Kati Kraun RP082 Eetiline konflikt Juhtumi kirjeldus: President Toomas Hendrik Ilves allkirjastas 13.03.09 otsuse, millega võetakse riiklikud teenetemärgid riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmilt ja koos natsisümboolikaga teenetemärki kandnud Risto Teinonenilt. Ilves kirjutas alla otsustele võtta ära Valgetähe IV klassi teenetemärk (Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks.)Herman Simmilt, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus riigireetmises. Samuti otsustas riigipea võtta ära Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi (Maarjamaa Risti teenetemärk antak...
firmasid · Hinnaliider firma, mille kehtestatud toodangu hinna teised firmad omaks võtavad · Hinnaväline konkurents firmadevaheline konkurents, mis põhineb näiteks hüvise kvaliteedil, reklaamil, uurimis-ja arendustööl · Murtud nõudluskõver - oligopoli mudel, mis põhineb eeldusel, et kui firma oma toodangu hinda tõstab, ei järgi teised firmad tema eeskuju, kui aga üks firma oma toodangu hinda alandab, teevad teised sedasama · Kartell firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, tootmismahu määramiseks ja/või turuosa jagamiseks · Kollusioon- teatud müüjate katse piirata konkurentsi salajaste kokkulepete sõlmimise teel, mis puudutavad hindu, turuosa ja/või teisi asjaolusid. · Intress tasu raha kasutamise eest ja tema suuruse määrab nominaalne intressimäär · Palk tasu tööjõu müügi eesr · Ressursiturg turg, kus ressursside ostjad ja nende omanikud määravad kindlaks
hoiakud/väärtused. 10)Mis on survegruppide ja sotsiaalsete liikumiste eesmärgid? Survegruppide eesmärk: Mõjutada poliitikat. Vahend eesmärgi saavutamiseks: Avaldada survet võimulolijatele. Teavitamise viis: Lobism. Sotsiaalsete liikumiste eesmärgid: Nende tegevus edendab ideid või väärtusi. (tervet eluviisi, rahu). 11)Võrdle survegruppi ja sotsiaalset liikumist. Erinevalt survegrupist puudub sotsiaalses liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Sotsiaalne liikumine eelistab otseseid aktsioone, mitte nagu survegrupp- lobismi. 12)Poliitilise kultuuri iseloomulikud jooned. 28 Poliitiline kultuur kujuneb välja pika aja jooksul 29 Suudab püsima jääda, vaid pideva taastootmise korral 30 On jäik poliitiliste muutuste suhtes 31 On omane suurele grupil, mitte üksikutele indiviididele. 32 Poliitiliselt traditsiooniliste mõju jäävad kestma
läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse kas eelnõu pannakse lõpphääletusele. Lõpphääletusel parlamendiliikmed hääletavad poolt või vastu. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid. Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad muudatusi esitada fraktsioonid ja alatised komisjonid. 5. Peaministrikandidaadi nimetamine on riigipea ülesanne. Kahepareilises parlamentaarses riigis jääb riigipeale vaid formaalne ülesanne kintitada valiku tulemus. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis jääb riigipeale suurem mänguruum peaministri kandidaadi leidmisel. Ta peab läbirääkimisi erakondadega. Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimisi, mida juhib peaminister. Peaministri taotlus on saavutada häälte ülekaal parlamendis. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteilistevaheliste läbirääkimiste käigus. 6. Täidesaatev võim on tugevnenud viimasel ajal
9.-11. sajandi katoliku kiriku languse vastukaaluks tekkis uuendusliikumised, paavst Gregorius VII reformid, mis pidid ilmaliku ja vaimuliku elu üksteisest kaugemale viima. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise. Seda võib pidada enesestmõistetavaks, sest kirikul puudus ju sõnaõigus. Näiteks määrasid ilmalikud valitsejad vaimulikke kohtadele ja piiskopi- või paavstipoolne kiriklik ametissekinnitamine oli ainult formaalne. Paavstluse reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu ning kehtestada paavsti ülemvõimu ka kreekakatoliku kiriku üle.Täpset sätestamist vajas ka paavsti valimis kord, mis muutuski 1059. aastal. Lateraani kirikukogu otsustas, et edaspidi valivad paavsti Rooma peapiiskopkonna kardinalid. Kirik ja vaimulikud said endale nüüd sõnaõigust ja sõltumatust ilmalikust võimust, kuid võib arvata, et reformid põhjustasid ka uusi probleeme, sest
ÜEA rakendamine ja mõju aitas oluliselt kiirendada Euroopa Ühenduse arengut. Kvalifitseeritud enamushääletamine mitte ainult ei kiirendanud siseturu põhimõtete rakendumist, vaid julgustas Ministrite Nõukogu olema paindlikum nendes valdkondades, kus reeglina oli normiks ühehäälsus. Ühisturu programm võimaldas edendada eurointegratsiooni majandus- ja sotsiaalsfääris. Valge raamat (White Paper) ja Euroopa Ühenduse kompetentsi formaalne laienemine parandasid Euroopa Komisjoni positsiooni. Koostöö seadusandluse vallas aitas leevendada ühenduse demokraatia.
Eskimod Eskimod on lähedaste rahvaste ja hõimude rühm, kelle põline asuala on Venemaal Tsuktsi poolsaarel ja PõhjaAmeerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Nende asuala laiub idast läände 11 000 km ulatuses. Eskimod jagunevad kaheks liigiks: inuiti keeli kõnelevad inuitid ehk idaeskimod, ja jupiki keeli kõnelevad jupikid ehk Aasia eskimod. Nendest kahest liigitusest hoolimata kasutab eskimote rahvusvaheline organisatsioon kõigi eskimote kohta nimetust inuit. Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. Ameerika põliselanike seas on eskimod füüsiliste tunnuste, keele ja elulaadi poolest kõige aasialikumad. Eskimod on elanud Arktika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud külades, mille suurus sõltus paiga loodusressurssidest. Tavaliselt elas külas 1050 in...
Enampakkumisel ostab ratta H, kes sellest, et ratas varastatud oli, ei tea midagi. Kuu aega hiljem avastab O, et ratas on H käes ja tahab ratast endale tagasi. Kas õigustatult? Hüpotees: Kas O saab nõuda H-lt ratast AÕS § 80 alusel? Eeldused: 1. omanik 2. H valdaja 3. H peab valdamiseks puuduma õiguslik alus. a. Kas H sai omanikuks § 92 alusel ? b. vallasasi ? + c. otsese valduse üleandmine ? + (valdus on üle antud) d. kokkulepe ? + ( formaalne sõlmitud) e. isik, kes omandi üle andis oli pädev üleandmiseks ? f. kas on § 294 ? g. Kas tegu on pandiga (pant kohaldub ainult vallasasjade suhtes) h. valduse üleandine ? + i. kokkulepe ? j. pädev asja üleandmiseks ? (kas Varas on pädev pandi panemiseks ning ei oleeee. Pantida saab ainult omanik) Seega, pädevus puudub! 4. Kas pant võis tekkida heauskselt AÕS § 282 brim 1? a. vallasasi ?
vorm ehk vormide vorm ehk jumal. Asjade neli põhjust Et ära seletada, miks asjad on sellised, nagu nad on, tuleb leida nende põhjused. 1. Seda, millest asi on (vask on skulptuuri põhjus) 2. Vormi või algkuju, st asja olemust, mida väljendab difinitsioon 3. Seda, millest liikumine alguse sai 4. Eesmärki, st mille jaoks ( jalutamise eesmärk tervis) Maja olemasolu põhjused 1. Materjaalne põhjus- ehitusmaterjal 2. Formaalne põhjus- maja kavand 3. Tegevpõhjus- ehitusmeistri töö 4. Sihtpõhjus- soov ulualla saada Juhus ja paratamatus Paratamatu on see, mis ei saa olla teisiti. Juhuslikuks nimetatakse seda, mis ei ole paratamatu ega iseloomusta enamikul juhtudel midagi. Mis on liikumine? Liikumisena mõistis Aristoteles igasugust muutumist üldse. Tema arvates on võimalik eristada nelja sorti liikumist. 1. Suurenemine-vähenemine 2. Kvalitatiivne muutumine (muundumine) 3
Oleme külluse lävel, aga keegi pole rahul. Keegi pole rahul, aga kõik on poolt. Nimetage kaks nõukogude majandusele ja kaks ühiskonnale iseloomulikku joont. Vastates tuginege anekdoodile ja oma teadmistele. (1 punkti annab näide koos selgitusega.) Majandus Näide: pole tööpuudust; majanduses on esikohal plaani täitmine, plaanimajandus Selgitus: on töökohustus, palka makstakse ka ainult töölkäimise eest; plaani täitmine oli sageli formaalne, seetõttu ei olnud sageli piisavalt vajalikke kaupu Näide: kaubapuudus (defitsiit) Selgitus: inimesed seisid järjekordades, osteti seda, mida parajasti müüdi Ühiskond Näide: nõukogude ideoloogia rääkis küllusest riigis Selgitus: inimestele selgitati, et elu nõukogudemaal on parim maailmas Näide: valimistel anti alati ainsa kandidaadi poolt 99,9% häältest Selgitus: kuigi inimesed polnud valitsevate oludega rahul, tehti kaasa nn. nõukogude demokraatia mängimist
Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. J.Smuuli sünnitalu Koguval. Aastast 2007 asub seal Muhu Muuseum Elukäik Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Unistus Sõja järel tahtis ta realiseerida oma kauaaegset unistust ning astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud.
MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust. Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi vastassoo vastu, esimesed seksuaalkogemused.
............. 4 Olulised faktid:.................................................................................................... 4 Huvilised:............................................................................................................ 5 Eetilised probleemid:........................................................................................... 5 Juriidiline analüüs:............................................................................................... 5 Formaalne analüüs:............................................................................................. 5 Mitteformaalsed testid:....................................................................................... 6 Eetilised printsiibid:............................................................................................. 6 Eetiline valik:....................................................................................................... 7
majandamiseks Tutela - eestkoste Tutela dativa – riigivõimu poolt määratud eeskoste Tutela impuberum – eeskoste alaealiste üle Cura – hooldus Cura minorum – hooldus alaealiste üle (alla 25. aastane isik) Res - asi Ius in rem - asjaõigus Dominium /proprietas/ -omandiõigus Iura in re aliena – õigus võõrale asjale Possessio - valdus Res mancipi – mantsipeeritavad asjad Res nec mancipi – mitte matsipeeritavad asjad Mancipatio – formaalne tehing In iure cessio – omandiõiguse loovutamine kohtus Traditio – lihtne vormivaba üleandmine Res mobiles - vallasasjad Res immobiles - kinnisasjad Ager publicus – Rooma riigimaa Res in commercio – käibeline asi Res extra commercium – käibevälise asja müümine Res corporales – kehalised asjad ehk asjad mida saab puudutada ja näha Res incorporales – kehatud asjad ehk asjad, mida ei saa puudutada ja näha (pärand, nõuded jne)
Omal ajal oli see matemaatilise loogika üks silmapaistvamaid tulemusi. Meie seda teoreemi käesolvas kursuses ei tõesta. Võrdusega predikaatarvutus. Sümmeetrilisuse ja transitiivsuse tuletamine võrdusega predikaatarvutuses. Korrektsus, mittevasturääkivus, täielikkus (neist viimane tõestuseta). Esimest järku aksiomaatilised teooriad. Teoreemid nende korrektsuse, mittevasturääkivuse ja täielikkuse kohta. Formaalne aritmeetika. Gödeli tulemused (mittetäielikkus, mittevasturääkivuse tõestamatus). Teoreem 8. (korrektsuse teoreem) Kui sekvents 1 , 2 , ... , G on esimest järku teoorias tuletatav, siis ta on tõene teooria omaaksioomide kõikides mudelites. Tõestus lk. 105 Teoreem 9.(mittevasturääkivuse teoreem) Kui esimest järku teooria omaaksioomidel leidub mudel, siis on see teooria mittevasturääkiv. Tõestus. Kui teoorias oleksid tuletavad sekventsid F ja ¬F ning teooria omaaksioomidel
Töötaja saab teada, kuidas tema tööga rahul ollakse ja missugused on tema arenguvõimalused. Tööandja saab ülevaate töökorraldusest ja selle täiustamist vajavatest tegurist töötaja arvamuste ja ettepanekute põhjal. Vestluse käigus vaadatakse läbi eelneval perioodil püstitatud eesmärgid ning töö vastavust sellele, hinnatakse hetke olukorda ning lepitakse kokku ootused aja vajadused eelseisvaks perioodiks nii isiklikul kui organisatsiooni tasandil. Hindamine võib olla formaalne ja mitteformaalne. Formaalne hindamine on ametlik ja süsteemne protseduur, mis eeldab hindamissüsteemi olemasolu ja kindla metoodika kasutamist. Tulemused vormistatakse kokkulepitud viisil. Aastas on soovitav läbi viia üks formaalne hindamine. 1 Mitteformaalne hindamine toimub töö käigus ja see on juhi ning alluva igapäevane suhe,
2. Otseselt: avaldatavat survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Eelkõige iseloomustab see ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Tegevuse eesmärgid? Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm,mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; Erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Tegevuse eesmärgiks on võrdsus, õiglus, turvalisus (vaimsed väärtused) ja keskkonnaprobleemid. Tänapäeva sotsiaalsele liikumisele iseloomulikud jooned: 1. Nad on kindlustatud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid; 2. nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti; 3. nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele; 4. nad eelistavad otseseid aktsioone;
läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikuyte mõjutamise teel. Tunnused: · Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. · Alati kindle liikmeskond ja organisatsioon koos põhikijaga. SOTSIAALSED LIIKUMISED- kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud./väärtused. Erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Tunnused- · Killustunud võrgustikud · Toetajaskond muutub kiiresti · Probleemipõhised · Edendab ideid ja väärtusi · Eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi. · Sageli riigiülised, vahel üleilmse ulatusega. Sarnasused- · Esinedavad avaliku tähtsustomavaid huve. · Püüavad mõjutada poliitikat · Pakuvad alternative
Mida ma teeksin teist moodi Eesti avalikus halduses? Avaliku halduse eesmärk on pakkuda inimestele peale kaitse ja heaolu neid asju, mida inimene endale ei suuda luua/pakkuda. See on protsess, millega valitsus pakub kaupu ja teenuseid, teeb ja jõustab erinevaid määrusi, majandab ressursse ja lahendab konflikte järgides võrdseid võimalusi ning kandes vastutust üldsuse ees. Haldus on mitmetähenduslik termin. Seda saab defineerida kui organisatoorne, materiaalne või formaalne haldus. Materiaalses mõttes tähendab avalik haldus seda, et asju korraldatakse üldsuse huvides ja hüvanguks ja avalik võim peab olema pädev. Avaliku halduse ülesanneteks on avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine, üksikisiku toetamine ning soodustuste tagamine. Samuti kuuluvad ülesannete alla riigile rahaliste vahendite kindlustamine, haldusüksuste personali komplekteerimine ja vahendite leidmine. Esiteks muudaksin ma halduskorraldust. Minu arvates on Eestis piirkondlikud erinevused
29. Arhee- algaine( tuli,vesi,õhk,maa) 30. Atarksia-hingerahu, hellenistlikes elufilosoofiates. 31. Atomism. Demokritose õpetus, et maailmas on ainult aatomid ja tühi ruum. 32. Platoni põhivoorused: mõõdukus, mehisus, tarkus ja õiglus. 33. Koopamüüt- platoni kujundlik võrdlus, millega isel. Ideede- ja meelelise maailma vahekorda. 34. Milletose koolkond- Thales, Anaximandros, Anaximenes- arhee e algaine küsimus. 35. Arstotelese 4 põhjust- materiaalne p; formaalne p; tegevpõhjus ja sihtpõhjus. 36. Peripateteetikud- Aristotelese järgijad. 37. Realism- mida õpetas keskaegne realism?- üldmõisted(universaaliad) on olulisemad ja reaalsemad kui üksikmõisted. 38. Skeptitsism- mõtteviis, mis seab kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. 39. Eklektitsism- valikuline vaadete segamine 40. Sofistid- ,,targad", kes õpetasid tasu eest ( Protagoros, Abderast, Gorgias)- inimene on kõigi asjade mõõt. 41
VAIMUELU Ehkki Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid kuni keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla, oli see alluvussuhe pigem formaalne. Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku ettevõtmistes. Piiskopid olid vaimulikena universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Kuna piiskopid olid enamuses võõramaalased, siis vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivima haridusliku eliidi, sest enamus neist olid õppinud välismaal ülikoolides. (tegutses ka toomkool). Piiskopkonnad jagunesid kirikukiheldkonadeks e. territoriaalsete...
Oligopol – turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Tunnused 1. Üksikud suurfirmad. 2. Toote erinevad sõltuvalt valdkonnast. 3. Turule pääs raskendatud tänu turutõketele. 4. Võimalus hinda mõjutada. Oligopolitega käivad kaasas ka kartellikokkulepped. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) . Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Monopol – turg, kus on ainult üks müüja. Tunnused 1. Üks müüja 2. Sarnased asenduskaubad puuduvad (keegi ei paku sarnaseid tooteid). 3. Uutel ettevõtetel turule raske pääseda. 4. Monopol on hinnakujundaja, ostjad on sunnitud maksma monopoli poolt määratud hinda. Täielik kontroll
Riigivormid Riike saab jagada: 1. Demokraatia-valitseb rahva enamus kõikide huvides või mandunud demokraatiaks-kus valitseb rahva enamus ainul toma huvides või kasutavad rahvamasse teatud eesmärgil demagoogid 2. Aristokraatia-valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides-oligarhia. Aristokraatia erivorm on ohlokraatia-halvimate ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus t...
tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. BARON ja BYRNE eristasid lisaks stsenaariumitele kolme liiki sotsiaalseid skeeme: rolli-,isiku-,mina-skeeme. Isikuskeem- minnes isale kinki ostma, vaatad teise pilguga kui parimale sõbrale kinki ostes. Vestlemine ja suhtlemine Mittesõnalised aspektid: Parakeel- hääletoon, jms kõnele lisanduvad dimensioonid Kõneregister- pausid, häälitsused, eri stiilidele vastavalt: intiimne, familiaarne, konsultatiivne, formaalne, deklameeriv Attributsiooniteooria - Kui inimesed teevad, mida me ootame ei ütle see meile nende kohta midagi. Kui teevad midagi meie jaoks ootamatut, siis peaksime enda jaoks seletama miks ja kuidas. - Ka varasem teadmine läheb arvesse. Kulik näitas, et hinnates eise käitumist, mis ei lähe kokku meie ootustega, püüame teha situastioonilisi omistusi. - Põhjuslikud omistused tulenevad ka inimese elukäigust ja kultuurist. !!
Ei tohiks tekkida tühikuid üksikute väidete vahele. Mõte peab jääma pingestatuks, tähelepanu teravdatuks. 2. Oluline on konflikti tajumine. Mingi dialoogilisus, soov väidelda, teist ära kuulates ja oma mõtteid kaitstes peab olema tajutav kogu tekstis. Seda teenib ka eri kompositsioonivõtete kasutamine (tsitaat ja selle kommentaar; dialoog; retoorilise küsimuse esitamine ja ise vastamine formaalne küsimus, mis väljendab imestust, kaastunnet, vaenulikkust, eitust). 3. Liigendus: lõik on elamuse ja mõtte stiiliühtne tervik, kuid omavahel võivad need lõigud oluliselt erineda. Fakti konstateeringule järgneb poleemilisus, pildile järgneb filosoofiline mõtisklus, autorikõnele tsitaat, vastusele uus küsimus. Et tervikutunne ei hajuks, tulebki eri lõikude sidumisel silmas pidada töö kui terviku teemat. Lühem ja
Ü loogikatehe) T Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. T Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne (ehk lingvistilises keeles verbaalne esitus formaalne tähistus väljendatud) väide, millele saame omistada tõeväärtuse — tõene või P eitus ( inversioon ) : __ vale. " mitte P "; " pole õige, et P " P Tõeväärtusi tähistame numbritega 0 ja 1. a
kommunikatsioon ja struktuur. semioosis – protsess, mille kaudu märk saab märgiks. Objekt-tõlgendaja-märk. Semioosise 3 dimensiooni. Märk – semioosise produkt. 60ndatel eraldi uus teadusharu, aga Peirce juba 19.sajand hakkas midagi jamama. Semiootika keskmeks on arusaam, et kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida hoiavad püsti märgid Põhiobjekt on märk ise. Uuribki märki, ent see on väga hajus mõiste... 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniga. Samas on ka reaalteadused seotud märkidega. Näiteks diagnostika. Semiootika peasuunad on * biosemiootika - tegeleb kõige sellega, mis on enne sümbolite kasutuselevõttu. Sest loomadel ju pole keelt. Signaalid loomadel, aga inimestel tulnud juurde midagi, mis võimaldab ka sümbolilist mõtlemist. (jaguneb zoo-ja inimsemiootikaks).
LOOGIKA Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed. Seetõttu öeldakse, et formaalsel loogikal puudub sisu: ta ei ütle midagi selle kohta, missugune maailm tegelikult on. Formaalne loogika ütleb, mida saab järeldada lähtudes üksnes väiteid väljendavate lausete vormist. Sümbolloogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kunstlikke formaalseid keeli. Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. 20. sajandi alguses püüdsid Gottlob Frege, Bertrand Russell ja teised filosoofid näidata, et matemaatikat saab taandada sümbolloogikale. See küll ei õnnestunud, kuid vastavad
22. Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi. 23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. 24. Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid. 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. 26. Riigiõiguse allikad. 27. Põhiseaduse muutmise algatamine. 28. Põhiseaduse muutmise protseduur. 29. Õigusriigi mõiste. 30. Sotsiaalriigi mõiste. 31. Proportsionaalsuse põhimõte. 32. Võimude lahususe põhimõte. 33. Õiguspärase ootuse printsiip. 34. Seaduslikkuse printsiip. 35. Legaalsus. 36. Egaalsus. 37. Avaliku halduse erinevad definitsioonid ja nende puudused. 38. Avaliku halduse määratlemine 3 aspektis. 39
Neutron on neutraalne osake aatomituumas. Isotoobid on keemilse elemendi teisendid, mis ereinevad üksteisest neutronite arvu poolest. Ioonid- pluss- või miinuslaennguga osakesed, mis tekivad elektronide liitumisel või loovutamisel. Valents- näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega. Süsinik näiteks on neljavalentne, see võetakse siis selle järgi, et mitu teist elementi saab üks element endaga liita. Osüdatsiooniaste- aatomi formaalne laeng ühendis. Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite arvuga. Prootonite arv on võrdne aatomituuma laenguga. Aatomi massiarv- prootonite ja neutronite summa aatomituumas. Aatomituumade ehitust saab muuta ainult tuumareaktsioonides. Radioaktiivsus-keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine. Tavaliselt keemilises reaktsioonis tuuma ei muudeta. Orbitaalid ehk elektronkihid. Elektronpilv ehk orbitaal ehk elektronkohid. Mingi loeng.
karistas); see oli ühiskonnast eraldunud tekkis avalik võim; Riigisuveräänsus võime teostasega seotud riigiaparaadi algkuju riik Rahvusesuveräänsus enda oma õiguse määramine · Arenguprotsessis on kadunud veresugukonnad; olulisemaks sai territoorium, peresugukonnad segasid sassi. Formaalne suv. riik ei saa kasutada oma suv. Teiste riikide Võimuteatajaks sai rahvas, kes annab territooriumile võimu mõju tõttu · Riigitunnused: 1. avalik võim Piiratud suv. sõja kaotanud riigil või vabatahtlikult 2. territoorium 3. rahvas (asustab vastavat territooriat ja avaldab võimu) · Rahvas on ise suveräänsuse kandja
Kogu on selgelt dadaistlik ning selles esineb palju ,,mitte-teri". Tegelaseks on ekstravagantne daam, kes nimetab end Rroosi Selavisteks, kelle maailm on ennekõike humoristlik, mille muudavad naljakaks üllatuslikud keelesuhted. Tal on mitu nimekuju: Prantsusmaal Rrose Sélavy, Inglismaal Rrosee Sellaway, Venemaal Rroza Selova. Ta mõtleb ajude asemel hoopis keele abil ning põlastab pahatahtlikult mõistlikku elu ja mugavaid tõdesid. Ta leiab, et usuelu on ainult formaalne. Veel kirjutas Laaban ,,Issameie" paroodia, mis on üles ehitatud pauside valele asetusele. Selles kogus mängib autor ka sõna mitmetähenduslikkuse ehk homonüümiaga. Leidub ka limerikke (inglise 5-realine nalja- ja nonsenssluuletus), harilikult lähtub mingi koha- või isikunime riimimisest. Laaban on koostanud ka ,,Rroosi Selaviste sõnastiku" Kalju Lepik 1920- 1999 Sündis Koerus
(enamusvalimiste põhimõte) nullis nende edu - kuna presidendivalimistel esitati 1 kandidaat, jäid rahvavavalimised ära, aprillis 1938.a. kinnitati Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks K.Päts - päev hiljem uus valitsus eesotsas K. Eenpaluga (Einbund) - nn. juhitava demokraatia poliitika: püsis kaitseseisukord, poliitiline organiseerumine keelatud, tsensuur, riigikogu formaalne seadusandja (seadused presidendi dekreetidega) - riigi sekkumine majandusse, hoogne edasiminek nii tööstuses kui põllumajanduses, ühistegevuslik liikumine, elatustaseme tõus EESTI VÄLISSUHTED 1918-1920 oli põhiprobleemiks tunnustuse saavutamine, murrang 1921, kui Eesti võeti ka Rahvasteliitu (lääneriigid ei lootnud siis enam bolshevike kiiret kukutamist Venemaal) Välispoliitika põhiül
1.Valitsemiskorrad Presidentaalne (Mehhiko, USA, Valgevene) * president on valitsusjuht * presidendil on VETO õigus (otsuste tagasilükkamine jne) * parlamendil on seadusandlik võim * raha jagab parlament Parlamentaalne ( UK, Saksamaa, Eesti) *parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse peale parlamendi valimist *1 ja 2 kojalised (USA-s senat - 2 saadikut igast osariigist ja esinduskoda rahvaarvu põhjal) Poolpresidentaalne *President pole valitsusjuht *Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur Parlamendi ülesanded - Seaduste algatamine, vastuvõtmine ja menetlemine - Valitsuse töö kontrollimine - Riigieelarve kinnitamine. - Läbirääkimiste läbiviimine (Huvide tasakaalustamine ja korruptsiooni vältimine läbirääkimiste ja eeltöö tulemusel) Parlamendi struktuur Poliitiline struktuur opositsioon ja koalitsioon Formaalne struktuur juhatus (Esimees/spiiker ja aseesimehed) j...
Metakeele alusel saame analüüsida elavat keelt. Ka loogikas on oma metakeel. Sellega kirjeldatakse õiget mõtlemist. Loogika 4 traditsioonilist osa: 1. Õige mõtlemise seadus- samasuse, vasturääkivusi välistav, välistatud kolmanda ja küllaldase aluse seadus. 2. Mõtlemise üldvormid: 1) mõiste, 2) otsustus, 3) järeldus. 3. Mõtete seostamise vormid arutluses: 1) induktsioon, 2) deduktsioon, 3) analoogia. 4. Tõestus ja ümberlükkamine. Loogikad: 1. Formaalne loogika Pöörab tähelepanu lausete vormile, mitte sisule. Peamine tähelepanu mõiste õpetusele. 2. Kvalentne loogika kas otsus on tõene või väär. Otsus on absoluutne. 3. Dialektiline loogika eitav loogika. Otsus ei ole absoluutne. Kaks tõde: 1. Faktitõde mõtlemise vastavus tegelikkusele, kontrollitav meeltega. Seisneb tegelikkuse adekvaatses peegelduses. 2. Loogiline tõde annab mõtlemise vastavus kehtivale loogika reeglitele.
Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud riigi poolt ja mille täitmist tagab riigi sunnijõud. omavahel seotud normid õigus lähtub riigist õigust rakendab riik ÕIGUSSÜSTEEM Õigusperekond sarnasel õiguskultuuril põhinev õigussüsteemide rühm Õigussüsteem Õigusnormide korrapärane paigutus õigusharude ja instituutide kaupa Õigusharu õigusnormide kogum, mis reguleerib
Suhtlemise vormid *intrapersonaalne suhtlemine- sisekõne, inimene suhtleb iseendaga *interpersonaalne suhtlemine- kahe inimese vahel toimuv suhtlemine. Enamasti mitteformaalne ja spontaanne *Grupitasandi suhtlemine- grupp peab olema piisavalt väike, et inimesed saaksid omavahel luua kontakti *organisatsioonitasandi suhtlemine- toimuv selgelt määratletud hierarhia rollide ja reeglite raames *Avalik suhtlemine- teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale, enamasti formaalne, vastuvõtja passiivne *vahendatud kommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis Kommunikatsiooni komponendid *kommunikaator- info andja *retsipient- info vastuvõtja *kommunikant- samaaegselt nii teabe saatja kui vastuvõtja *märk- iga tähendusliku sisu omane sõna või sõnatu väljendus *märgiline käitumine märke kasutav, vahendav või tõlgendav tegevus e. Kommunikatsioon
vastuvõtmisel arvestab nendega, siis tunnevad ka töötajad, et nende arvamus loeb ja nendega arvestatakse. See võimaldab töötajatel tunda end kindlamalt ja tunda end on firmale vajalikena. Firma juhtkond peaks püüdma suhelda kõigi töötajatega, tundma 2 huvi nii töö kui ka muu elu vastu. Juhi ja alluvate suhtlemine ei peaks kujunema ainult tööprobleemide arutamiseks. Formaalne suhtlemine töötajatega on väga levinud viga. Seetõttu tunnevad töötajad end mittevajalikena ja firmas teisejärguliste tegelastena. Lihtne, kuid tulemuslik võimalus töötajaid motiveerida, on juhi soov ja oskus kiita töötajat hea töö eest, elluviidud projekti eest jne. Kui häid tulemusi ei märgata, siis töötajad arvavad, et nende töö ei ole kellelegi vajalik ja pole mõtet eriti püüda – niikuinii keegi ei märka midagi – ning töö efektiivsus langeb. Nii
Keemia alused kordamine Mateeria – kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb kaheks: aineks ja väljaks Aine on kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi. Väli on näiteks elektromagnetväli, gravitatsioon jne Keemias on aine puhas aine: 1)omab kindlat keemilist koostist 2)ei sisalda teisi aineid (ideaalis) Ained jagatakse: 1)lihtained 2)liitained Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Üks element võib esineda mitme lihtainena (allotroopia) Jõud (F) on mõju, mis muudab objekti liikumist Energia on keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv Keemiline element – kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekul – diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses Mool – ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv osakesi Molaarmass – ühe mooli aine mass Segu – komponente on võimalik füüsikaliste meetoditega eralda...
Keemia alused kordamine Mateeria kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb kaheks: aineks ja väljaks Aine on kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi. Väli on näiteks elektromagnetväli, gravitatsioon jne Keemias on aine puhas aine: 1)omab kindlat keemilist koostist 2)ei sisalda teisi aineid (ideaalis) Ained jagatakse: 1)lihtained 2)liitained Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Üks element võib esineda mitme lihtainena (allotroopia) Jõud (F) on mõju, mis muudab objekti liikumist Energia on keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekul diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses Mool ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv osakesi Molaarmass ühe mooli aine mass Segu komponente on võimalik füüsikaliste meetoditega eralda...
Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusettepanekud läbi. Otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu lõpetatakse, või suunatakse 3le lugemisele. Lõpphääletusel parlamendiliikmed hääletavad seaduse poolt või vastu. Valitsuse moodustamise põhimõtteid Parlamentaarses demokraatias on valitsuse kokkupanek keerulisem, sest kõigepealt tuleb leida parlamendile vastuvõetav peaminister(kandidaadi nim riigipea). Kaheparteilises parlamentaarses riigis riigipeal formaalne ül kinnitada kahekordse valiku tulemus. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis on riigipeal rohkem mänguruumi peaministrikandidaadi valimisel, peab läbirääkimisi erakondadega. Ministrite nimetamine on läbirääkimiste küsimus, mida juhib värske peaminister. Peaministri peamine taotlus oma meeskonna koostamisel on saavutada häälte ülekaal parlamendis ning kindlustada oma erakonna programmi elluviimine. Täidesaateva võimu roll
Peatükk on mahukas ning sisaldab paljusid alapeatükke. Kõigepealt vaadeldakse kasvatust puudutava mõtlemise ja teabe olemust - seda, kuidas igapäevases elus kasvatusest mõeldakse ja räägitakse ning mil moel teaduslik mõtlemine sellest erineb (kasvatust puudutav argimõtlemine ja teaduslikud teadmised, mis on jooned, mida peetakse teaduse tunnusteks). Järgnevalt kirjeldatakse soome laste ja noorte erinevaid kasvukeskondi: formaalne ja informaalne ning mitteformaalne kasvatus, perekond kasvukeskkonnana (statisteliselt: lastega perede tüübid, laste arv peredes, lahutatud perede lapsed), Soome riiki kasvatus- ja haridussüsteem (struktuur sõnades ja skeemis), hariduse majandamine. Näiteks, öeldud, et õpib iga päev üle miljoni soomlase, peamine hariduspoliitiline suund on suurendamine koolide isemajandamist jne. Seejärel arutletakse selle üle, mida õieti tähendavad kõigile tuttavad terminid kasvatus,
SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Mis on kutseharidus?........................................................................................................... 4 Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad..........................................................................4 Kutseõpe välismaal............................................................................................................. 6 Praktika kutsekoolis............................................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................................ 9 Kasutatud allikad:.............................................................................................................. 10 ...
· Süsteemimudelid (1990-ndad) ettevõte ei pea tingimata ise mahukat arendustööd tegema, vaid saab kasu suhetest võrgustikus (riiklik innovatsioonisüsteem) · Evolutsioonilised mudelid (1980-ndad,1990-ndad) neoklassikaline majandus ei suuda tegeleda dünaamiliste kvalitatiivsete muutustega (darvinistlik lähenemine) e. inkrementaalne innovatsioon · Innovaatiline miljöö territoriaalne aspekt, võrgustik ei pea olema formaalne, suhtlemine ja teadmiste ülekanne peab olema lihtne · Avatud mudelid väliskeskkonnast tulenev innovatsioonimudel. Oluline kommertsialiseerimisvõime. Kaasatakse innovatsioonitegevusse ja projektidesse ka teisi ettevõtteid. Suurettevõtted enamasti. N: Samsungi innovatsioon: oma nutitelefonide arendamise puhul kasutab kiipe koostöös Intel'iga, tarkvara koostöös Google'ga
x 2x (x)(2x)2 = Ksp, siit saamegi, et x = [Hg22+] = 6.9 × 10-7 M Vastused: a) Ve = 35.69 ml; b) 8.29× 10-7 M; c) 1.5× 10-14 M; d) 6.9 × 10-7 M 10. Arvutage [H+] ja pH järgmistele lahustele: a) 0.010 M HNO3 Lahendus: Lämmastikhape on tugev hape, seega on ta täielikult dissotsieerunud ja prootonite kontsentratsioon on sama, mis HNO3 formaalne kontsentratsioon. [H+] = 0.010 M, seega pH = - log [H+] = 2.00. Vastus: Prootonite kontsentratsioon on 0.010 M ja pH= 2.00 b) 0.035 M KOH Lahendus: KOH on tugev alus, seega on tema vesilahuses hüdroksiidioonide kontsentratsioon sama, mis KOH formaalne kontsentratsioon. Kõik lahuses olevad prootonid on pärit vee dissotsatsioonist, mida kirjeldab Kw = [H+] [OH-] = 1.01 × 10-14, seega
http://elik.nlib.ee *direktiivid, määrused, juhendid, jm õigusaktid Õiguse kohaldamine II (08.10.20008) SEMINARI märkmed Reede lõunaks e-mail Liventaalile vahetuse osas, ise leidke partner! 1. Milline on prof Elmar Ilusa õiguse allikate nelikliigitus? 1) materiaalne tähendus ühiskondlikud suhted, mida pole riigi poolt reguleeritud (kui reguleeritakse saavad normideks) ; on kehtiv, kui vastab PS ja õigussüsteemist lähtuvatele allikatele 2) formaalne normid millest lähtuvad avalikud õigusnormid tavad, seadused 3) institustsionaalne organid, kes annavad üldkohustuslikke norme nt rahvakoosolek, senat, magistraadid, preetorid 4) ürikuline tähendus tekstikandjad, allikas materiaalsed seemed, millele on fikseeritud õigusnormid nt savitahvlid, auasambad, papüürused 2. Teooriate paljusus - 3 tähtsamat määratlust: (Koomeister ja Merusk)
- stiil - oskused - eesmärkide teadvustamine Juht keskendub firma ressurssidele ja liider - kuidas teiste inimeste töö kaudu eesmärke saavutada. - Isiksuseomandused - püsivad ainult sellele inimesele omaseid käitumis- ja reageerimisviise. Karismaatilise liidri omadused: - enesekindlus - domineerimine - paindlik rollide valdamine - endast mule kujundamine - isiklik veetlus ja külgetõmme Juhtimisstiilid: Korraldusi andev Osalev Formaalne Autokraatlik Demokraatlik Formaalne Autoritaarne Meeskonda loov Situatsiooni teooria seisukoht on, et ei ole olemas mingit konkreetset omadust ega käitumismalli, kõik võib oleneda situatsioonist, asukohast ja ajast. Olukorra soodsuse mõjurid: - Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted. - Ülsande struktuur. - Positsiooni võim. Liidri võimalikud käitumisviisid: - toetav - suunav - saavutamisele orienteeritud
4. Karistusseaduse kehtivuspiirid – kaasustes sellega tegemist pole 4.1. Ajaline kehtivus (§ 5) 4.2. Ruumiline kehtivus (§-d 6, 8-9) 4.3. Isikuline kehtivus (§ 7) 4.4. Asenduspõhimõte 4.5. Kehtivuspõhimõtete konkurents 5. Süüteo toimepanemise aeg ja koht (§-d 10-11) – kogumi küsimuse lahendamisel arvestada. III. SÜÜTEOMÕISTE JA DELIKTISTRUKTUUR 1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus; õigusdogmaatiline süüteomõiste Süüteo materiaalne määratlus on küsimus sellest, mis on kuritegu ja miks on vaja sellist tegu kriminaliseerida. Materiaalne määratlus leiab vahel tee karistusseadustiku ja see on probleem. Tegu on ohtlik ühiskonnale ja seda on vaja kriminaliseerida. Ei rõhutata mitte niivõrd ühiskondlikku aspekti, vaid kahjustatava õigushüve väärtust. Süüteo materiaalne määratlus on probleem
Noarootsi gümnaasium Ajalugu Jelizaveta Dokutsajeva 9 T klass ARISTOTELESE FILOSOOFIA Referaat Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Pürksi 2007 Sissejuhatus Aristotelese arutlusi ja teadusi uuritakse palju ka tänapäeval ja see pakub huvi paljudele teadlastele. Järgmises referaadis käsitleb autor Aristotelese filosoofilisi vaateid ning kirjeldab filosoofi teooriaid toetudes eelnevalt otsitud materjalidele. Tema seisukohad on idealiseeruvad ning loogika omab traditsioonilisi vaatepunkte, mis eriti köitsid autori tähelepanu ning panid aluse järgmise töö valmistamiseks. Aristoteles (384-322 eKr) sündis Stageiras Lõuna-Makedoonia polises, mille olid asutanud kolooniana Androse saarelt väljarännanud kreeklased. Seega oli ka Aristoteles kreeka päritolu. 18aastaselt läks Aristoteles Ateenasse Platoni akadeemiasse õppima. Temast sai üks Platoni and...
assotsieeruma: seostuma, assotsiatsioone (seoseid) looma; liituma atribuut: tunnusese, mille järgi, kui sümboolikat tunda, saab kujutatud figuuri kindlaks määrata bareljeef e. anaglüüf: madal reljeef, lame reljeef butafooria: vaid näitamiseks, reklaamiks või teatrisfilmis tegelikkuse mulje loomiseks kasutatavad ebaehtsad esemed, võltstoredus defineerima: mõistet määratlema dekoratiivne: tähelepanu tõmbavalt kaunistav diptühhon: kaheosaline kunstiteos domineeriv, dominantne: valitsev, ülekaalus olev dünaamiline: liikuv, liikumisest tingitud; tulvil sisemist edasiviivat jõudu, hoogne ekspressiivne: väljendusrikas, ilmekas; (sisemist) jõuliselt väljendav element: (ld. elementum ürgaine) alge, algmõiste, algosis ehk lihtsalt osa enkaustika: maalitehnika, mis kasutab vahast ja vaigust tehtud värvi ning kuumtöötlust selle pinnale kinnitamiseks esteetiline: kunstiliselt mõjuv; ilus, kaunis, maitsekas formaalne: vormiline, vormist l...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
