,,Musta pori näkku" 07.02.2014 käisime klassiga vaatamas Mihkel Raua etendust ,,Musta pori näkku". Mulle see etendus väga meeldis, sest selle käigus sai nii naerda kui ka paraja sokiteraapia. See etendus oli hoopis midagi teistsugust, mida klassiga tavaliselt vaatamas oleme käinud ja seda ma just ootasingi. Ma ootasingi sellist suhteliselt räiget keelekasutust ja ehk just sellepärast see mind väga ei ehmatanud. Vaatasin kogu etendust huviga ja ei saa öelda, et mul oleks kasvõi sekundikski igav hakanud, sest laval alati toimus midagi ja elu käis. Just etenduses oli elu. Selle viimase lausega
Viimane kauboi Näitlejad: Tanja Mihhailova, Piret Laurimaa, Carmen Mikiver, Karin Tammaru, Triin Lepik, Sepo Seeman, Ago Anderson, Jüri Vlassov, Lauri Kink, Tambet Seling, Ahti Puudersell, Margareth Sonntak või Meriliis Lillemägi. Enne kui ma teatrisaali sisenesin, oli minu arvamus sellest muusikalist juba selline, et tuleb mingi väga kantrilik etendus. Inimesed olid riides ka kantristiilis ja tegevuspaik oli ka selline kantrilik. See oli siis minu arvamus, kuid ma eksisin. Saali sisenedes ja lava nähes iseloomustas kantrit ainult riidevarnas olev kaabu. Kõik oli üsna tavaline alguses. Muusikal algas armastuslooga mida Sepo Seeman laulis. Niisiis ühele järgnes teine ja teisel kolmas. Ainult Sepo ei laulnud vaid ka Tanja Mihhailova.Selle kahe ja poole tunni jooksul tehti selgeks see, et kui midagi väga tahta, oma unistuste
Ballett ,,Pähklipureja" Pjotor Tsaikovski Minu jaoks pakkus see etendus palju uut ja huvitavat, kuna ma ei ole kunagi varem "Pähklipurejat" näinud ning sammuti pole ma ka käinud kinos balletti vaatamas. Üldse on minu kokkupuude ballettiga olnud väga minimaalne ja ma olen õnnelik, et mul oli võimalus seda natuke suurendada, vaadates ära ühe klassikalise ballettietenduse Moskva Suure Teatri balletti truppi esitluses. Etendus meeldis mulle väga, terve etendus oli huvitav ja kaasahaarav. Lavastus isegi
Retsentsioon ,,Rekvisiitori tähetund" 24.10.2013 külastasin Rahvusraamatukogu teatrisaalis näidendit ,,Rekvisiitori tähetund,, mille algus kellaaeg oli 18.00 ja kestvus ühes vaatuses 1 tund ja 30 minutit. Antud monoloog näidendi lavastaja on Margo Teder ja peaosa mängis näitleja Lauri Saatpalu. Kogu tüki esma- ja lõpp mulje oli väga positiivne. Etendus algas väga ootamatu ja huvitava sissejuahtusega ning lõpp oli väga üllatuslik ja ootamatu. Etenduses sai näha nii nalja kui kurbust, ooberit kui balleti ning etenduse jälgitavus oli väga hea. Kuna tegemist oli monoloog etendusega, siis varesemaid kogemusi minul monoloog etendusest puudusid. Esimest korda näha monoloog etendust jättis see mulle väga hea mulje ning võrreldes varasemate teatri külastustest võib seda pidada ka kõige meelde jäävamaks teatri külastuseks. Kõige enam
täituda. Esinejate oskused olid väga head, sest kõik tuli välja perfektselt. Isegi, kui nad eksisid, siis seda ei olnud üldse tähele panna. Mulle isiklikult meeldis helilooja stiil. Ta rõhutas, et lapsed peavad ikka mängima, ei ole vahet, kas toas või väljas. Vihjatakse, et tuleb ikka tubli olla ja teiste vastu hea. Helilooja stiil on kuulatav, sest laulud jäävad kummitama ja need on hea sisuga. Esitus oli korralik ja tavapärane. Arvan seda selle tõttu, et see etendus ei pakkunud mulle kuigi palju huvi, sest päris lapse eas ma pole. Ta oli päris lapselik. Asi võib muidugi olla ka selles, et muusikale ma väga ei kuula ega vaata ja selle tõttu ütlen esitusele tavapärane. Lavastatud oli iseenesest etendus hästi, lapsesõbralik. Kostüümid olid näitlejatel väga kirevad ja huvitavad. Nendega oli vaeva nähtud. Dekoratsioon oleks võinud olla parem ja kaunistusi oleks võinud rohkem olla
Teatriarvustus ’’Hea põhjatuule vastu’’ Kristen Esietendus 28. septembril 2013 Vanemuise väikeses majas. Järgmine etendus: 17.12 - 19:00. Näitlejad: Elina Purde (Emma Rothner), Andres Mähar (Leo Leike) Lavastaja: Rein Pakk Autor: Daniel Glattauer Tõlge: Piret Pääsuke Dramatiseering ja lavastus: Rein Pakk Lava ja kostüüm: Annika Pakk Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres Valguskunstnik: Imbi Mälk Elina Purde on sündinud 7. veebruar 1983. Rakveres. Ta on lõpetanud Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Andres Mähar on sündinud 2. veebruaril 1978 Tartus. Ta astus 1996. aastal
SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud Retsensioon Käisin vaatamas muusikali nimega "SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud". Etendus toimus Tartus, Vanemuise teatri suures majas 1. detsembril aastal 2009. Muusikali heliloojaks on Jule Styne, kes elas aastatel 1905-1994 ning oli sündinud Inglismaal. Kaheksa aastaselt kolis ta oma perekonnaga Ameerika Ühendriikidesse, Chicagosse, kus ta võttis varasest east saadik klaveritunde. Hiljem sai ta väga kuulsaks heliloojaks Broadway'l. Tema on kirjutanud ka Marilyn Monroe poolt kuulsaks lauldud laulu nimega "Diamonds Are A Girl's Best Friend" ja kuulsa jõululaulu "Let It Snow!"
