hääled, et kananahk tuli peale. Kuna ma pole ennem ooperit vaatamas käinud, siis ma ei olnud ka varem neid näitlejaid näinud. Tol õhtul oligi mul võimalus esmakordselt neid näha. Meie Eesti laval lauljateks olid: Helen Lokuta (Tuhkatriinu), Kestutis Alcauskis (Prints), Aare Saal(Toapoiss), Jouni Kokora (parun), Valentina Tatuma (Don Magnifico tütar), Riina Airenne (Don Magnifico tütar), Priit Vomer (õpetaja) ning Härrad printsi õukonnas . Etendus kül kestis natuke üle kolme tunni, ei olnud kordagi sellist tunnet, et oleks igav. Kokuaeg oli laval põnev, ning vaatamist innustav tegevus. Peaosa täitjad said ka inimestelt lilli, mis on väga armas olnud alati. Kui etenudus lõppes, oli aplausist aru saada, et etendus meeldis inimestele väga, inimesi oli vähe, kuna sinna saali poleks rohkem inimesi mahtunud. Täismaja oli välja müüdud, ja oli selleest aplaus tõesti vägev. Mulle endale meeldis see ooper väga
Muusikaretsensioon Pjotr Tšaikovski balett „Luikede järv“ Karin Korobeinikov Käisin vaatamas Pjotr Tšaikovski baletti „Luikede järv“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias 28. veebruaril 2015. Etenduse kestvuse aeg oli 2 tundi ja 30 minutit. Koreograafias kasutati Marius Petipa ja Lev Ivanovi fragmente. Balett oli meeldejääv ning ajas mõndades kohtades ka nutma. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Lauš, Maksim Tšukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Esietendus toimus 1877. aastal Moskva Suures Teatris.
Pasa (Maarius Pärn) gängsterlik ning agressiivne käitumine, hääletoon ja sõnavara mõjusid minule lähemal oleval laval küllaltki hirmuäratavalt, mis samas andis loole tohutult reaalsust ja põnevust juurde. Lavrenti (Tarmo Tagamets) oli samas aga väga rahulik, elukogenud isiksus, kes tasakaalustas Pasa energilisust laval. Kuna ma ise olen teatrit külastanud suhteliselt vähe, oli Sofi Oksaneni ,,Puhastus" minu jaoks esimene etendus, mida ma läksin vaatama võimalusega võrrelda raamatu sisu teatritükiga. Raamatu autor oli põhisisu üles ehitanud inimeste vahelistele suhetele, mis tihtipeale ei pruugi piisavalt poistele huvi pakkuda. Etendus õnneks seda suutis, kuigi minu arust oleks võinud ka lava peal olla Ingel, sest temagi mõjutas tegelikult oluliselt raamatu sündmusi. Üldiselt aga teatritükk meeldis mulle väga. Lava kujundus ning valgus- ja heliefektid olid paigas
Muusikaretsensioon Pjotr Tsaikovski balett ,,Luikede järv" Käisin vaatamas Pjotr Tsaikovski baletti ,,Luikede järv". Etendus toimus Rahvusooperis Estonia 25. oktoobril. Etenduse kestvuse aeg on 2 tundi ja 30 minutit ning vahepeal on üks vaheaeg. Etenduses on kasutatud fragmente Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiast. Balett oli meeldejääv ning tekitas hea meeleolu. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Laus, Maksim Tsukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur.
(näiteks: relv, jalutuskepp jne.) Butafoor ehtsat eset matkiv lavatarve. (pudi-padi, võltssära, relv, ehted) Süzee eepilise või draamateose teema. Farss ehk jant on lühike jämekoomiline näidend keskajal Prantsusmaal. Miljöö keskkond (aeg ja ruum). Kogum väliseid elutingimusi, milles tegevus toimub. Dekoraator dekoreerija, kunstnik. Teatridekoraator on lava ja kulisside maalija. Ida Teater etendus, millega palutakse jumalalt head saaki ja mis toob ka elus õnne. (hiljem väljaarenenud näitekunstiks) Areen Ilmalik lõbustuspaik Roomas, kus toimusid verised vaatemängud. Tsirkus etendus, kus esitletakse eluohtlike trikke ja muud. Zonglöör asjade zonglöörimises spetsialist Commedia dell'arte Rämekoomiline laadateater, mis pidas oma etendusi väljas. Klassitsism Stiil, mis levis 17.-18. alguseni. Klassitsismi omased reeglid olid
Raoul järgneb neile. Fantoom võtab ta kinni. Fantoom leebub ja laseb neil minna. Ta kaob ja temast jääb järgi vaid valge mask. Muusika kuulamise näide https://www.youtube.com/watch?v=N5Fg6kcg2mc https://www.youtube.com/watch?v=QP8ZUFmuFgo Huvitavad faktid Arvestuslikult on ,,Ooperifantoomi'' käinud vaatamas rohkem kui 130 miljonit inimest ja ülemaailmne piletitulu on üle 5,6 miljardi dollari. Broadway lavastuse 10 000. etendus toimus 23. oktoobril 2012. ,,Ooperifantoomi'' piletitulu on suurem kui mistahes muul filmil või lavastusel, ületades filme nagu Titanic ja Star Wars. Originaallavastuses on iga etendusega seotud 130 inimest. Igas etenduses on 230 kostüümi, 281 küünalt, kasutatakse 250 kg kuiva jääd ning 10 udumasinat. Ringreisidel kasutatakse dekoratsioonide transportimiseks 27 veokit. Kasutatud allikad https://en.wikipedia.org/wiki/The_Phantom_of_the_Opera http:// www.vanemuine
