HIIDPLANEEDID Birgit Roosileht Hiidplaneedid on gaasilised planeedid, 5.-8. planeedid loendades Päikeselt: Jupiter Saturn Uraan Neptuun JUPITER Kõik teised planeedid mahuksid ta sisse ära (2,5 korda, kõige suurem planeet Päikesesüsteemis) U 70% vesinikku Pöörlemisperiood 9h 50min, tiirlemisperiood 12 aastat Magnetväli 14 korda tugevam kui Maal Kõrge rõhu tõttu temperatuur keskmiselt 20000 kraadi (C) ja pilvedes -140 kraadi (C) Suur Punane Laik on hiiglaslik keeristorm (suur ovaalne ala) Umbes 67 kaaslast, millest nii mõnedki on väiksemate planeetide suurused Tormlev atmosfäär täis pilvi
Planeedid Aivo Aron Mikk Michelson Mekuur Suuremat osa pinnast katavad tasandikud, kraatrid ja tolm Läbimõõt: 4879 km Pindala: 75 000 000 km² Temperatuur on 452 kelvinit (179°C) Mass 3,303×1023 kg Keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Atmosfäär on hõre, koosneb enamasti vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veenus Pinnas on vulkaanilise koostisega, sarnanev kivikõrbega. Mäed, orud Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugu
Päikesesüsteem ja Maa-tüüpi planeedid Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Pluuto Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte. Päikesesüsteem mis see on? Päikesesüsteemi tsentriks on Päike - hõõguvkuum gaasikera, mille mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist Lisaks päikesele kuulub päikesesüsteemi üheksa suurt planeeti ja hulgaliselt väikekehi Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas
planeedi. Avastatud 1877. Nimi Phobos ( Kree ka jumal ) tähendab hirmu. (Deimos õudust) On üks kõige vähem peegelduvam kaaslane. Arvatakse, et ta võib koosneda mahukas koguses jääst. Stickney kraater On kõige silmapaistvam kraater Phobosel. Jupiteri kaaslased Jupiteril on 63 kuud. 4 tuntumat kaaslast, on Galileo kuud. Suurim kuu on Ganymedes, mis on ühtlasi ka terve Päikesesüsteemi suurim kaaslane. Galileo kuud Need 4 kuud avastas Galileo Galilei 1610. Kannavad Zeusi armukeste nimesid: Io, Europa, Ganymede and Kallisto. Neid on võimalik näha ka binokliga. Ganymedes On nii Jupiteri, kui ka Päikesesüsteemi suurim kaaslane. Kõige kolmas Galileo kuudest. Koosneb peamiselt silikaat kivist ja jääst. Läbimõõt on 5262 km. 200 km sügavusel jääkihtide all
MAA-TÜÜPI PLANEEDID BIRGIT ROOSILEHT PÄIKESESÜSTEEM Koosneb Päikesest ja selle ümber tiirlevatest planeetidest (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) Maa-tüüpi planeedid on tahked planeedid, esimesed 4 alustades Päikeselt: Merkuur Veenus Maa Marss MERKUUR Päikesesüsteemi väikseim ja Päikesele lähim planeet Suurim orbitaalkiirus planeetide seas Värvus on kollane või tume hall Temperatuur võib kõikuda 400- (-150) kraadi (oleneb pöörlemisperioodist) Pöörlemisperiood on 58 päeva ja 15,5 tundi, tiirlemisperiood 88 päeva Puuduvad kaaslased Puuduvad aastaajad Sai nime Rooma kaubandusjumalalt Mercuriuselt
Planeetide kaaslased Rauno Saks 12 a klass Planeetide kaaslane(igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane Päikesesüsteemis on kuud 6 planeedil Merkuuril ja Veenusel kuud puuduvad Maa Maal on üks kaaslane ja selleks on Kuu Kuu keskmine kaugus Maast on 384 000 km. Tumedaid laike Kuu pinnal nimetatakse meredeks ning heledaid alasid mandriteks. Mered koosnevad peamiselt basaldist ning mandrid anortosiidist. Marss Marsil on 2 kuud: Phobos ja Deimos Juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid Korrapäratu kujuga kaljurahnud Phobos tõuseb läänest ja loojub itta 3 korda päevas Phobos ja Deimos Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
Fourth level nähtustest, sealhulgas Fifth level planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, PÄIKE Päike on meie päikesesüsteemi täht. Tema läbimõõt on 1.392 miljonit kilomeetrit ( 109 maa läbimõõtu) Päike teeb ühe tiiru ümber oma kujutletava telje 2536 päevaga. Päike on umbes 4.5 miljardit aastat vana. MERKUUR Merkuur on Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim. Oma mõõtmetelt jääb ta alla nii Jupiteri kui Saturni suurematele kaaslastele. Tiiru ümber Päikese teeb 88 Maa-päevaga. Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim
Planeedid Karoliina Tammik Mis on planeet? Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis: tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Mis on planeet? Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet,
Kõik kommentaarid