ohver. Sokratese lavastaja ja autor Aare Toikka tegi ära imelise töö, et teos Vat teatri laval vaatajateni tuua. Näitlejate valikuga oli tabatud täpselt kümnesse. Minu lemmikuks kujunes Katariina Unti meisterlikus rolle kiirelt vahetada ja nendesse sisse elada. Etendus oli haarav ja huvitav. Lavastuse juures kõige meeldivam ja teistsugune oli see, kuidas näitlejad tulid vahepeal rollidest välja ja suhtlesid publikuga, ning see kuidas publik oli osa lavastusest. Seda, et etendus mind teisiti mõtlema pani ei saa ma öelda, sest pigem mõtlen ja näen maailma samamoodi nagu Sokrates. Eriti meeldis mulle see kuidas ta ütles, et „ Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.“ Enne esimese vaatuse lõppu, kui Sokrates (Raivo Trass) hakkas värisema, tekkis hirmutunne, et kas temaga võib midagi juhtuda. See jäigi mõistetamatuks, et kas härra elas rolli sisse või oli tal närv sees. Üleüldiselt oli see, aga natukene kõhedust ja hirmu tekitav. Kuigi
et ta ei ole Babüloonia suur kuningas vaid hoopis Jumal. Kuningas Nabucco läks hulluks ning peale seda võeti talt kroon peast ja ta kaotab mõistuse. Peale seda saab võimule Abigaille. Nüüd algas vaheaeg ja nüüd võib öelda, et sündmustik toimus 6-5 saj. E. Kr. Oli näha, et esinejad laulsid puhtalt ja oli aru saada sõnadest ning hääl kõlas väga hästi isegi teisele rõdule. Solistide tase oli hea. See oli viimane Nabucco etendus ja saal oli väljamüüdud, näha oli, et etendus õnnestus hästi. Peale vaheaega algas 3 ja 4 vaatus. Etendus oli jaotatud 1-4 vaatusteks. Algas Abigaillie ülistamine ja esitati orjade koori laulu. Ülistamise käigus ilmus Nabucco. Abigaillie sundis Nabuccot kirjutama alla oma tütre ja heebrealaste surmaotsusele. Kuid Nabucco sai aru mida ta teinud oli ja hakkas Abigaillie käest paluma armu, kuid Abigaille seda ei teinud. Heebrealaste ülempreester Zaccaria kuulutab, et Babüloonia on hukule määratud.
Vanaema jäi tema juttu uskuma ning kandiski Alejandrole raha. Seetõttu pidi ta näidendi lõpus ilma elektrita, küünlavalgel istuma. See katkend näitas väga hästi, millised võivad olla tagajärjed, ei tohi võõraid usaldada ja raha kellelegi anda. Natukene igavaks ja arusaamatuks jäid arvutimängud, mida etenduses mängiti. Arvutimängu stseenidest oli raske aru saada, kui pole ise selliseid arvutimänge mänginud. Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et etendus oli õpetlik, vaimukas ja rääkis internetist nagu seal asjad käivad. Selliseid õpetlikke etendusi võiks rohkemgi olla, käiksin neid hea meelega vaatamas.
Aevastaja Viktor Jelissejev, Doktor Juri Mihhejev, Õnneseen Mihhail Jekimov, Häbelik Martin Lagos Kuusk, Unimüts Jonathan Hanks, Ninatark Daniel Kirsipuu ja Toriseja Sergei Fedossejev. Muusika oli vastavalt sisule ja tegelaskujule väga erinev. Loomulikult Lumivalgekese ja printsi puhul õrn ja romantiline, võõrasema puhul aga võimas ja hirmuäratav. Esimene vaatus koosnes viiest pildist, mis vahetusid tihti vaataja silme all. Algas etendus lõbusate pöialpoistega, kes avasid muinasjuturaamatu kurja nõia pildiga. Järgnes pilt lossiaiast, kus Lumivageke pidi tööd tegema ja raevutsevast võõrasemast. Järgnes tseen võõrasemast ja võlupeeglist, mis ehmatas ka mõnda väiksemat pealtvaatajat saalis, sest koos hirmutava muusikaga oli suures peeglis projektoriga tekitatud peeglivaimu kujutis. Järgnes metsapilt, millelt oli väga huvitavalt lahendatud üleminek pöialpoiste koju. Nimelt tõusis põrand ja tekkis
niinimetatud lese-hullus. 1994 aastal oli esitatud juba 70 000 etendust, 25. erinevas keeles. Etendus oli Adolf Hitleri lemmik operett. Seda käis ta vaatamas umbes 91 korda. ``Lõbusast lesest`` on vändatud vähemalt kuus filmi. Ma käisin seda vaatamas 15.detsembril koos emaga. See oli me esimene operett, mida ma näinud olen. Ma olen koguaeg arvanud, et need on igavad, aga mulle see meeldis, kuna see oli naljakas. Alguses kui ma pealkirja vaatasin, siis ma ei arvanud,et see etendus nii lõbus võib olla. Selle kontserdi muusika oli väga lõbus. Kontsert oli sellepoolest mulle eriline, sest mulle meeldis selle operetti muusika ning üldine etendus. Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra
Tegelased Aadam Näidend Eeva jutustab Aadama ja Jumal Eeva ning Kaini ja A Saatan abeli loo. Aabel Kain Aabraham Mooses Aaron Taavet Saalomon Piileam Habakuk Jeremija Jesaja Juut Michelangelo. Detail Sixtuse kabelifreskost. Lucas Cranach vanem. "Aadam ja Eeva" Kain Aabelit tapmas. Pilt 15. sajandi (1513) käsikirjast. Etendus · Esialgu oli keskaegse etenduse roll täiendada missat, kuid kui etendus ei olnud enam jumalateenistuse osa, eemaldus see kirikust. Üheks põhjuseks oli see, ,,Aadama mängu" etendati kiriku ees. Kiriku krüpt trepiga kujutas põrgu eeskorda ja põrgut, kooripeale aga paradiisi. · Teiseks põhjuseks oli ka see, et draamakonstruktsioonid läksid nii massiivseks, et altariesisest enam ei piisanud. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
siirduvasse rändtruppi. Trupis veedetud aastad laiendasid ta silmaringi ja ta tõusis peagi trupi esinäitlejaks. Molière hakkas ka ise algupäraseid näidendeid kirjutama, lisaks töötas ümber itaalia farsse. Tema esimene näidend "Arutelu" jõudis lavale 1653.aastal. 4 Minu arvamus 23.märtsil 2012 käisime klassiga vaatamas Moliere näidendit ,,Kvaliteetinimene". Etendus esitati VHK Teatrikooli õpilaste poolt. Mulle väga meeldis see etendus. Ma olen käinud vaatamas mitmeid etendusi, kuid see on nüüd kindlasti üks minu lemmikuid. See etendus oli väga omapärane ja huvitav. Kindlasti tegi selle huvitavaks teglased. Iga tegelane oli oma moodi isiksus. Minu vaieldamatu lemmik oli Härra Jourdain(keda mängis Indrek jõe). Jourdain oli tegelikult üks tavaline kodanlane, kes üritas käituda nagu aadlik. Jourdain tahtis väga muljet avaldada
Filmi Rezissöör aga Andres Tenusaar. Muusikali osades aga Gerli Padar-solist, Veikko Täär-Jerry,Andero Ermel-Joe, jpt.Etendus toimus 13. Novembril, Vanemuise suures kontserdimajas. Tähelepanu pälvis minu arvates eriti solistide esinemine ja muusikaline külg. Hea oli vaadata kuidas mehed suudavad omandada naise elu harjumusi ja kombeid. Eriti meeldis solist(ehk Sugar Kane), kelleks oli Gerli Padar.Gerli suutis oma hääle ja oma olemisega teha muusikali võrratuks. Selles etendus meeldis mulle sp , et kõik mängisid oma rolli hingega. Hea oli ka, et laulmine ja tantsimine käisid käsikäes. Muusikal ise oli lõbus ja tore, kuid vahel ka kurb. Paljud etendused on kahjuks igavad, kuid alati polegi kõik etendused või muusikalid head või lõbusad. Sugari etendus oli huvitav ja tahtmine oli teada mis edasi saab. Tore oli ka et muusikalis oli ingliskeelsed subtiitrid. Joe, Jerry ja Sugar olid selle muusikali staarid, nad suutsid inimesi kuulama ja vaatama panna
koomiliseks. Kuid kindlasti oli Hellel raske ja valulik uuesti läbi elada stseene omaenda elust, eriti kui tegu on lähedaste kaotusega: isa mõrv ning ema surm. Ta oli laval üksi kuid see-eest vahetu ning jõuline. Vahepeal olid ka helisalvestised, millega Helle dialooge pidas. See etendus oli rohkem suunatud täiskasvanutele. Soovitaksin seda kindlasti vaatama minna, kuna Helle lugu oli tõeliselt kirev ning kui alguses tundus see etendus igavana, siis mõne aja pärast, kui mõistsin, mis täpselt toimub, oli see kaasakiskuv.
Kui taksojuht on siiani veel oma kaootilist elu varjanud siis nüüd muutub see pööraste sündmuste jadaks. John püüab meeleheitlikult oma topeltelu päästa, teda abistab tema üürnik Stanley kes peab sõbra päästmiseks välja mõtlema ühe absurdsuse teise järel. Tegelasteks olid 43. aastane taksojuht ja kahe pere pidaja John Smith. Johni abikaasad Barbara ja Rose. Johni lasteks olid Kevin ja Becky. Johni üürnik oli Stanley ja tema isa . Mulle meeldis väga see etendus kuna see oli tõeline komöödia. Ühteki minutit ei möödunud ilma naeruta. Lava kujundus oli väga hästi ära kasutatud, kui kahe korterina. Samuti sobis ka lava keskele suur diivan mis andis ühtsuse tunde. Näitlejatest meeldis mulle enim Stanley, keda kehastas Jaan Rekkor. Ta oli väga naljakas ja loomulik, kuid samas ka natuke rumal. See tegigi asja huvitavaks sest ta ei teadnud kuidas igast olukorrast välja tulla ja ta mõtles selle korraga välja. Ka tegelased olid huvitavad.
Meelde tulid poliitikute lubadused, et Sakala keskust nende valitsemisajal maha ei võeta ja sellele järgnenud vähem kui kuu aega, mil seda tõesti ei tehtud. Oma koha leidnud (Nokia kontsertsaalis asuvad parimad kohad peale üheksandat rida, kui algab istekohtade tõus), olin täielikult vastuvõtlik ja oma vaimsed barjäärid selle lähedalt vaadates kohutavalt ebakvaliteetselt ehitatud saali ukse taha jätnud. Olin teada saanud, et etendus kehastab epiloogi neljale varasemale Eestit käsitlevale tükile. Sellest ka kõikehõlmav sümboolsus ja, kuna mina enam küll Eesti teatrimaastikku hästi ilma Ojasoo/Semperi/Epneri ja selle konkretse noore naäitlejatrupita ette ei kujuta, mõningane leinameeleolu. Saal on pime. Etendus, vähemalt kella järgi, oleks pidanud hakkama kahe minuti eest. Järsku süttib spotlight ja valgustab lava ees toolidel reas istuvat NO99 trupi üheksat näitlejat. Nende taha, lava
Tallinna 21. Kool Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi Retsensioon Tallinn 2014 Jõuluvahejal käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas balletti „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“.Etendus oli kahevaatuseline, esimene vaatus koosnes viiest erinevast pildist: lossi aed, võõrasema tuba, mets, kaevandus, pöialpoiste maja, ja teises vaatuses oli kolm pilti: võõrasema tuba, pöialpoiste maja ja mets, metsalagendik. Etendus kestis 2 tundi ning lavastuses osales Estonia teatri ballettitrupp. Lavastuse tegemisel on osalenud ka paljud väliskülalised Viinist ja Ungarist. Selle etenduse koreograaf ja lavastaja on Viini Riigiooperist Gyula Harangozo. Ta on olnud Ungari Riigiooperi balleti kunstiline juht ning Viini Riigiooperi balletidirektor.Kostüümid ja lavakujunduse on seadnud Rita Velich, kes on Ungari Riigiooperi peakostüümikunstnik ja kujundanud kostüüme erinevatele lavastustele erinevates žanrites.