Lõputu kohvijoomine retsensioon. Etendus "Lõputu kohvijoomine" oli minu jaoks järjekordne positiivne emotsioon teatrivallast. Enne selle nägemist arvasin, et tegemist tuleb rahuliku istumise ja kohvijoomisega ning sellega kaasneva jutuga, kuid reaalsus üllatas mind pisut. Ütleks lausa, et see oli parim tükk, midama olen teatrilaval näinud. Pisut võiks vinguda selle üle, et jäeti välja paar osa algusest ja lõpust, kus pidid välja ilmuma tulnukad. Neid oleks tahtnud väga näha. Eriti, kuidas neid oleks mängitud
Mary Poppins 28. veebruaril käisin koos oma sõbraga vaatamas muusikali ,,Mary Poppins". Teos on loodud Disney ja Cameron Mackintoshi poolt, kuid Eesti keelde on selle tõlkinud Leelo Tungal ja Anna- Magdaleena Kangro. Lavastaja on Georg Malvius. Etendus toimus teatris Vanemuine. Esinesid tuntud eesti näitlejad nagu Hanna-Liina Võsa, Andres Mähar, Merle Jalakas, Hannes Kaljujärv. Eelarvamus etendusest oli üldiselt hea, sest olin kursis selle muusikali populaarsusega ja süzeega ning pealegi pakub teater Vanemuine alati rõõmsaid ning positiivseid teatrielamusi. Muusikali ,,Mary Poppins" tegevus toimub Bankside perekonnas Kirsipuude alleel. Teose süzee räägib Bankside perekonnast, kus probleemiks on lastekasvatus. Lapseeas olevad Jane
ka Eesti Draamateatris. Kuid nüüd on ta vabakutseline näitleja. Kuulsust on ta kogunud suuresti vana-aasta õhtu saatega ,,Tujurikkuja", mille sketsid on ta suuresti ise kirjutanud. Näitleja endi sõnul on tema unistus alati olnud teatrist mitte nii palju sõltuda ja teha seda, mis talle meeldib ja just nii palju kui aega ja suutmist on. Ja komöödia ongi see, mis talle meeldib. ,,Suur rõõm väikestest asjadest" on tema teine stand-up komöödia. Esimene monotükk etendus juba paar aastat tagasi, kuid näitleja on öelnud, et viimasest korrast on piisavalt aega möödas, ta on nüüd küpsem uue turnee jaoks. Praegu endiselt kestev turnee ongi palju paremini vastu võetud. Saalid erinevates teatrites on täis, kuigi etendusi on olnud juba väga palju. ,,Suur rõõm väikestest asjadest" oli vürtsitatud piisavalt teravate, kuid viisakate naljadega. Naerutavate naljade sisuks olid kõikvõimalikud igapäevased teemad poliitikast, era- ja pereelust,
Tegevuspaigaks on Hispaania, kuid puudutab paljusid erinevaid paiku. Etendusega on vaeva näinud väga suur hulk inimese, nende hulgas: dirigent Vello Pähn, lavastaja (inglane) Walter Sutcliffe, etenduse juht Riina Airenne ning põhiline Koormiester Elmo Tiisvald. Poistekoori dirigent on Hirvo Surva. Esines Rahvusooper Estonia koor, orkester ning poistekoor. Carmenit mängis valgevenelanna Oksana Volkova, Don Jose'd USA-st pärit Michael Wade Lee ning toreadoori Rauno Elp. Terve etendus toimus prantsuse keeles ning ekraanidelt oli võimalik subtiitreid lugeda nii eesti kui ka inglise keeles. Nii orkester, dirigent kui ka lauljad olid heal tasemel. Muusikalisi palasid oli väga hea kuulata ning näitlejad mängisid oma osad meisterlikult välja. Kõik oli väga korrektne ning puhtalt mängitud. Oli selgelt aru saada, et nii prantsuse keelt kui ka prantsuse keeles laulmist, oldi korralikult harjutatud. Laulmine ning prantsuse keel kõlasid väga puhtalt. Minu jaoks jäi
Ameerika sotsioloog Erving Goffman, kelle 1959. aasta uurimus rõhutas sarnaselt Burke´i omale sotsiaalse käitumise suuremat heterogeensust ja kontekstuaalsust ning lähtus sellest, et inimeste igapäevane sotsiaalne käitumine, suhtlus ja sotsiaalsed rollid kujutavad endast etendust, mida luuakse ja kasutatakse vastasmõjus teiste „näitlejatega“. Ta toetus peaasjalikult teatrist laenatud mõistetele nagu näitlejad ja publik, etteasted ja rollid, etendus ja dramaturgia, dekoratsioonid jmt ning rakendas neid enam-vähem kõigele: diplomaatiale, kohtupidamisele, majandusele, etiketile, armusuhetele, religioossetele riitustele, koolidele, haiglatele jne. Briti antropoloog Victor Turner tõstis oma uurimuse keskpunkti draama (näidendi) ehk stsenaariumi. Tema sotsiaalsed draamad toimuvad ühiskonna kõigil tasanditel riigist kuni perekonnani: need saavad alguse konfliktist, millega toimetulekuks võetakse kasutusele
Gotthold Ephraim Lessing Gotthold Ephraim Lessing Sündis 1729 Kamenz †1781 Braunschweig saksa kirjanik, filosoof, kriitik ja publitsist teater Seisis tolerantsi ja mõistuse hääle eest. Muutis klassikalist draama žanri ja kristlikku mõtlemist. Tragöödia ''Emilia Galotti'' valgustas kodanikke aadli despootlikkusest. Teosed Esimene komöödia etendus kui ta oli 19- aastane. "Der junge Gelehrte" ￭ Luuled ￭ Draamad ￭ Esteetilised kirjutised ￭ Teoloogilised ja filosoofilised kirjutised ￭ ￭ ￭ https://de.wikipedia.org/wiki/Gotthold _Ephraim_Lessing Täname tähelepanu eest!
