ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED (0)

Kordamine
1. Mõisted:
Vahelduvvool - elektrivool , mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub selle juures ka voolu suund
Alalisvool - vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu.
Voolutugevuse ja pinge hetkväärtus – voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel.
Voolutugevuse ja pinge amplituud väärtus- voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus.
Sagedus- võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete või impulsside arv ajaühikus.
Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks.
Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge.
Nulljuhe - juhe, millel pinge maa suhtes puudub.
Maandus -
Induktiivtakistus - elektritakistus , mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti . induktiivsus - vooluringi omadus tekitada magnetvälja.
Mahtuvustakistus - elektritakistus, mis esineb siinuselise vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti mahtuvus .
Liinipinge - kahe faasi vaheline pinge. (tööstusvool)
Faasipinge - esineb nulljuhtme ja faasi vahel. (valgustusvool)
Vahelduvvoolu aktiivvõimsus- vahelduvvoolu hetkvõimsuse keskväärtus ühe perioodi kestel.
Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtus- selline alalisvoolu tugevus, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus.
Elektromagnetlaine (ehk ristlaine )- ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus.
2. Kirjelda vahelduvvoolu kasutamist, sin või cos graafikut .
3. Vahelduvvooluvõrk. Selgita, kuidas vahelduvvoolu võrgus 3 juhet seotud on (faas,null,maandus).
Vahelduvvooluvõrk- elektrivõrk, mida toidetakse vahelduvpingega. See on moodustunud vooluallikatest ja tarvitist.

• Faas ja null on omavahel seotud läbi tarviti.
  
• Faas ja maandus on omavahel seotud läbi tarviti. Maandus on ühendatud tarviti külge, et inimene ei saaks elektrit.
  
• Null ja maandus- mõlemal puudub pinge maa suhtes.
  

4. Kirjelda kolmefaasilist voolu ja tema kasutust .
Kolmefaasiliseks vooluks on tööstusvool.
enamus el. energiast toodetakse kolmefaasilise vahelduvvooluna. Süsteemi eelised: energia saab kuue juhtme asemel ülekanda nelja juhtmega, 3- faasilised voolud võimaldavad luua pööravaid ja kulgevaid magnetvälju, 3-faasilised mootorid / trafod on kõige odavamad ja töökindlamad
Tarbijate ühendamine 3-faaslise võrku
a) tähtühendus- kui kõik faasid on võrdsed ja sama liiki tarbijatega koormatud , siis neutraalis voolu pole, aga ebasümmeetriliselt tekib neutraalis vool. b) kolmnurkühendus- kasutatakse harva.
5. Takistused vahelduvvooluahelas.
1) Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks. NT. juhtmed , soojendusseadmed, hõõglambid – on aktiivakistid.
2) induktiivtakistus xl- seda omavad poolid, mähised vähesel määral ka sirgjuhtmed.
Kui pooli R=0 (ideaalpool) I= U/R, siis pingeallikaga ühendades peaks tekkima lõpmata tugev vool, kuid nii see ei ole. Iga keeru magnetväli hakkab takistama voolu kasvu naaberkeerdudes, mis ongi induktiivtakistus. Energia muundumist ei toimu. Energia pendeldab pooli ja generaatori vahel edasi tagasi, juhtmed soojendavad ja liinis esinevad energiakaod . xl=wL=2piifL
3) mahtuvustakistus- kondensaatorite takistus xc=lõpmatus xc=1/wc=1/2piifc
Vahelduvvool läbib kondensaatorit seetõttu, et võnkumine levib elektrivälja kaudu ühelt elektroonilt teisele. Läbib dielektriku .
4) Reaktiivtakistus x tähendab a)xl ja xc – üldnimetus, b) xl ja xc summat e. nende kogutakistust x=xl-xc
Valemis on – seetõttu, et voolud võnguvad vastasfaasides. (ühes min, teises max.)
5) näivtakistus Z- kõigi takistuste geomeetriline summa. Z= (ruutjuur) R( ruudus ) + x(ruudus)
Ohmi seadus vahelduvvoolu ahela osa kohta I= U/Z
6. Trafo ehitus ja kasutus.
7. Võnkering ja selle töö põhimõte
Koosneb kond . ja poolist. Laetud kond. ühendamisel pooliga tekib elektromagnetvõnkumine (vahelduvvool). Kasutatakse kõrgsag. voolude genereerimiseks (kHz, MHz, GHz..)
Iga võnge koosneb neljast etapist: 1) Laetud kond. tekitab voolu, mis kestab kond. tühjenemiseni. 2)Peale voolu katkemist hakkab pooli magnetväli nõrgenema ja indutseerib vastassuunalise voolu, mis hakkab kond. laadima . 3) 4) Peale kond. tühjenemist muutub vooluallikaks taas pool ja laeb kond. nagu alguses. Kõik hakkab otsast peale.
Selline on elektromagnetiline vaba võnkumine, mis suubub kiiresti, kuna algenergia muundub pooli ja juhtmete takistuse tõttu soojuseks ning osa energiat kiirgub elmagnetlainetena välja.
Pidev e. sumbumatu energia saamiseks tuleb võnkeringile energiat juurde anda pidevalt.
8. Elektromagentlainete skaala (Mis on? Kiirguste suurused-mis suurem, mis väiksem, mis levib paremini).
Lainenim., pikkus
Madalasageduslikud el. mag. lained
raadiolained
optiline kiirgus
röntgenikiirgus
gammakiirgus
laine tekkimine, allikad
tekivad vahelduvvoolu gen. töötamisel, kiirgavad elektrijuhtmetest, kosmosest
tekitajateks elektrogen., kiirguvad antenist, kosmos, sädemed, välgud
tekitajaks on aatomite ja molekulide elektronkattes toimuvad protsessid
tekib kiiresti liikuvate elektronide pidurdamisel el.mag. väljas ja aatomi sisekatete elektronidega toimuvate protsesside tulemusel.
tekitajateks on aatomituumas toimuvad protsessid
omadused
levivad kõikides dielektrikutes (õhk, vesi, majaseinad), tekitavad energiakadusid
nende jaoks pole vaja juhtmeid, pika-, lühi- ja keskraadiolained
jaguneb ultra-, nähtavaks- ja infravalguseks
lainepikkuse suurusjärk ühtib aatomite vahekaugusega tahkistes. võime tungida läbi inimkeha
ilmnevad korpuskulaarsed omadused eriti tugevalt lainepikkus väiksem aatomi mõõtmetest, tungib läbi peaaegu igast ainest
tähtsus, kasutamine
praktilist kasutust pole leidnud
el. magnetilise infoedastamise põhivahend tv, raadio, telefon, kosmoseside, GPS, radarid
nägemine
meditsiinis röntgen
tuumafüüsika
9.Ülesanded