olümpiavõistlusi teinud kolimisfirma, mille pärast toodigi see kirjutuslaud just Lennart Meri pööningule. Probleem ilmes selles, et meie riigis ei rahastata sportlasi piisavalt, et nad ei peaks tegema mingit lisatööd, seistes selle kõrvalt meie riigis sportlikel tasemetel. Kolmas probleem oli Eesti riigi kallis hambaravi. Ivan Orav rääkis, kuidas ta peab endal ise hambaid välja tõmbama ning plommi asemele panema, sest hambaravi on ääretult kallis. Minule see etendus väga meeldis. Kordagi ei tekkinud soovi, et see juba läbi saaks. Näitlejad olid oma rolli sügavalt sisse elanud ning oskasid hästi huumori välja tuua. Publikule paistis etendus meeldivat ning arvan, et näitlejad said sellega enesekindlust juurde.
Nüüd on varsti kõik läbi ning ei kujuta ette, kes mind edaspidi selliseid harivaid raamatuid lugema sunnib. Valisin selle raamatu, kuna huvi tekkis juba kaua aega tagasi. Meenub, et vist esimest korda kuulsin pikemalt Frida Kahlost Sally Stuudios. Tol hetkel ei olnud mul erilisi teadmisi tema kohta ning üks hetk ütles sõbranna Kadri (käis Sallys ja põhikoolis ka 21-ses) pärast esmaspäevast kunstiajaloo tundi, et Kumus on üks tore etendus Frida Kahlo teemal. Pealegi saime ühe kolmanda Sallyka Stina kaudu soodsamad piletid. Etendus oli ühel sügisõhtul väga ammu, eriti palju ei mäleta sellest. Siiski tekitas see minus suurema huvi Frida Kahlo vastu. Lugedes seda raamatut, meenus nii mõnigi seik etendusest. Arvan, et etendus oligi selle raamtu järgi tehtud (või noh, eluloo järgi, aga raamat oligi ju elulugu )Etendus oli muusikaline tummetendus: dialooge ei toimunud ning kõik toimus muusika saatel
Rocca al Mare Kool Jaan Erik Lepp 5.a Mees La Manchast Retsensioon Tallinn 2012 Etendus toimus Rahvusooper Estonias 4. aprillil algusega kell 19.00. Helilooja: Mitch Leigh. Lavastaja: Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on Rahvusooper Estonia lavastaja.Ta on lõpetanud Muusikaakadeemia lauljana. Dirigent: Mihhail Gerts. Mihhail Gerts on lõpetanud Teatri- ja Muusikaakadeemia klaveri erialal ning hiljem orkestri dirigeerimise alal. Aastast 2007 on ta Rahvusooper Estoonia dirigent. Cervantes/Don Quijote:Rene Soom ja Priit Volmer
Lava illustratsioonid olid väga hästi välja toodud ning näitlejad tegid selle etenduse veel huvitavamaks. Kõige meeldejäävamaks esinejaks oli Donna sõbranna, keda esitles Terje Pennie. Ta oli väga humoorikas ja mängis oma osa hästi. Muusikal meeldis väga, kuna see oli väga elav ja huvitav. Mina jäin muusikaga väga rahule, kuna laulud olid väga tempokad ja rõõmsameelsed. Ma isiklikult arvan, et see muusikal sobib nii vanematele kui ka noorematele inimestele, kuna etendus on väga elurõõmus ja humoorikas. Selle muusikali järgi on tehtud ka film. Mulle isiklikult meeldis Vanemuise etendus isegi rohkem, kui film. Jäin etendusega väga rahule ja soovitaksin seda kindlasti ka teistele inimestele.
Noorte näitlejate jaoks oli üllatus ka see, et "Põhjamaa" on tegelikult laul Ülo Vinteri muusikalist "Pipi Pikksukk" ja, et Arvo Pärt on noores eas kirjutanud muusikat lastetükkidele. Lavastuse sünnile on kaasa aidanud "elav leksikon" Valter Ojakäär. Preemiad: Eesti Autorite Ühingu preemia 2005 parima sõnalavastuse originaalmuusika eest. Riina Roose ja Jaak Jürisson - Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemia 2005. Isiklikult, oleks võinud minu arvates see etendus kesta rohkem kui 2 tundi. See oli tõeliselt kaasakiskuv etendus. Nad esitasid palju selliseid laule, mida ma olen varem kuulnud ja se pani ka mind kaasa laula. Samas oli ka neil olemas kokkupuude publikuga. Publikult küsiti küsimuse ja õige vastuse andja sai endale roosi. Saalis oli näha, et kõigile meeldis see etendus. Tore oli just et laule esitasid noored eesti näitlejad, keda oleme harjunud nägema kuskil teleseriaalis mängimas
Muusikali naispeaosa Sugar Kane'i mängis vapustava häälega laulja Gerli Padar. Meespeaosades olid Andero Ermel ehk Joe (Josephine) ja Veikko Täär Jerryna (Daphne). Etenduses mängisid veel Marika Barabanstsikova, Alo Kurvits, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jääger jne. Muusikal kestis poolteist tundi, millest 15 minutit oli vaheaeg. Sinna saabudes ei tundunud, et saalis oleks olnud palju rahvast. Kuid etenduse käigus märkasin, et saal oli täiesti täis. Kuigi etendus oli pikk, suudeti meeleolu saalis kogu aeg üleval hoida. Etendust sai väga hästi nautida, kuna näitlejate hääled olid minu jaoks väga heal tasemel. Kindlasti lisas plusse juurde see, et peaossa oli valitud laulja Gerli Padar, kelle võimas hääl kedagi külmaks ei jätnud. Ka näitlemises võib esitajaid kiita, sest kõik sulandusid oma rolli väga veenvalt ning näitlesid hästi. Etendus ise oli väga humoorikas ja kaasakiskuv. Osad stseenid muustusid vahel igavamaks ja
Retsensioon "Võlanõudjad" 21.novembril käisin Eesti Draamateatris Hendrik Toompere Jr lavastatud "Võlanõudjaid" vaatamas. Etendus oli lavastatud William Shakespeare'i komöödia "Veneetsia kaupmees" ainetel. Lavastuse esietendus oli 17.aprillil 2011, seega on etendus olnud mängukavas poolteist aastat ning vaatajate huvi on endiselt väga suur. Antud teos oli Shakespeare'i üks kuulsamaid lugusid laenamisest ning võlguolemisest. Lugu jutustas noorest armunud mehest, kes vajas kiiresti 3000 tukatit, et võita armastatud naise süda. Oma probleemiga pöördub ta Veneetsia kaupmehe, oma hea sõbra, Antonio juurde
pikemas ajaks püsima. Uurimistöö teemaks on ,,Rakvere Teatri publikumagnetid aastatel 2014 - 2016". Kuna uurimistöö tegemist on alustatud 2017. aastal, siis kolmeaastaseks ajavahemikuks oli otstarbekas võtta aastad 2014-2016. Antud teemat ajendas uurima põhjus, et selgitada välja publiku arvamus selle kohta, kas teater on kaduv kunst ja kaob kohe ära, või jäävad mõned etendused pikemaks ajaks publiku südamesse ja mällu. Kui mõni etendus ja näitleja jäävad teatrikülastajale pikemaks ajaks meelde ning ajaendavad ka peale etendust mõtlema üldinimlikke probleemide üle, siis võib öelda, et etenduse mõju ei kao kohe. Lähtudes uurimistöö eesmärgist on autor püstitanud tööle järgmised uurimisülesanded. selgitada välja Rakvere Teatri parim etendus ja parim näitleja publiku arvates; uurida publiku eelistusi etenduste zanri kohta;
Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastajaks on Margus Toomla. XII noorte laulu ja tantsupidu toimub 30. juuni 2. juuli 2017 Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil. KAVA 2017 XII noorte laulu- ja tantsupeo etenduste ja kontserdite ajakava: R, 30. juunil, kell 19:00 tantsupeo I etendus Kalevi staadionil L, 1. juulil, kell 13:00 tantsupeo II etendus Kalevi staadionil L, 1. juulil, kell 15:00 rahvamuusikapidu Kalevi staadioni lähistel L, 1. juulil, kell 19:00 Tantsupeo III etendus Kalevi staadionil P, 2. juulil, kell 9:30 Rongkäik P, 2. juulil, kell 14:00 Laulupidu Tallinna lauluväljakul 2017 AASTA TEEMA · Tantsupidu tugineb muistendile Koidust ja Hämarikust, See on lugu igikestvate
väga erinevaid teoseid. Tavaliselt on kavas seitse etendust nädalas mängides neli või viis erinevat ooperit. Metropolitan Opera on tuntud ka oma raadioülekannete poolest. Esimene raadioülekanne tehti 25. detsembril 1931Engelbrecht Humperdicki ooperist "Hansuke ja Greteke". 1 Ajalugu Kuigi maja ei olnud siis veel ametlikult avatud toimus seal 1966 aasta 11. aprillil esimene etendus. Selleks oli Giacomo Puccini ,,La Fanciulla del West", kus Beverly Bower mängis Minniet, Gaetano Bardini Dick Johnsoni ja Cesare Bardelli Jack Rancenit. Seda etendust käis vaatamas 3,000 keskkooliõpilast. Etendus algas USA hümniga ja helikatsetustega, mille hulka kuulusid ka püssipauk ja vali akord orkestrilt. Uus hoone avati ametlikult 16. Septembril 1966. aastal, kui esitati maailmas esimest korda Samuel Barberi ,,Antony ja Cleopatra".
,,Tõde ja õigus. Teine osa" A. H. Tammsaare Käisin 16. Septembril Tallinna Linnateatris vaatamas etendust ,,Tõde ja õigus. Teine osa". Etendus oli küll pikk kuid minu arvates oli see väga huvitav ja vaheajad olid hästi sätitud ja iga vaatus oli oma moodi üless ehitatud. Religioon on selle loo üks tähtsaid osasid mida Indrek lahendama ja kogema hakkab. Etendus algab sellega, et Indrek Paas tuleb härra Mauruse eestikeelsesse kooli õppima. Alguses peab Indrek kohanema tema jaoks uue eluga linnas ja kuna Indrek on harjunud, et koguaeg peab tõtt rääkima tekib tal raskusi arusaamisega keda usaldada ja keda mitte.
andmine miimika abil võib teisele inimesele hoopis millegi muuna välja paista. Muusikat esines väga vähe, sest suurem enamus etendusest toimus suhtelises vaikuses merekohina saatel. Oli ka natuke laulmist ning tantsimist. Meeldis väga koht, kus näitlejad kasutasid olemasolevaid esemeid muusika rütmide tekitamiseks ning moodustasid koos väga vahva ning sünkroniseeritud muusikapala. Etendus oli minu arust väga rütmikas, sest igavaid seisukohti oli väga vähe.Üldjuhul oli alati mingi tegevus ning sujuv üleminek ühelt tegevuselt teisele. Etendus kestis poolteist tundi ja ilma vaheajata ning mitte hetkekski ei väsinud ma selle vaatamisest ära, sest koguaeg oli huvitav oodata järgmist juhtumit. Antud lavastusel on ühiseid jooni romaaniga ''Robinson Crusoe'' kuid samas on midagi hoopis teistsugust ning minu arvates palju paremat. Lugu räägib kahest mehest, kes
Arvustus Jaan Krossi ajaloolise romaani ,,Keisri hull" näidendi viimane etendus esitati 10. Märts 2008 Vanemuise teatris. Tegemist oli külalisesinemisega. Näitetrupp oli tulnud Viljandist Ugala teatrist. Näidendis mängiti väga palju ajaga. Etendus ise algas raamatusündmuste lõpuga, millest liiguti sujuvalt üle varasemastele sündmustele ja taaskord mingi ajast ette. Selline ülesehitus muutis näidendi põnevaks, kuid inimesele, kes pole varem end teosega ,,Keisri hull" kurssi viinud, võis näidendi sisu segaseks ja arusaamatuks jääda. Raamat on kirjutatud reaalselt elanud inimeste põhjal. Peategelane aadlik Timothues von Bock on Viljandimaal Võisiku mõisas elanud ning hulluks kuulutatud. Ta abiellus toatüdruk Eevaga.
Näidend oli ülesehituselt väga kaasakiskuv eelkõige seetõttu, et juba esimestel minutitel tõusid esile väga päevakajalised probleemid, mis puudutavad paljude noorte elusid. Konflikte tekitas terve etenduse vältel kahe noore äärmuslikkus ja nende oskamatus teineteist mõista, neid probleeme üritasidki nad lahendada. Näitlejad suutsid muuta õhkkonna väga pingeliseks ja panid kaasaelama nende muredele ja Minu arvates, oli etendus väga kiiduväärt, noore inimesena oli paljude probleemidega võimalik suhestuda, seetõttu oli huvitav vaadata, kuidas samades olukordades käitutakse ja näha seda kõike kõrvalt vaatajana. Etendus pani mõtlema sellele, et me keegi ei saa täielikult kontrollida, mis meiega elus juhtub või kellesse me armume ja ei tohiks olla eemaletõukav ühegi elus pakutud võimaluse suhtes.
Eesti kirjanikud, looming, luulekogud ja kirjanduslikud rühmitused: 1. Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 2. Betti Alver- 1906-1989. Sündis Jõgevamaal, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, ent katkestas õpingud. Põhiliselt veetis oma elu Tartus. 1937.a abiellus Heiti Talvikuga, kelle edasine repressioon ja surm mõjutas tugevalt Alveri loomingut. Looming: Alguses t...
Seller asemel on õigem kasutada üht järgmistest küsimustest: - kui palju te saite palka küsitlusele eelneval kuul - kui palju te olete saanud keskmiselt palka viimase aasta jooksul Küsimused, mille vastuseks on järjestustunnus. Üsna sageli on küsitlustes hinnangulisi tunnuseid, mille vastused moodustavad järjestustunnuse. Siin tuleb aga jälgida nn. neutraalse variandi ja infopuuduse vahekorda. Näiteks alljärgneva küsimuse puhul Kuidas teile meeldis käesolev etendus? - väga hästi - hästi - eriti ei meeldinud - üldse ei meeldinud - ei oska öelda Siin tuleb eristada 2 võimalust : 1- kui vastaja ei ole etendust näinud valib ta variandi ei osa öelda, mis tähistab info puudumist ja on samaväärne küsimusele vastamata jätmisega 2- kui vastaja on etendust näinud ( näiteks kui küsitleti etenduse külastajaid ), siis tähistab
11C Retsensioon „Otsides varandust“ Ma käisin 28. november vaatamas Aarne Mägi etendust „Otsides varandust“. See toimus Kuressaare Linnateatri suures saalis. Näitemäng on mõeldud lastele, kuid isegi minu vanusele oli see lugu väga õpetlik. Etendus oli nukuetendus, kuid vahepeal näitlesid ka päris näitlejad. Näidendi põhiprobleem seisneb selles, et inimesed ei suuda väärtustada seda, mis on neile päriselt tähtis ja vajalik ning üldjuhul saadakse sellest aru alles siis, kui neil on tõeline väärtus käest läinud. Etendust iseloomustab lause- Kõik hea on kuskil olemas, leia see üles. Lavastaja on oma tööd uskumatult hästi teinud. Juba see, et tulla idee peale anda selline lugu nukuteatrina edasi, on kiiduväärt
Faust- pettumus või pigem positiivne üllatus? Meie koolis avanes võimalus minna koos koolikaaslastega teatrisse, ooperit vaatama. „Fausti“ etendati esmakordselt maailmas 1859. aastal ning eestis aastal 2012. Käisime ooperit vaatamas 5. mail, Rahvusooper Estonias. Ooperi režissöör oli Charles Gounod’ ning etendus toimus kahes vaatuses. „Faust“ on tehtud Jules Barbier’ ja Michel Carré libreto Carré näidendi „Faust ja Margarita“ ning Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia „Faust“ ainetel. Antud ooperi sisu oleks olnud väga segane, kui me poleks seda varem kirjanduse tunnis läbi töödelnud. Sellegi poolest jäid mõned kohad siiski segaseks. Üldiselt oli etenduses palju emotsioone- leidus rõõmu, kurbust, viha, kirge jne.
Etenduse lõpu osas olid peategelased lahutamatud igapäevased kirjad ning segased tunded. Emma ja Leo tundsid, kuidas pealtnäha tavaline kirjavahetus on muutnud neid ning nende elu.. isegi liiga ohtlikult. Jõudis kätte aeg, mil üks osapooltest tajus, et selle kire ja ihaga seotud suhtlus peab lõppema. Etenduse lugu oli ebatavaline, kuid samas mitte imestama panev. Ma polnud varem sellest etendusest kuulnud ning alguse emotsioonid olid negatiivsed. Mõtlesin, et kas tõesti terve etendus käib vesteldes ja arvuti taga, kuid hiljem see mind enam ei häirinud ning vaatasin, kuulasin huviga. Lava oli hästi dekoreeritud: mõlemad tegelased olid korraga nähtavad ning tegevust oli hea jälgida. Häirima hakkas see, et osatäitjad mõne repliigi ajal puterdasid. Laval oleks võinud figureerida, kasvõi natukest aega, Emmi abikaasa, kellest etenduses juttu oli. Etenduse teema probleem on seotud tänapäevase internetisuhtlusega. Inimesed suhtlevad, räägivad
Etenduse analüüs Teatri Vanemuine etendus “Hea põhjatuule vastu” kahes vaatuses. 27.01.2015 Vanemuise väikeses majas. _________________________________________-____ Lavastaja: Rein Pakk Lava ja kostüümid: Annika Pakk Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres Valguskujundus: Imbi Mälk Osades: Emmi Rothner - Elina Pähklimägi Leo Leike - Andres Mähar Bernhard Rothner - Jüri Lumiste Etenduse juht: Meelis Hansing Esietendus 27. septembril 2013 Vanemuise väikeses majas ______________________________________________
Muusikal "Mamma Mia" Käisin vaatamas kahe vaatuselist muusikali "Mamma Mia" 6.oktoobril Vanemuise teatri suures majas. Peaosades Merili Johanson, Merle Jalakas, Veikko Täär, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Priit Strandberg, Terje Pennie ja Anne Reemann. Lavastus oli meeldejääv, kaasahaarav ja publikule, kui ka mulle, väga meeldiv. Etendus rääkis 20.aastasest Sophie Sheridanist, kes soovis enne pulmi teada, kes on tema päris isa. Kuid ema päevikust lugedes tuli välja, et valiku hulgas on kolm kandidaati. Sagimist oli pulmakorraldamistega ning ema reaktsiooni oli suur, oma kunagisi armastusi jälle nähes ja veel enne nii stressirohket ja tähtsat sündmusi. Lõpus otsustas Sophie mitte abielluda ja olla oma elukaaslasega vaba ning ringi rännata, aga tema ema hoopis abiellus ühe
Adventure" näitus. Seal oli väljas kõik seonduv kosmose tehnikaga, kuidas inimene saatis kosmosesse esimese sateliidi, kuidas ta jõudis kuule, milline võistlus oli Venemaa ja USA vahel esimese inimese kosmosesse saatmisega, mida kosmonaudid söövad, NASA õnnetustest ja õnnestumisdest ja palju muudki. Külastasime ka politsei muuseumit ja spordimuuseumit, mis olid ka põnevad. Laevale tagasi minnes oligi kõige oodatavam hetk õhtune etendus, et näha jälle tantsijaid ja Kairet esinemas. Kuna esimene etendus oli juba väga põnev siis ootused teise etenduse jaoks ei olnud sugugi väiksemad ja show oligi ootustele vastav, Kaire Vilgats oli järjekordselt tasemel. Minu meeldivaim muusikaelamus oli Kaire Vilgatse ja show-grupi esinemine Victoria laeval, mis oli väga kaunis ja meeldejääv ning mille vaatamist naudiks iga kell uuesti.
ning seetõttu oli vahepeal keeruline tegevust jälgida. Oleks võinud natuke rohkem erinevaid varundeid olla. Samas olid kõik palad tehniliselt väga puhtalt ja korralikult esitatud ja näitlejad sobisid väga hästi oma tegelaskujudesse. Kahjuks puudus teosel mingi sügavam mõte. Kõik oli küll väga hästi mängitud, aga mingit sügavamat sõnumit ma kahjuks ei leidnud. Muusika sobis stseenidega väga hästi. Üldiselt oli etendus rõõmus ja lustakas ning ega huumor ka ei puudunud. Lavakujundus oli väga hea ja hästi organiseeritud. Üldkokkuvõttes oli etendus meeldiv ning nauditav hoolimata tema pikast kestusest peaaegu kolm ja pool tundi. Muusika oli väga hea ja rõõmsameelne ning esinejad mängisid oma rolle suurepäraselt. Kostüümid olid samuti ajastule vastavad ja sobisid nagu valatult. Mina soovitaksin muusikali ,,Minu veetlev leedi" ka teistele, kuna
aastal Londoni Whitehall Theatre's, lavastajaks autori isa Ray Cooney. 2002 aasta 6. aprillis esilinastus see ka Eestis, seda lavastas seekord Andrus Vaarik, lavakunstnik oli Pille Jänes, muusikaline kujundaja Andrus Vaarik ja osades palju andekaid näitlejaid .Peaosades olid Mait Malmsten , Tiit Sukk , Maria Avdjushko, Jan Uuspõld ja Ain Lutsepp . Teistes rollides : Viire Valdma, Ivo Uukkivi , Ita Ever ja Pille Lukin .Seda etendust on inglise kriitika nimetanud moodsaks klassikaks . See etendus räägib sellest , kuidas majaomanik Eric Swan petab juba mõningat aega Sotsiaalametit kasseerides väljamõeldud üürnike nimel erinevaid sotsiaaltoetusi. Kui ta otsustab pettusele lõpu teha, ilmub välja sotsiaalametnik, kes vajab ühe olematu üürniku allkirja. Keegi peab väljamõeldud isikut mängima ja alguse saab maruline komöödia täis äravahetamisi, arvatavaid surnukehi ja pööraseid arusaamatusi. See etendus meeldis mulle . Hästi jäi meelde Ain Lutsepp , kes mängis ühte
materjalidest kokkuliidetud või kokkukuhjatud teos, mis pole skulptuur. Ready-made - kunstiteosena eksponeeritud valmisobjekt, mis omandab uues kontekstis/keskkonnas uue tähenduse. Installatsioon - on kunsti liik, milles tavaliselt esitatakse vaatajale mingit valmispaigaldatud ruumilist kompositsiooni. Performance - tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel (vahel ka publiku osalusel) luuakse (improvisatsiooniline) etendus. Happening improviseeritud etendus, millel puudub süzee. Rõhk on improviseerimisel ja publiku kaasamisel etendusse. Ando Keskküla Ando Keskküla lõpetas ERKI disaini eriala 1973. aastal ja sööstis meteoriidina Eesti kunstiellu avangardkunsti rühmituse SOUP69 koosseisus. Jahedad, hüperrealistlikus laadis maalitud maalid tõid talle kiire tunnustuse ja maalikunsti uuendaja maine. Enesetäiendused Saksamaa LVs 1980. ja 1985. ning Hollandis 1994. aastal süvendasid
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia süsteemide õppetool Siim Aarmaa IS-13 Kodune iseseisev töö Suhtelmispsüholoogiast Väimela 2013 ,,Musta pori näkku" Seda raamatut ma lugenud ei ole, aga käisin etendust vaatamas, mis jättis sügava mulje ja mõtlemisainet pikemaks ajaks. Etendus oli tehtud samanimelise raamatu järgi ja need kes olid raamatud lugenud, siis etendus olevat üks ühele, ainult lühem variant. Tegevusaeg 1976 1990 Eestis. Peategelasteks on Mihkel Raud, tema vanemad, vend ja sõbrad. Lühidalt sisust- see on autobiograafia Mihkel Raua elust, sellest kuidas tolle ajastu noored pop jumalad kuulsused tipus marssisid. Nagu Mihkel Raud on ise öelnud, lood selles tükis ei ole just kõige süütumad. Noorena oli Mihkel Raud mitmes bändis kidramees, etendus
Retsensioon etendusele ,,Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees)" 16. märtsil käisin Draamateatris vaatamas William Shakespeare´i komöödia ainetel lavastatud etendust ,, Võlanõudjad (Veneetsia kaupmees)", mille lavastajaks on Hendrik Toompere Jr. Tegu oli ühe kuulsaima teosega, mis räägib laenamisest ja võlgu olemisest. Etendus jutustas noormehest, kes laenas raha oma sõbralt, see omakorda laenas raha pankurilt. Pandiks lubas kaupmees Antonio anda ühe tükki oma lihast, kui ta laenu 3 kuu jooksul ei tagasta. Raha kätte saades andis ta selle sõber Bassaniole, kes pidi selle summa eest sõitma oma kallima Portia juurde. Kuid lõpuks polnud Veneetsia kaupmehel raha, et oma võlga kinni maksta ning pankur soovis saada kättemaksu. Pankurile pakuti kahekordset summat, kuid pankur polnud sellest huvitatud ning soovis ikka kättemaksu. Tänu õiglasele kohtuotsusele jäi pankuri soov täitmata. Liigkasuvõtja jäi ilma kõigest - oma rahast ja...
Etenduse analüüs ,,Kõik aias" Edward Albee 1. Etendus oli küllaltki huvitav ja tegevustik oli tihe. Näidend jättis väga postiivse mulje. Lavastus meeldis just sellepärast, et oli üpriski humoorikas. Nalja jagus terve etenduse vältel. Otseselt midagi ebameeldivat polnud. Varasemate kogemustega võrreldes on see näidend kindlasti üks nendest, mis jääb pikaks ajaks meelde. Lavastuse sidus tervikuks näitlejate hea koostöö ja oskus näidendi mõttet publikuni edasi tuua. 2
Retsensioon Ooper ,,Carmen" Käisin 6.oktoobril Rahvusooperis Estonia vaatamas ooperit ,,Carmen". Selle ooperi on lavastanud G. Bizet. Etendus oli neljavaatuseline. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud prantuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles. Ooper ise on segu pingeliseslt psühholoogilisest draamast ja melodraamast, mustast komöödiast ja dukomentaalfilmist. Räägiti 19.sajandil Sevillas hargenud Jose ja Carmeni lugu. Sisult oli ooper väga traagiline.
Minu esimene peaaegu ooperikogemus Ühel ilusal päeval teatati meile, et läheme kogu klassiga pealinna ooperit vaatama. Enamus meist sellest väga vaimustuses polnud, kuid sellegipoolest veeti ennast kohustuslikus korras kohale. Ooperiks, mida meile näidati oli Rigoletto – Giuseppe Verdi poolt kirjutatud ooperiklassika ning meie saime näha antud tüki peaproovi. Millise mulje jättis ooperiklassika peaaegu etendus mulle, ooperivõhikule? Saali jõudes ootas meid tore vastuvõtt. Enne algust öeldi veel, et etendus katkestatakse vaid juhul, kui laval peaks toimuma täielik kaos. Tuli aga välja, et esimese poole tunni jooksul võisime kogeda vähemalt viite väiksemat ja suuremat katkestust, mis olid enamjaolt tingitud orkestri ja lauljate ebakõlast. Tänu sellele oli kogu esitusele väga raske keskenduda, sest just siis, kui oli tunne, et hakkad vaikselt ooperiellu sisse elama, tuli katkestus.
Eestit esindamas Eurovisiooni lauluvõistlusel. Ma arvan, et Getteri valimine selle osa jaoks oli hea valik, kuna juba tema vaikne olek ja hea lauluhääl sobis sellele tegelaskujule hästi. Hiljem, kui teoses tegelaskuju muutus vaiksest tüdrukust roki tibiks, mängis ja laulis ta ka selle välja. Kuna tegemist oli teosega, mis räägib kahe töölisklassi teismelise armastuse keerdkäikudest, siis mina ei täheldanud nende vahel mingisugust keemiat ja selle poolest jäi see etendus väheke alla mu ootustele. Väga palju oli selliseid lauljad/näitlejaid, kellest ma pole kunagi midagi kuulnud. Muusikali naljakam näitleja oli Karol Kuntsel, kes oli pandud täitma miss Lynchi rolli. Karolit teatakse kindlasti lastesaatest ,,Buratino''. Selles muusikalis oli aga koomiline olek üks tema rollist ja ta mängis selle naiseliku oleku väga hästi välja. Kindlasti suur üllataja oma hääle poolest oli Fredi Pärs, kes kehastas Teen Angel'it
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