Meessoost Auto- juht- tuvi- külaline- vihm- päev- kalender- köha- kissell- kringel- kartul- laev- luik- laager- karu- portfell- juhendaja- ehitaja- etendus- sõnastik- õpetaja- teeviit-, jaanuar- elanik- segisti- sampoon- sekretär- kirjanik- Naistsoost välimus- asi- rumalus- tütar- uks- amet- kuusk- elu- voodi- tugevus- hobune- armastus- mööbel- modell- hiir- ema- peenraha- uudis- rahvus- öö- ebameeldiv- sügis- jalatsid- järjekord- abi- väljak- ahi- ase- rõõm- julgus- vihik- kirik- ausus- märk- medal-
Eesti Nuku- ja Noorsooteater Teatri rajas nukunäitleja ja -lavastaja Ferdinand Veike Eesti Nuku- ja Noorsooteater on tänaseni Eesti ainus professionaalne riiklik laste- ja noorteteater. Esimene etendus oli Tare-tarekest (Samuil Marsak) 1962. a. esietendub Uno Leiese "Buratino lendab kuule". Ferdinand Veike nukk Buratinost saab aastakümneteks Nukuteatri sümbolkuju. Rein Agur Eero Spriit Evald Hermaküla 2010. aastal avati Eesti Nuku- ja Noorsooteatri kõrvalhoones maailmas ainulaadne Nukukunsti Muuseum
Haruldaselt ilus ilm- lilled on puhkenud õitsele- lilled on ära õitsenud- hea on värsket õhku hingata- vahetevahel on kange külm- kevad on jahe- sügis on varajane- suvi on vihmane- ilus vaade- Ööbikuorg- kõige vanem kool- linna uhkus- kange kohv- aega veetma- torn- Raeplats- Lemmikpaik- Linn on kuulus- Meelispaik- Rippsild- Lossi varemed- Turiste ligi meelitama- Etendus- Läksin üle tee- Tulin teatrist- Käisin turul- Sõitsin välja- Ebatavaline kohvik- Rahvuseepos- Puuviljakook- Toompea- Puhkekoht-
Kaisa Jõgeda Muusikalid 20.05.2013 Viis kõige enim esitatud muusikali on: 1.Phantom of the Opera 2.Cats 3.Chicago 4.Les Miserables 5.The Lion King Neist Eestis viimase viie aasta jooksul on esitatud ainult Phantom of the Operat. Peaosalisteks oli Shouvik Mondle ja Toni Dolce. Cats etendus Eestis kuus aastat tagasi. Chicago 9 aastat tagasi. Les Miserables 12 aastat tagasi. The Lion King pole Eestis üldse etendatud.
Retsensioon P. Pedajas ,,Kõik on täis" 22. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Priit Pedajase lavastatud näidend ,,Kõik on täis". Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist rasket tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulolu säilitamist. Näidend algab tegelase tööle tulekuga ja lõpeb sealt lahkumisega. Teose lavastaja Priit Pedajas on silma paistnud oma väga hea staaziga, olles lavastanud palju näidendeid alates juba 1979. aastast ja samas pälvinud palju preemiaid. Minu arvates oli lavastaja töö väga hea ja nauditav
Retsensioon Keskkoolimuusikal 30. aprillil 2010 kell 19.00 Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis toimus ,,Keskkoolimuusikali" (HIGH SCHOOL MUSICAL) etendus. Muusikali lavastaja on Andres Dvinjaninov, kes on lavale toonud ka sellised nimekad teosed nagu ,,Grease" ja ,,Romeo ja Julia". Muusikajuht on Kaire Vilgats, kunstnik Riina Degtjarenko, koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits, laulusõnad tõlkis Kelli Uustani ja libreto tõlkijaks oli Andres Roosileht. Peaosalist Troyd mängis selles etenduses "Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland ning naispeaosa Gabriellat Mari Ronimois. Teistes osades
5. Freddy, mu arm 6. Õlitatud välk 7. Sandy 8. Kuutamise laul 9. Me kokku käime 2. Vaatus: 1. Seikkides keskapeol 2. Täiskuu (R.Rodgers / L.Hart) 3. Sündinud dzaivima 4. Lootusetult hoolin sust ma (J.Farrar) 5. Ilukool otsas 6. Üksinda autokinos 7. Rock'n'Rollipeo kuninganna 8. Asju hullemaid on veel 9. Sandra Dee (Repriis) 10. Sinu valinud ma (J.Farrar) 11. Me kokku käime (Repriis) Mulle väga meeldis see etendus. Kuna teadsin enamus laule peast laulsn ka hääletult kaasa. Juba pärast teist laulu tuli soov kohe lavale joosta, mida ma aga ei teinud. Kuna olen eelnevalt näinud filmi ,,Grease", teadsin ma kõiki laule, aga mitte eesti vaid inglise keeles. Väga põnev oli kuulata, kuidas need laulud on ümber tehtus. Oli laule, mis minu arvates kõlasid paremini eesti kui inglise keeles, nagu ,,Õlitatud välk". Samas aga laul ,,Sandra Dee" ja ,,Suveööd" ei
alates mudilastest (lasteaialapsed) kuni tantsuveteranideni. Noorim tantsija sellel peol oli 4- aastane, vanim 76 aastane! Peol osalesid ka puhkpilliorkestrid, rahvamuusikaorkestrid jm. Huvi peo vastu oli väga suur viiest etendusest said vahetult osa 75 000 pealtvaatajat. Kõigil järgnevatel üldtantsupidudel on esinejate arv olnud optimaalne 8000 ümber. Üldtantsupidu on terviklik, kindla süzheega etendus. Tuhanded rahvarõivais tantsijad moodustavad tantsides üle väljaku värvikaid mustreid. Üldtantsupidu toimub enamasti samal nädalavahetusel üldlaulupeoga. Neid ühendab mõlema peo osavõtjate ühine pidulik rongkäik Tallinna kesklinnast lauluväljakule. Mõned üldtantsupeod on toimunud ka omaette VII üldtantsupidu 1963. aastal, IX üldtantsupidu 1970. aastal (üldlaulupidu korraldati erandina 1969. aastal, tähistamaks 100
