Füüsika KT küsimused ja vastused (0)

1.Millega on määratud aine olekud ja olekumuutused? Sublimeerumine?
2. Kirjelda soojusliikumist. molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine, mida nimetataksesoojusliikumiseks.
Sulamissoojus ja seos tahkumissoojusega? Tahkumisel eralduvat soojust on võrreldes sulamiseks kuluvaga raskem märgata.
Amorfne aine? on olemas hulk amorfseid aineid, mis muutuvad vedelikuks teatud temperatuurivahemikus ja ka nende tahkumine ei sarnane sugugi vee jäätumisega.
pigi, vaha, termoplastilised polümeerid ja klaas.
3. Gaas ja vedelik. Kirjelda aine ehituse seisukohalt. Aurumine ja keemine.
4. Kirjelda ideaalgaasi mudelit. Olekuvõrrand pV=nRT Millal on jagatis pV/nRT = 1?
5.Reaalgaas, mida tuleb arvesse võtta? Reaalsed gaasid võivad seega erineda ideaalgaasi mudelist kahel põhjusel : A) Rõhk. Molekulaarjõud mida ideaalgaasi mudelis ei arvestata, sest molekulid on üksteisest kaugel, hakkavad kõrgemal rõhul ja madalamal temperatuuril siiski mõjuma.
B) Ruumala. Ideaalgaasi mudel eeldab, et molekulid on punktmassid, st mõõtmeteta. Sel juhul oleks kogu gaasi ruumala gaasi molekulide liikumiseks vaba. Reaalses gaasis võtavad molekulid ise ka ruumi, mida suuremad molekulid ja mida rohkem VedelikVedelikVedelik molekule ruumalaühikus, seda enam.
6.Milles ilmneb tahkise omapära? Kuumutamisel muutuvad tahked ained vedelaks, edasisel kuumutamisel lähevad keema ja aurustuvad. Kondensaine? Tahked kehad avaldavad vastupanu deformatsioonile, vedelikud ja gaasid seda ei tee. Seepärast kannavad tahked ja vedelad faasid ühist nimetust, kondensaine.
7.Mille poolest erinevad gaasid ja vedelikud? Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kindla kujuta aine. Selles suhtes sarnaneb vedelik gaasiga, et ta võtab selle anuma kuju, milles asub. Teisalt on vedelikku raske kokku suruda ja selle poolest on ta tahke aine moodi. Jahtumisel vedelik tahkub, piisaval kuumenemisel aga läheb üle gaasilisse olekusse. Voolis? Gaaside ja vedelike ühiseks omaduseks on voolamine ja ainekoguse kindla kuju puudumine, nende ühine nimetus on voolis.
8.Õhu koostis. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus? a =15g/m³
9.Olukord õhus – küllastus? Millest sõltub? Küllastunud veeauru tihedus A= 23g/m³ temperatuuril 25ºC
10.Suhteline niiskus? Seda suhet väljendatakse peaaegu alati protsentides ja nimetatakse suhteliseks (relatiivseks) õhuniiskuseks
Kuidas leiame? Kui on teada, et õhus on tõesti kuupmeetri kohta 15 g veeauru (a), aga nimetatud temperatuuril võiks olla kuni 23 g (A25°C), siis ei ole raske välja arvutada, millise osa (mitu %) võimalikust moodustab tegelik. Milles väljendatakse? ilmaennustuses on suhteline niiskus parem näitaja kui absoluutne.
11. Hügromeeter. Kasutus, liigitus. Õhuniiskuse mõõtmiseks kasutatakse hügromeetreid. Kirjelda psühromeetri töötamist. Psühromeetrilise meetodi puhul mõõdetakse atmosfääri niiskust kaudselt kahe
temperatuurisensori (tavaliselt termomeetri) abil. Mõlemad termomeetrid on ehituselt
ühesugused, erinevus seisneb selles, et ühe neist – “märja” termomeetri – reservuaar hoitakse
märjana.
“Märja” termomeetri reservuaarilt aurab vesi. Selleks kulunud auramissoojuse tõttu on “märja”
termomeetri temperatuur madalam “kuiva” omast. Mida suurem on niiskuse defitsiit, seda kiirem
on aurumine ja seda suurem on termomeetrite lugemite vahe.
12. Millal suureneb suhteline niiskus? Mis on kastepunkt? Kui temperatuur langeb kastepunktist madalamale, siis …..?
13.Mida nimetatakse pindpinevuseks? Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile
14. Millega iseloomustatakse pindpinevust? Sigma (sümbol puudu) = F/l (N/m) Pindpinevust võrreldakse tihti põhjendatult venitatud (pingutatud) elastse kilega.
15.Adhesiooni-Kui vihmapiisk jõuab aknale, siis hoiavad teda seal kinni jälle molekulaarjõud. Kuna klaasi ja vihmavee molekulid on erinevad, siis on tegemist adhesioonijõududega
ja kohesioonijõud- kõiki vedelikukoguseid hoiavad koos molekulaarjõud. Piiskades toimivad need jõud sarnaste osakeste vahel (näiteks elavhõbedatilgas või vihmapiisas), neid nimetatakse kohesioonijõududeks
16. Mida nimetatakse märgamiseks? Nähtust, kus vedelik tahket pinda mööda laiali valgub, nimetatakse märgamiseks
17.Mida põhjustab märgamine? Märgamine tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja põhjustabvedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal
18. Kapillaarsus , milles seisneb? h = 4sigma/pgd Mida peenem toru on, seda enam püüab vedeliksaada toru seintega kokkupuudet ja seda suurem on kapillaarsus
19. Tilk. Kirjelda tilkumist. Mis hoiab tilka toruotsas kinni? Iseloomusta valemitega.Tilkumine on dünaamiline nähtus. tilka hoiab kinni pindpinevusjõud. Peenikesest torust aeglaselt väljavalguv vedelik moodustab kasvava tilga. Ühel hetkel ei jõua pindpinevusjõud kasvava vedeliku massi enam kinni hoida. Tilk „rebeneb” lahti ja kukub alla.Tilkade mõõtmine-Tuleb loetud hulk tilku topsikusse koguda ja ära kaaluda. Nii saab arvutada tilga massi ja tilgale mõjuva raskusjõu. Kui vedeliku tihedus on teada, saab arvutada ruumala ja seekaudu ka tilga läbimõõdu
20. Mull. Mis piirab mulli ? Mis on mullis? Tekkimine ja liigitus. Vaht? Mulli, nagu tilkagi, piirab gaasi ja vedeliku piirpind.
21.Mida nimetatakse faasiks? Aine erinevad olekud on ….Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega
22. Mis on faasisiire ? Siirdetemperatuur? Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise (nt aurustumine) siirdetemp- füüsikaliste omaduste muutus toimub kindlal temp.
23. Mida kirjeldab siirdesoojus?soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta.
24. Olekudiagrammi lugemine.
25. Ülesanded pindpinevusjõu, kapillaarsuse ja tikumise kohta. Üks kindlasti töös. Lubatud valemeid kasutada.