Eskimod (0)

Eskimod
Eskimod on lähedaste rahvaste ja hõimude rühm, kelle põline asuala on Venemaal Tšuktši poolsaarel ja Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Nende asuala laiub idast läände 11 000 km ulatuses. Eskimod jagunevad kaheks liigiks : inuiti keeli kõnelevad inuitid ehk idaeskimod, ja jupiki keeli kõnelevad jupikid ehk Aasia eskimod. Nendest kahest liigitusest hoolimata kasutab eskimote rahvusvaheline organisatsioon kõigi eskimote kohta nimetust inuit. Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. Ameerika põliselanike seas on eskimod füüsiliste tunnuste, keele ja elulaadi poolest kõige aasialikumad. Eskimod on elanud Arktika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud külades, mille suurus sõltus paiga loodusressurssidest. Tavaliselt elas külas 10–50 inimest, kes olid omavahel suguluses. Alaskal olid külad kohati kuni 200 elanikuga. 19. sajandi alguses oli selliseid rühmi väidetavalt umbes 200. Eri rühmad olid omavahel umbusklikud ja nende suhted olid pingelised, kuigi enamasti tehti teatud koostööd. Tuli ette rüüsteretki üksteise aladele ja omavahelisi sõdu. Kanada keskosa eskimod kasutasid talvel lumest onne iglusid, mujal olid turbast, kivist ja puust majad. Suvel elati nahktelkides. Küla elanikud olid suvel tavaliselt hajutatud mitmesse elupaika. Sotsiaalseid sidemeid moodustati abielu, lapsendamise, partnerluse ja naistevahetuse kujul. Abielu sõlmiti tavaliselt ilma tseremooniata. Jõukatel ja mõjukatel meestel võis olla mitu naist. Meeste vahel tekkis naiste pärast konflikte. Naistevahetus tõi kaasa püsiva ja siduva liignaisepidamise, millest sündinud lapsed olid kaitstud. Mehed jahtisid toiduks suuri loomi, valmistasid tööriistu ning ehitasid maju ja paate. Naised valmistasid süüa, tegid nahatöid ning tegelesid korilusega. Sotsiaalne staatus sõltus soost ja vanusest . Eriline positsioon oli šamaanidel. Šamaanid olid vahetalitaja vaimude ja inimeste vahel. Väljapaistvate isiksuste mõju ulatus väljapoole perekonda; mõnel pool oli neil formaalne võim. Alaska rannikul oli pealikuvõim päritav. Seal võeti ka sõjavange, keda peeti orjadena. 2000. aasta hinnangul oli eskimoid Alaskal umbes 50 000, Kanadas 45 000, Gröönimaal 50 000 ning Venemaal 2000. Tänapäeval elavad eskimod laialipillatult suhteliselt väikeste kogukondadena, mis on muu hulgas erinevate looduslike tingimuste tõttu kultuuriliselt erinevad, kuid paljude ühisjoontega. Praegused eskimod rõhutavad ja arendavad järjest enam oma kultuurilist eripära. Neil on eriõigused maa, loodusressursside ja keele suhtes. Haridus , tervishoid , õigussüsteem ja ajakirjandus on järjest enam kohandatud eskimote vajadustega ja läinud kohaliku kontrolli alla. Eskimotel on puudus kvalifitseeritud tööjõust ja neil on olnud raske rajada isetasuvat majandust tänapäeva ühiskonnas. Eskimote tarbeesemed on alati olnud kunstiliselt kujundatud. Peale selle on eskimote küladest välja kaevatud otseseid kunstiesemeid, peamiselt luu-, hamba- ja puunikerdusi. Mõnd peetakse maagiliseks, teised on detailsed ümarate vormidega loomade ja inimeste kujutised. Dorseti kultuurist on säilinud ornamendid ja nikerdused. Beringi väina ümbruses arenesid 1. aastatuhande

• 
  

esimesel poolel kultuurrahvad, kelle kalmudest on leitud nikerdusi ja morsahambaid. Kaunistatud tarbeesemed, maskid ja šamaanivarustus on saanud mõjutusi Siberist ja Hiinast. 1. ja 2. aastatuhande vahetusel levis Alaskalt Gröönimaale Thule kultuur, mis tõi kaasa tarbeesemete üksluisema iseloomu ning kaunistuste ja nikerduste vähesuse. Kõige esteetilisemad olid nahkrõivad, mis esindasid ka kohalikku identiteeti. 20. sajandil hakati müügiks laialdaselt tootma nn eskimo rahvakunsti. Kanadas oli selle õitseaeg 1950ndatel. Eriti populaarsed olid skulptuurid ja graafika. Tegu oli valdavalt uusloominguga, millel sageli oli ka kunstiline väärtus. Eskimote muusika on tavaliselt vokaalne. Laule lauldakse näiteks matustel, paatide vetelaskmisel, šamaaniprotsetuuridel ja kingituste üleandmisel. Palju kasutatakse sujuvaid üleminekuid ühelt toonilt teisele, röhitsusesarnaseid tõukeid, karjeid ja sosinaid.Uuemal ajal on kasutusele võetud lõõtspill ja kitarr. Nüüd on üle võetud ka popmuusika. Sageli kaasneb lauluga tants. Tants on mitmekesine . Eriti nõtke on Ida-Gröönimaa naiste tants.