Lõpuks hakkab mees ennusta jalgpallitulemusi, tekib kihlvedude sõltuvus, mis teda pikkamisi oma naisest Allist ning kasupojast eemale tõukab. ,,Kartulimoosi ehk Chelsea win" lavastajaks on Jaak Allik, kes on teinud taaskord väga head tööd, sest ta on leidnud minu arvates oma rollidesse ideaalselt sobivad näitlejad, kellele tekst on kohane. Siiski oli Alliku "Tapatöö jumal" kindlasti edukam, sest ei olnud nii lihtsameelne. Tänu väärt näitlejatele tõi Alliku lavastatud etendus õnnestunult ja iroonitsevalt välja tavaliste inimeste rumaluse ning vead. Lavastaja oli seadnud põhirõhu näitlejamängule, mis muutis selle vaatemängu veelgi nauditavamaks. Samuti oli rõhk ka materiaalsel osal. Kasutatud oli näiteks jalgpallivõrku ja mitmeid teisi sümboleid, mis andis näidendile kindlasti palju juurde. Imestama pani mind tohutu kartulite hulk ja see, et neid pidevalt juurde kooriti. Huvitav, mis nendega pärast tehti
Retsensioon muusikalist "Minu veetlev leedi" 4. detsembril 2013 käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas Frederick Loewe muusikali "Minu veetlev leedi". Etendus kestis 3 tundi ja 20 minutit ning sellel oli üks vaheaeg. "Minu veetleva leedi" laulutekstide autor on Alan Jay Lerner, kes on sündinud 1918. aastal New Yorgis rikaste vanemate lapsena ja saanud hariduse parimates koolides. Ta elu oli üsna muretu, kui välja arvata ülikoolis poksmisel kaotatud silm. Muusika on kirjutanud Frederick Loewe, kes tundis elu igasugusest, eriti aga rohkete ebaõnnestumiste perspektiivist. Loewe sündis 1904. aastal Viinis. 5-aastaselt hakkas Frederick
osalesid tantsurühmad alates mudilastest (lasteaialapsed) kuni tantsuveteranideni. Noorim tantsija sellel peol oli 4-aastane, vanim 76 aastane! Peol osalesid ka puhkpilliorkestrid, rahvamuusikaorkestrid jm. Huvi peo vastu oli väga suur – viiest etendusest said vahetult osa 75 000 pealtvaatajat. Kõigil järgnevatel üldtantsupidudel on esinejate arv olnud optimaalne – 8000 ümber. Üldtantsupidu on terviklik, kindla süzheega etendus. Tuhanded rahvarõivais tantsijad moodustavad tantsides üle väljaku värvikaid mustreid. Üldtantsupidu toimub enamasti samal nädalavahetusel üldlaulupeoga. Neid ühendab mõlema peo osavõtjate ühine pidulik rongkäik Tallinna kesklinnast lauluväljakule. Mõned üldtantsupeod on toimunud ka omaette – VII üldtantsupidu 1963. aastal, IX üldtantsupidu 1970. aastal (üldlaulupidu korraldati erandina 1969. aastal,
kirja levik- algselt tehti savi peale lühi jutte, hiljem ka seadusi ja luuletusi, kirja õppisid kõik haridus-poisid alustasid 7 aastaselt, rikastel oli kodus ka pedagoog ning tüdrukud õppisid majapidamist ja käsitööd, spartas õppisid tüdrukus ka kehalise kasvatust kangelaseeposed- trooja sõja lugu Homeros, - mitme lauliku autor „Illias” ja „Odüsseia” Lüürika-luuletus mida esitati suuliselt koos viisiga Draama- kreeka keeles tegevus, tearti etendus Komöödia- igapäevane elu Tragöödia- kurb etendus Orkestra-näiteplats, ringi või poolringi kujuline Skenee- tausta dekoratsioon 6. Filosoofia ja teadus: filosoofia mõiste-mõtisklemine maailma üle Thales- maailm tekkis veest ja ujub vee peal Demokritos- maailm koosneb tühjusest ja seal olevatest aatomitest Pythagoras,- maailma korraldus on arvulisel suhtel Hippokrates- 4-5 saj kuulus arst Herodotos. Ajaloo sündmuste uurija ja kirja panija
Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 1872– 1893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870). Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 1870–1884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud venestamine. Millist ajavahemikku nimetame ärkamisajaks? Millised sündmused toimusid ja kes
Retsensioon "Mirandoliina" Käisin 19ndal veebruaril vaatamas VAT teatri etendust ”Mirandolina”. Etenduse autor on Carlo Goldoni, lavastaja Giorogio Bongiovanni ja lavastaja assistent Auri Jürna. Antud etenduses mängib peaosa Katariina Unt, võõrastemaja perenaine, keda kõik armastavad ja jumaldavad. Etendus keskendubki eelkõige naiselikkusele ning sellele, mida Mirandoliina oma iluga suudab saavutada. Kuidas ta oskab ka kõige külmema südame üles soojendada ja panna ka kõige kalgima ja tundetuma mehe endasse armuma. Mirandolinasse kõrvuni armunud külalised üritavad kingitustega tema südant võita, kuid kui naise tee ristub külalisega, kes tema vastu väga huvi üles ei näita, otsustab naine ise midagi ette võtta ning satub tänu sellele ka keerulisse
