TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppekeskus Felix Laig DURALUMIINIUMI TERMOTÖÖTLUS Kodutöö 3 Õppejõud: lektor Aleksander Lill Tallinn 2017 Sisukord Duralumiiniumsulamid.................................................................................................... 3 Alumiiniumsulamite termotöötlus................................................................................... 3 AlCu4Mg keemiline koostis ja omadused.........................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 7 Duralumiiniumsulamid Duralumiiniumsulamid on deformeeritavaist alumiiniumsulamitest tuntud oma kerguse ja tugevuse poolest, mistõttu neid kasutatakse palju lennukitööstuses. Sulami tugevusomadused saavutatakse peamise...
Maa. Kuu on Päikesest oluliselt erinev taevakeha, koosnedes tulikuuma gaasi asemel tahketest kivimitest. Kuu särab taevas vaid sellepärast, et ta peegeldab Päikese valgust. Kuu on Maa ainus looduslik kaaslane, tehes täistiiru ümber meie planeedi umbes nelja nädalaga. Nagu kõik on märganud, paistab Kuu selle aja jooksul väga erinevalt ja pole teatava aja vahemikul üldse näha. Kuu erinevaid faase nimetatakse noorkuuks, täiskuuks ja vanakuuks. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu on alati pööratud Maa poole ühe ja sama küljega, seejuures vastaskülg jääb nähtamatuks. Vastavalt Päikese, Maa ja Kuu vastastikusele asendile näeme selle aja jooksul Kuu Päikese poolt valgustatud pinnast kas suuremat või väiksemat osa, mis tähendab, et Kuu muudab taevas oma kuju. Need faasid 6 märgivad üht looduse suurt rütmi. Kuul puudub märkimisväärne atmosfäär, kuna ta
Teleskoop, mille ta kiirustades tegi, oli parim, mis tolleks ajaks üldse tehtud; see andis ümberpööratud kujutise asemel õigetpidi kujutise. Galilei oli erakordselt osavate kätega, ta lihvis ise läätsesid ja tema teleskoobid olid oma aja parimad. Teadaolevalt oli Galilei esimene, kes pööras teleskoobi taevasse ja hakkas vaatlusi tegema, muuhulgas avastas ta Jupiteri kaaslased, Linnutee koosnemise tähtedest, Veenuse faasid (analoogilised Kuu faasidega) ning Kuu pinna ebatasasused. Kuu mägede kõrguseks hindas ta neli kilomeetrit. Need avastused avaldas ta raamatus "Täheteataja" ("Siderius nuncius", 1610). Raamat suurendas Galilei kuulsust veelgi kuid tekitas ka palju vaenlasi: Kuu ebatasasused ei sobinud ettekujutusega taevase aine täiuslikkusest; Jupiteri kaaslased tõestasid, et universumis on liikumisi, mille keskpunktis ei ole Maa, ja Veenuse faasid näitasid, et see taevakeha liigub ümber Päikese.
Vask ja vasesulamid Vask Vask on ks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tnapeval on palju vga kasulikke vasesulameid, kuid metalli krgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Philised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (prometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja lisandeina rauda, vvlit, hapnikku jt. Toorvask rafineeritakse elektroltiliselt, mille tulemusena saadakse puhas elektroltiline vask e. katoodvask vasesisaldusega 99,2...99,7%. Lmutatud vase elektrijuhtivus (1/) temperatuuril 20 °C on 58 mm2/m, mis on vetud elektrijuhtivuse standardvrtuseks ja vrdub 100%-ga IACS jrgi (International Annealed Copper Standard). Puhta va...
Parima lavastuse auhind Eesti Teatriliit seab alates 2009. aastast sisse aasta parima lavastuse auhinna. Auhind määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut. · «Ruja». Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts, koori kontsertmeister Marika Mägi, Tartu Noortekoori kontsertmeistrid Kadri Leppoja, Riho Leppoja. Teater Vanemuine. Lavastaja auhind · Lembit Peterson «Maarja kuulutamine» ja «Linn». (Theatrum). Naisnäitleja auhind · Maria Peterson ja Laura Peterson partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind · Marius Peterson Sergei Ba...
pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s, teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Välisilme, pinnaehitus, atmosfäär Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit
kokku Maaga.Kokkupõrke tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustuski Kuu. Kuu ajalugu Roomlased panid Kuule nimeks Luna, kreeklased Selene jaArtemis, ning tal on palju teisi nimesid erinevates mütoloogiates Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal Esimesena maandusid kuule Neil Armstrong ja Edwin Aldrin 20. juulil 1969. Kuu faasid Kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu Poolkuu (esimene veerand) Kasvav kuu Täiskuu Kahanev kuu Poolkuu (viimane veerand) Vanakuu. Kuu pind Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike, astronoomid kutsuvad neid meredeks. Heledaid alasid seevastu nim. Mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuul ei leidu. Kui mikroskoobiga vaadata on Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja tema kuulsaid kraatreid.
Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s, teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. 2. Välisilme Kuu pinnavorme näeme me palja silmaga, teleskoop toob neid nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede meteoriidikraatrite rohkus. Läbi teleskoobi näeme me veel mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. 3. Atmosfäär Kuul pole atmosfääri. Kuid mõned tõendusmaterjalid Tsementinuilt vihjavad sellele, et Kuu
4. Kirjelda kolmefaasilist voolu ja tema kasutust. Kolmefaasiliseks vooluks on tööstusvool. enamus el. energiast toodetakse kolmefaasilise vahelduvvooluna. Süsteemi eelised: energia saab kuue juhtme asemel ülekanda nelja juhtmega, 3-faasilised voolud võimaldavad luua pööravaid ja kulgevaid magnetvälju, 3-faasilised mootorid /trafod on kõige odavamad ja töökindlamad Tarbijate ühendamine 3-faaslise võrku a) tähtühendus- kui kõik faasid on võrdsed ja sama liiki tarbijatega koormatud, siis neutraalis voolu pole, aga ebasümmeetriliselt tekib neutraalis vool. b) kolmnurkühendus- kasutatakse harva. 5. Takistused vahelduvvooluahelas. 1) Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks. NT. juhtmed, soojendusseadmed, hõõglambid on aktiivakistid. 2) induktiivtakistus xl- seda omavad poolid, mähised vähesel määral ka sirgjuhtmed.
vaheldumine puudub, pinnavormilt sarnane Maaga, tuhandeid vulkaane, atmosfääri koostises domineerib CO2, vedel vesi ja magnetväli puudub, pöörleb vastassuunas, kaaslased puuduvad 3. Maa-pöörlemine kiirem kui kahel eelmisel, 71% ulatuses kaetud soolase veega, litosffär jaotunud laamadeks, omab magnetvälja, aastaajad, keskmine temp 15C, Kuu on Maa ainus kaaslane: Maale lähim taevakeha, faasid, iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus, puudub atmosfäär, Maa poole pööratud kogu aeg ühe küljega, magnetväli puudub 4. Marss-kõige rohkem uuritud planeet, esinevad aastaajad ja kliimavöötmed, 2 kaaslast, polaarmütsid poolustel, punakas kivikõrb, Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kuivanud jõesängid, Phobos ja Deimos: juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, korrapäratu kujuga kaljurahnud,
välispind in sisepinna suhtes positiivselt laetud). Erinevatel kudedel erinev (-40 kuni -100 mV). See on põhjustatud katioonide (Na+; Ka+) ja anioonide (põhiliselt Cl-) ebavõdsest jaotumisest ekstra- ja intertsellulaarvedelikus. K+ Na+ Cl- Konsentratsioon raku sees 155 mmol/l 12 mmol/l 4 mmol/l Konsentratsioon rakuvälises 4 mmol/l 145 mmol/l 120 mmol/l aines 25. Aktsioonipotentsiaali faasid ja nende tekkemehhanism? 1) Depolarisatsioonifaas väga kiire esialgne muutus närvikoes (kestus u 0,5 ms). Selle järel väheneb membraani läbilaskvus Na+ ja suureneb K+ suhtes. 2) Repolarisatsioonifaas puhkeoleku taastumine. Sellel eristatakse hüperpolariseeruvat ja depolariseeruvat järelpotentsiaali, millele järgneb potentsiaali jõudmine puhkeoleku tasemele, st repolarisatsioonifaasi lõpuks on rakumembraan taas polariseeritud ja valmis uusi aktsioonipotsentsiaale genereerima. 26
keskmes. Samuti oli väga oluline samm pikksilma leiutamine, mis andis uuringutele suuremad võimalused. 3 Olulisi tegelasi ja nende avastusi astronoomia ajaloost 1543. aastal esitas Mikolaj Kopernik heliotsentrilist maailmasüsteemi. 1572. aastal vaatles Tycho Brahe nähtust, mis osutus supernoovaks. 1610. aastal avastas Galileo Galilei, Jupiteri neli suuremat kaaslast ja Veenuse faasid. 1781. aastal avastas Wilhelm Herschel uue planeedi, millele pandi nimeks Uraan. 1801. aastal avastas Giuseppe Piazzi esimese asteroidi. Samal aastal avastas Wilhelm Herschel astrofüüsikale olulised spektroskoopia abil infrapunakiirguse. 17. sajandi esimestel kümnenditel avastas Christiaan Huygens Saturni rõngaste tegeliku loomuse ning astronoom Edmond Halley avastas komeedi, mis hiljem nimetati tema järgi Halley komeediks.
trajektoori. Aja mõõtmine Aeg on sündmuste kestus või sündmuste järgnevus. Aega on juba iidsetest aegadest peale mõõdetud looduse rütmide järgi. Päike tõuseb ja loojub. Aastaajad vahelduvad. Maa teeb tiire ümber päikese või täispöörde ümber oma telje. Aja mõõteriist on kell. Aega mõõdetakse rütmiliste, täpselt korduvate liikumiste abil. Tehnikaeelsel ajastul on looduslike tsüklite (öö ja päeva vaheldumine, Kuu faasid, aastaaegade vaheldumine) põhjal kujunenud ajaühikud ööpäev, kuu, ja aasta. Kui võeti kasutusele kellad ja hakati tegema süstemaatilisi astronoomilisi vaatlusi, hakati ööpäeva jagama tundideks, minutiteks ja sekunditeks. Kiirus Kitsamas mõttes mõeldakse kiiruse all liikumiskiirust -- füüsikalist suurust, mis näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. Keha kiiruse leidmiseks tuleb keha poolt läbitud teepikkus jagada selle tee läbimiseks
- nihelemine - loidus, unisus II staadium peavalu - tähelepanu langus, kasvab tehtavate vigade arv - isu halvenemine - pidurdusprotsess ületab erutusprotsessi III staadium kõik eelmised nähud süvendatult - rahutu uni - sage ärkamine VAIMNE VÄSIMUS. Vaimne väsimus kujuneb 5-7 tundi pärast töö algust. Sõltub see erinevatel inimestel töö intensiivsusest ja närvisüsteemist. Erinevad väsimuse faasid: I - väsimus, mille saabumisel võib üht liiki töö asendada teise tööga ( näiteks vaimse töö asendada lihastööga ) II - vaimset tööd võid suuta küll jätkata, kuid ainult väljakujunenud stereotüübi alusel s.t. ilma sügavamalt mõtlemata või ilma loomingulise momendita III - kaasneb pingetunne, mis kandub üle ka lihaskonnale ! Vaimset tööd tehakse ainult tahtepingutuse korral ja selle efektiivsus on väike.
