Mees ja naissoost sõnad (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

134

docx

Saksa keele materjal algajatele

A, O, on saavad kesk- ja ülivõrdes UMLAUT’i (täpid) A – Ä, O – Ö. U – Ü MIT UMLAUT A) Lang – länger – am längsten Alt, arm, kalt, krank, lang, scwach, schwarz, stark, warm U) Kurz – kürzer – am kürzesten Gesund, jung, O) Gro(ss) – grö(ss)er – am grö(ss)ten Hoch OHNE UMLAUT (ilma täppideta) 1) Kui on täishääliku ühend AU nt. Faul – fauler – am faulsten 2) Sõnad lõppudega -EL, -ER, -EN, -BAR, -SAM, -HAFT, -IG, -LICH, -E Dunkel – dunkler – am dunkelsten Schuldig(süüdi), offen, glücklich, langsam, wenig 3) Ühesilbilised ERANDID – brav(julge), bunt(värviline), froh, falsch, hach, klar, krapp(napp), satt (täis – kõhu kohta), schlank, stolz, toll, voll, wahr MIT oder OHNE UMLAUT Gesund, glatt(libe, sirge), nass(märg) Ebareeglipärased Gro(ss) – grö(ss)er – am grö(ss)ten Nah – näher – am nächsten

Saksa keel

120

pdf

Õpetajaraamat

Mõtle- mine on fantaasiarikas: asjad ei täiene loogika struktuuriga, faktid leiavad seletuse ja moodustavad terviku, toetudes lapse fantaasiale. Lapse mõtlemisele on omane tugev animism ehk esemetele ja nähtustele hinge omistamine. Ka mälu, taju ja tähelepanu iseärasused mõjutavad seda, kuidas laps teavet vastu võtab, ning õpetaja peab seda materjalide esitamisel arvestama. Lapse sõnavara tuleb laiendada nii, et uued sõnad haakuksid juba tuttavatega ja moodustaksid omavahel mõistevälju. Sõnavara ja keelendite valiku ja temaatilise rühmitamise aluseks on koolieelses eas laste loomulikud suhtlussituatsioonid. Selline valik võimaldab uut keelematerjali kasutada praktilises suhtluses, mängudes ja tege- vustes lasteaias ja väljaspool seda. Esiõpetuse eesmärgid on loomult protsessieesmärgid, mis näitavad, millise prot- sessi kaudu lapse igakülgne areng tagatakse

Eesti keel

15

pdf

Mõistatused

liitsõnamängud: Milline pea ei mõtle? ­ Kapsapea; Milline silm ei näe? ­ Nõelasilm; Milline kõrv ei kuule? ­ Kruusikõrv; piltmõistatused e. reebused (vt. 6 juuresolevat pilti Piret Voolaidi koostatud andmebaasist, mis illustreerivad tänapäeva Eesti koolilaste hulgas populaarsemaid piltmõistatusi): Kaelkirjak akna taga Kauboi jalgrattal (ülaltvaade) Karu ronib puusse Mehed otsivad laua alt Tädi paneb sukkpükse jalga Mees kitsega (näha on vaid nöör) mängukaarti 1 tähemängud, mis on tihti autorilooming: nt. Fr. R. Kreutzwaldi tuntud salm Loe mind eest ehk tagant otsast, / ikka tõusen maast ja metsast (udu); anonüümsele autorile kuulub salm Mu esimest on sulle vaja, / kui jahu veskilt koju tõid, / mu teine puhastab su maja, / kui rotid rohkest rooga

Folkloristika alused

59

doc

Kordamine eesti keele eksamiks

 Rõhututes silpides vältevastandus puudub. Kaasrõhulistes silpides on mõtet väldet määrata siis, kui on tegemist morfoloogiliselt olulise kaasrõhuga. Nt sõna õnnelik kolmandat silpi tuleb käsitleda kolmandavältelisena, sest selle sõna vormimoodustuses esineb kolmandas silbis selgelt II ja III välte vastandus: õnneliku : õnne`likku nagu tiku : `tikku. Vältevastandus saab esineda ainult vähemalt kahesilbilistes sõnades. Ühesilbilised sõnad on kõik kolmandavältelised, nt maa, tee, boa, keel, tark, hull. Seetõttu ei ole ÕSis ühesilbiliste sõnade automaatset III väldet märgitud. Mõnede asesõnade osa ühesilbilisi lühivorme on lauses alati rõhutus positsioonis, nt Kas sa mu venda ka tunned? ­ vrd rõhuliste vormidega Kas sina mu venda tunned? Kas sa minu venda ka tunned? Niisugustel ühesilbilistel asesõnavormidel, mis esinevad alati rõhutus positsioonis, puudub välde. b, d, g, p, t, k

Eesti keel

54

docx

Soome keele kiire õpe

mennä naimisiin abielluda meno minek menolippu üheotsapilet meno-paluu edasi-tagasi (pilet) menossa minemas meri meri meripihkakoru merevaigust ehe meritaimen meriforell merkki märk, tähis, mark Mersu (= Mercedes Benz) Mersu meteli kisa, kära; müra, lärm, möll mieheni (mies) minu mees mielellään meeleldi, hea meelega mielenkiintoinen huvitav mielestä(ni) (minu) arvates mieli meel; vaim mielipide arvamus mieluummin meelsamini mies mees miestenhuone meeste tualettruum, meeste WC mieto lahja miettiä mõelda mihin kuhu mihin millal miksi miks

Soomekeel

82

pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................

Humanitaarteadused

24

doc

Ladina eesti alussõnastik

tegevusnimega) asesõna) comp. ­ comparativus (komparatiiv, pron. interr. ­ pronomen interrogativum keskvõrre) (interrogatiivpronoomen, küsiv asesõna) conct. ­ coniunctio (konjunktsioon, sidesõna) pron. pers. ­ pronomen personale dat. ­ dativus (daativ) (personaalpronoomen, isikuline asesõna) f ­ femininum (feminiin, naissoost sõna) pron. poss. ­ pronomen possessivum fut. ­ futurum (futuurum, tulevik) (possessiivpronoomen, omastav asesõna) gen. ­ genitivus (genitiiv) pron. refl. ­ pronomen reflexivum hrl. ­ harilikult (refleksiivpronoomen, enesekohane imperat. ­ imperativus (imperatiiv, käskiv asesõna) kõneviis) pron. relat. ­ pronomen relativum impers

Ladina keel

174

doc

Kirjanduse mõisted A-Z

Venda kuulis, vasta kostis /­ ­ ­/ (Rahvalaul.) alltekst ­ teksti peidetud mõte; teksti ridade vahelt väljaloetav mõte. Alltekstil oli täita tähelepanuväärne roll 1970.­1980. aastate eesti kirjanduses. Näiteks: Tuulelapsed Must Vari käib akna taga, kes mullu ka lagedel käis. Ta uitab siin alati. Aga tuulelapsi me tuba on täis. Täna pilluvad pilvepalli nad mu sängi ka puiesteelt. Nad on lapsed ja nad lihtsalt ei salli, et vihm räägib ladina keelt. Las ta räägib! Ta sõnad on rängad. Juba mõistan ma mõndagi neist, kui ta katusel koputab kaua ja kõneleb koljateist. Ikka kutsub ta kuhugi kaasa ­ kuid lukus on vööruse uks. Mu toit on voodi ees toolil. Ma jäängi vist jalutuks. /­ ­ ­/ (Betti Alver.) almanahh ­ 14.­15. sajandil kalendriliste tabelite kogumikud, 16. sajandist avaldati neid igal aastal koos teadete, juttude, luuletuste, naljadega. Hiljem mitmekesise sisuga kirjanduslik-kunstilise koguteose üldnimetus. Eestis on

Eesti keel

Kommentaarid (0)