Arvustus VAT teatris etendusele ,,Kirjaklambritest vöö" Etendus toimus 18. novembril 2013 Näidendi autorid Mare Sabolotny ja Rein Agur Etenduse lavastaja Rein Agur Valguskujunduja Luise Leesment Helilooja Rivo Laasi Etendus oli algusest peale sügavamõtteline ja kaasakiskuv. See rääkis noorte elust, kuidas minnakse pahale teele. Ja mis võib juhtuda kui teha valesid valikuid elus. Lugu rääkis tüdrukust nimega Kati, ta mõlemad vanemad olid advokaadid. Kuni nooruseani elas pere Inglismaal, kuna isa oli inglane. Eestisse kolides tekkisid Katil toitumishäired. Tal tekkisid suitsu- ja alkoholisõltuvus. Tal olid masendushood ja ta oli depressioonis. Tal oli sõprussuhe poisiga, kelle nimi oli Juhan
andsid, jõudis lugude sisu tunduvalt paremini kohale, kui mõnes koolitunnis. Enne kuulama asumist ootasin ma kontserdilt midagi palju üksluisemat ja igavamat. Hortus Musicus aga pööras minu arvamuse renessansi ja keskaegse muusika kohta täiesti pahupidi. Nad tõestasid, et muusika sel ajal oli täis komplitseeritud noodikäike ja põnevaid rütme. Ansambel tegi oma töö ära, andes meile edasi mõtte, mida selle aja muusika endast kujutas ja seda ilma vigadeta. Keskkond, kus etendus peeti oli hästi valitud, sest seal viibimine andis kontserdile rohkem juurde sellist vana aja hõngu. Tänu sellele, et ansambel otsisis nii üksteise vahel kui ka publikuga pidevalt kontakti, võib väita, et ansambli oskus edasi anda oma kirge ja panna teisi tunnetama enda muusikat on suurepärane. Kõik emotsioonid olid kaunilt edastatud, ei ühtegi pausi ega mõttetühja momenti.
Guido Kangur, Mait Malmsten, Maria Peterson (külalisena), Ülle Kaljuste, Liisa Saaremäel, Harriet Toompere, Raimo Pass, Kristo Viiding ja legendaarne Ita Ever. Vaatemäng oli tohutult kaasahaarav, sest see oli võimsalt etendatud, justkui oleks ise laval kaasa löönud. Näitlejad sulandusid oma rolli imelise kergusega ja haarasid publiku endaga kaasa, rahvast sai sündmuskäikude tunnistaja. Mulle väga meeldis vaadatud etendus, sest tegelaskujud olid huvitavad ning tore oli jälgida probleemi, mida loo arenedes hakati lahendama. Lavastus oli traditsiooniline ja tõi vaatajateni üsnagi realistliku ja tõetruu jutustuse. Negatiivseid muljeid mul etendusest ei jäänud. Näitlejate osavust oli imeline vaadata ja seda sai aru ka pealtvaatajate süvenemisest. Igal tegelasel oli midagi sarnast oma osatäitjaga. Välimus ja hääl jäi pea kõigil näitlejal enda omale sarnaseks, vaid Mait Malmstenile oli pähe
a Itaalias tekkinud kunstivool, ülistas suurlinlikku tsivilisatsiooni ja tehnika progressi, nõudis sidemete katkestamist mineviku kunstikultuuriga. Maalikunstis püüti kujutada liikumisillusiooni. 23. Grafiti ( vanaajal hoonete seintele, nõudele jms. kritseldatud kirjad ja joonistused) / hooneseinale, müürile v. mujale joonistatud või värviga pihustatud pilt või tekst, mis sageli kannab mingit sotsiaalset või poliitilist sõnumit. 24. Happening improviseeritud etendus v. mingi kavandi kohane provotseeriv näitemäng, mis hõlmab ühteaegu kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Eesmärk on sokeerida, pakkuda elamust, üllatust, tekitada protesti. Tekkis 1950 a.il/ Improviseeritud kindla kavata etendus, mis püüab kaasata pealtvaatajaid. 25. Installatsioon sisseseadmine, seadmete paigaldamine, ametisse seadmine/ tehnikas mingi seadme ülesseadmine ja seadistamine, kunstis kunstikavatsuslikult üles seatud objekt.
Häppening on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. 3. Kehakunst moodsa kunsti vorm, mille korral kunstnik kasutab ideede väljendamiseks keha . 4. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. 5. Performance on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel luuakse (improvisatsiooniline) etendus. ' 6.Fotokunst on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega.
14. oktoobril 2007 12.00 käisin vaatamas balletti nimega ,,Sülfiid". Seda etendati Estonia teatrimajas. Peaosades olid Marie Lindqvist sülfiidina, Marina Kresler Annana, Olof Westring Jamesina ning Urve-Ly Voogand Effyna. Dirigent oli Mikk Murdvee. Lavastajad olid Eva Kloborg, Frank Andersen ning Anne Marie Vessel Schlüter. Kunstnik oli Mikael Melbye.1 Mõnda esinejate tutvustamiseks. M.Lindqvist õppis Rootsi Kuningliku Ooperi Balletikoolis ja Rootsi Kuninglikus Balletikoolis. O.Westring õppis Rootsi kuninglikus Balletikoolis. Dirigent M.Murdvee lõpetas 1998. aastal Tallinna Muusikakeskkooli viiuli erialal. 2 Etendus oli tõeline tragöödia. Ballett on sisu poolest väga kurb, selle põhjustajaks on printsi õnnetu, võimatu armastus ning tema soov saada kaunis metshaldjas enda valdusesse. Prints ei suutnud otsustada, kas abielluda oma kihlatu Effy või sülfiidiga. Tema ja Effy pulmapeo ajal viib haldjas ta metsa, kus nad koos armunult ringi kõ...
