SILEDATE KALIIBRITE PROJEKTEERIMINE (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Masinaehitus - Mõõtmestamine ja tolereermine

1 Hindamata

SILEDATE KALIIBRITE PROJEKTEERIMINE

Lähteülesanne :
Projekteerida kaliibrid antud istu liitepindade kontrollimiseks.

Lähtevariant:
Ø42

Lahenduskäik:
Leiame kaliibri ava ja võlli tolerantsi järgud tabelist 6 [1.3]
Z = 3,5 Z1 = 3,5
H = 4 H1 = 4
Y = 3 Y1 = 3
HP = 1,5
Projekteerimisel kasutatavate tähistuste selgitus :
H – töökaliibri valmistustolerants avale
H1 – töökaliibri valmistustolerants võllile
Hp – kontrollkaliibri valmistustolerants (kontrollkaliiber valmistatakse ainult võlli töökaliibri kontrolliks)
Z – töökaliibri valmistustolerantsitsooni keskme koordinaat avale
Z1 – töökaliibri valmistustolerantsitsooni keskme koordinaat võllile
Y – töökaliibri kulumispiiri koordinaat avale
Y1 – töökaliibri kulumispiiri koordinaat võllile
Töötlemistolerantsid:
TDt = TD - Z – H = 25 - 3,5 – 4= 17,5
Tdt = Td - Z1 – H1 = 16 - 3,5 – 4= 8,5
Töötlemislõtkud ja –pingud:
Smaxt = Smax +
+ = 1 + = 5
Nmaxt = Nmax + Y + Y1 = 42 + 3 + 3=48
Töökaliibri valmistusmõõtme arvutamine:
Korkkaliiber
Harkkaliiber
Kontrollkaliibri valmistusmõõtme arvutamine:
Läbiv
Mitteläbiv
Kulumine
Tabel 6.1. Kaliibrite tähistus vastavalt ISO standarditele
Kaliibri tähistus
Nimetus
Otstarve
1
Läbiv rõngaskaliiber
Võllide kontrollimiseks
2
Läbiv harkkaliiber
3
Mitteläbiv harkkaliiber
4
Mitteläbiv rõngaskaliiber
5
Uut läbivat harkkaliibrit läbiv kontrollkaliiber
Harkkaliibrite kontrollimiseks
6
Uut mitteläbivat harkkaliibrit läbiv kontrollkaliiber
7
Läbiva harkkaliibri kulumist kontrolliv kontrollkaliiber
8
Uut läbivat harkkaliibrit läbiv sile kontrollkaliiber
9
Mitteläbivat harkkaliibrit läbiv sile kontrollkaliiber
10
Läbiva harkkaliibri kulumist kontrolliv sile kontrollkaliiber
11
Läbiv korkkaliiber
Avade kontrollimiseks
12
Mitteläbiv korkkaliiber
6.4 Istu ja kaliibrite Ø42P7/h6 tolerantsitsoonide skemaatiline kujutis
Sele 6.1
Kaliibrite tähistus: Tulenevalt õppematerjalidest [6.2, lk. 76] on kaliibrite tähistus määratud standarditega EN ISO 14253. Selele kannan tähistuse vastavalt ülal toodud tabelile.
6.5 Mõõtmed töökaliibrite tööjoonistele:
Kuna kaliibrid tuleb täpselt mõõtu lihvida, siis lihvimise seisukohalt on otstarbekas anda neile ühepoolne valmistamistolerants suunaga materjali sisse [6.1]. Harkkaliibri ülemine piirhälve on siis + märgiga selle kaliibri valmistamistolerants ja alumine hälve on 0. Korkkaliibril tuleb valmistamistolerants viia alumiseks hälbeks ja miinusega (ülemine hälve on siin 0). Nimimõõtmeks harkkaliibril tuleb selle vähim piirmõõde (Dvähim) ja korkkaliibril suurim piirmõõde (Dsuurim). Istule Ø42P7/h6 kaliibrite valmistamise mõõtmete arvutuse valemid ja arvutused on toodud tabelis 6.2.
Tabel 6.2
Kaliibri kuju ja liik
Tähis
Valmistusmõõtmete arvutamine
Valmistus- mõõde mm
Kulumise piirmõõde
Valem
Arv- väärtus mm
Töökaliibrid
Korkkaliiber
11
( go)
[DMin + Z + ] – H
[]-0,004
-0,004
DMin – Y
[-0,003]
41,960
12
(not go)
[ DMax – α + ( )] - H ()
[] -0,004
-0,004
Harkkaliiber
1 ; 2
( go)
[dMax – Z1 – ] +
[]+0,004
41,9945+0,004
DMax+Y1
[41,984+0,003]
41,987
3 ; 4
(not go)
[dMin + α1 – ] +
