Ballett "Bajadeer" (0)

„Bajadeer“
Minu üheks hiljutisimaks ja ühtlasi meeldejäävaimaks muusikaliseks elamuseks oli Ludwig Minkuse ballett „Bajadeer“. Etendus toimus 6. aprillil 2014. aastal Rahvusooper Estonias. Esinejateks olid baleriinid ja priimabaleriinid nii Eesti Rahvusballettist, Tallinna Balletikoolist kui ka rahvusvahelistest truppidest. Peategelasi oli neli: Solor – noor sõdalane, kes armastab Nikiat, kuid keda sunnitakse abielluma radža tütre Gamzattiga (Michal Kremar); Nikia – bajadeer ehk templitantsijatar, kes armastab Solorit (Alena Shkatula); Gamzatti – radža tütar, Solori kihlatu (Luana Georg); Ülembrahmaan – templi ülempreester. Armastab Nikiat, kuid ei leia vastuarmastust (Aleksandr Kanapljov). Lisaks sai laval näha veel kuldset templijumalust (Jonathan Hanks), sõjamehi, varje , hindude tantsu soliste ja fakiire. Etenduse muusikalise poole eest kandis hoolt orkester , mille solistideks olid viiul , flööt , tšello ja harf . Lavatükk kestis 2 h 10 min ja oli ülesehituselt jaotatud kahte vaatusesse. Kontserti üldmeeleolu oli pinev ja tempokas. Õhus oli tunda ootusärevust. Silma jäid eksootiline lavakujundus ning detailsed õhulised värvilised ja idamaised kostüümid.
I vaatuse kaks peamist toimumispaika olid Püha mets ja palee. Vapraim sõdalane Solon naasis tiigrijahilt ning kohtus püha tule ääres palvetades kauni bajadeer Nikiaga. Noored avaldavad teineteisele armastust. Nende armuavaldusi näeb aga pealt ülembrahmaan, kes, olles samuti salaja Nikiasse armunud, lubab preestriseisusest loobuda kui neiu on nõus temaga põgenema. Tantsijatar põlgab mehe tunded ära, ning too tõotab armukadedusest Solori tappa. Samaaegselt toimuvad palees ettevalmistused pulmadeks. Radža andis Solorile oma tütre naiseks , tänutäheks ülesnäidatud vapruse eest. Õnnelikke pulmi varjutab aga armukolmnurk , ning seega otsustavad Gamzatti ja radža nende tee peal ees oleva Nikia tappa. Nikiat sunnitakse peol tantsides külalisi lõbustama. Talle kingitakse lilled, mis väidetakse olevat Solorilt. Neisse on aga peidetud mürkmadu, kes noorikut salvab. Ülembrahmaan pakub Nikiale vastumürki, kuid nähes, et tal ei ole võimalik saatust muuta, otsustab neiu surra.
II vaatus on tegevustikult tunduvalt sündmustevaesem. Nimelt suitsetab Solor meeleheite leevendamiseks oopiumi ning satub Varjuderiiki, kus ta kohtub Nikia vaimuga. Nad meenutavad ühiseid aegu ning armutõotusi ning nad liidetakse kustumatu armastuse jõuga ühte. Maa peal tulevad Solorit otsima radža ja Gamzatti, kes leiavad ta eest surnuna.
Esitatud tantsunumbritest avaldas mulle enim muljet tants püha tule ümber, mida esitasid fakiirid. See kätkes jõulist ja aktiivset liikumist, head tehnilist tantsuoskust ning suurepärast keha tunnetust ja koordinatsiooni. Samuti oli väga meeleolukad numbrid , mida esitati pulmapidustusel. Näiteks, kuldse templijumaluse soolonumber, mis sisaldas endas keerukaid piruette, chassé’sid, atitüüde ning pöördeid; templitantsijataride etteasted, mis olid esitatud ideaalselt sünkroonis; ühe adagio (lüürilise duett-tantsu) sammukombinatsioon, mis kulmineerus ühe tõeliselt meisterliku grand jeté’ga tõi lausa külmavärinad ihule. Eriti tugevalt mõjus Varjuderiigi tseen , kus oli korraga laval vähemalt 20 valgetes kleitides baleriini, kes tantsisid laitmatu tehnikaga efektset koreograafiat. Ühtlasi on Varjuderiigi stseenist saanud balleti sünonüüm , mida esitatakse sageli iseseisva numbrina. „Bajadeer“ on oluline ühenduslüli romantilise ja klassikalise balleti vahel, kuuludes vene balletirepertuaari olulisemate teoste hulka. Kriitikud on kirjutanud: „Kui teile ei meeldi „Bajadeer“, siis ei meeldi teile ükski ballett!“
Käesolev etendus oli originaalne ning erakordne, kuna oli kujundatud eesti endise kuulsa balletitantsija ning tänase kunstilise juhi Toomas Eduri poolt. See oli kaasaegsem, kui algvariant. Balletti oli tunduvalt lühendatud ja kaasajastatud, kuna esialgsest neljast stseenist oli alles, vaid kaks ning välja olid jäätud kõiksugused kõrvalekalded. Eduri taaslavastatud ballett on selge, dünaamiline ja inimlik. See liigub sujuvalt ja loogiliselt ühest steenist teise. Arvan, et „Bajadeeri“ uuslooming näitas hästi lavastaja stiili - ja mõttemaailma. Esitused olid selgelt mõistetavad ning tehniliselt heal tasemel. „Bajadeer“ annab võimaluse uurida kõike eksootilist, siinkohal saab tutvuda Indiaga, ja luua kontrastide maailma. Lavastaja on jäänud truuks balleti sisule , mis on ajalootruu, ning samas andnud juurde kaasaegsust.
Ballett „Bajadeer“ väärib kahtlemata kuulumist maailma klassika hulka. See on klassikalise tantsu üks tippsaavutusi. Mulle meeldivad balletid väga ning vastav kunstiteos tekitas minus suurt vaimustust. Nautisin sellest etendusest iga viimast kui momenti ning kindlasti soovitan seda vaatama minna kõigil, kel vähegi huvi balleti vastu.