*8.9. saj. noodikirja näited üsna primitiivsed, noodimärkideks neumad(tähistavad 14 helist koosnevat meloodiaelementi) *10.sajandil prooviti üles märkida ka helikõrgusi,hakati kasutama noodijooni, mida algul oli 2 *11.saj. algul Guido Arrezost lõi kompaktse joontesüsteemi, mis on kasutusel praeguseni, arendas ka nootide täht ja silpnimed Guido käsi lauluõpetamise meetod *troop liturgiliste tekstide vaba laiendamine *liturgiline draama usuline etendus, mida etendatakse pühakojas vaimulike poolt dialgooivormis lauldes *müsteerium usuline etendus, esialgu pühakoja ees, hiljem juba laatadel ja avalikes kohtades, sisu muutus vaimulikut järjest ilmalikumaks, dialoogivormid lauldes KESKAEGNE ILMALIK LAUL *goljaarid e. vagandid esimeste ilmalike laulude kirjapanijad, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud *võisid laulda ka naised, rüütlid ja õuedaamid luuletasid ning laulsid õukonna tarbeks
Niiet praegu mul õnnestub isegi mõlema asjaga tegeleda. Miks teile meeldib näitlemine? Ilmselt on kõige võlumam see, et saab elada erinevaid elusid. Läbi rollide saab nii palju osa erinevate inimeste elust, see ei muuda ka oma elu eriti rutiinseks ja igavaks. Milline näeb tavaliselt teie tööpäev välja ? Hetkel olen ma küll lastega kodus, aga kui ma olen tööl, siis proov algab kell 11 hommikul ja kestab kella 15-ni.Siis on tavaliselt selline pikem lõunapaus. Ja kuna etendus algab õhtul kell 19, siis umbes kella 18-ks olen ma tagasi teatris ja etendus kestab kella 22 või 23- ni tavaliselt. Millega teie vanemad tegelvad ? Minu ema on pearaamatupidaja, alati on olnud väga tugev numbrite alal. Isa töötab kaubalaos. Kas te olete abielus ? Jah, olen abielus ja hiljuti tähistasin viiendat pulmaaastapäeva. Kes on teie abikaasa ? Minu abikaasa on Priit Õigemaast ja tema on ka Tallinna Linnateatri näitleja ja lavastaja.
Ooper ,,Carmen" 6. oktoobril toimus Rahvusooper Estonias G. Bizet ooperi "Carmen" lavastus. Varem olen käinud Rahvusooper Estonias balletti ,,Pähklipureja" vaatamas, kuid seekordsel ooperil olin esmakordselt. Etendus on originaalis küll neljavaatuseline, kuid ajakokkuhoiu mõttes oli kolmas ja neljas vaatus kokku pandud. Dirigeeris Risto Joost ning lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife. Kõik esitatud palad on loonud prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsue keeles. ,,Carmen" esietendus aastal 1875. Prantsumaal. Bizet' ooper põhineb Prosper Merimee ligi 30 aastat varem kirjutatud ,,Carmeni" novellil. Prosper Merimee oli prantsuse kirjanik ja ajaloolane, kes
„Bajadeer“ Minu üheks hiljutisimaks ja ühtlasi meeldejäävaimaks muusikaliseks elamuseks oli Ludwig Minkuse ballett „Bajadeer“. Etendus toimus 6. aprillil 2014. aastal Rahvusooper Estonias. Esinejateks olid baleriinid ja priimabaleriinid nii Eesti Rahvusballettist, Tallinna Balletikoolist kui ka rahvusvahelistest truppidest. Peategelasi oli neli: Solor – noor sõdalane, kes armastab Nikiat, kuid keda sunnitakse abielluma radža tütre Gamzattiga (Michal Kremar); Nikia – bajadeer ehk templitantsijatar, kes armastab Solorit (Alena Shkatula); Gamzatti –
Rocca al Mare Kool Martin Erik Vallaste 7.a Jazz-Balleti Klubi Retsensioon Tallinn 2017 Antud etendus toimus 26. jaanuaril 2017 aastal Rahvusooper Estonia kammersaalis. Etenduse Lavastajad ja heliloojad olid vastavalt Triinu Leppik-Upkin ja Sergei Upking ning Paavo Piiparinen ja Siim Hiiob. Peaosatäitjad olid: Anatoli Arhangelski, Marika Muiste, Jevgeni Grib, Daniel Kirspuu ja Sergei Upkin. Muuskiat mängis Jazz-ansambel JBB. Hubane Jazzi klubi oli variasutuseks maffia mitte päris legaalsetele tegevustele. Ühel õhtul satub
Mirandolina oma kaasaks. Siinkohal tuleks märkida seda, et oli selgesti näha, kuidas Mirandolina kaitses kirglikult Fabriziot igas olukorras (järelikult oli ta oma peas otsuse langetanud ning tahtis ainult ‘’mängida’’). Õnnestunumaks stseeniks peaksin mina hetke, kui de Ripafratta ja markii omavahel vaidlesid, nii et kruus puruks lendas. Samuti oli meie näitemängu juures meeldejääv see, kuidas Tammaru tõmbas puruks markii jaki, lisades, et see oli niikuinii nende viimane etendus. Lavakujundus oli iseenesest primitiivne - lava oli jaotatud kaheks valge lina abil. Samuti avaldas mulle muljet valguskunstnik Sander Põllu teostus, nt. see, kuidas Mirandolina seisis publiku ees ja mõlemale auditooriumi vasak- ja parempoolsele seinale kerkis Mirandolina siluett. Ajastutruudust lisasid kindlasti omalt poolt ka etendusel esinenud kellalöögid ja muu instrumentaalne muusika, samuti ka näitlejate kostüümid või vanamoelised rekvisiidid: vana triikraud jm
