Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maa ja kuu (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Maa ja Kuu
Üldiselt
Kuu on Maa lähim taevakeha, ainuke looduslik
kaaslane
Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27
päeva ja 8 tundi
Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega,
kuna Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga,
mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa
Kuu iseloomustus
Orbiit 384,400 km Maast
Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem
kui Maa läbimõõt.
Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40.
Kuu mass 7,36 ×1022 kg.
Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3.
Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui
Maa pinnal.
Kuu tekkimine
On esitatud 3 hüpoteesi:
1 .Maa ja Kuu moodustusid korraga ühest ja samast gaasi-tolmu pilvest.
2. Maa pöörles kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski
Kuu.
3. Maa haaras temast liiga lähedalt möödalennanud juba "valmis" Kuu enda
ümber tiirlema.
Praegu loetakse kõige tõepärasemaks nn. hiiglasliku kokkupõrke teooriat.
Selle järgi põrkas üle 4,6 miljardi aasta tagasi umbes Marsi suurune keha
kokku Maaga.Kokkupõrke tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile
ümber Maa, kus sellest moodustuski Kuu.
Kuu ajalugu
Roomlased panid Kuule nimeks Luna, kreeklased
Selene jaArtemis, ning tal on palju teisi nimesid
erinevates mütoloogiates
Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2
1959. aastal
Esimesena maandusid kuule Neil Armstrong ja
Edwin Aldrin 20. juulil 1969.
Kuu faasid
Kuu loomine (kuud ei ole näha)
Noorkuu
Poolkuu (esimene veerand)
Kasvav kuu
Täiskuu
Kahanev kuu
Poolkuu (viimane veerand)
Vanakuu.
Kuu pind
Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike, astronoomid kutsuvad
neid meredeks.
Heledaid alasid seevastu nim. Mandriteks.
Vett ega mingit muud vedelikku Kuul ei leidu.
Kui mikroskoobiga vaadata on Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt:
näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja tema kuulsaid kraatreid.
Kuu pind on kaetud puudritaolise ainega, mida nim. Regoliidiks. See
meenutab märga liiva.
Suurem osa mandrite kivimitest on bretshadeks nimetatav keeruline
segu teistest kivimitest.
Mõned bretshad on iseäraliku keemilise koostisega ja neid kutsutake
KREEP-iks
Nimi tuleneb nendes tavalisest rohkem esinevate elementide kaaliumi,
haruldaste muldmetallide ja fosfori nimede esitähtedest.
Kuna Kuul pole atmosfääri, siis tema temperatuur keskpäeval
ekvaatoril tõuseb 110 kraadini ja ööse -180 kraadini.
Kuu siseehitus
Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid,
vulkanismi ega laamade liikumist.
Kuu koor on paksem kui Maa koor, ulatudes 70 kilomeetrist
nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel.
Vaatamata vedelast rauast tuumale ei ole Kuul üldist
magnetvälja.
Kuu sisehituse ebasümmeetria tõttu on nihutatud ka Kuu
raskuskese: geomeetrilise keskpunkti suhtes asub ta kolm
kilomeetrit Maa suunas ja üks kilomeeter vasakul (Maalt
vaadatuna).
Maa
Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu
Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies
Maa on ainuke planeet meie Päikesesüsteemis, mis ei ole saanud oma
nime kreeka mütoloogiast, vaid vanainglise ja germaani keelest.
Päikese süsteem ja seega ka Maa tekkis umbes 4, 6 miljardit aastat
tagasi.
Maa kaugus Päikesest: 150 miljonit kilomeetrit.
Maa iseloomustus
Maa läbimõõt ekvaatoril: 12 756 km.
Maa ümbermõõt: 40 000 kilomeetrit.
Maa pindala : ~510 miljonit ruutkilomeetrit
Vesi moodustub maast 70,8%
Maa kõrgeim tipp on Dzomolungma mäetipp Himaalajas.
Maal on üks kaaslane ­ Kuu.
Maa moodustus koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese
ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast.
Maapind ja sisemus
Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks
Koor varieerub paksusest, ta on ookeanide all õhem ning
kontinentide all paksem.
Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine tuum ja vahevöö kihid
on vedelad.
Tuuma põhikoostisaineks on raud, kuid on võimalik, et selles
esinevad ka mõningad kergemad elemendid.
Maa on ainuke planeet, kus vesi saab eksisteerida vedelas olekus
Maa pinnal.
Maad ümbriteb atmosfäär
Maa atmosfäär
See koosneb:
77% lämmastikust, 21% hapnikust, argoonist, süsinikdioksiidi
ja vee lisandist.
Minevikus koosnes Maa atmosfäär palju suuremast hulgast
süsinikdioksiidist, see on aga aja jooksul enamasti liitunud
karbonaatkivimiteks.
Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi
atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikese-
kiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt
kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel
soojeneb.Ilma kasvuhooneefektita külmuksid
ookeanid ja elu maal
Maa temperatuur
Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C.
Registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C
Madalaim õhutemperatuur on ­89,6° C
Elu maal
Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus esineb elu.
Seni vanimad märgid elust (kivistunud sinivetikad) on 3,5 miljardit
aastat vanad.
Et elu on tootnud hapnikku, siis on atmosfääri koostis muutunud.
Algselt sisaldas see praegusest palju rohkem süsinikdioksiidi.
Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus
hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu.
Hapniku aatomeist moodustunud osoonikiht kaitseb Maad Päikeselt
lähtuva ultraviolettkiirguse eest, mille tõttu sai elu esinemine
võimalikuks ka väljaspool ookeane
Vasakule Paremale
Maa ja kuu #1 Maa ja kuu #2 Maa ja kuu #3 Maa ja kuu #4 Maa ja kuu #5 Maa ja kuu #6 Maa ja kuu #7 Maa ja kuu #8 Maa ja kuu #9 Maa ja kuu #10 Maa ja kuu #11 Maa ja kuu #12 Maa ja kuu #13 Maa ja kuu #14 Maa ja kuu #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor heili laube Õppematerjali autor
slideshow

