Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehnomaterjalid II kontrolltöö kordamine (4)

3 KEHV
Punktid
Kordamisküsimused
Tehnomaterjalid II
1. Metallide kristaliseerumine. Kuumutus- ja jahtumiskõver. Jämeda- ja peeneteralise struktuuri saamine
Kristalliseerumiseks ehk kristallatsiooniks nimetatakse vedela metalli
üleminekut tahkesse (kristalsesse) olekusse. Seda nimetatakse ka tardumiseks. Kristalliseerumine leiab aset, kui süsteem läheb üle termodünaamiliselt
püsivamasse olekusse, st. vähima vaba energiaga olekusse ( Gibbsi
energia) kristallide vaba energia on väiksem kui vedela oleku energia.
Puhta metalli kristalliseerumisprotsessi iseloomustab jahtumiskõver.
ΔT1- vaike allajahutusaste --> suur Vkr,k, vaike Vkr,t
Tulemus: jamedateraline struktuur
ΔT2- suur allajahutusaste --> vaike Vkr,k, suur Vkr,t
Tulemus: peeneteraline struktuur
2. Sulam .Sulamisüsteem.Sulami komponent .Sulamifaas
Sulam on aine, mis on saadud kahe voi enama komponendi
(A, B, ...) kokkusulatamise või -paagutamise teel. Metallisulam on
sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall .
Sulamisüsteem- antud komponentidest kõikide võimalike sulamite kogum.
Sulami komponent- aine, mis moodustab sulami.
Sulami faas- termodünaamilise sulamisüsteemi kõige ühesuguste keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega osade kogum, mida süsteemi teistest osadest eraldab
piirpind. Faasideks võivad olla keemilised elemendid, tahked või vedelad lahused ning keemilised ühendid.
3. Sulamite struktuur: mehaaniline segu ( eutektikum , eutektoid ), tardlahus ( asendus- ja sisendustüüpi), keemiline ühend
Mehaaniline segu- sulami faas, mille korral koosneb sulam
komponentide A ja B kristallidest.
Eutektikum- mehaaniline segu, mille terades on vaheldumisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektikum tekib vedelast lahusest kristalliseerumise tulemusena.
Eutektoid- mehaaniline segu, mille terades on vaheldusmisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektoid tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena.
Tardlahus- ehk tahke lahus on sulami faas, mille korral komponentide
lahustuvus üksteises võib jääda püsima ka tahkes olekus.
Tardlahus on selline faas, kus üks komponent (lahustaja) säilitab oma
kristallivõre, teise komponendi (lahustunud) aatomid paigutuvad esimese
komponendi kristallivõresse, muutes selle perioodi.
Olenevalt komponentide aatomite mõõtmeist, kristallivõre tüübist jm.,
võib ühe komponendi aatomite paiknemine ehk lahustusviis teise
komponendi kristallivõres olla erinev. Seega esineb sulameis erinevat
tüüpi tardlahuseid- asendus- või sisendustüüpi.
Asendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid asendavad osa lahustujakomponendi aatomeid.
Asendustardlahused jagunevad:
●Piiratud lahustuvusega- asendatatud on piiratud arv aatomeid
●Piiramatu lahustuvusega- asendatud on mis tahes hulk
aatomeid. Piiramatu asendustardlahuse tekkimise eeltingimuseks on:
1) komponentide tüübilt ühesugused kristallivõred
2) komponentide ligilähedased aatomi raadiused
Sisendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid paigutuvad eelkõige lahustujakomponendi kristallivõre suurematesse tühikutesse ehk pooridesse. Näiteks kristallivõre K12 korral kuubi keskele .
Keemilised ühendid erinevad tardlahusest selle poolest, et nendel on komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre.
4. Faasidiagramm . Faasidiagrammi koostamine termilisel meetodil
Faasilise tasakaalu diagramm ehk faasidiagramm (olekudiagramm) näitab
sulamite faasilist koostist sõltuvalt temperatuurist ja koostisest. Faasidiagrammid koostatakse tasakaaluolekule või sellele lähedasele olekule.
Likvidusjoonest ülalpool on vedelfaas L. Solidusjoonest allpool on tardlahus α.
Kui jahtumiskõveratel leitud kriitilised temperatuurid kanda diagrammile, kus
horisontaalteljel on kontsentratsioon (koostis), vertikaalteljel temperatuur, ja kui
sujuvate kõveratega ühendada ühenimelised kriitilised punktid (kristalliseerumise alg- ja lõpp-punktid), saame süsteemi A-B sulamite faasidiagrammi. Sulamite kristalliseerumine algab temperatuuridel , millele vastab likvidusjoon, ja lõpeb temperatuuridel, millele vastab solidusjoon.
5. Faasidiagramm komponentide piiratud lahustuvuse korral, esineb eutektmuutus. Faasidiagramm komponentide piiramatu lahustuvuse korral. Tuleb teada faasidiargammi kujusid ja faasidiagrammil olevate tähistuste tähendusi.
6. Rauasüsiniksulamid. Terased. Malmid .
Põhilised tehnomaterjalid valmistatakse rauasulamitest. Suurem osa
rauasulameist on süsinikku sisaldavad sulamid - rauasüsiniksulamid:
●Süsinikusisaldus kuni 2,14%- terased
●Süsinikusisaldus üle 2,14%- malmid
7. Faasid rauasüsinikusulamites: feriit , tsementiit, austeniit . Nende olemused ja omadused.
8.Struktuurivormid rauasüsinikusulamites: lebeburiit, perliit . Nende olemused ja omadused.
9. Terase tavalisandid, juhulisandid , põhilised legeerivad elemendid
Terase juhulisandid: lammastik (N),
hapnik (O), vesinik (H)
10. Süsiniku mõju teraste mehaanilistele omadustele.
C-sisaldusest ja Fe-Fe3C faasidiagrammist lähtudes liigitatakse terased:
- alaeutektoidsed C0,8%, strutkuur P+T´´
Kõvad ja haprad tsementiidiosakesed tõstavad terase vastupanu deformeerimisele, vahendavad terase plastsust ja sitkust. C-sisalduse suurenedes kasvab tsementiidi kogus terase struktuuris ning koos sellega terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir, vähenevad aga plastsusnäitajad (A ja Z) ning sitkusnäitajad (KU), kasvab vastupanu väsimuspurunemisele.
C-sisalduse tõusuga kaasneb terase tiheduse vähenemine, vähenevad ka soojusjuhtivus ja magnetomadused.
11. Legeerivate elementide mõju terase struktuurile ja omadustele
Legeerivate elementide mõju terastes on mitmene ja sõltub sellest, millist mõju nad avaldavad rauale ja kuidas reageerivad raua ja süsinikuga.
Legeerivad elemendid avaldavad mõju terase struktuurile ja omadustele.
Nad mõjutavad:
1) raua polümorfse muutuse temperatuure A3 (911 °C) ja A4
(1392 °C)
2) eutektoidmuutuse temperatuuri A1 ja eutektoidi C-sisaldust
3) ferriidi tugevust ja kõvadust, terase mehaanilisi omadusi,
korrosiooni- ja kuumakindlust
4) karbiidse faasi moodustumist
5) terase termotöötlust (austeniiditera kasvu, läbikarastuvust, kõvadust)
12. Terase liigitus kasutusalade järgi
13. Terase termotöötluse põhimoodused : karastamine , noolutamine, lõõmutus, normaliseerimine
Lõõmutus – terast kuumutatakse üle faasimuutuste temperatuuride
Ac1 voi Ac3 järgneva aeglase jahutamisega.
Normaliseerimine- terast kuumutatakse üle faasipiiri Ac3,
seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus.
Karastus - terast kuumutatakse üle faasipiiride Ac1 voi Ac3,
seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse kiirusega, mis on
karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem.
Noolutus- terast kuumutatakse temperatuurideni alates 200 °C,
seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse.
Tehnomaterjalid II kontrolltöö kordamine #1 Tehnomaterjalid II kontrolltöö kordamine #2 Tehnomaterjalid II kontrolltöö kordamine #3 Tehnomaterjalid II kontrolltöö kordamine #4 Tehnomaterjalid II kontrolltöö kordamine #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 193 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor meelisml Õppematerjali autor
Küsimused ja vastused