Teatri retsensioon ,,Nüüd tõesti aitab jamast" Väisasin 14. oktoobril 2013 aastal Nokia kontserdimaja. Olin soetanud pileti Peeter Oja Stand-Up etendusele ,,Nüüd tõesti aitab jamast". Näidend oli Peeter Oja, Mart Normeti ja Erik Moora ühislooming. Kaasatud olid muusika eest vastutaja Sten Sheripov ja kunsti poole valdaja Mihkel Uba. Lisaks oli appi tulnud ka Karl Kermes ja Monoteater. See etendus tundus reklaamide ja kirjelduse põhjal väga huvitav ja põneva sisuga olevat. Lisaks on Peeter Oja teada-tuntud koomik, kelle naljad külmaks ei jäta. Näitlejast Peeter Oja on eesti näitleja, koomik, laulja ja telemees. Ta on sündinud 2. juulil 1960-ndal aastal Tallinnas. Näitleja hariduse omandas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille ta lõpetas 1986-ndal aastal. Ta on kuulunud kahe Eesti tuntud bändi: ,,Kuldne Trio" ja ,,Bläck Rokit" koosseisu
Suur osa Cabaret Rhizome'i identideedist on ka ruumil, isegi kui nad aeg-ajalt mängukohti varieerivad, ruum on tähenduste loojana selgelt esil. Teatrit tehakse küll mingis ruumis, aga lisandub tasand, kus ruum ise on (sotsiaalne) draama. Ruumid, kus etendused toimuvad, määravad inimese käitumist. Reeglid erinevad mõnevõrra sellest, milleks klassikalised teatrimajad meid häälestavad. Välisjalanõud jäävad eesruumi. Sisenetakse sokkides või sussides. Ühes kohas, kus etendus toimus Kaarli tänav oli lubatud saali siseneda ka koos joogiga. Peale Telliskivi loomelinnaku ruumi seostub ,,rhizomedia. risomeediaga" veel üks ruumi puutuv mõiste sein. See on reaalse füüsilise kehata objekt, mis mõjutab seda, kuidas näitleja ja vaataja teineteist tajuvad ja märkavad. Lavastus ehitab ja lõhub seinu uues tähenduses. Füüsilise objektina on ehitatud saali ühte otsa greenroom, mille ees on klaas ja kus toimub suurem osa stseenidest
peategelase habaneerast saavad mitmetele põlvkondadele ooperimuusika sümbolid. Eriliseks tegi selle ooperi kogu ooper ise. Lavaline liikumine oli lihtsalt hämmastav ning kõik need dekoratsioonid olid igaüks omal õigel kohal. Neid ei olnud palju ega ka vähe, vaid kõik sobis suurepäraselt. Erinevalt klassikalisest käsitlusest oli uus ,,Carmen" rikastatud tekstidialoogidega, mida esitati kõneldes. Etendus oli väga dramaatiline mõnes kohas tekkis kohe selline küsimus, et mis nüüd edasi saab? See meenutab veidi ooperit, veidi muusikali, veidi sõnateatrit. Muusika on lausa harukordne, see on ka kindlasti üks põhjustest, miks Carmen kuulub ühe enim mängitud ooperite hulka. Muusika, mille kõla paneb inimesi mõtlema ja ei jäta külmaks.Enamasti on ooperid tõsised aga selles ooperil leidus ka kohti, kus kogu saal lõkerdas naerda.Muusika oli väga vaheldusrikas ja temperamentne
Lavastust oli raske jälgida ja mõista, sest jäin kogu aeg paralleele raamatust otsima. Arvan, et kui ma poleks Goethe teost paar nädalat varem lugenud, oleks kogu süžee veelgi arusaamatumaks jäänud. Stseenide vahetus ei olnud eriti sujuv ning kogu teos oli pigem osadeks jaotatud, kui ühtne tervik. Esinejad olid küll väga head ja kostüümid hästi läbi mõeldud, kuid üldpilt ja mulje ei jäänud kahjuks siiski nii hea nagu olin lootnud. Minu vanematele meeldis aga kogu etendus väga ning midagi suuresti negatiivset nad välja tuua ei osanud. Erimeelsused tulenesid ilmselt meie vanusevahest ning võib-olla oligi etendus mõeldud natuke vanematele inimestele kui mina. 3
1857 – 1861 - „Kalevipoja“ ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes 1858 – Mahtra sõda 1863 – hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist 1865 – laulu -ja mänguseltside „Vanemuine“ ja „Estonia“ asutamine 1868 – teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos 1868 – 1870 – Carl Robert Jakobsoni kolma isamaalist kõnet 1869, 18 – 20. juuni – Peeti esimene üldlaulupidu Tartus 1870, 24. juuni – eesti rahvusliku teatri esimene etendus 1870, 5. november – avati Eesti esimene raudteeliin 1870 – 1871 – asutati esimesed põllumeested seltsid 1872 – 1893 – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1875 – laulu -ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus Lydia Koidula näidendid - „Saaremaa onupoeg“ ja „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“.
❖ Hakkas regulaarselt muusikat õppima 6-aastaselt ❖ Õppis klaverit ❖ Esimene sümfoonia 1865 ❖ Ooper ‘’Maiööl’’ 1978 Nikolai Rimski-Korsakovi looming ❖ ‘’Kuldkikas’’ ❖ 19.sajandi algus ❖ Muusikateoorik ❖ Viimane teos ❖ 15 ooperit ❖ Ooper “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” Ooper “Muinasjutt Tsaar Saltaanist” ❖ Kirjutatud 1899-1900 ❖ Aleksandr Bushkini raamatu põhjal ❖ koosneb 7 tseenist ❖ Esimene etendus Moskvas ❖ “Kimalase lend”- orkestri vahemäng ja III tseeni lõpp “Kimalase lend” ❖ Luik muudab printsi putukaks ❖ Lendab Tsaari juurde
ideede väljendamiseks keha. Nt henna maalingud ja tatoveeringud. - henna Fotokunst - on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. - Videokunst - videotehnika vahendusel loodud kunst. Performans - on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel (vahel ka publiku osalusel) luuakse (improvisatsiooniline) etendus. - Performance – mootorsaeballett. Happening - on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik.
näitlemisega end sidunud on. Niina kuldes sõnad olid, et teda tõmbab sinna järve äärde nagu kajakat. Tõsi, mõisa asus täpselt ühe suure järve kaldal. Selle järve kaldal asub veel oma seitse mõisa ning samuti ka Treplevi püstitatud lava. Polina muretseb Dorni tervise pärast ning samas ka imetleb teda, et ta oma kõrgest vanusest hoolimata ikka veel naistele peale läheb. Polina teeb talle lähenemiskatse, ent paraku segatakse neid vahele. Algab etendus. Arkadina kommenteerib pidevalt etendust kaasa. Etendus ise räägib sellest, mis on Maal kahesaja tuhande aasta pärast. Arkadina arust oli see etendus dekadentlik. Treplevi kannatus katkes ning ta lasi selle etenduse katkestada. Kõik heidavad Arkadinale ette seda, kuidas ta pojaga just käitunud oli ning peale pikka vaidlemist saab ta sellest ise ka aru ning läheb vabandust paluma. Niinat tänatakse selle tükki eest, teda imetletakse. Ta on vägagi kohmetu kui teda Trigorinile tutvustatakse
Kirjutati neumade abil. Noodikirja areng: 8.-9.saj kasutusel neumad (märgiti punktidena teksti kohale) 10. saj kasutusel 1. noodijoon (määras FA noodi, oli punane) 11. saj jõuti 4 noodijooneni (värvilised). Guido Arrezzost 12. saj neumadele ilmusid kandilised noodipead 13. saj esineb juba 5-jooneline noodijoonestik Liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus, kus kogu tekst esitati lauldes Müsteerium piiblianeline etendus, kus kõnelised osad vahelduvad lauludega Keskaegne ilmalik laul Goljaarid ehk vagandid olid rändavad üliõpilased. Nende tuntuid luulekogumik on "Carmina Burana", mis koondab armu- ja joogilaule, mis parodeerivad tolleaegseid kiriklikke hümne. Samanimelise vokaal-instrumenaalse suurteose on loonud 20.sajandi helilooja Carl Orff. Kangelaslaulud on pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate, korduvate meloodiaormelitega
Kooli nimi nimi. Õhtu Straussiga Retsensioon Tartu 2013 Õhtu Straussiga Käisin operettil ,,Õhtu Straussiga", mis etendus Väikses Vanemuines 13.01.2013 kell 19.00 . Heliloojaks oli Johann Strauss (1825-1899), kes oli Euroopas ka väga tuntud ja austatud helilooja . J.Strauss noorem kuulus Viini tunnustatud muusikute perekonda, mis olid enesele nime teinud tantsuorkestreid juhtides ja neile muusikat kirjutades . Isa oli vastu , et pojad tema jälgedesastuksid alustas noor Johann kõigepealt karjääri pangaametnikuna. Ema , kes salaja
Katuselt Kasar/Uusberg/Tomson Käisin 14.09.2011 vaatamas kaasaegset ooperit ,,Katuselt". Etendus toimus Põhuteatris, see oli ka üks viimaseid etendusi, mis toimus selles hoones enne lammutamist. Ooperi helilooja ja libreto autor oli Jarek Kasar, esinejanimega Chalice. Teine libreto autor ja lavastaja oli Uku Uusberg. Kunstnik oli Jan Tamson. Laval näitlesid ja laulsid Hannaliisa Uusmaa, Jarek Kasar ja Uku Uusberg. Etenduses tegi kaasa ka noorteorkester Reaalmazoor, mida dirigeeris Edmar Tuul. Esitati Jarek Kasari loomingut, mis oli valminud spetsiaalselt selleks projektiks.
näidendivõistlused. Algul toimusid etendused agoraal. Vanim teater oli Ateena Akropoli lõunanõlval asuv Dionysose vabaõhuteater, mis ehitati algselt puust astmetega ja u 4 saj. eKr asendati kivist astmetega. Pingiridasid oli 64, millest on säilinud 20. Teater mahutas 17 000 vaatajat.Istmeread tõusid ülespoole ja võimaldasid etendusest osa saada ka kaugemal istujatel. All sõõris asub ümmargune väljak orkestra, kus toimus etendus. Orkestra taga asus skeene, telk või ehitis, kus näitlejad esinemiseks valmistusid. Etendusepäev oli Ateenas eriline. Eriti pidustustel veini- ja viljakusjumala Dionysose auks, kui selles osalesid kõik linna kodanikud. Mingit äritegevust ei toimunud, sest festival algas juba koidikul. Päeva jooksul oli kavas mitu näitekirjanike poolt kirjutatud näidendit. Kui teema oli pärit müütidest, siis nimetati seda tragöödiaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