Uraan üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem, läbimõõt 51 200 km, pöörlemistelg asub peaaegu orbiidi tasandis. Neptuun tihedus 1600 kg/m3,Neptuunil on 8 kaaslast. Planeeti ümbritseb 4 nõrka ebakorrapärast rõngast. 12. Kuu faaside tekkimine ja nimetused. Mis on sünoodiline ja tähekuu, nende ajaline kestvus? Noorkuu kuu loomine, ei ole nähtav. Esimene veerand nähtav parem pool. Täiskuu näha terve kuu. Viimane veerand nähtav kuu vasak pool. Kuu faasid tekivad Päikese, Kuu ja Maa vastastikusest asendist. Tähekuu ehk sideeriline kuu Kuu liikumine ümber Maa tähtede suhtes u 27,3 ööpäeva. Sünoodiline kuu kahe teineteisele järgneva kuu faasi ajavahemik. U 29,5 ööpäeva. 13. Päikese ja kuuvarjutuste tekkimine? 14. Planeetide liigitus kahe omaduse põhjal? 1. asendi järgi Maa orbiidi suhtes: a) siseplaneedid-veenus ja merkuur b) välisplaneedid-marss, jupiter, saturn, uraan,neptuun. 2
Maohappe tootmine toimub parietaalrakus. Rakud paiknevad enamjaolt maopõhimiku (funduse) piirkonnas. Sellel on kolme eri tüüpi retseptoreid. 1) M3 atsetüülkoliini suhtes tundlik. 2) H2-histamiinitundlik. Histamiin vabaneb parietaalrakkude kõrval olevatest ECL rakkudest. Histamiin reguleerib happe teket 3) CCK-B koletsüstokiniin, tema on tundlik niivõrd... vaid sellel on gastriin, mida toodetakse mao antrumi ehk lõpposa limaskesta G rakkudes. Maohappe regulatsiooni faasid: 1) Ajufaas stiimuliteks toidu lõhn, maitse, toiudu nägemine, toidule mõtlemine stiimul tekib uitnärvi tuumades. Erutus antakse uitnärvi kiudude kaudu parietaalrakkudele, mis hakkavad hapet produtseerima. (Histamiini vabastab gastriin) uitnärvi ärritus stimuleerib mao antrumi piirkonna G rakke, sealt vabaneb gastriin, mis vere kaudu jõuab parietaalrakule ja stimuleerib happe vabanemist. Gastriin vabastab ka histamiini.
lahustuvuse korral, esineb eutektmuutus. Faasidiagramm komponentide piiramatu lahustuvuse korral. Tuleb teada faasidiargammi kujusid ja faasidiagrammil olevate tähistuste tähendusi. 6. Rauasüsiniksulamid. Terased. Malmid. Põhilised tehnomaterjalid valmistatakse rauasulamitest. Suurem osa rauasulameist on süsinikku sisaldavad sulamid- rauasüsiniksulamid: Süsinikusisaldus kuni 2,14%- terased Süsinikusisaldus üle 2,14%- malmid 7. Faasid rauasüsinikusulamites: feriit, tsementiit, austeniit. Nende olemused ja omadused. 8.Struktuurivormid rauasüsinikusulamites: lebeburiit, perliit. Nende olemused ja omadused. 9. Terase tavalisandid, juhulisandid, põhilised legeerivad elemendid Terase juhulisandid: lammastik (N), hapnik (O), vesinik (H) 10. Süsiniku mõju teraste mehaanilistele omadustele. C-sisaldusest ja Fe-Fe3C faasidiagrammist lähtudes liigitatakse terased: - alaeutektoidsed C<0,8%, struktuur F+P
Second level M ar ss Third level J u p i t er Fourth level Fifth level S at u r n U r aan N ep t u u n MERKUUR Päikesele kõige lähim planeet. Kõige väiksem planeet päikesesüsteemis. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuuril on faasid nagu ka kuul. Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga. Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust,heeliumist,kaaliumist,naatriumist,hapnikust,süsinikd ioksiidist,neoonist ja argoonist Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C Pinnastruktuuri sarnasuse tõttu arvatakse, et Merkuuri koore tihedus on umbes sama mis Kuu omal.
enesekontrolli mehhanismile. Tsiviliseerumisprotsess seisnebki ennekõike sotsiaalse sunduse muutumises isiklikuks sunduseks. ühiskonna normaalne tasakaalsuseisund- sotsiaalne muutumine on vaid üleminekuperiood kahe muutumiseta normaalolukorra vahel Sildid: ühiskonna protsessid, aadel ja kodanlus, kuningamehhanismid, sotsiaalsete gruppide vastastikune sõltuvus, universaalsed kategooriad ja formatsioonid, kodanluse faasid: koloniseerumisfaas, indiviid ja ühiskond- samade inimeste erinevad aspektid, Eeldatakse, et ,,süsteemi" sees valitseb inimeste vahel suur sarnasus; sest integratsionn põhineb inimeste sarnasel sotsialiseeritusel, nende väärtuste ja normide ühetaolisel kogu süsteemi ulatusel. Teisisõnu joonistub siin ilmsisks tuleva ,,sotsiaalse süsteemi" ettekujutuses välja kujutlus rahvusest kui kollektiivist.49 Tegelikkuses vastupidine: ettekujutus absoluutsest
1.Millega on määratud aine olekud ja olekumuutused? Sublimeerumine? 2. Kirjelda soojusliikumist. molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine, mida nimetataksesoojusliikumiseks. Sulamissoojus ja seos tahkumissoojusega? Tahkumisel eralduvat soojust on võrreldes sulamiseks kuluvaga raskem märgata. Amorfne aine? on olemas hulk amorfseid aineid, mis muutuvad vedelikuks teatud temperatuurivahemikus ja ka nende tahkumine ei sarnane sugugi vee jäätumisega. pigi, vaha, termoplastilised polümeerid ja klaas. 3.Gaas ja vedelik. Kirjelda aine ehituse seisukohalt. Aurumine ja keemine. 4. Kirjelda ideaalgaasi mudelit. Olekuvõrrand pV=nRT Millal on jagatis pV/nRT = 1? 5.Reaalgaas, mida tuleb arvesse võtta? Reaalsed gaasid võivad seega erineda ideaalgaasi mudelist kahel põhjusel: A) Rõhk. Molekulaarjõud mida ideaalgaasi mudelis ei arvestata, sest molekulid on üksteisest kaugel, hakkavad kõrgemal rõhul ja madalama...
muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: mullagenees - mullaareng; muldade klassifitseerimine; mullabioloogia; mullamineroloogia - murenemine; mullageograafia - paiknemine. Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada); metsa; maaparanduslik; mullakaitse. 3. Mulla faasid (osatähtsus). Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%); õhk 25%; vesi 25%. 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. 4. Tähtsamad ühendid maakoores. 4 vöödet: 20-80 km - SiAl vööde lisax veel (O,Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H); ca 900 km - SiMa vööde; vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puudu); maatuum. 5. Mis on kivim? Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha
V) Võrreldes puhta vasega on vase-nikkli sulami tõmbetugevus palju suurem, plastsus halvem, kõvadus suurem, valatavus halvem, survetöödeldavus parem ja lõiketöödeldavus parem. Cu-Ni suhteline survetöödelvaduv on halb. Ühefaasilised sulamid on hästi survetöödeldavad. Suhteline lõiketöödeldavus on ka halb kuna struktuuris on kõvad faasid. 8) Millised on Cu-Ni-sulami elektri- ja soojusjuhtivus võrreldes Cu ja Ni omadega? V) Vase nikkli sulam ei ole nii hea elektrijuhtuvus kui vask või nikkel üksinda aga soojusjuhtuvus on parem. Lihv 4: 9) Millise struktuuriga on tegemist: kas karkassstruktuuriga (karbiidkarkass on pidev) või maatriksstruktuuriga (metalne põhimass on pidev, milles paiknevad karbiidiosakesed)?
Kergejõustik PK I 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? Sammusageduse ja –pikkuse korrutisega. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel – Lähteasend, reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine • Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult. • Hoojala reis tõuseb kiiresti horisontaalse tasapinna suunas. 2) Lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas) Hoojala põlv liigub ette-üles (et kindlustada edasiliikumine ja suurendada sammupikkust).
selles, et horisondi läheduse tõttu peab valgus läbima pika teekonna läbi Maa atmosfääri ning moondub turbulentsi ning valguse murdumise ja neeldumise tõttu. Enne päikesetõusu või pärast päikeseloojangut paistab Merkuur nii madalal, et tema kiirgus peab läbima 10 korda paksema Maa atmosfääri kihi kui juhul, kui ta paistaks otse pea kohal. Hubble'i kosmoseteleskoobiga ei lubata Merkuuri üldse vaadelda, et vältida teleskoobi kahjustumist päikesevalguse toimel. Merkuuril on faasid nagu Kuul (vaata Kuu faasid). Alumises konjunktsioonis paistab ta õhukese sirbina. Ülemises konjunktsioonis oleks nähtav kogu pind. Kummaski faasis tõuseb ja loojub ta aga koos Päikesega, mistõttu teda Maalt vaadelda ei saa. Esimeses ja viimases veerandis on Merkuur suurimal näilisel kaugusel Päikesest vastavalt ida ja lääne pool ning tema pind on poolvalgustatud. Suurim näiline kaugus Päikesest (eemaldumus) on 18,5° (periheelis) kuni 28,3° (afeelis)
Terve lapse hingamiskahin on vesikulaarne. Bronhiaalne hingamishahin on kuulatletav rinnaku piirkonnas nii sisse- kui ka väljahingamise faasis meenutages täheühendit „gh”. Pueriilne vesikulaarne hingamiskahin esineb noorukitel, üle kopsude on kuuldav tugevnenud ekspiirium (Tukiainen 2005). Kõrvalkahinate, räginate esinemine hingamisel viitab patoloogiale. Hingamisfaaside vahekord peab olema tasakaalus, st sisse- ja väljahingamine on võrdse kestusega faasid. Patoloogia Vesikulaarse hingamiskahina nõrgenemine (nt põletiku stenoosi või võõrkeha korral). Vesikulaarse hingamiskahina tugevnemine (nt sügav kiire hingamine või kõhnunud patsient). Bronhiaalsed räginad võivad olla kuivad või märjad. Märgade bronhiaalsete räginate korral on kuulda, kuidas õhk tõmmatakse läbi vedeliku/eksudaadi, mullide lõhkemisel vedeliku pinnal on kuuldavad räginad.
täielik(Päike kadunud) ja rõngakujuline päikesevarjutus(kuu ei suuda kogu päikest ära varjata). Päikesevarjutused moodustavad tsükli, mida nimetatakse saaroseks. Selle abil on võimalik päikesevarjutusi ennustada. Saarost tunti ja päikesevarjutusi suudeti ennustada juba vanaajal. 5.Kuuvarjutused: Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. 6.Kuu iseloomustus · Maale lähim taevakeha · Kuu faasid ( kuu loomine kuud ei ole näha, noorkuu, poolkuu, kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, poolkuu, vanakuu) · Läbimõõt u 3500 km · Mass on Maa massist 81 korda väiksem · Raskusjõud on Kuu pinnal 6 korda väiksem kui Maa pinnal · Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, heledaid mandriteks · Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega · ,,Igavese päikese tipp" piirkond , kus Päike kunagi ei looju 7.Maa
2.Seejärel tuleb vaikse masenduse faas. Laps on olukorraga näiliselt leppinud, kuid ei tunne lasteaia käimisest mingit rõõmu. Huvi puudub, ta tegutseb automaatselt ja käsu korras. Kodus püüab lasteaeda unustada. 3. Lõpuks jõuab kätte kohanemine. Laps mõistab, et suhted vanematega ei katke ning lasteaeda minek ei tähenda seda, et talle on leitud uus kodu ja uued vanemad. Ta hakkab aktiivselt mängima ning tunneb paljudest tegevustest rõõmu. Sageli ta tahab lasteaeda minna. Need faasid võivad olla eri pikkusega, mõni laps kohaneb paari päevaga, teisel kulub pool aastat või kauemgi. Teatud määral sõltub see lapse isiksusest ning mõneti ka sellest, kui sõbralik ja avatud on lasteaia personal. Ent need on siiski kõrvalised tegurid- suuremalt jaolt määrab kohanemise pikkuse siiski ema- lapse suhe, mis kujuneb välja esimese eluaasta jooksul. Seega lasteaeda minnes on juga hilja midagi muuta. Nüüd saab
algsed koed ja kehakuju moodustuvad varajases arengus, mille kujundab erinevate geenide avaldumine ja rakkude omavahelised kontaktid suur osa loomariigist jagab samasugust arengulist mustrit, selles väljendub arenguliste protsesside regulatsioon sarnaste molekulaarsete ja rakuliste mehhanismide kaudu RAKUTSÜKKEL Raku jagunemise käigus üks rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Eukarüootsetel rakkudel on oma rakutsükkel, mis määrab raku kasvu ja jagunemise faasid. Raku jagunemist kontrollitakse kontrollpunktidega. Rakud võivad väljuda rakutsüklist ja diferentseeruda spetsiaalseid funktsioone täitvateks rakkudeks. Rakkudel esineb programmeeritud raku surm, vajalik arengu käigus kudede morfoloogia tekkeks. Peamised makromolekulid on nukleiinhapped ja valgud. DNA on elu alus. Matriitssüntees- geneetilise informatsiooni edasi kandmine. Molekulaar-bioloogia klassikaline seisukohta: DNA -˃ DNA ehk DNA taastoodab ennast (replikatsioon)
Esiteks: divergentne mõtlemine, mille põhitunnuseks on voolavus, paindlikkus ja originaalsus, on loomingulist komponenti sisaldavate ülesannete lahendamise üheks tingimuseks. Teiseks: loovuse areng võib sõltuda divergentse mõtlemise võime omandamisest. Samas tekitab ameerika teadlase käsitlus ka rea küsimusi, millest üks olulisemaid puudutab eksperimentaalsetes tingimustes avalduva mõtlemistüübi suhet reaalse loominguga konkreetses kultuurikontekstis. PROJEKTI FAASID 1 VAIMUSTUS 2 KAINENEMINE 3 PAANIKA 4 SÜÜDLASTE JÄLITAMINE 5 SÜÜTUTE KARISTAMINE 6 EEMALOLIJATE AUTASUSTAMINE Mõtlemisviisid A)ANALÜÜTILINE Kriitiline -Faktiline -Tehniline -Loogiline -Analüütiline Kvantitatiivne B)JÄRJESTIKULINE Struktrueeritud Konservatiivne Organiseeritud -Detailiseeritud Järjestikuline Planeeritud C) INIMESEKESKNE Inimesekeskne Emotsionaalne -Tunnetuslik Tundeline Hingeline Usklik D)Kujutlev -Kujutlev -Terviklik
mitoosile) Sarnaselt mitoosiga toimub ka enne meioosi DNA Meioosi teel moodustuvad sugurakud kahekordistumine. Seega on rakkudel vaja kaks korda ja eosed. jaguneda, et lõpuks jõuda poole väiksemakromosoomide arvuni ehk kõik faasid toimuvad kaks korda. KROMOSOOMIDE RISTSIIRE Meioosi I profaasis toimuv protsess, kus paarilised kromosoomid lähenevad üksteisele, ühinevad ja taas lahku minnes võivad vahetada osasid. See protsess tagab päriliku muutlikkuse ehk järglaste erinevuse vanematest ehk organismid oleksid erinevad ja suudaksid kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega. Vaata õpik lk 45, mis juhtub kui
Klienditeenindust tarneahelas võib käsitleda kui lõimitud tegevusi nii ettevõtte sees kui ka ettevõtete vahel. Kliendid jagunevad: Ärikliendid Esindavad ettevõtte ärikeskkonda ja töötavad selle nimel, et lõpptarbija soovid saaksid rahuldatud Lõppkliendid Tarbijad, kes on füüsilised isikud või ettevõtted, kes tarbivad erinevaid tooteid ja teenuseid VT : JOONIS Tellimustsükkel Tellimustsükkel algab ja lõpeb kliendi juures. Tavapärase tellimustsükli faasid: Tellimuse kavandamine ja koostamine Tellimuse edastamine Tellimuse töötlemine/käsitlemine Tellimuse käsitsemine tootmises ja/või laos Tellimuse tarnimine Elektrooniline andmevahetus (EDI electronical data interchange) ) tellimus lähetatakse kliendi arvutist tarnija arvutisse – lihtsustab ja kiirendab oluliselt tellimuste edastamist. Tellimuse töötlemine koosneb järgmistest toimingutest: Kontrollitakse , kas tellimuse sisu on täpne ja täielik
Vali üks: a. 0 % b. 25 % c. 50 % d. 75 % e. 100 % Question 15 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Mis on malm? Vali üks: 1. Süsiniku tardlahus rauas 2. Raua ja süsiniku keemiline ühend 3. Raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alla 2.14%) 4. Raua ja süsiniku sulam (süsinikusisaldus üle 2.14 %) 5. Raua ajalooline nimetus Question 16 Partially correct Mark 0,50 out of 2,00 Question text Millised faasid kuuluvad valgemalmi struktuuri toatemperatuuril? Vali üks või enam: 1. austeniit 2. perliit 3. grafiit 4. tsementiit 5. ledeburiit 6. ferriit Question 17 Partially correct Mark 1,33 out of 2,00 Question text Millised on hallmalmi struktuuriosad? Vali üks või enam: 1. grafiit 2. austeniit 3. tsementiit 4. ledeburiit 5. perliit 6. ferriit Question 18 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text