[]+0,004
41,982+0,004
Kontrollkaliibrid
Läbiv
5 ; 8
[dMax – Z1 + ] –
[]-0,015
-0,0015
Mitteläbiv
6 ; 9
[dMin + α1 + ] –
[]-0,015
-0,0015
Kulumine
7 ; 10
[dMax + Y1 + ] –
[]-0,0015
-0,0015
6.6 Kokkuvõte
Lähteülesandes antud ist on võllisüsteemis, istu tüüp on pingugaist [6.2, lk. 20].
Kaliibrid tuleb valmistada sellistest terastest, mis tagavad mõõtmete stabiilsuse [6.2, lk. 79] Peale termilist töötlemist (karastamist) tuleb kaliibrid kunstlikult vandada, et vähendada sisepingeid materjali sees. Kuni 3 mm nimimõõtmega korkkaliibreid tuleb tsementiitida 0,5 mm sügavuselt, ülejäähud kaliibrid tuleks tsementiitida 0,8...1,2 mm sügavuselt. Kaliibrite mittetööpinnad oksüdeeritakse. Kui korkkaliiber on suurem kui 3 mm või kui ta ei ole kroomitud, siis peaks nad olema karastatud kõvaduseni mitte alla 58 HRC. Mõõtepindade pinnakaredus võetakse 10% valmistustolerantsist, kuid mitte üle 0,2 µm kui toote tolerantsiaste on IT6......IT12 [Ibid.]. Mõõtepindade faasid võetakse pinnakaredusega Ra1,6, käepideme ava ja ülejäänud pinnad võetakse pinnakaredusega Ra2,5. Antud juhul on valmistustolerantsiks H = H1 = 4 µm 10% 4-st on 4* 0,1= 0,4 µm. Kuna 0,4 > 0,2, siis pean mõõtepindade pinnakareduseks võtma Ra0,2, kuna võlli tolerantsijärguks on IT7 ja ava tolerantsijärguks IT7. Materjaliks valisin kõrge süsinikusisaldusega kroomterase, kuna kuullaagriteras peab olema suure kõvadusega (62 HRC).
6.7 Järeldused
Kaliibrid on mõõtevahedid teatud kindlate detailide ehk toodete mõõtmete kontrollimiseks [6.2, lk. 74]. Kaliibritega otseselt ei mõõdeta vaid kontrollitakse kas detaili mõõtmed on piirhälvetega määratud piirides.Kaliibrid tähistatakse nimimõõtmega, kontrollitava detaili tolerantsitsooni tähisega, kaliibri tähisega, seerianumbriga, taatluskuupäevaga ja kulumispiiriga [Ibid.]. Kaliibri tähis annab infot liigi (kas on tegu kontrollkaliibriga, töökaliibriga), kuju (kas on harkkaliiber või korkkaliiber) ja kas on läbiv (GO) või mitteläbiv (NOT GO) kaliiber. Korkkaliibril on kontrollotsik vahetatav.Kaliibrite valmistamisel tuleb kasutada teraseid, mis tagavad mõõtmete püsimise[Ibid.]. Ka kaliibrite valmistamisel on tolerantsitsoonid ehk valmistamistolerantsid. Valmistamistolerantsid paigutatakse detaili tolerantsitsoonide sisse, et tagada kontrolli täpsus.Töös kasutatavate kaliibrite täpsus mõjutab liites tekkivate istude suurust. Töökaliibrite tööjoonistele kantakse ühepoolsed tolerantsid , tolerantsitsooniga materjali sisse, mida on mugavam töödelda (lihvida).
6.8 Harkkaliibri ja korkkaliibri tööjoonised
Sele 6.2 Harkkaliiber
Sele 6.3 Korkkaliiber
6.9 Kasutatud kirjandus ja viited
[6.1] Ülesanne 6 – Siledate kaliibrite projekteerimine
[6.2] Tabel 5. – Seosed kaliibrite arvutamiseks
[6.3] Tabel 6. – Kaliibrite piirhälbed
[6.4] Tabel 7. – Harkkaliibri suhtelised mõõtmed
[6.5] Tabel 8. – Korkkaliibri suhtelised mõõtmed
[6.6] M. Purde . Tolerantsid ja istud . Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool , 2005. 116 lk.
[6.7] ISO 286-1:2010; Geometrical product specifications (GPS) — ISO code system for tolerances of linear sizes — Part 1: Basis of tolerances, deviations and fits.
[6.8] ISO Tolerances for Shafts ISO 286-2:2010

