ideede väljendamiseks keha. Nt henna maalingud ja tatoveeringud. - henna Fotokunst - on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. - Videokunst - videotehnika vahendusel loodud kunst. Performans - on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel (vahel ka publiku osalusel) luuakse (improvisatsiooniline) etendus. - Performance – mootorsaeballett. Happening - on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik.
1995. oli ta oma lavastuse "Kroonu onu" kunstnik ning 1997. aastal oli ta oma lavastuse "Showmani elu" kunstnik. 4 Erinevad mängupaigad Andres Noormets on põhiliselt lavastanud Ugala ja Endla teatris. Ometi saab välja tuua ka mitmeid teisi mängupaiku, kus tema lavastused on etendunud. Näiteks 1998. aastal lavastas Noormets Viljandi Kultuurikolledzi 3. lennuga Jaani kirikus lavastuse "Maarja kuulutamine". Tsehhovi ,,Kajakas" etendus aga 2003. aastal Endla küünis. Vabaõhulavastustega alustas Noormets Vargamäel (1997. aastal lavastus ,,Tõde ja õigus I" ja 1999. aastal ,,Juudit"). Mõlemad lavastused osutusid väga populaarseteks. ,,Juuditit" mängiti hiljem ka Ugala suurel laval ning talvel isegi Ugala ees parkimisplatsil. 1999. aastasse mahtus veel ka lavastus "See pärnapuulehtla", mida mängiti Ugala kohvikus. Emajõe Suveteatriga lavastas Noormets 2001. aastal lavastuse "Teisel pool", mis
10.KLASS 1.huglaarid- ringirändavad alamast seisust muusikud 2.Leoninus- keskaja silmapaistev muusik 3.Rolandi laul- tuntuim kangelaslaul keskajal 4.troop- pikk kaunistus 5.müsteerium- salajane jumalateenistus 6.responsoorium- keeruline kaunistatud laul 7.retsiteerimine- kõnelaulu esitamine 8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst 15.kinnor- keskaegne muusikainstrument 16.perotinos- keskaja helilooja 17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21.sekvents- vaimulik luulevorm 22.sanktus- püha, missa 4. osa 23.ordinaarium- muutumatu jumalateenistus 24.lüüdia- keskaegne helilaad 25.ditüramm- Dionysusele pühendatud laul 26
Institutsioon: sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus. Kindel sotsiaalne organisatsioon, mida teatritegijad vajavad, et majanduslikult hakkama saada ja et teater kui kollektiivne kunstiala toimiks kindlate reeglite järgi, mis soodustaksid loomingulist tegevust. Käitumisvorm: niiöelda mäng, vemp, teesklus igapäeveelus. Kunstiala: tegeleb visuaalsete, liikuvate kujundite loomisega 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Kõik näidendid kokku moodustavad näitekirjanduse ehk draamakirjanduse ehk dramaatika. Lavastus on kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Lavastuse aluseks on tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ettekandmise ehk etenduse ajal
helilooja teeb muusika. Ooperis lauldakse ja kasutatakse kõnelähedast laulu ehk RETSITATIIVI. Ooperis laulavad solistid (AARIA), ansamblid ja koorid. Ansamblite nimetused tulenevad kooslauljate arvust. (duett 2, tertsett 3, kvartett 4, kvintett 5, sekstett 6 inimest. Sekstetid ja neist suuremad ansamblid esinevad ooperis vaid erandjuhtudel.) Kooriliigid on ooperites samad, mis kontsertkooride puhul. Neid liigitatakse mees-, nais-, laste- ja segakoorideks. Etendus koosneb: vaatused stseenid pildid. Ooperis võivad esineda ka balletinumbrid, samuti orkestrivahemängud. Ooperi tegevusele eelneb tavaliselt ulatuslikum AVAMÄNG või lühike sissejuhatus orkestrilt. Mõnes ooperis esinevad sissejuhatused ka iga vaatuse või isegi piltide ees. Avamäng on meeleolu loomiseks, seal kõlavad etenduses kõlama hakkavad meloodiad. Sisult on ooperid väga erinevad, kuid põhiliselt
Rimski käskis Varenuhhal telegrammi koos rahaga teele saata. Varenuhha asus teele ning kohtas väljas kassi, kes lõi teda oimetuks. Ta ärkas Stjopa korteris, kuid minestas peatselt jälle. üheteistkümnes peatükk: Ivan kahestub ja hakkab iseendaga kõnet pidama. Ta hakkab mõtlema, et Berliozi surma pärast ärritumine oli viga ja ta ei oleks pidanud professorit üldse jälitama hakkama. Kaheteistkümnes peatükk: Musta maagi etendus leidis aset Varieteeteatris ning sinna oli kohale tulnud paljud inimesed. Rimski muretses, kuhu Varenuhha nii kauaks jääb. Must maag tegi trikke. Taevast sadas kümne rublaseid, mida kõik hakkasid krahmama. Laval jagas ta tasuta riideid naistele. Naised tormasid riideid vahetama uute vastu. Etendus lõppes ning riided, mis naised olid saanud kadusid hiljem naistelt seljast. Tohutu hulk naisi oli pesuväel tänaval. Kolmeteistkümnes peatükk:
tuldud Tallinna lauluväljakule. Selle maa lugudest jutustava laulu- ja tantsupeo liitis sisuliseks tervikuks ühine avamine ning ühine lõpetamine. Reedeõhtusel avamisel seisid koorid laululaval ning tantsijad laululava ees, selleks spetsiaalselt ettevalmistatud tantsuplatsil. Tallinna lauluväljakul laulu- ja tantsupeo ,,Maa ja ilm" avamine ja tantsupeo esimene etendus 1. juulil kell 19. Tantsupeo teine etendus 2. juulil kell 20. Peorongkäik 3. juulil kell 9 ning laulupidu 3. juulil kell 14. Tantsupeoetenedusi on sel korral kaks ning samuti saab publik tavapäraselt osa peaproovietendustest. Nagu senisele tantsuplatsile Kalevi staadionil, mahub ka laulukaare esisele kuni 8000 tantsijat. Publikul on võimalik valida, kas jälgida etenedust kõrgemalt laulukaare alusest nn meresektorist, tantsuplatsi veerelt, tantsijatele hästi lähedal asuvast nn orusektorist või
Lavalisi (nähtavaid) apse ei olnud. Laulud sassi ei läinud ega ei juhtunud midagi muud märgatavat halvasti. Publik oli etendusest heas mõttes rabatud. Aplaus oli vali. Rahvas oli rõõmus ja õnnelik. Oli näha rahuldust teiste inimeste näos, rahuldust, et oldi vaatama tuldud. Ka mina olin rõõmus, et mul oli avanenud võimalus seda vaatama minna. Mulle meeldisid enamus lugudest. Põhiliselt aga ikka need, mis olid esitusel ka filmis ,,Mamma Mia". Ka minu arust oli etendus väga hea, kui välja jätta need laulud, mis mind just eriti ei köitnud. Samas aga võibolla kellelegi teisele need meeldisid ja võibolla ei meeldinud nendele osad need laulud mis mulle väga meeldisid. Igal ühel on oma maitse. Seega võiks jätkata tulevikus samamoodi.
Fifth level Sisu. Lotte seiklused jätkuvad! Sedakorda püüab koeratüdruk Lotte välja mõelda, kelleks ta suurena saada võiks ning algav päev annab talle suurepärase idee, sest ootamatult läheb kaotsi isa Oskari leiutatud suhkrumasin. Lotte ja ta sõber Bruno ei jää käed rüpes istuma, vaid otsustavad hakata detektiivideks ning suhkrumasina üles otsida. Etendus Esietendus 28. novembril 2008 Vanemuise suures majas T.11.03.2014 12:00 Teater Vanemuine, suur maja, Tartu Detektiiv Lotte Eesti N.20.03.2014 18:00 Teater Vanemuine, suur maja, Tartu Detektiiv Lotte Eesti Video Lastemuusikal Detektiiv Lotte Vanemuise teatris https://www.youtube.com/watch?v=01CAb_vdcGA Rohkem infot Google.ee piletilevi.ee vanemuine.ee
elektrooniliste vahenditega Eesmrgiks - vabastada klassikalistest normidest Ratsionaalne, lakooniline, klaefekte rhutav. John Cage 1912-1992 USA helilooja, pianist ja publistsist Avangardismi thtsamaid esindajaid 4`33`` 27 sounds manufactured in a kitche Ettevalmistatud klaver - klavimaluste muutmine klaveri keeltele vi keelte vahele asetatud esemetega Aleatoorika (alea - lad k juhus, tring) kompositsioonisuund, kus mrav on juhuslikkus. Happening improviseeritud etendus, mis hendab kujutava kunsti, muusika, snakunsti ja liikumise Performance sarnane happening`ga, kuid pikemalt etteplaneerit Karlheinz Stockhausen 1928 Saksa helilooja Oluline panus elektronmuusika arengusse Aparaatide abil snteesitud helidest ja muundatud naturaalsetest hltest loodud muusika. Gesang der Jnglinge (Noorukite laul) 1956 he poisi hle mitmekordse salvestise ja elektrooniliste helide kombinatsioonid. Pierre Boulez 1925 Prantsuse helilooja ja dirigent Serialismi rajaja
Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene Inspitsendid:Ülle Tinn,Illar Rätsep OSADES: Lotte:Gerli Padar Bruno:Robert Annus Oskar :Leino Rei Ema Anna :Maria Soomets Jänes :Maarja Mitt Postituvi:Marko Mäesaar Karu:Jaan Villem Sibul Kass Betty: Maarja Mitt Konkskäsi:Tanel Jonas Draakon Ott:Leino Rei Putukas :Markus Luik Doktor Ave:maria Soomets Jääkaru Kalev:Märt Jakobson Mati(Bruuno isa):Tanel Jonas Väike Rebane:Hanna Birgitta Jaansouvits Mulle väga meeldis see etendus,sest seal lauldi väga palju.Selle etenduse tegi huvitavaks se,et seal oli väga palju liikumist. Tegelastest meeldis mulle Lotte,kuna tal oli kõige vägevam kostüüm.Lauludest meeldis mulle aga Kass Betty laul:Sõprusest ja vüistlemisest.Selle kontserdi juures ei olnud midagi sellist mis mulle ei oleks meeldinud peale selle,et koju oli veel pikk tee tagasi sõita.
Carmen ja seersandist nimega Josest. Carmen on selline tüdruk, kes ei tunnista armastuse silmakirjalikkust. Ta kingib oma südame härjavõitlejale. Jose ei suuda sellega leppida ning nõuab surma ähvardusel, et Carmen tema juurde tagasi tuleks. Carmen pole sellega nõus ja Jose tapab ta. Selline näeb välja algne Carmen 1896.aasta Ameerika lavastuse plakat Huvitavat Esimene etendus toimus 3.märt 1875 Pariisis. Esietendus oli täielik katastroof ning sellele ei oodatud suurt tulevikku. Ooper sai tuntuks alles pärast Bizeti surma. Carmen on üks tuntumaid oopereid üldse, mida on esitatud laval kõige rohkem. Vaatamiseks(erinevad esitajad): http://www.youtube.com/watch?v=6fZRssq7UlM&feature=related (vanem variant:1962 ning ainult laul) http://www.youtube.com/watch?v=OcnsMnRMN2U&playnext=1& (uuem variant:2005 ning osa etendusest)
nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid: “Abieluettepanek” ja “Karu”. Osalised: Anton Tsehhov(Autor), Elmo Nüganen(Dramatiseerija ja lavastaja), Reet Aus(Kostüümikunstnik), Riina Roose ja Jaak Jürisson(Muusikalised kujundajad), Priidu Adlas(Valguskujundus). Mängivad: Argo Adli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Mulle üleüldiselt meeldis näidend, kuid etendus tundus liiga pikk. Oli kohti kus tundus et publik hakkas magama jääma, aga siis äratasid näitlejad vaatajaskonna üles, mingisuguse puändi või näiteks, valju pauguga. Et näidendit täiel määral nautida, on vajalik silmaring, mida riigikoolides sageli ei anta. Siiski, on näidend nauditav kõigile, nii noortele ja vanuritele. 2015-01-14 Martin Rebane 10B
12 Archibald Christie ja Max Mallowan 14.12.12 Looming Agatha Christie alustas kirjutamist 1916 aastal. Tema esimene kirjutatud teos oli ,, Saladuslik juhtum Stylesis `` Ta on kirjutanud 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit. Tema teoseid on vähemalt kirjutatud 103 erinevas keeles. 14.12.12 Agatha Christie on maailma enimmüüdud autor. Tema näidend ,, Hiirelõks `` on kõige kauem mängukavas olnud etendus. 1952 aastast kuni tänase päevani on seda mängitud enam kui 20 000 korda. Seda näidendit on tõlgitud 23 erinevasse keelde. Sellest raamatust selgub, et maailma armastatuima kriminaalromaanide autori elu on olnud sama põnev kui tema raamatud. 14.12.12 Tänan vaatamast ! 14.12.12
jutu taga, muusika pandi peale just siis kui oli tähtis jutt. Terve näidendi kestel oli ka äike ning müristamise hääled. Muusikaline kujundaja oli Andrus Vaarik. Valgustus. Näiteks see, et tuba ei valgustanud mitte küünlad vaid elekter, see käis kokku etenduse sisuga, et seal elasid rikkad. Ning äike terve etenduse vältel. Publik reageeris etendusele igati positiivselt, arvan, et kui publik naerab, siis neile meeldib, sest etendus oli ju siiski eelkõige komöödia ja kui publik ei oleks naernud, oleksid näitlejad hakanud mõtlema, et miks keegi ei naera, kas nad ei saa naljast aru või neile ei meeldi. Publik aplodeeris üpris pikalt peale etendust, näitlejad kummardasid meile 3 või isegi 4 korda. Etenduse sõnum on, et ärge valetage riigile, oma lähedastele, perekonnale ning isegi mitte endale. Vale tuleb välja nagunii, kas varem või hiljem. Kuid
Ooperi teine pool oli esimesest veidi igavam. See võis tulla ka sellest, et ooperi kestvus oli liiga pikk. Eriti meeldisid mulle need kohad, kus Vanapagan suure pauguga sisse tuli. 8. Etenduse üldine õnnestumine. Etendus oli õnnestunud. Eriti just loo isepärasuse poolest. 9. Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine. Teiste arvamust kuuldes jäi mulje, et neile ei meeldinud või et ei olnud just parim, kuna oli liiga teistsugune. Ent just omapärasuse poolest etendus meeldis mulle. Hea on vahel midagi teistsugust vaatamas käia. 10. Omapoolsed soovid, soovitused, ettepanekud tulevikuks esinejatele. Võtke praegustest eeskuju ja püüelge paremuse poole.
Etenduse läbivaks teemaks on sõda ja sõprus. Pal- tänava poiste ja punasärkide vahel oli sõda krundi pärast. Selles sõjas näitasid tegelased enda erinevaid külgi (reetlikus, sõprus). Etenduses oli palju põnevust ja pingeid. Hea näitlejate mäng pani mind tegelastele kaasa elama, mõtlema aust ja sõprusest. Laval oli palju naljakaid momente, aga oli ka nukraid hetki. Väga kahju oli peategelasest Nemecsekist, kes etenduse lõpus sureb haiguse pärast. Etendus oli hästi lavastatud. Näitlejate mäng oli suurepärane. Neli näitlejat said meile terve hulga raamatutegelasi näidata. Võrreldes raamatuga oli etenduses tehtud kärpeid nii tegelaste arvu kui süzeeliinide osas, kuid see ei vähendanud huvi etenduse vastu. Alex Krjutskov 6.c
11.30-12.15 Riigikohus kui (enese)kolonisaator Toomas Anepaio, MA (õigusteadus) Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õiguse ajaloo lektor 12.15-13.00 Põlatud õiguspositivism õigusriigi teenistuses: õigusajaloo õppetunde Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor 13.00-14.00 Lõuna 14.00-14.30 Sõjakurjategijate näidisprotsessid ENSV Ülemkohtus - kohtupidamine või etendus? Meelis Maripuu, ajaloolane 14.30-15.00 Inimõigused ja demokraatlik põhiseadusriik Madis Ernits, õiguskantsleri asetäitja-nõunik 15.00-15.30 Õigusloome 1990. aastad Paul Varul, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor 15.30-16.00 Kohvipaus 16.00-17.30 Paneeldiskussioon "Tänane õigusmõistmine eilsete ministrite ja kantslerite pilgu läbi" Osalevad:
'' räägib loo noorest abielupaarist, kellel on olemas kõik ja mitte midagi. Võetud kohustused sunnivad neid oravarattasse. Ühel hetkel tuleb aga endale silma vaadata ning elus oluliste asjade pingerida ümber vaadata. Problemiks saab, kuidas tunnistada oma armastatud inimesele enda ebaõnnestumist. Lugu räägib tavalistest eestlastest ning sellest, kuidas noored hakkavad omaette elama ning kuidas nad hakkama hakkavad saama. Etendus oli väga huvitav, kuna sai ehk isegi veidi samastada ennast ning omagi tuleviku peale veidi teise pilguga vaadata. Kogemus oli minu jaoks selles mõttes täiesti uus, et varem pole ma komöödiaetendust vaatamas käinud.
Retsentsioon „Pea vahetus“ Vaatasin ERR arhiivist etendust „Pea vahetus“. Tegevus toimub raudtee jaamas, kus kohtuvad kas kunagist toakaaslast. Etendus koosnebki nende kahe tegelase dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestri vanem peeter ja raudtee jaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ka ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Tunduski nagu oleks kas vana tuttavad saanud jaamas kokku ja omavahel vestlema hakanud. Kuigi mind hakkas häirima see, et jaam, kus tegevus toimub, väljusid rongid, vähemalt lavastuse algul, üsna tihti ei olnud seal, peale kahe peategelase ja orkestri, mitte kedagi.
mõjud. Teatriteaduse eriharu TÜs kujunes välja 1992, pärast mida hakkas teatriteadus ka eraldi arenema. TÜ on ainus keskus, kus tegeletakse teatriteadusega teoreetiliselt. Teatriteaduse naabervaldkonnad a) kirjandusteadus teatriteadus tegeleb (draama)tekstidega. Teatriteadus on kirjandusteadusest välja kasvanud. Kasutavad samu meetodeid ja teooriaid. Lavastuse elus on kirjanduslik tekst. b) kultuuri-uuringud etenduskunstid kui kultuurisüsteem, etendus ja etenduslik käitumine kui kultuuriline fenomen. c) filmi- ja meediauuringud teater, film ja TV kasutavad samu väljendusvahendeid. Neil on sarnane kommunikatsiooniprotsess. Uusmeedia on kaasaegses teatris igapäevane väljendusvahend. d) kunstiteadus ja ajalugu visuaalne esteetika, ruumi- ja keskkonnateooriad. Teatriajalugu uuritakse minevikku. Uurimisobjekt tuleb rekonstrueerida, kuna see ei säili ajas. Rekonstrueerimiseks on mitmeid allikaid
Andrei Mihnevits. Rothbart oli tõeliselt üks õeluse ja tigeduse kehastus, ta oli väga kaval peaminister. Samas oli ta ka suur võlur, kes tegi oma soovide saamiseks kõik, pannes isegi mängu oma tütre. Mis tegi kontserdi eriliseks ? Juba üksnes see, et ma vaatasin nii kuulsat Pjotr Tsaikovski balletti ,,Luikede järv" , on eriline. Juba see tõsiasi, et selle balleti esietendusest on möödunud 135. aastat, näitab seda, et ,,Luikede järve" etendus on väga eriline, kuna ta on vastupidanud teatrite repertuaarides tänapäevani. Milline oli esituse tase ? Esituse tase oli päris kõrge, sest minu arvates on meie Rahvusooperi balletitrupp koos oma solistidega väga heal tasemel ja kõrge tantsulise tehnikaga, aga siiski ei pakkunud etendus mulle nii suurt rahuldust, kui paljud teised külalisetendused mida ma olen näinud. Minu arvates on meie Rahvusooperi balletitrupil veel palju arenguruumi. Milliseid emotsioone tekitas?
VASTUSED KT. NR.1 1. Muinas-Egiptus........................3000 1800 eKr Mesopotaamia .........................3000 1700 eKr India ..........................................1500 400 eKr Hiina ..........................................1400 400 eKr Vana-Kreeka ja Rooma.............8. saj eKr 4. saj pKr. 2. Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. 3. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. 4. MUUSIK oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. MUSIKE oli lauldes ette kantud luule 5. Vana-Roo...
Välja olid kujunenud karakterid/tüübid. Etendused algasid tavaliselt kell 2 päeval ja kestsid 2 ja pool tundi, ilma vaheajata. Publik oli väga kirju seltskond(lihtrahvast, keskklass, aristokraadid). Pilet maksis 1 penn. Seda lihtrahvas suutis maksta, publik seisis püsti. Rikkamad olid loozides. Nemad maksid 1 sillingi. Inimesed tundsid end väga vabalt, võeti kaasa toidukorvid, einestasid, vaatasid etendust. Kui etendus ei meeldinud võis rahvas teda visata. Turvajateks olid korravalvurid. Eeslava servadel lamasklesid lavastaja/näitlejate sõbrad, kes olid ka turvameeste rollis. Võidi kasutada ka mõõkasid. · 17.saj alguses külastasid teatrit 13% londonlastest. Teosed olid sel ajal värssteosed. Hamlet: · Hamlet ja Ophelia- Hamlet tulevane kuningas, Ophelia kantsleri tütar. Hamleti armastus kipub kaduma
meeldis, kuna see sobis sinna konteksti. Võrreldes teiste kontserditega oli see mu jaoks tunduvamalt igavam, kuna minuarvates kindel teema puudus ja see hakkas juba meenutama telekast nähtavaid seebikaid oma suhtedraamade osas. Huvitavaks läks siis kui lava jagunes pooleks ja ühel poole hakkas laulma suur koor. Mulle ei meeldinud see, et tegevust oli liiga vähe. Ma sain etenduselt teada, et etenduse ajal mängib orkester lava all. Mu arvates oleks etendus parem olnud , kui oleks olnud teissugune süzee. Tegelikult oli kontsert aga üsna vaatamist vääriv ja ma loodan, et see polnud viimane kontsert, mida mul selle aastanumbri sees külastada tuleb.
Ettevalmistamine, etteteatamine- die Anmeldung-en Kulg- der Ablauf-e" Matus-die Beerdigung-en= das Begräbnis-se=die Beisetzung-en Teade, sõnum, saatkond-die Botschaft-en Tunne- die Empfindung-en Lõõgastust lubama- (die) Entspannung gönnen Sündmus-das Ereignis-se Avamine-die Eröffnung-en Firma asutamine- die Firmengründung-en Käibemaks- die Mehrwertsteuer-n Mitmus, enamus die Mehrzahl Nimepäev- der Namenstag-e Rahvuslik püha, riigipüha- der Nationalfeiertag-e Vanasõna- das Sprichwort,Sprichwörter Linnafest- das Stadtfest-e Ristimine- die Taufe-n Asi,ese- das Teil-e Osa tervikust- der Teil-e Pidulik rongkäik- der Umzug-e" Teater, etendus-die Vorstellung-en Pane tähele- aufpassen,passte auf,hat aufgepassen Saatma- begleiten,begleite,hat begleiten Hoidma, kinni pidama- einhalten,hielt ein, hat eingehalten Tundma, tunnetama- empfinden,empfand,hat empfunden Välja uurima, selgitama- sich erkundigen nach+Dat Endast teada andma sich melden,m...
et lavastajatöö siit-sealt, paraku, konarlik on. Mina arvan Olen palju mõelnud, et mis on see, mis mind Evelin Pange juurest nii palju võlub. Kas see on tema mõnusalt "suitsune" lauluhääl või lausa imestamapanev võime täielikult ümberkehastuda kellekski teiseks. Jõudsin järeldusele, et mulle meeldib kõik tema näitlemisviisi juures. Esimest korda teatrilaval nägin teda paar aastat tagasi, kui Tallinna Linnahallis etendus maailmakuulus muusikal "Grece", kus ta mängis isekat ning pisut ülbet tüdrukut, kellel meeldis teisi ära kasutada ning neile käkki keerata. Teise vägagi positiivse elamuse sain muusikalist `'Kaotajad'', kus ta oli Pille rollis. Etendus räägib kahe vastandliku rühma esindajate armastusest esimesest silmapilgust. Pille oli noor ja blond üliõpilane kellel tekkis salajane tõmme rikkurite jõugu ninamehe Ralfi vastu. Loos tehakse kõik vaatajatele nii selgeks, kui võimalik. Isegi
vaadata kuulsamaid näitlejaid laval tegutsemas, nagu seda on Madis Milling, Helgi Sallo ning juba eelnimetatud Raivo E. Tamm. Kui tavaliselt on pikemad etendused mulle just alguses huvitavamad ning lõpus jätavad igavama mulje, siis selle muusikali puhul oli teisiti. Nimelt meeldis mulle ka algus, kuid mida aeg edasi, seda rohkem mulle erendus meeldis. Parim koht muusikalis minu jaoks oli hobuste võiduajamisstseen. Kõige selle hea kõrvalt leidsin muidugi ka pisut negatiivset. Kahjuks oli etendus minu jaoks liiga pikk ning väsisin vahepeal ära, mõned stseenid olid suhteliselt pikad ning igavad ja paari laulu puhul ei suutnud ma nende lõppu ära oodata. Üldiselt sain aga sellest etendusest väga positiivse kogemuse, ning see innustas mind ka edaspidi muusikalidel silma peal hoidma. Üks väga suur pluss oli ka koreograafiline pool- väga hea lahendusega liikumised ja tantsud tegid lavastuse vaatamise veelgi meeldivamaks. Ka
Looming: Teine loominguperiood Teine loominguperiood (18421854) oli niiöelda reformieelne periood. Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. Ta oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 1841. aastal valmis ooper Lendav hollandlane. See jõudis Dresdenis lavale 1843 ning Wagner töötas selle ümber 1853. 1842. aastal etendus Dresdenis ooper Rienzi. 1845 etendus 1844. aastal valmis saanud ooper Tannhäuser. 1849 avaldas raamatu Kunst ja revolutsioon mis kirjutab muusikutest. 1850 lavastas Ferenc Liszt Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. Libreto sai valmis 1845, partituur 1848. 1850. aastal ilmus ka artikkel, milles Wagner nõustus Robert Schumanni väidetega, mille põhiideeks oli "Mõistus eksib, tunded mitte iialgi". 1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama.
Sai kuulda erinevate lugude tempot ning kuulata dünaamikat, mida oli selles operetis eriti hästi kuulda. Orkesti osas ei meeldinud aga see, et see mängis vägagi harva (ainult siis, kui lauldi) ning see, et mängiti vaid paar Straussi teost. See pani isegi imestama, et opereti ajal kõlas nii vähe tema teoseid. Muidugi suur aitäh dirigendile, kes juhatas orkestrit. Olen väiksest peale mõtelnud peale etendust dirigentide peale, et kui raske töö neil on- seista terve etendus jalgadel ning olla hommikust- õhtuni proovides. Siia maani on mul suur austus dirigentide vastu. Ei saa mainimata jätta seda, et etenduse teine vaatus tegi opereti palju huvitavamaks 3 ning näitlemise töö poolest lisas operetile ka punkte. Seda oli põhjustanud Froschi lavale tulek, mis pani publiku naerma ning uskuma ka seda, et mees on tõesti purjus.
Ma polnud teda varem tantsimas näinud ja ma ei pidanud pettuma. Ta suutis suurepäraselt oma rolli täita. Väga hästi suutsid esineda ka meesosad. Minu jaoks oli miinuseks vähene Phaidra müüdi tutvustus. Algul sellest räägiti, kuid napilt. Ma kahtlen, et enamik sellega varem tutvunud oleks. Kuid tegelikult tuli kõik tantsus ja muusikas välja. Lihtsalt koju jõudes soovisin ma Phaidra müüdiga lähemalt tutvuda. Võimalik, et etenduse pikkus mängis ka rolli, sest arvan, et kui etendus oleks pikem olnud kui tund, siis oleks see hakkanud venima. Kuid etendus oli just paraja pikkusega. Minu jaoks oli see väga tore elamus ja ma nautisin seda väga. Lisad Kasutatud kirjanudus http://www.opera.ee/28654 http://en.wikipedia.org/wiki/Iannis_Xenakis#Works http://et.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Britten
ja Eduard Tubina kõigi sümfooniate plaadistus ERSO-ga, mille eest pälvis 2002. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia. 2004. aastast on Arvo Volmer Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Samast aastast on ta ka Adelaide'i Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent. Lisaks on Volmer aktiivselt tegev ka Moskva Suures Teatris, Soome Rahvusooperis ning Norra Rahvusooperis. Mulle meeldis see etendus väga, see oli üks lõbusamaid ja paremini lavastatud etendusi, mida ma näinud olen. Valisin selle etenduse, sest see oli üks väheseid, mida ma veel näinud polnud, Estonia Rahvusooperi repertuaarist ja balletid on üldse mu lemmikud, mida vaadata eelistan. Etenduse tegid eriliseks väga proffessionaalsed tantsijad ja hea orkester, kes suutsid iga väiksemagi emotsiooni vaatajateni tuua. Tantsud olid väga puhtalt tantsitud ja ilusti muusikas,
Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Etenduse lavastaja oli Andrus Vaarik. Etendusega jäin üleüldiselt rahule, muusikaline pool oli enamjaolt tugev ja ka laulude repertuaar oli päris kuulatav. Ka valgustehnikaga oli etenduse juures hästi "mängitud." Enim, aga avaldas muljet 7-me liikmeline orkester ,kes oli ennast üles seadnud lava kohale. Esiteks oli hästimärgatavalt kohalt mängimine efektne ja teiseks oli see orkester tõesti tasemel. Niiet kui etendus ära vajus (oli ka mõni nõrgem/igavam koht), sai jälgida orkestri meisterlikkust. Kuna olen ka ennem mitmeid muusikale näinud ,võin kindlalt väita , et teada tuntud muuskikalinäod pettumust ei valmistanud. Kaire Vilgats ja Peeter Jakobi on jätkuvalt tasemel ning Tõnu Kark tegi superrolli, poleks uskunudgi, et ta nii hästi laulab. Kuid noored valmistasid mulle mõningal määral pettumust. Bert Pringi tundus liiga ülepakutud ja Märt Avandi kogenematu. Ma arvan et Märt
,,Ürgmees" Retsensioon "Ürgmees" on Ameerika näitekirjaniku Rob Beckeri kirjutatud ühemeheetendus. Etendus toob välja, et igas mehes on peidus tundeline ja hooliv ürgmees. "Ürgmehe" näol on tegemist humoorika ja teravmeelse etendusega, mis räägib meeste ja naiste vahelistest suhetest, võrdleb naisi ja mehi ning toob esile juba ürgajal kujunenud instinktid. Näidend seletab, kuidas on naiste ja meeste erinevus loonud erinevad pildid maailmast ja mis moel põhjustavad need erinevused arusaamatusi tänapäeval. Peaosaline oli Jan Uuspõld. Etendusse tõi ka oma naise Elsa, kellest ta rääkis. Sai tema pealt hästi näiteid tuua meeste ja naiste erinevuste kohta. "Ürgmehes" meeldisid mulle kõige rohkem need lõigud, kus Jan mängis naist. Ta tegi naistegelasi hästi järgi. Pani huuled prunti, tegi peaga mingi nõksu ja siis puusadega ning moonutas häält. Tegemist oli elust võetud probleemiga, ...
Olegi uppumine Huvitav ja üllatav Ann sai teada , et tema päris isa on hoopis Kristjan mitte Ants Kui Ann peale Olegi uppumist suvilasse üksinda jäi , sai ta aru , et tema ema tahtis lihtsalt teda sellest kõigest eemale hoida ning ta otsustas tagasi koju minna Ann sai teada , et Villem oli tema ema hea sõber Sõnavara on raamatus noortepärane Raamatus on kirjutatud Anni elust kui ka Anni ema kunagisest elust Raamatust on tehtud ka teatri etendus Hinnang Raamat on huvitavalt sisustatud ja väga tõepäraselt kirjutatud Soovitame kõigile kes tahavad teada kuidas elavad tänapäeva noored või kuidas elasid noored kaheksakümnendatel
oli talle just öelnud, et nad saavad ühe mehega lapse, keda vanaisa üldse ei sallinud. 4. Etenduse lõpuks lepib vanaisa siiski sellega, et temagi hakkab ajarattale jalgu jääma ja otsustab nautida oma elu tõdemisega, et ta ei ole enam nii noor, nagu ta arvas ennast olevat. 5. Selles etenduses ei olnudki niivõrd rõhku pööratud mingi põneva loo jutustamisele, vaid sellele, et saaks võimalikult palju nalja. Kuigi mulle meeldis Jan´i etendus ,,Ürgmees" rohkem, oli ka ,,Vanaisa" siiski piisavalt hea ja naljakas ning vääris vaatamist.
Ta on ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist. Ta on mänginud ETV-s näidatavates eestimaisetes sarjades nagu "Wikmani poisid", "Ohtlik lend" ja "Tuulepealne maa". Matvere on ansambli Väikeste Lõõtspillide Ühing solist. Ta on mänginud ETV-s näidatavates eestimaisetes sarjades nagu "Wikmani poisid", "Ohtlik lend" ja "Tuulepealne maa". On lavastanud muusikali "Chicago" (Kander), komöödia "Saateviga" (Szakonyi) ja komöödia "Opéra Comique" (Jackson). 25. mail 2007 etendus ooperimuusika festivali PromFest raames Endla teatris tema lavastatud ooper "Carmen". Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
etendusi kolmel hooajal. Need pandi paika kirikukalendri järgi. Esimene hooaeg oli sügisest advendini. Teine hooaeg oli kolmekuningapäevast kuni paastuajani. Siis oli kõige tegusam aeg. Kolmas hooaeg oli ülestõusmispühadest kuni suveni. Ooperit esitati seeriatena ehk nii kaua kuni publikut jätkus. Igal hooajal olid uued näitegrupid. Ainult kõige paremad jäid püsima järgmiseks hooajaks. Helilooja sai oma tasu kätte siis, kui etendust oli esitatud kolm korda. Juhul, kui esimene etendus ebaõnnestus, jäi helilooja rahast ilma. Põhjused, miks etendused võisid ebaõnnestuda: *Halb libretto (ooperitekst) *Halvad näitlejad *Peaosatäitjate kapriisid *Liiga julged uuendused Ooperid kirjutati väga kiiresti. See oli põhjuseks, miks paljud heliloojad läksid hulluks (näiteks Donizetti). Giuseppe Verdi saavutas väga suure autoriteedi. 19. Sajandil hakati oopereid müüma täna temale hoopis kirjastusele ja nad said autoritasu igalt ettekandelt. 19.
Kirjeldage romantismiajastu itaalia ooperi süsteemi (Kes juhtis teatritruppi? Kuidas toimis helilooja ja teatri koostöö?) Teatritruppi juhtis impressaario, kes tellis heliloojalt tüki, koostas truppi ning üüris ruumid. Aasta jagunes kolmeks hooajaks (stagione). Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, ühte ooperit mängiti seni, kuni jätkus publikut. Helilooja müüs oma ooperi impressaariole, honorari sai alles peale kolmandat etendust ja kaotas igasugused õigused sellele. Kui etendus läbi kukkus, jäi helilooja honorarist ilma. Tänu Verdile 19 sajandi II poolel see muutus; ta müüs oma teoseid kirjastajale ning teatrid maksid talle kindlaid summasid. Missugused maad olid juhtpositsioonil? Mis iseloomustab itaalia ooperit? Nimeta loojaid? Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa. Bel canto- kauni meloodiaga virtuoosne laulmisstiil. Ooper koosneb lõpetatud osadest ehk numbritest (aaria, duett, koor jms). libreto
võrdle ooperit ja operetti, Ballett on koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul eesti esimene balleti etendus - ehk siis vikerlased Libretist- kirjutab ooperi süzee lahti liberoks Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat väljendav laulmine Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Ooperi jagunemine- ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandus(süzee, muusika, näitekunst, kujutatav kunst ja tants. Baleriin- naistantsija balletis.
Liis Sommer Laulupidu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eestis tänaseni kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidu on tähtis, kuna see väljendab ühte kuuluvust. Esimene laulupidu oli Tartus 1869.aastal Laulupeod jagunevad Üldlaulupidu Kohalikud laulupeod Erilaulupeod Väliseesti laulupeod Rahva-ja üldtantsu pidu Rahvatantsupidu on etendus, millel põhiesinejad on rahvatantsurühmad, keda saadavad rahvamuusika ja puhkpilliorkestrid. Rahvatantsupeo kavas on suurte koosseisude esitatavad rahvatantsud ja nende töötlused. Eesti kõige suurem rahvatantsupidu on iga viie aasta tagant korraldatav üldtantsupidu. Üldtantsupidusid korraldatakse 1934. aastast. Peale üldtantsupidude peetakse 1962. aastast koos noorte laulupidudega noorte tantsupidusid. Leigo
Evita Kontserdiarvustus Laupäeval, 10. aprillil käisin sugulastega Nokia Kontserdimajas vaatamas Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice muusikali ,,Evita". See lugu räägib sellest, kuidas 15-aastane vaese taustaga tüdruk lõi elus läbi, jõudes Argentiina ühiskonna tippu. Eva Perón abiellus Argentiina presidendi Juan Peróniga ning temast sai Ladina-Ameerika mõjuvõimsaim naine ja rahvuse vaimne liider, keda kõik armastasid. Vähktõbi lõikas aga lühikeseks tema erakordse elu 33-aastasena. Hoolimata oma varasest lahkumisest, on Evita siiani Argentiina kõige kuulsam inimene. Osades olid Maarja-Liis Ilus, Marko Matvere, Vaiko Eplik, Aivar Toomingas, Anna Põldvere, Rasmus Kull, Erkki Rebane, Indrek Ventmann, Endel Kroon ja Robert Sasorin. Ma jäin etendusega väga rahule. Kuna ma olin eelnevalt ,,Evita" fimi näinud, siis ma teadsin, mis seal tulemas ...
Jalaka ja tema toonase trupi Ruto Killakund initsiatiivil. · Aastal 1998 sai alguse Von Krahli teatri püsitrupp · Alates 2000. aastast on saadud riigipoolset toetust Von Krahli teater · Aastas 100-150 etendust · Peamine rahastaja Eesti Kultuurministeerium · Tegemist on erialgatusega · 6-liikmeline trupp professionaale Mida vaadata? · Endla teatri "Titanicut" · See on komöödia · See tundub väga huvitav olevat · Sobib nii noortele kui ka vanematele · Etendus räägib kahest sööklatädist, kelle lemmikfilmiks on "Titanic". Nad kehastavad kõiki tegelasi ja mängivad filmistseene läbi. a s t ! ul a m äh ku Ai t
Cabaret Muusikali tegevus toimub Berliinis aastal 1929. Kuigi Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb seal ööelu nii ka kurikuulsas Kit-Kat-Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav-kahtlasse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui klubiomanik Max, Sally kiivas armuke naise vallandab ja ta Cliffi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, arenebfemme fatale'i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe. Vaatajate ees avaneb meelelahutusest sõltuvuses olev ühiskond, mille frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest ,,homne päev" natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. Vanemuises on muusikali lavale seadnud Roman Hovenbitzer Saksamaalt, T...
konservikarpe, elektrikell ja raadiovastuvõtja. Performance´id ja häppeningid Esimene performance´i tegi aastal 1952. Tegevus toimus publiku ümber, ühel ja samal ajal tantsis Cunninghami trupp, samal ajal mängiti kahte grammofoni, poeedid esitasid redeli tipus seistes oma luulet, teise redeli tipus pidas Cage ise loengut, pianist esitas klaverimuusikat... ... "Water music" (1952) muusikaline lavaline etendus. Pianist lisaks klaverimängule teeb teisi toiminguid: mikrofoni ees sorinal vee kaussi kallamine, kindlal hetkel vile puhumine, raadiovastuvõtja sisse ja välja lülitamine, mängukaartide viskamine klaveri keeltele... 4.33 Pole tähtis missugune solist millisel pillil seda esitab. 4.33 puhast vaikust.
I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Laulupeo traditsioon on Eestis väga tugev ja elujõuline. Kooride vahel käib rebimine, kes saavad laulukaare alla laulma ja kes mitte. Tahtjaid on palju ja kõik ära ei mahuks. Tallinna laululava kaare alla mahub 15 000 inimest ning mille ette nõlvale 300 000. Laulupeod pole enamikule eestlastest mitte niivõrd kontsert või etendus laulukaare all vaid kollektiivne rituaal. Selles osaletakse oma rahvusliku identiteedi väljendamiseks ja taasloomiseks. Paljud eestlased on oma elu jooksul vähemalt korra ise laulu- ja tantsupeol laulnud või tantsinud. See on enesejagamine ja võrdsuse tunnistamine. Laulupeol on võrdsed kõik hääled ning kuulajad ja lauljad. See ühendabki eestlasi võrdsuse alusel. Lauljad laulukaare all laulavad ja pärast seda plaksutavad iseendale ning laulud sujuvad üle laulukaare alt rahva sekka.
käitumise põhjuseks armastust oma tütre Ophelia vastu. Hamlet võtab vastu kahe enda järele nuhkima pandud sõbra ettepaneku kutsuda näitetrupp lossi meelt lahutama, kavatsedes taaslavastada oma isa mõrvastseeni ning jälgida Claudiuse reaktsiooni, et teha kindlaks tema süü või süütus. Claudius, Polonius ja Ophelia luuravad Hamleti järele kuni Ophelia end paljastab; Hamlet hülgab ta. Claudius kavatseb Hamleti maalt välja saata. Näitetrupi etendus toimub, mürgitamisstseeni ajal Claudius lahkub järsult. Hamlet, veendunud tema süüs, kavatseb ta tappa, kuid jääb siiski kõhklema; ta siirdub oma ema tuppa ja süüdistab toda mõrva kaasosaluses. Gertrude võtab süü osaliselt omaks; Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse. Hamletile ilmub taas isa vaim, keda näeb ainult tema - Gertrude peab poega hullumeelseks. Claudius
Ma otsin endale vaikse koha ja jään vaikselt etenduse algust ootama. Minu kõrval lamav mees pakub mulle veini, mida ma ka kohe vastu võtan, sest ma ei mäletanudki viimast korda kui ma veini jõin. Kogu rahvas, mis ootas etendust oli pidutsemas, kõigil oli hea tuju, suur karjumine ja laaberdamine käib. Möödub ligi pool tundi, rahvast tuleb ja tuleb, ma arvan, et üle viieteist tuhande inimese juba ootab, millal saaks näha kuulsat Teiriast. Kohe peakski kätte jõudma aeg millal etendus algab. Keskpäev, väljakule, mis pidi olema orkestra nagu ma mööduvatelt inimestelt kuulsin, kõndis kõrgete kontsadega ja suure maskiga näitleja, kes esitas ,,Ori ja Vein"- i proloogi. Niimoodi algas üks minu elu huvitavamaid lõunaid. ,,Ori ja Vein" räägib orjast, kes tahab vabaks saada ning ta usub, et tema saatus on saada veinimeistriks. Kuid lõpus ta sureb läbi oma isanda käe. Peale proloogi tuli lavale koor, kes laulis
eestlased. Vetepere külas, Albu vallas, Järvamaal sündinud meest teavad kõik koolis käinud eestlased. Minu aadress on Lääne-Virumaa, Rakvere vald, Eesküla. Minu aadress on Lääne-Virumaa Rakvere vald Eesküla. Vali õige variant. Saatke kiri aadressil Roosikrantsi 6 10119 Tallinn. Saatke kiri aadressil Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn. Pidu algab 26. detsembril, kell 16. Pidu algab 26. detsembril kell 16. Järgmine etendus on Pärnus, 22. oktoobril. Järgmine etendus on Pärnus 22. oktoobril. Dokument on allkirjastatud Tartus 20. juunil 2003. aastal. Dokument on allkirjastatud Tartus, 20. juunil 2003. aastal. Reisisime Jaaniga, hea sõbraga, kogu Saaremaal. Reisisime Jaaniga, hea sõbraga kogu Saaremaal. Mina Leena Lõhmus volitan .. Mina, Leena Lõhmus, volitan .. Ta on kohal kogu nädal, välja arvatud laupäeval. Ta on kohal kogu nädal välja arvatud laupäeval.
muutusi ta ühiskondlikus plaanis enesega kaasa ei too (tänases Eestis). Kuid see “võbelus”, mida teater enesega kaasa toob on siiski märgatava tähtsusega. Arvan seda just seepärast, et tema roll ei ole elutõdede õpetamine rahvale (kodanikuks olemine, alistumine võimule, usulised tõed jms), vaid ta pigem julgustab inimesi asjades kahtlema, vähemalt annab selleks vabaduse. Arvan, et tal on oluline roll mõttemootori käivitajana. Näiteks No99 etendus “Suur õgimine” (lavastaja L. Lagle) oma vulgaarsusega tekitab igas inimeses erinevaid mõtteid ja emotsioone. Idee sellest, et liiga palju ei ole hea võib kanduda üle mitmetele tasanditele: mitte ainult liigne toidu õgimine ei vii traagilise lõpuni, vaid ka kõige muu ahnitsemine. Ning mõte sellest, et miks üldse tehakse elus asju, mis ei vii kuhugi. Igal ühel on oma tõlgendus ehk tema mõte on käivitatud, ta hakkab looma seoseid ning tõmbama paralleele. Kui need ei ole seotud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