lahutuskolonni, ainult ca 1/20 osa proovist sisestatakse kolonni. Solvendi piik on suhteliselt väike ja ei sega kromatogrammi interpreteerimist. Kasutatakse suurte kontside puhul. Splitless (jagamiseta) - proov aurustub kuumutatud sisestuskambris ja kogu proov viiakse kandegaasi poolt lahutuskolonni; proov viibib aurutis rohkem aega; kromatogrammil ilmub suur solvendi piik. Kasutatakse väga väikeste kontside puhul. 20. Lahutuskolonnid GK-s ja statsionaarsed faasid Täidiskolonn - täidetud adsorbendiga või inertse tahke kandjaga, mis on kaetud vedelfaasiga. Suurem mahutuvus; madal lahutuvus; madalam tundlikkus; pikem analüüsi aeg; preparatiivne rakendus. Kapillaarkolonn - tahke või vedel statsionaarne faas õhukese kihina on kantud kapillaari siseseinale. Väiksem mahutuvus; kõrgem lahutuvus; kõrge tundlikkus; lühem analüüsi aeg; Analüütiline rakendus. Statsionaarses faasis ?? 21. Isotermiline ja gradientkuumutamine GK-s
FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine
Adhesioon on töö faasidevahelise pinna katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna moodustamiseks. Piirpind kaob. Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (Wa). Seda mõõdetakse samades ühikutes kui pindpinevust (m2 J). Viies (t) ja (v) kokku, tekib faasidevaheline pindpinevus tv.Faasidevaheline pindpinevus muutub võrdseks nulliga, kui kaob faasidevaheline piirpind. See toimub, kui faasid lahustuvad teineteises täielikult. Eristatakse adhesiooni kahe vedeliku, vedeliku ja tahke aine ning kahe tahke aine vahel. 23. Kohesioonitöö ja aurustumissoojus. Dupre võrrandi tuletamine. Nii aine aurustumisel kui ka kohesioonitöö ületamisel (katkepindade tekitamisel) lõhutakse molekulidevahelised seosed. Kohesioonitöö on määratud aurustumise entalpiaga ( Haur) : Haur = Gaur + TSaur Gaur - Gibbsi energia aurustumisel Saur - entroopia muut aurustumisel
lahti(tekivad tuumakesed) * tsütoplasma jaguneb kaheks * kaks emarakuga täiesti sarnast tütarrakku eemalduvad teineteisest MITOOS KINDLUSTAB KOGU PÄRILIKU INFO EDASIANDMISE EMARAKULT TÜTARRAKULE! Mitoosi on tähtis organismi kasvuks, surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks 10. MEIOOS On suguraakude paljunemisel toimuv omapärane mitoos, mille tulemusel tekivad küpsed haploidse kromosoomide arvuga sugurakud. Meioosi käigus toimub 2 küpsemisjagunemist, mille faasid on: profaas I, metafaas I, anafaas I, telofaas I, interkinees, profaas II, metafaas II, anafaas II, telofaas II.Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda, meioosis toimub kaks järjestikust jagunemist: 1)Profaas I *tuuma membraanid lagundatakse *kromosoomid keerduvad kokku *tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid * toimub kromosoomide rsitsiire,
planeetide liikumisega. Galilei mõistis eksperimenteerimise tähtsust ning oli seisukohal, et füüsiline maailm on kõige paremini mõistetav matemaatika kaudu. Tema karjääri pöördepunktiks sai riistapuu(teleskoop), mis suurendas 20 korda. Teleskoobist oli ta kuulnud Hollandist ja valmistas selle ka endale. Oma teleskoobiga avastas ta Jupiteri neli kuud ja väitis nende faaside põhjal, et nad tiirlevad ümber planeedi. Ta uuris Saturni rõngaid ja avastas, et Veenusel on samasugused faasid nagu kuul, mis näitab, et ka too planeet liigub ümber Päikese. Need avastused kinnitasid M. Koperniku teooriat- maailma keskmes ei ole mitte Maa, vaid Päike. Avaldas Koperniku teooriale toetudes teose ,,Dialoogid", milles väljamõeldud tegelaste suu läbi võeti kokku kõik tähtsamad mõtteavaldused universumi olemuse kohta. Sellega seoses tekkis ka temal probleeme kirikuga. Arstiteadus
Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuu ajal paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Maale valgustatuna paistev piirkond Kuul vähenema ning Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele hakkab jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanaks kuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Mõõtmed: Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. "Mered"" ja "mandrid
anafaas ja telofaas · Organellide arv suureneb · Mitoosi tulemusena saadakse 2 · Varutakse makroergilisi diploidset rakku ühendeid · Mitoosi teel paljunevad · Toimub DNA repli-katsioon keharakud · Tsentrioolid kahestuvad Rakutsükkel Interfaas Mitoos MITOOSI FAASID PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS PROFAAS Ettevalmistav faas Algab kääviniidistiku kujunemine Tsentrioolid liiguvad poolustele Kromosoomid Tuum suureneb keerduvad kokku, Tuumakesed muutuvad nähtavaks kaovad Tuumamembraanid lõhustuvad METAFAAS Rändamisfaas
METALLIDE TERMOTÖÖTLUS Metallide termiline töötlemine on metalliõpetuse osa, kus uuritatakse metallide omadusi, mis on saadud sõltuvalt kuumutuse või jahutuse kiirusest. Sõna kitsamas mõttes metallide termotöötluseks võib nimetada metalliõpetuse osa, kus vaadeldakse faasimuutused mittetasakaaluolekus (metastabiilses olekus), so. tingimustes, kus aatomite difusioon ei jõua tasakaalustada sulami faasid kiire jahutuse tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist. Peale termotöötlust kasutatakse metallide termokeemilist ja termomehaanilist töötlemist. Esimene neist näeb ette metalli kuumutamine vastavates keemilistes keskkondades eesmärgiga muuta pinna koostist ja omadust. Teine on metalli deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõju selle omadustele. Edaspidi seletan teile termotöötluse olulisemaid mooduseid.