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 39 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Deifka Õppematerjali autor

mõõtmestamise kodutöö

kaliibrid valmistustolerants korkkaliiber tähistus harkkaliiber SILEDATE KALIIBRITE PROJEKTEERIMINE

Sarnased õppematerjalid

doc

Tolerantside ülesanded

Nii jaotub välisvõru koormus ühtlasemalt. 12 Ülesanne nr. 6 Lähteandmed: Ø20H8/e8 H 8 0 , 033 1. Ø20 Piirhälbed tabelitest 2 ja 3. e8 0 , 040 0 , 073 Ava kaliibrite tolerantsid tuleb võtta 8. ja võlli omad 7. tolerantsijärgu järgi. Tabel 6. Z=5 Z1 = 3 H=4 H1 = 4 Y=4 Y1 = 3 Hp = 1,5 2. Joonestame istu skemaatiliselt mõõtkavas ja kanname sellele samas mõõtkavas kaliibrite tolerantsid. Ülevaatlikkuse mõttes paigutame ava kaliibrite tolerantsitsoonid istu kujutisest vasakule ja võlli omad paremale.

Masinatehnika

pdf

Tolereerimise kodutööd

6] 04. Mõõtmed töökaliibrite tööjoonistele Korkkaliiber 18H6 – 11 D = ( 11suurim )-H = 18,003-0,002 Korkkaliiber 18H6 – 12 D = ( 12suurim )-H = 18,012-0,002  H1 Harkkaliiber 18js6 – 2 D = ( 2vähim ) = 18,0015+0,003  H1 Harkkaliiber 18js6 – 3 D = ( 3vähim ) = 17,993+0,003 05. Kokkuvõte Antud variandi järgi tuli leida kaliibrite tolerantsid, mille järgi saab otustada kas antud kaliiber kõlbab kasutamiseks või mitte. 06. Järeldus Kui kaliiber on kulumispiirist väljapoole liikunud, tuleks see kindlasti välja vahetada, ja kaliibreid tuleks regulaarselt lasta kontrollida et täpsus säilitada 07. Kasutatud kirjandus: [01.1] Purde, M.(2005) Tolerantsid ja istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool.(lk111-116) [01.2] EVS-EN ISO 286-1:2010 Toote geomeetrilised spetsifikatsioonid (GPS).

Mõõtmestamine ja tolereermine

pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb

Mõõtmestamineja tolereerimine

252

doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus

doc

Tootearendus

Lehe nõrgestamist neediavadega iseloomustatakse õmbluse tugevusteguriga , milleks on neediavadega nõrgestatud ristlõike Fnetto suhe avadega nõrgestamata ristlõikesse Fbrutto: = Fnetto/Fbrutto = ((t d0)*)/t* = (t d0)/t. 7. Tihvtliidete arvutus: Tugevusele arvutatakse ainult koormust ülekandvad tihvtid. Tihvtide jaoks puuritakse avad ühendatavatesse detailidesse koorraga; koostamisel nad hõõristatakse. Niisuguste liidete puuduseks on võlli nõrgestamine tihvtiavaga. Detailide ja siledate tihvtide materjalid alluvad koostamisel elastsetele deformatsioonidele ning erisurve istamispinnal p = E*d/(2*d), kus E on elastsusmoodul, d on esialgne tihvti ja ava mõõtmete vahe. Erisurve piirväärtus pmax = TM/2, kus TM on materjali voolavuspiir. Kui tihvt ja detail on samast materjalist, siis on detaili palastselt deformeerunud piirkonna läbimõõt D1,65*d ning ping d määratakse seosega: d = d(Tt/E) * (1 ) + (D2/d) * (TM/2E) * (1 + ), kus on Poissoni tegur.

Masinaelemendid i, ii

136

pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Raudbetoon

120

pdf

Joonestamine

...................................................................................................................................... 12 TEINE OSA. KUJUTAVA GEOMEETRIA ALUSED JA PROJEKTSIOONJOONESTAMINE ............................................................................................................ 14 Kujutamise üldised põhimõtted........................................................................................................................ 14 4. Punkti ja sirge projekteerimine ................................................................................................................ 14 Punkti kaksvaade.............................................................................................................................................. 14 Punkti kolmvaade............................................................................................................................................. 15 Sirglõigu kaksvaade ........................................

Matemaatika

151

pdf

PM Loengud

Pinnaste puhul on olukord sootuks teistsugune. Igal ehitusplatsil on oma geoloogiline ehitus. See võib olla muutlik isegi ühe ehituskoha piires. Seepärast on paratamatult igal konkreetsel juhul vajalikud uuringud pinnase ehituse ja omaduste määramiseks. Projekteerijal peab olema selge ettekujutus, milliseid omadusi on vaja määrata ja milliseid meetodeid selleks kasutada. Rakenduslikud distsipliinid vundamentide, tunnelite, tammide, teede jne projekteerimine kasutavad pinnasemehaanika loodud arvutusmudeleid, lisades kogemusel tugineva varutegurite süsteemi ja konstruktiivsed võtted. Ehitusgeoloogia, pinnasemehaanika ja eelnimetatud rakendusalad on väga tihedalt seotud, moodustades ühe komplekse süsteemi. Seda kompleksi on hakatud nimetama geotehnikaks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et ehitusgeoloogia annab loodusega seotud

Pinnasemehaanika, geotehnika

Rohkem sarnaseid