KONKURENTS (0)

5 VÄGA HEA

KONKURENTS

Ettevõtlusest rääkides ei saa mööda minna konkurentsist.
Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldakse 4 olulist tunnust:

müüjate arv turul

pakutava kauba omapära

uute müüjate võimalused turule sisenemiseks

müüjate võime mõjutada hinda, kontroll hinna üle

Täielik konkurents – turul palju iseseisvaid e/v, kes toodavad sarnast toodangut, ükski neist ei suuda üksinda turuhinda mõjutada. Konkurentsi ideaalmudel.

Tunnused
1. Firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike (ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest ).
2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab.
Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda väga ei osteta.
3. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast.
4.Puudub kontroll hinna üle.
Iseloomulik on, et hind on nii madal kui võimalik. Hinna tõus ja suure kasumi saamise võimalu meelitab ligi uusi pakkujaid ja kahjumite tekkimine sunnib olemasolevaid pakkujaid turult lahkuma .
Monopolistlik konkurents – e/v pakuvad sarnaseid, kuid mitte täpselt ühesuguseid tooteid. Tunnused
1. Palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. Tooteid eristatakse vastavalt erinevate turgude vajadusele.
2. Diferentseeritud toodang – tooted on sarnased, kuid väikeste erinevustega ja mitte üksteist täielikult asendavad. Asenduskaupade olemasolu piirab hinna kujundamist.
3. Uutel firmadel on turule suhteliselt kerge pääseda.
4. Osaline kontroll hinna üle.
Monopolistliku konkurentsi firmal on teatav monopoolne võim, ta suudab hinda mõjutada teatud piires. Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile.
Oligopol – turg , kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit.
Tunnused
1. Üksikud suurfirmad.
2. Toote erinevad sõltuvalt valdkonnast.
3. Turule pääs raskendatud tänu turutõketele.
4. Võimalus hinda mõjutada.
Oligopolitega käivad kaasas ka kartellikokkulepped. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) . Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon)
Monopol – turg, kus on ainult üks müüja.
Tunnused
1. Üks müüja
2. Sarnased asenduskaubad puuduvad (keegi ei paku sarnaseid tooteid).
3. Uutel ettevõtetel turule raske pääseda.
4. Monopol on hinnakujundaja, ostjad on sunnitud maksma monopoli poolt määratud hinda. Täielik kontroll hinna üle.
Täielikud monopolid on haruldused. Seaduslike monopolide hulka kuuluvad loomulikud monopolid (nt elektri- ja veevarustuse/v), patendid (seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20a), autoriõigused (kirja, kunsti, helitööde autoritele), kaubamärgid ( spetsiaalsed kujundid, nimed, sümbolid, mis tähistavad toodet, teenust või firmat ).
Monopoli peamine puudus on tema ebaefektiivsus. Ta toodab väiksemat kogust ja kõrgema hinnaga, kui seda teeks täielikult konkureeriv firma.
Monopson – ühe ostjaga turg. Nt riikides sõjatööstuses ainus ostja valitsus.
Konkurentsi reguleerivad seadused:

reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes
tootjate vahelisi kokkuleppeid
ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi

Lisaks võib valitsus mõjutada piirhindu ja kehtestada tootmismahtusid.
KONKURENTS on kasulik majandusele tervikuna :
1) madalamad hinnad – e/v võistlevad turul tarbijate raha pärast alandades müügihindu
2) rohkem töökohti – konkurents motiveerib tootjaid oma kaupade ja teenuste valikut suurendama , et võita endale turust suurema osa
3) kõrgemad palgad – e/v võistlevad omavahel, et saada paremaid töötajaid
4) parandab kvaliteeti – mida kvaliteetsem on e/v, seda suurem on tema edumaa teiste ees
5) ressursside efektiivne kasutamine – e/v põõavad vähendada tootmiskulusid
6) kiire reageerimine turu nõudmistele
7) kaupade mitmekesisus turul
jne.
Konkurentsi negatiivsed küljed:
1) nõrgemad tootjad surutakse turult välja
2) raiskab aega ja kapitali
3) kasvab majanduslik ebavõrdsus
4)
jne.
AUTORIÕIGUS – originaalse loometöö autori ainuõigus oma teost ise kasutada, lubada ja keelata. Autoriõigus kehtib autori eluajal ning veel 70 a pärast tema surma.
KAUBAMÄRK – kujund, nimi või sümbol, mis tähistab teenust, toodet või firmat.
PATENT – seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20 aastat.
KASULIK MUDEL – sarnane patendiga. Peab olema uudne nagu leiutis aga ei pea olema nii kõrget leiutustaset.
LITSENTS – tegevusluba, mis annab õiguse ettevõttel tegutseda mingis valdkonnas.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

2sidebars Õppematerjali autor

Mõisted konkurentsi kohta

Täielik konkurents Monopolistlik konkurents Oligopol Monopson monopol

Sarnased õppematerjalid

odt

Majanduse referaat "konkurents"

Koostaja: Oskar Liiber Klass: 12b Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika.............................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................

Konkurents

docx

TURG JA KONKURENTSILIIGID

Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu struktuurist ehk turu ülesehitusest. Selleks, et välja töötada konkureerimise strateegia, on vaja turu kohta informatsiooni, mis sisaldab nõudlust, hinda, konkurente. Konkurentsi kasulikkus: 1. Madalamad hinnad- ettevõtjad võistlevad turul tarbijate pärast ning seetõttu peavad hoidma hinnad madalamad 2

Mikro ja makroökonoomika

pdf

Konkurents ja turustruktuur

Võistlus piiratud ressursside pärast iseloomustab nii inimeste kui ka firmade igapäeva. Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik “võistlus” turukonkurents , mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik. Turustruktuur - Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim - Täiskonkurents - Mittetäielik konkurents - Monopolistlik konkurents - Oligopol - Monopol Loomulikud monopolid Autoriõigus ja kaubamärk kui monopolid - Monopson Firmad püüavad hoida oma kulud kontrolli all (st piisavalt madalad), et saavutada võimalikult suur kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kasum on ettevõtluse peamine eesmärk. Ent ettevõtted konkureerivad üksteisega mitte ainult hinnatasemes, vaid ka näiteks oma toodete omadusi reklaamides

Majandus

doc

Majanduse kontrolltöö nr 9

kõikide soove ei ole võimalik rahuldada. 2. ettevõtted konkureerivad omavahel sellega, et ettevõtjad püüavad saavutada edumaad, tootes kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetustehingus kasumit. 3. ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkureerivad nende müüjate pärast, kes müüvad oma kaupu odavamalt. 4. konkurents on müüjate võitlus ostjate pärast ja ostjate võitlus müüjate pärast. 5. konkurents on kasulik majandusele tervikuna: ¤ madalamad hinnad ettevõtjad võistlevad turul tarbjate raha pärast alandades müügihindu. ¤ rohkem töökohti konkurents motiveerib tootjaid oma kaupu ja teenuseid (valikut) suurendama, et võita rndale turust suuremat osa. ¤ kõrgemad palgad ettevõtjad võistlevad omavahel, et saada paremaid töölisi.

Analüüsimeetodid äriuuringutes

docx

Konkurents ettevõtluses

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3

Konkurents

docx

Turutüübid

Turutüübid Turutüüpidest tuntakse nelja struktuuri, milleks on täielik konkurents ja mittetäielik konkurents ehk monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol. Kõige tähtsam tunnus, mille poolest turu tüübid erinevad, on see, millisel määral suudavad turul tegutsevad firmad kontrollida oma toodangu hinda. Täielik konkurents Hüvise (kauba või teenuse) turuhind kujuneb konkurentsi tingimustes nõudluse ja pakkumise koosmõju tulemusena. Kui turuhind on tasakaaluhinnast kõrgem, kujuneb ülejääk, mis omakorda sunnib tootjaid hindu langetama. Kui aga turuhind on tasakaaluhinnast madalam, tekib puudujääk. Täieliku konkurentsi turgu iseloomustab asjaolu, et siin ei saa ükski ostja ega müüja oma tegevusega turuhinda mõjutada. Täieliku konkurentsi turg on kõige efektiivsem turg.

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

docx

Konkurentsi KT kordamine.

( Nende tingimustega ei saa ükski müüja mõjutada hinda, pigem nõustub selle hinnaga. Kui ettevõte küsiks kõrgemat hinda turuhinnast, siis tarbijad lähevad teiste müüjate juurde, kes pakuvad turul samasuguse kauba eest turuhinda. St. ettevõtted on hinnavõtjad, kuna nad lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota.) *Hinnakujundajad e. hinnamäärajad -> püüavad leida oma kaubale õiget hinda. -Monopolistlik konkurents -> Ettevõtted pakuvad sarnaseid, kui mitte identseid tooteid. On palju väikeseid firmasid. (jogurt, leib, kohuke, saiake, jäätis) -Oligopol -> Kirjeldab turgu, kus valitsevad üksikud suurfirmad. Turul on vähe tegijaid, aga need kes on, omavad suurema osa turust. Turule pääs on kallis. Kasutatakse taganttõkkeid, mis teeb turule juurdepääsu keerukaks ja kulukaks. Hinnad kooskõlastatakse ->(bensiin)

Majandus

docx

Majanduse alused põhjalik konspekt

- Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. - Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemaleTuru ülejääk - Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 eurot oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga. - See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. - Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist. - Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma - Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad. Kokkuvõtteks – Turul toimub kaupade ja teenuste vahetamine ning hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele – Nõudlus on seos toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta

Majandus

Rohkem sarnaseid