Ontogenees organismi individuaalne areng. Ovogenees munarakkude areng naistel. Spermatogenees spermide areng mehel, pidev protsess. Folliikul asub munasarjas, folliikulis valmib munarakk, toodab naissuguhormoone. Kollakeha toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, ei lase emaka limaskestal irduda. Sügoot viljastatud munarakk. 9. Kromosoomi ehitusse kuulub DNA, tähtsus: kannavad pärilikku informatsiooni organismis edasi. 10. Mitoosi faasid - profaas (moodustub kääviniidistik, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lagunevad), metafaas (kromosoomid liiguvad raku keskossa, moodustub ekvatoriaaltasand), anafaas (kromatiidid liiguvad ekvatoriaaltasandilt poolustele), telofaas (kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraan, tekivad tuumakesed, tekib kaks tütarrakku). 11. Kahekordistub kromosoomide arv mitootilise jagunemise käigus. 12. Mitoosi tähtsus on toota keharakke. 13
Laseseade kiirgab välja lasersignaali, osa signaalist hajub, osa peegeldub vaadeldavast objektist tagasi. Signaali edasi-tagasi liikumise aja järgi määratakse objekti kaugus. PS - Akronüüm iseloomustab skaneerimisseadme kauguse määramise tööpõhimõtet – faaside baasil või ka faasinihke baasil. Laserseade kiirgab välja lasersignaali, osa signaalist hajub, osa peegeldub vaadeldavast objektist tagasi. Välja saadetud ja seadmesse tagasi saabunud signaalide faasid ei lange kokku, tekib faaside vahe (-nihe), mille abil määratakse objekti kaugus 2. Laser properties. kiirgab ühel kindlal lainepikkusel, erinevalt muudest valgustest, mis enamasti on laia spektriga; laseri tekitatud elektromagnetlaine on koherentne ehk kõik lained on samas faasis; kiirgusallika punkt on väga väike ja kiire kirkusaste on väga suur. 3. What is wavelength? Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima
· rakus toimub intensiivne · Karüokineesis eristatakse 4 aine- ja energiavahetus faasi: profaas, meta-faas, · Organellide arv suureneb anafaas ja telofaas · Varutakse makroergilisi · Mitoosi tulemusena saadakse ühendeid 2 diploidset rakku · Toimub DNA repli-katsioon · Mitoosi teel paljunevad · Tsentrioolid kahestuvad keharakud Rakutsükkel Interfaas Mitoos MITOOSI FAASID PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS PROFAAS Ettevalmistav faas Algab kääviniidistiku kujunemine Tsentrioolid liiguvad poolustele Kromosoomid Tuum suureneb keerduvad kokku, Tuumakesed muutuvad nähtavaks kaovad Tuumamembraanid lõhustuvad METAFAAS Rändamisfaas
AINE EHITUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Mida nimetatakse aine faasideks? Loetle vähemalt kolm aine faasi. V: Erinevaid aine olekuid nimetatakse aine faasideks. Aine faasid: tahke( jää), vedel(vesi), gaas(aur), plasma 2.Mis on faasisiire? Mis toimub aineosakestega faasisiirete korral? Nimeta faasisiirded V: faassiire- Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasi siirdes toimub aineosakeste omavahelises paigutuses muutus. Faasi siirded- tahe, vedel, gaasiline. 3. Milleks muutub faasisiirde käigus kehade siseenergia kuigi keha temperatuur jääb samaks (ei muutu)? V: muutuvad molekulide kineetilised ja potentsiaalsed energiad 4
a. · 1847.a. asus professori kohale Rudolf Buchheim, asutas omal kulul oma elukohas laboratooriumi · Tartu on eksperimentaalse farmakoloogia sünnikoht · 1867. asus farmakoloogia kateedri juhi kohale Professor Oswald Schmiedeberg · Populariseeris oma teadusliku tegevusega farmakoloogiat kui iseseisvat distsipliini · Isoleeris alkaloid muskariini (kärbseseenest) ja antagonistide uurimisega pani aluse vegetatiivse närvisüsteemi farmakoloogiale Kliinilised ravimi uuringu faasid: I faas - Ravimi esimene manustamine inimesele (terved vabatahtlikud) II faas -Ravimi kliinilise toime esimene hindamine III faas - Kogu ravi efekti täies mahus hindamine. IV faas peale müügiloa saamist Platseeboefekt on inimese enesetunde paranemine mittetoimiva aine sisse võtmisel, mis põhineb ootusel ja usul ravimi toimesse Sünergism ravimi(te) toime tugevnemine teise ravimi samaaegsel manustamisel. Antagonism - organismide (pms
· pinge hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus · voolutugevuse hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus · sagedus · periood Vektordiagrammid- Takistused vahelduvvooluringis: · Mahtuvuslik takistus · Induktiivtakistus · Reaktiivtakistus · Kogutakistus Võimsused vahelduvvooluringis: · Hetkvõimsus · Keskmine võimsus Kolmefaasiline vool- nurganihe on 120 kraadi, faasid A, B, C, neutraaljuhe ja maandusjuhe puuduvad, sest nende voolude summa võrdub nulliga. Kolmefaasilised sümmeetrilised tarbijad- tarviti on sümmeetriline kui tema kõik kolm faasi on täpselt ühesuguselt koormatud. Selleks et tarbijat muuta sümmeetriliseks üritab neutraaljuht muuta faaside takistusi võrdseks. Selleks ühendatakse tarbijaga kondensaator, et kompenseerida reaktiivtakistust. Kolmefaasilised mittesümmeetrilised tarbjad- Elektrimasin- masin, millega muudetakse mehaanilist
6. Vanadus Sünnituseelne surm Mõnedel juhtudel surm saabub enne inimese sündi. Tema surm võib olla põhjustatud iseeneseslikust abordist. Loote võib surra emakas ja ema juba teab sellest. Võib juhtuda niimoodi, et lapse surm saabub sünnituse protsessil. Väikelapseiga See on imikute äkksurm või surm ennem aasta. Kõige levinud väikelapseeas surma põhjuste nimekirja kuuluvad näiteks stress, talituslikud ja anatoomilised häired, arenguhäired ja arengu kriitilised faasid. 5 Lapseiga Surrekse harva, suremise põhjuseks sageli õnnetused. Kõige raskem on last enda surma vastu ette valmistada. Väike lootusetul haigelaps saab oma olukorrast aru ja oluline oleks temaga seda arutada. Arutama peaks seda ka tema õdede ja vendadega. Noorukiiga Kuigi murdeealine saab teoreetiliselt aru elu lõpplikusest on tal raske sellega leppida. Nii ennesetapmine, kui ka õnnetus on tihti surma põhjus noorukieas.
Kuni 3 mm nimimõõtmega korkkaliibreid tuleb tsementiitida 0,5 mm sügavuselt, ülejäähud kaliibrid tuleks tsementiitida 0,8...1,2 mm sügavuselt. Kaliibrite mittetööpinnad oksüdeeritakse. Kui korkkaliiber on suurem kui 3 mm või kui ta ei ole kroomitud, siis peaks nad olema karastatud kõvaduseni mitte alla 58 HRC. Mõõtepindade pinnakaredus võetakse 10% valmistustolerantsist, kuid mitte üle 0,2 µm kui toote tolerantsiaste on IT6......IT12 [Ibid.]. Mõõtepindade faasid võetakse pinnakaredusega Ra1,6, käepideme ava ja ülejäänud pinnad võetakse pinnakaredusega Ra2,5. Antud juhul on valmistustolerantsiks H = H1 = 4 µm 10% 4-st on 4* 0,1= 0,4 µm. Kuna 0,4 > 0,2, siis pean mõõtepindade pinnakareduseks võtma Ra0,2, kuna võlli tolerantsijärguks on IT7 ja ava tolerantsijärguks IT7.Materjaliks valisin kõrge süsinikusisaldusega kroomterase, kuna kuullaagriteras peab olema suure kõvadusega (62 HRC). 6.7 Järeldused
On seisundi indikaator Toob esile asjaolud, mis vajavad muutmist Konflikti põhitunnused: Ükski konflikt ei lahene iseenesest Iga lahendamata konflikt genereerib uusi konflikte Iga lahendamata konflikt kerkib ülesse uute konfliktide taustal 2.Konfliktide liigid Konflikte liigitatakse väga mitmel erineval alusel: 1. Horisontaalne ja vertikaalne konflikt 2. Vajadus- ja väärtuskonflikt 3. Huvide konflikt 4. Tunnetuse ja tunnete konfliktid 3.Konfliktide faasid: - kujunemine (midagi nagu on õhus, aga ehk läheb üle) - algus (keegi tõstatab probleemi) - aktiivne (arutelu osapoolte vahel) - lahenduse otsimine (kui aur on välja lastud, mis on võimalikud lahendused) - ümbervaatamine (kui keegi tunneb, et ei olnud lahendusega rahul) 4.Konflikti lahendamine Kõigepealt peame konfliktolukorrad elus ära tundma ja mõistma, et osa meie reaktsioone tüliolukorrale on automaatsed, kuid mitte alati kasulikud.
Põhjendus. Kuidas mõjub happe-leelisseisundile oksendamine? Kõhulahtisus? Neerutalitlus ja hingamine täiendavad füsioloogiliselt vere puhversüsteeme, mis aitavad tagada vere pH stabiilsust. Neerude abil eritatakse kehast happelised jääkained. Oksendamisega kaasneb pH tõusmine ehk alkaloos ja karbonaatpuhvri süsihappe ning bikarbonaadi suhe. Kõhulahtisusega kaasneb metaboolne atsidoos ehk happeline hälve, pH langeb 7.1-ni 9. Nimeta verejooksu peatumise põhilised faasid. Veresoonte ahenemine, trombotsüütide agregatsioon (avause katmine kokkukleepunud trombotsüütidega), fibriini teke, fibriini retraktsioon, fibrinolüüs. 10. Nimetage vähemalt 3 hüübimist takistavat ainet (antikogulanti). Milles seisneb nende hüübimist takistav toime? Na-tsitraat Pärdib hüübimist sidudes Ca Proteiin C inaktiveerib verefaktorid Va ja VIII a Hepariin pidurdab fibrinogeenist fibriini ja protrombiinist trombiini tekkimist 2. variant 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