Sarnased õppematerjalid

Kuu andmed ja faasid
20
odt

Kuu andmed ja faasid

Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha .Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549.Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu

Füüsika
Kuu siseehitus ja kuu tekkimine
10
doc

Kuu siseehitus ja kuu tekkimine

Sisukord 1. Kuu andmed............................................................ lk 3 2. Kuu faasid ...............................................................lk 4 3. Kraatrid ..................................................................lk 5 4. Kuu siseehitus ..........................................................lk 7 5. Kuu tekkimine ..........................................................lk 8 6. Kuu asend maa suhtes .................................................lk 9 7. Kuu pind .................................................................lk 10 Kuu andmed Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles

Füüsika
Kuu atmosfäär ja pinnaehitus
2
doc

Kuu atmosfäär ja pinnaehitus

Kuu üldandmed. · Suurus: Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt · Kaugus Maast: Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km · Mass: Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg · Pöörlemis- ja tiirlemisperiood: Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis kulub tal ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. · Raskuskiirendus: Kuu pinnal on 0,17g Välisilme. Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. Esimesena nägi neid pinnamoodustisi Galileo Galilei, kui ta 1609. aastal pikksilma Kuule suunas. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju.

Füüsika
Maa ja tema kaaslane Kuu
13
doc

Maa ja tema kaaslane Kuu

Referaat Maa ja tema kaaslane Kuu 9a klass Tallinna I Internaatkool Kaur Madis Paldis Aino Järvan Tallinn 2010 Sisukord 1. Maa 2. Kuu 3. Kraatid 4. Kuu pind 5. Kuu Siseehitus 6. Kuu tekkimine 7. Foto Maa ja Kuu 8. Kasutatud kirjandus Maa "Maa on meile lähim planeet. Asudes keskmiselt 0,66 a.ü. (NB! Mõeldud on muidugi astronoomilist ühikut Marsi jaoks -- see on Marsi keskmine kaugus Päikesest -- 228 miljonit kilomeeetrit) kaugusel Päikesest kulub tal täistiiru tegemiseks natuke rohkem kui pool Marsi aastat. Maa on Marsist 1,9 korda suurema läbimõõduga ja 9,4 korda massiivsem, olles Päikesesüsteemis suuruselt viies planeet. Teleskoobis paistab Maa sinakasvalge laigulise sirbina

Füüsika
Planeet Maa
3
rtf

Planeet Maa

Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Ta on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus moodustus hapnikurikas atmosfäär, mis tegi võimalikuks aeroobse elu. Maa pind on 71% ulatuses kaetud veega, mis moodustab maailmamere. Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu esinemise jaoks

Füüsika
Mõningaid fakte Kuu kohta
5
docx

Mõningaid fakte Kuu kohta

Mõningaid fakte Kuu kohta: · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus · ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. · Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks

Füüsika
-Kuu-
4
doc

''Kuu''

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kuu (lühireferaat) Jane Õigus K-08b Pärnu 2009 Kuu Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha.

Füüsika
Planeet Maa
15
ppt

Planeet Maa

Tallinna Arte Gümnaasium Planeet Maa Uurimustöö Koostas:Karoline Altmäe 9.c Sisukord o Sissejuhatus o Mõõtmed o Mass ja tihedus o Siseehitus o Välisehitus o Liikumine o Atmosfäär o KuuMaa kaaslane o Elu Maal o Viited Sissejuhatus Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, ning suuruselt viies planeet ja ainuke meile teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Planeet Maa naabriteks on Veenus ja Marss. Maa looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Maa moodustus ca 4,6 miljardit aastat tagasi Päikese ümber tiirelnud tolmu ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele Mõõtmed · Maa kaugus Päikesest on ca. 150 miljonit kilomeetrit, · Keskmine kaugus Kuust on 3,844×105 km

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (2)

oxmoxx profiilipilt
oxmoxx: Väga hea materjal, aitas palju.
17:15 09-11-2010
mmargit profiilipilt
mmargit: Hea, aitas
21:21 07-04-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun