Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tallinna Vene kirikud (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Vene kirikud #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaspi Õppematerjali autor
ülevaade

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
32
docx

LOODUSNÄHTUSED VANARAHVA KÜSITLUSES

LOODUSNÄHTUSE D VANARAHVA KÄSITLUSES ÕPIMAPI SISU: 1. Sisukord .................................................................................... 2 2. Sissejuhatus ................................................................................ 3 3. Materjal õpetajale: ......................................................................... 4 3.1. Loodusnähtused........................................................................... 4 3.2. Vanarahva arvamusi ilma kohta......................................................... 9 3.3. Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti......... 12 4. Tegevuskavad: .............................................................................. 18 4.1 .Õppekäik Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi..................................... 18 4.2 .Aastaajad (tunnused, nähtused)......................................................... 22 5. Ülesanded, katsed ja töölehed

Füüsika
thumbnail
32
doc

Tallinna ajalugu

TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks.

Ajalugu
thumbnail
57
doc

Hiir rätsepaks

Ainult vahel enne koitu, siis, kui udu kattis maad, väljus muretsema toitu habemega haldjataat. Maitses liblekese rohtu, mõne marjakese sõi, valget õrna kasetohtu mine tea miks koju tõi. Sellest haldjast siiamaani midagi ei teadnud taat ei ta muidu pidand plaani et saab saaretüvest paat. Mõtles: ,,Ostan uue kirve, raiun päeva, raiun paar. raiun nädalagi terve -- viimaks ikka langeb saar. Siis teen tüve sisse tule, põleb õõnsaks tugev puu. Tüvest tubli vene tuleb, ladvast voolin tüüripuu. Ülejäänud okstest aga raiun sada sülda puid; nende eest saan linnas raha, ostan aeda mesipuid." -- Armastas see üksik vana oma kukke, oma kana, oma talu, metsa, vett, üle kõige siiski mett. Taat siis reisi ette võttis: sepalt uue kirve tõi, vana saare juurde tõttis terariista tüvve lõi. Juba valgeid laaste langes löökidest ju kajas laas... Taat on tegevuses kanges, mõtleb: ,,Peagi puu on maas!" Äkki tüvest keegi hüüab

Kirjandus
thumbnail
34
doc

Rumeenia

meenutavad selle piirkonna hoogsad ja ekstaatilised rahvatantsud. Kuigi Transilvaania kaartidel on kohanimed kolme kohaliku põhirahvuse - ungari, rumeenia ja saksa keeles, on külasildid ainult rumeeniakeelsed. KÜLA TUNNEB KIRIKUST. Kui sakslasi on nii evangeelseid luterlasi kui katoliiklasi, siis rumeenlased on õigeusklikud, ungarlased aga enamasti protestandid-kalvinistid või siis katoliiklased. Idülliline ungari külake Torockó, näiteks, on aga puhtalt unitaarne. Ungari kirikud asetsevad reeglina küla kõrgeima mäe otsas. Võibolla annab see vihje, kes Transilvaania aladel esmaasukad olid. Lisaks Kolozsvárist läände jäävale Kalotaszegi regioonile on suure ungarlaste kontsentratsiooniga ka Transilvaania pealinnast itta jääv Mez&otide;ség. Kõige ehedam näide on Széki küla, kus kantakse endiselt rahvarõivaid: mehed pisikesi õlgkaabusid, sinist vesti ja valget plisseeritud puhvkäistega pluusi; Széki naised riietuvad musta,

Geograafia
thumbnail
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus
thumbnail
120
pdf

Õpetajaraamat

Tere päev. 22 Õpetajaraamat 11. SALMID JA LAULUD 3AASTASTELE LASTELE 11.1. Laulud tunni alustamiseks A. Kumpas "Algab mängutund" Algab mängutund, mõnus mängutund, meid ootab muusika! Algab mängutund, mõnus mängutund, meid ootab muusika! Eesti keele tunniks on võimalik laulu ka natukene muuta: Algab keeletund, eesti keele tund, meid ootab eesti keel! (A. Kumpas. Väikese lapse laulud. Tallinna Raamatutrükikoda. Lk 9) "Kes on täna meiega?" Kes on täna meiega? Nastja on täna meiega. Võib laulda enne tüdrukute, siis poiste nimed. Lapsed plaksutavad rütmi kaasa. 11.2. Teretamistantsud "Eesti polka" ehk "Teretamistants" Ette ja taha ja tere, tere, Nastja, tere, tere, Dima ja tere, tere, Nikita! Ette ja taha ja tere, tere, Olja ja tere, tere, Sasa! Ja tere, tere, Vanja! Õpetaja tervitab järgemööda kõiki lapsi. Hiljem võib õppida seda tantsuna. (M. Liivak

Eesti keel
thumbnail
56
pdf

Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest

Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. N?

Kirjandus
thumbnail
110
doc

Ristumine peateega

Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola

Kultuur




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun