneb. Atmosfääris hajudes muudavad päikesekiired suunda, saabudes maapinnale igast suunast . Otsekiirgus jõuab maapinnale mingi kindla nurga all, hajuskiirgusel puudub kindel suund.
8.Maapinnani jõudnud kiirgusest osa neeldub maapinna ülemises kihis (vees), osa peegeldub tagasi maailmaruumi. Neeldunud kiirgus soojendab maapinda ja muutub pikalaineliseks soojuskiirguseks, mis soojendab ümbritsevat õhku (vett) ja hajub.
9.Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivse bilanssi korral saab maapind rohkem kiirgusenergiat, kui soojuskiirgusena ära annab. Pideva + bilanssi korral toimub pidev soojenemine, kuni maakera ära põlemiseni. Negatiivse bilanssi korral saab maapind vähem kiirgusenergiat, kui ise soojusena ära annab. Pideva – bilanssi korral toimub pidev jahtumine , ning lõpeb jäätumisega.
10.Vööndiliselt on erinevused suured. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, sest seal on kiirgusbilanss positiivne. Polaaraladel toimub tugev jahtumine, sest kiirgusbilanss on negatiivne.
11.Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsihappegaas, metaan , naerugaas, maalähedane osoon, lämmastikoksiid jt. Need gaasid neelavad soojuskiirguse, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb ja pikaajalise soojuskiirguse väljumine on takistatud. (Need hoiavad soojust kinni ja tekibki kliima soojenemine). Kasvuhooneefekt on temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena.
12.Tuul tekib õhurõhkude erinevusest, mis paneb õhu liikuma. Soe õhk tõuseb õlespoole, õhurõhk maa kohal langeb jne. Suunda mõjutab enim maapöörlemisel tekkiv inertsiaaljõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad kõik liikuvad kehad selle jõu mõjul paremale, lõunapoolkeral aga vasakule. Tuule suunda mõjutavad veel aluspinna hõõrdejõud , mäestikud ja nende asend, kõrgus, mandrite ja ookeanide vaheldumine.
13.Passaattuuled on aastaringselt ühest suunast puhuvad tuuled. Passaattuuled valitsevad ekvaatori all, põhjapoolkeral kirdepassaattuuled ja lõunapoolkeral kagupassaattuuled. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Need tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad Lõuna-Aasias. Suvisel aastaajal puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu. Talvel puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas.
14.Atmosfäärifront on kitsas eraldusvöönd 2 erineva õhumassi vahel. LIIGITUS :
1)Soe front : Soe õhk tungib külmale õhule peale, liigub aeglasemalt, külm õhk taandub aeglaselt.
2)Külm front: Külm õhk tungib soojale õhule alla, liigub soojast õhust kiiremini, külm õhk sunnib sooja õhu tõusma.
3)statsionaarne front: Seisab pikemat aega paigal, liikumissuund ei ole määratlev.
15.Sooja frondi üleminekuga kaasnevad sademed ja pilvede moodustumine, sajab frondi ees, külm õhk asendub sooja õhuga , ilm soojeneb. Külma frondi üleminekuga tekivad sademed, sajab frondi taga, toimub kiire temperatuuri langus ja soe õhk asendub külma õhuga, ilm jaheneb. Järsu temperatuuri langusega kaasnevad sageli äikese vihmad ja õhurõhkude suurest erinevusest suured tuuled.
16.Tsüklon on suur õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala. Tekivad 60 laiuskraadidel ja suurematel madalrõhualadel. Kujunevad välja ookeanide kohal, kohtades kus soe õhk tungib kaugele põhja ja külm õhk kõrvalt lõunasse. Neist erinevatest õhumassidest moodustuvad keerised. Meie laiuskraadidel liiguvad tsüklonid läänetuultega läänest itta. Keskme suunas puhuvad äärealadelt tuuled: põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva.