Eskimod e inuitid Nimi: Kool ja klass: Õpetaja: Kuupäev: Eskimotest üldiselt: Eskimod jagatakse kaheks: inuitid ehk idaeskimod (sealhulgas gröönlased) ja jupikid (sealhulgas Aasia eskimod). Nende põline asuala on Venemaal Tsuktsi poolsaarel ja PõhjaAmeerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Eskimote arv maailmas: 1991. aasta hinnangul oli eskimoid umbes 120 000, neist enamus asusid Alaskal, Kanadas, Gröönimaal ning Siberis. 2000. aasta hinnangul oli eskimoid Alaskal umbes 50 000, Kanadas 45
000 km ulatuses. Eskimod jagatakse kaheks: inuiti keeli kõnelevad inuitid ehk idaeskimod (sealhulgas gröönlased) ja jupiki keeli kõnelevad jupikid (sealhulgas Aasia eskimod). Traditsiooniline eluviis ja suhted Eskimod on elanud Arktika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Nad elavad laialipillatult suhteliselt väikeste kogukondadena, mis on muu hulgas erinevate looduslike tingimuste tõttu kultuuriliselt erinevad, kuid paljude ühisjoontega. Varem elasid eskimod enamasti väikestes eraldatud külades, mille suurus sõltus paiga loodusressurssidest. Tavaliselt elas külas 10–50 inimest, kes olid omavahel suguluses. Alaskal olid külad kohati kuni 200 elanikuga. 19. sajandi alguses oli selliseid rühmi väidetavalt umbes 200. Eri rühmad olid omavahel umbusklikud ja nende suhted olid pingelised, kuigi enamasti tehti teatud koostööd. Tuli ette rüüsteretki üksteise aladele ja omavahelisi sõdu. Tavaliselt elati suurperedena
Kõik kommentaarid