Sarnased õppematerjalid

Tehnomaterjalid-Eksam
10
docx

Tehnomaterjalid-Eksam

1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused.- a. 10000BC kasutati eelkõige klaasi,keraamikat ning puitu,nahka. Esmene metall oli kuld . See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus. Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid ,komposiitmaterjalid ja keraamilised . 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. a. Metalli aatomi ehitus- Metalli aatomid paiknevad kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre b. Kristallivõred- Metallide kristallivõred on kuubi ja prisma kujulised, millede tippudes ja tahkude

Materjaliõpetus
TEHNOMATERJALIDE EKSAM
30
docx

TEHNOMATERJALIDE EKSAM

Tehnomaterjalid 1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. 10000a eKr oli põhilisteks materjalideks kuld, puit ja kivi. 5 sajandi pärast võeti kasutusele vask ning peale seda ka tina ning nende sulatamisel saadi pronks. Sellel sajandil avastati ka klaas ning telliskivid. 1. sajandi alguses avastati raud, paber ning tsement.10 sajandit elati selle teadmisega, kuid siis hakati uusi asju proovima ning avastati ka tulekindlad materjalid. 20.ndal sajandil hakkas tehnika arenema ning tuli palju uut, avastati teras, alumiinium, magneesium, komposiitmaterjalid. 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. K8 – ruum kesendatud kuupvõre, nt Fe, C-teras, W, Cr K12- Tahkkesendatud kuupvõre, nt Al, Ni, Cu, Pb, Au, Ag, Pt H12- Kompaktne heksagonaalvõre, nt Zn, Mg, Ti, Co, Be Metalli aatomi ehitus.- Metallilistel elementidel on reeglina välises kihis vähe elektrone (1-3) ja neid hoitakse võrd

tehnomaterjalid
Tehnomaterjalide stenogramm
44
docx

Tehnomaterjalide stenogramm

Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Stenogramm aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Üliõpilaskood: Rühm: Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi:  ρ< 5000 kg/m3 – kergmetallid ja –sulamid;  5000 < ρ < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid;  ρ > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi:  kergsulavad metallid ja sulamid - TS ≤327°C (Pb sulamistemperatuur) - Pb, Sn, Sb;

tehnomaterjalid
Materjalitehnika konspekt
6
doc

Materjalitehnika konspekt

1. Metallide omadused ja katsetamine 1.1 . Millised mehaanilised omadused määratakse t6mbeteimiga? Tugevus (Voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir), plastsus 1.2. Loetlege materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Tugevus: tõmbetugevus, survetugevus, voolavuspiir survel/tõmbel jne (konstruktsioonitugevus, väsimustugevus, roometugevus) Plastsus: katkevenivus, katkeahenemine jne 1.3. Millised on materjalide põhilised k6vaduse määramise meetodid? Brinelli (HBW), Rockwelli (HR), Vickersi (HV), Barcoli (komposiitidele) meetodid. 1.4. Millised on materjali sitkusnäitajad? Purustustöö KU või KV (määratakse löökteimil), purunemissitkus (eriteim) 2. Metallide struktuur 2.1. Loetlege metallide põhilised kristalliv6red : Ruumkesendatud kuupvõre K8, tahkkesendatud kuupvõre K12, kompaktne heksagonaalvõre H12 ' 2.2. Millised on raua kristalliv6red, nende eksisteer

Materjalitehnika
Tehnomaterjalide eksami materjal
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis ­ tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv ­ on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas ­ on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre ­ Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

Tehnomaterjalid
Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt
56
docx

Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 <  < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on ping

Tehnomaterjalid
Tehnomaterjalid eksam
22
doc

Tehnomaterjalid eksam

Eksamiküsimused aines „Tehnomaterjalid“ 1. Millised on materjalide füüsikalised omadused?  Tihedus  Sulamistemperatuur  Soojuspaisumine  Soojusjuhtivus  Elektrijuhtivus  Magnetilisus 2. Millised on materjalide mehaanilised omadused?  Tugevus  Kõvadus  Sitkus  Plastsus 3. Millised on materjalide tehnoloogilised omadused?  Valatavus  Survetöödeldavus  Sepistatavus  Termotöödeldavus  Keevitatavus  Joodetavus 4. Millised on materjalide talitlusomadused?  Korrosioonikindlus  Kulumiskindlus  Pinnaomadused  Tulekindlus  Soojuspüsivus  Ohutus  Keskkonnasõbralikkus 5. Millised on materjalide mehaaniliste omaduste määramise meetodid?  Tõmbeteim  Väsimusteim  Löökpaindeteim  Kõvaduskatse 6. Milliseid materjalide omadusi määratakse tõmbeteimiga? Tõmbeteimiga

tehnomaterjalid
Metallide ja sulamite ehitus ning tähistus
6
docx

Metallide ja sulamite ehitus ning tähistus

Test nr.2 Metallide ja sulamite ehitus ning Title: tähistus Started: Friday 5 November 2010 05:58 Submitted: Friday 5 November 2010 06:14 Time spent: 00:15:15 66,7/100 = 66,7% Total score adjusted by 0.0 Total score: Maximum possible score: 100 1. Milline on terase koostiga 0,9%C, 1%Cr, 1%W margitähi Student Correct Value Response Answer A. 9CrW B. 9CrW1-1 C. 90CrW1 0% D. 90CrW4- 4 Score: 0/10 2. Milline on alumiiniumi valusulamite tähttähis EN järgi? Student Correct Value Response Answer A. AK B.

Materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (4)

YBD profiilipilt
YBD: suur tänu korraliku materjali eest!
15:17 14-04-2013
Mauks profiilipilt
Mauks: väga hea;)
00:45 11-12-2012
sander1234567890 profiilipilt
sander1234567890: super hea
13:35 14-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun