50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Deifka
Õppematerjali autor
Nii jaotub välisvõru koormus ühtlasemalt. 12 Ülesanne nr. 6 Lähteandmed: Ø20H8/e8 H 8 0 , 033 1. Ø20 Piirhälbed tabelitest 2 ja 3. e8 0 , 040 0 , 073 Ava kaliibrite tolerantsid tuleb võtta 8. ja võlli omad 7. tolerantsijärgu järgi. Tabel 6. Z=5 Z1 = 3 H=4 H1 = 4 Y=4 Y1 = 3 Hp = 1,5 2. Joonestame istu skemaatiliselt mõõtkavas ja kanname sellele samas mõõtkavas kaliibrite tolerantsid. Ülevaatlikkuse mõttes paigutame ava kaliibrite tolerantsitsoonid istu kujutisest vasakule ja võlli omad paremale.
6] 04. Mõõtmed töökaliibrite tööjoonistele Korkkaliiber 18H6 – 11 D = ( 11suurim )-H = 18,003-0,002 Korkkaliiber 18H6 – 12 D = ( 12suurim )-H = 18,012-0,002 H1 Harkkaliiber 18js6 – 2 D = ( 2vähim ) = 18,0015+0,003 H1 Harkkaliiber 18js6 – 3 D = ( 3vähim ) = 17,993+0,003 05. Kokkuvõte Antud variandi järgi tuli leida kaliibrite tolerantsid, mille järgi saab otustada kas antud kaliiber kõlbab kasutamiseks või mitte. 06. Järeldus Kui kaliiber on kulumispiirist väljapoole liikunud, tuleks see kindlasti välja vahetada, ja kaliibreid tuleks regulaarselt lasta kontrollida et täpsus säilitada 07. Kasutatud kirjandus: [01.1] Purde, M.(2005) Tolerantsid ja istud. Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool.(lk111-116) [01.2] EVS-EN ISO 286-1:2010 Toote geomeetrilised spetsifikatsioonid (GPS).
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
Lehe nõrgestamist neediavadega iseloomustatakse õmbluse tugevusteguriga , milleks on neediavadega nõrgestatud ristlõike Fnetto suhe avadega nõrgestamata ristlõikesse Fbrutto: = Fnetto/Fbrutto = ((t d0)*)/t* = (t d0)/t. 7. Tihvtliidete arvutus: Tugevusele arvutatakse ainult koormust ülekandvad tihvtid. Tihvtide jaoks puuritakse avad ühendatavatesse detailidesse koorraga; koostamisel nad hõõristatakse. Niisuguste liidete puuduseks on võlli nõrgestamine tihvtiavaga. Detailide ja siledate tihvtide materjalid alluvad koostamisel elastsetele deformatsioonidele ning erisurve istamispinnal p = E*d/(2*d), kus E on elastsusmoodul, d on esialgne tihvti ja ava mõõtmete vahe. Erisurve piirväärtus pmax = TM/2, kus TM on materjali voolavuspiir. Kui tihvt ja detail on samast materjalist, siis on detaili palastselt deformeerunud piirkonna läbimõõt D1,65*d ning ping d määratakse seosega: d = d(Tt/E) * (1 ) + (D2/d) * (TM/2E) * (1 + ), kus on Poissoni tegur.
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v
...................................................................................................................................... 12 TEINE OSA. KUJUTAVA GEOMEETRIA ALUSED JA PROJEKTSIOONJOONESTAMINE ............................................................................................................ 14 Kujutamise üldised põhimõtted........................................................................................................................ 14 4. Punkti ja sirge projekteerimine ................................................................................................................ 14 Punkti kaksvaade.............................................................................................................................................. 14 Punkti kolmvaade............................................................................................................................................. 15 Sirglõigu kaksvaade ........................................
Pinnaste puhul on olukord sootuks teistsugune. Igal ehitusplatsil on oma geoloogiline ehitus. See võib olla muutlik isegi ühe ehituskoha piires. Seepärast on paratamatult igal konkreetsel juhul vajalikud uuringud pinnase ehituse ja omaduste määramiseks. Projekteerijal peab olema selge ettekujutus, milliseid omadusi on vaja määrata ja milliseid meetodeid selleks kasutada. Rakenduslikud distsipliinid vundamentide, tunnelite, tammide, teede jne projekteerimine kasutavad pinnasemehaanika loodud arvutusmudeleid, lisades kogemusel tugineva varutegurite süsteemi ja konstruktiivsed võtted. Ehitusgeoloogia, pinnasemehaanika ja eelnimetatud rakendusalad on väga tihedalt seotud, moodustades ühe komplekse süsteemi. Seda kompleksi on hakatud nimetama geotehnikaks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et ehitusgeoloogia annab loodusega seotud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid