Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kajakas – KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES (0)

1 Hindamata
Punktid
KAJAKAS – KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES
TEGELASED:
IRINA NIKOLAVEJNA ARKADINA – mehe järgi Trepleva, näitlejanna
KONSTATIN GAVRILOVITŚ TREPLEV – tema poeg, noormees
PJOTR NIKOLAJEVITŚ ZARETŚNAJA – Arkadina vend
NIINA MIHHAILOVNA ZARETŚNAJA – noor neiu , rikka mõisniku tütar
ILJA AFANASJEVITŚ ŚAMRAJEV – eruporutśik, Sorini mõisa valitseja
POLINA ANDREJEVNA – tema naine
MAŚA – nende tütar
BORISS ALEKSEJEVITŚ TRIGORIN – kirjanik
JEVGENI SERGEJEVITŚ DORN – arst
SEMJON SEMJONOVITŚ MEDVEDENKO – õpetaja
JAKOV – töömees
KOKK
TOATÜDRUK
Tegevus toimub Sorini mõisas.
Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat.
Esimene vaatus saab alguse Medvedenko armuavaldusest Mašale, mil nad mõisa pargis jalutades filosofeerisid, et kas vaene saab ka õnnelik olla. Treplev valmistub valmistub oma etenduseks. Peaosa ning ka ainukest osa mängib Niina Zaretšnaja, kellesse Treplev ka kohutavalt armunud on. Treplev ise kirjutas selle näidendi ning tal on probleeme uskumisega, et see näidend meeldib kellegile, eriti tema enda emale. Ta lahkus ülikooli kolmandalt kursuselt ning sellest ajast saati on ta peres lihtsalt muidusööja ning ta tunneb end selle pärast pahasti. Niina jõuab ka varti kohale. Tal oli sinna tulemisega komplikatsioone, sest tema vanematele ei meeldi, et ta näitlemisega end sidunud on. Niina kuldes sõnad olid, et teda tõmbab sinna järve äärde nagu kajakat. Tõsi, mõisa asus täpselt ühe suure järve kaldal . Selle järve kaldal asub veel oma seitse mõisa ning samuti ka Treplevi püstitatud lava. Polina muretseb Dorni tervise pärast ning samas ka imetleb teda, et ta oma kõrgest vanusest hoolimata ikka veel naistele peale läheb. Polina teeb talle lähenemiskatse, ent paraku segatakse neid vahele. Algab etendus. Arkadina kommenteerib pidevalt etendust kaasa. Etendus ise räägib sellest, mis on Maal kahesaja tuhande aasta pärast. Arkadina arust oli see etendus dekadentlik. Treplevi kannatus katkes ning ta lasi selle etenduse katkestada. Kõik heidavad Arkadinale ette seda, kuidas ta pojaga just käitunud oli ning peale pikka vaidlemist saab ta sellest ise ka aru ning läheb vabandust paluma. Niinat tänatakse selle tükki eest, teda imetletakse. Ta on vägagi kohmetu kui teda Trigorinile tutvustatakse. Trigorin, kuulus kirjanik, läheb seltskonnas olemise asemel rahulikult kala püüdma. Niinal tuleb veel kuldseid sõnu: Kes on tundnud loomingunaudingut, sellele teidi naudinguid enam ei eksisteeri. Niina hakkab koju tagasi minema. Tal palutakse jääda, ent kahjuks siiski pidi ta minema. Muidu oleksid ta vanemad tema peale pahaseks saanud. Kui Treplev teada saab, et Niina koju sõitis, tahab ta talle meelehetlikult järgi minna. Dorn heietab talle kaasa: noorus, noorus! Maša pihib talle, et ta armastab Treplevi.
Teine vaatus. Arkadina võrdleb ennast Mašaga, et kumb paistab nooremana . Muidugi Arkadina ning selle põhjenduseks väidab, et ta paistab noorem seetõttu, kuna ona on palju tööd teinud. Räägib, et ta pole ennast kunagi käest lasknud ning põhimõtteliselt kiidab end takka. Sorin tuleb kepiga ning istub seejärel oma ratastooli . Seltskonnas käib ringi ka mingi raamat, mida siis kõik ajaviiteks kordamööda lugeda saavad. Treplev emotseb kuskil järve ääres. Sorin jääb vahepeal päise päeva ajal magama. Dorn soovitab tal suitsetamise ning viina joomise maha jätta, kuid Sorin toob enda kaitseks välja selle, et ta on 28 aastat oma elust kohtuametis istunud ning nüüd tahab ta ennast vabalt tunda ning elada. Arkadina kavatses täna linna sõita, kuid Śamrajevil ei olnud talle ühtegi hobust pakkuda. Eit saab selle peale pahaseks ning mees on nõus oma ameti üles ütlema, kuid hobuseid ta sõiduks ei anna, kuna on vaja majapidamisega tegeleda. Siuke väikene konflikt, kus Arkadina lubab sinna majja enam mitte kunagi oma jalga tõsta. Polina palub Dorni, et ta tema enda juurde elama võtaks, ent Dorn heietab, et ta juba 55 aastat vana ning, et tal on liiga hilja oma elu muuta. Dorn lahkub Sorini astmahoogu ravima too konflikti tõttu. Läheb Sorinile ning ka Arkadinale, kes lihtsalt nutab, palderjanitilku andma. Niina selle teate tõi, ta andis oma korjatud lilled Polinale, kes need lihtsalt pooleks rebis. Seejärel tuleb Treplev, jahipüss õlul ning viskab surnud kajaka Niinale jalge ette maha. Ütleb, et varsti laseb ta enese samal kombel maha. Ajab oma emo juttu , et Niina teda enam ei armasta ning lahkub. Tuleb Trigorin, kes väidab, et ta just tihti ei juhtu ilusate noorte naistega kokku juhtuma ning väidab, et tahaks kasvõi tund aega tema nahas olla. Tüdruk väidab sama, mehe vastu ning küsib talt, mis tunne on olla kuulud . Mees väidab, et tüdruk liialdab tema kuulsusega või tal tegelikult üldse ei olegi seda ning tõdeb ka seda, et kui kiidetakse on meeldiv, ent kui sõimatakse siis on kaks päeva halb tuju. Trigorin räägib oma raskest kirjaniku elust, et tal on vahetpidamata vajadus kirjutada ning ta on sellest väsinud. Arkadina juba ulub, et nad linna hakkaks sõitma, ent Trigorin otsustab peale Niina palvet veel üheks päevaks külaliseks jääda.
Kolmas vaatus. Söögituba Sorini majas . Maša otsustab Treplevi armastuse enda seest välja rebida ning Medvenkole mehele minna. Oma avalikku joomist põhjendab ta sellega, et ta on lihtsalt julge, et tegelikult joovad enamus naised, kuid lihtsalt salaja . Maša soovib, et Trigorin talle ikka kirjutaks ning jätab temaga hüvasti. Niina annab talle mälestusek medaljoni , kuhu on sisse graveeritud „ päevad ja ööd lehekülg 121, 11. Ja 12. Rida“. Arkadina soovib kiirelt ära sõita, sest kardab, et Treplev laseb ennast maha kui Grigorin sinna veel kauemaks läheb. Sorin soovitab eidel talle natukene raha anda, et Treplev saaks natuke ennast ka paremini tunda, ent selle peale hakkab Arkadina jälle vesistama ning ütleb, et tal pole raha. Arkadina jätab pojaga hüvasti. Nad lähevad tülli Grogorini ning Niina temat puudutades. Teineteise pihta lastakse päris mitu sõimusõna, mille peale Treplvev nutma pistab, Arkadina teda kohe lohutama. Treplev on ahastuses, Niina ei armasta teda enam ning ta ei suuda enam kirjutada. Tahab Grigorinit kahevõitlusele kutsuda kui teda veel nägema peaks. Trigorin loeb raamtust „Kui sa kunagi peaksid vajama minu elu, siis tule ja võta ta“. Trigorin räägib oma armastuses Niina vastu Arkadinale, mille peale too nutma puhkeb ning väidab, et armastab teda. Trigorin räägib, et ta pole kunagi oma thaet olnud, lõtv, rabe , aalati alistuv jne. Peale seda on Arkadina ülbe tagasi nagu oleks egosüsti saanud. Śamrajev teatab , et aeg on jaama sõita. Niina satub Grigoriniga veel kokku ning ta räägib talle, et ta on otsustanudhakata näitlejaks ning sõidab Moskvasse, kus nad veel kohtuda jõuavad. Järgneb pikk suudlus .
Neljas vaatus. Üks Sorini maja võõrastetubadest, mille Treplve on oma töökabinetiks muutnud. Ilm on kole . Järvel on hiiglasuured lained. Näitelava on kulunud ning on samuti väga õudsas olukorras. Medvenko tahab sõita koju lapse juurde, ent Maša tahab sinna ööseks jääda. Mašat ei tõmba väga oma lapse juurde ning vihastab oma mehe peale, kui see talle ikka peale käib. Treplevist on saanud vahepeal kuulus kirjanik. Polin tahab Mašat Treplevile peale suruda. Treplev lahkub ning Maša on Polina peale pahane. Maša armastab endiselt Treplevi ent tahab sellest vabaneda . Maša käsib Medvenkol tema silmist ära kaduda. Śamrajev talle hobust ka ei anna, niiet ta läheb jala koleda ilmaga koju. Vana seltskond koguneb jälle peale kahte aastat kokku. Treplev räägib Niinast, et tal oli Trigoriniga laps olnud, kes kahjuks ära suri. Trigorin jättis ta maja ning peale seda ei oska ta enam näidelda ka. Hiljem kohutb Treplev Niinaga. Ta on kaua aega kavatsenud seda külaskäiku, ent kartis mehe reaktsioon . Niina nuttis esimest korda üle kahe aasta. Ta sõlmis lepingu kogu talveks kuskil perifeerias ning peab nüüd jälle ära ruttama . Treplev anub, et Niina temaga jääks, et tema elul ei ole enam mõtet. Niina kallistab teda ning jookseb minema. Treplev rebiks puruks kõik oma kirjatööd. Uks on lukku pandud. Dorn murrab lõpuks ruumi sisse koos kõigi teistega . Hakatakse jooma ning mängima. Kostub lask . Dorn arvab , et see oli mingi tühine pauk arstipaunas ning käis seda ka tõestamas. Arkadina kohkub, räägib, et see tuletas talle midagi meelde. Dorn viib Trigorini rambi äärele ning ütleb „Viige Irina Nikolajevna siit kuskile mujale. Asi on selles, et Konstantin Gavrilõts laskis enda maha“.
Kajakas – KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES #1 Kajakas – KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES #2 Kajakas – KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES #3 Kajakas – KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Absolute Õppematerjali autor
4 lk

Sarnased õppematerjalid

Anton Tšehhov näidend-Kajakas-Kokkuvõte
3
doc

Anton Tšehhov näidend 'Kajakas' Kokkuvõte

Zaretšnaja, Niina Mihhailovna - noor neiu, rikka mõisniku tütar Šamrajev, Ilja Afanasjevitš - eruporutšik, Sorini mõisa valitseja Polina Andrejevna - tema naine Maša - nende tütar Trigorin, Boriss Aleksejevitš - kirjanik Dorn, Jevgeni Sergejevitš - arst Medvedenko, Semjon Semjonovitš - õpetaja Jakov - töömees Kokk Toatüdruk Tegevuspaigaks on Sorini mõis. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus Medvedenko ja Maša tulid jalutuskäigult. Medvedenkot huvitas, miks Maša alati mustade riietega käib. Maša vastas, et ta leinab oma elu ning ta on õnnetu. Medvedenko ei mõistnud teda, sest ta arvas, et kui on raha, siis ei saa õnnetu olla. Maša arvas vastupidist. Tulid Sorin ja Treplev. Sorin ütles, et tal on maal olles ebamugav tunne. Treplev saatis Maša ja Medvenlo lava juurest ära, sest etendus ei olnud veel alanud. Sorinit huvitas, miks Treplevi õde tujust ära on

Kirjandus
Imeline kirjandus
11
doc

Imeline kirjandus

1. Ajalooline olustik 19. saj Venemaal PANAAN- Paul; AleksanderI; NikolaiI; AleksanderII; AleksanderIII; NikolaiII Venemaal valitses siseriiklik tsensuur- majanduslik seisak ning tehniline mahajäämus, võrreldes teiste Euroopa riikidega, sõjaline mahajäämus(NikolaiI valitsemise ajal). Troonile tuli AII, algas reformide ajastu- talurahva reformi ettevalmistamine ja elluviimine, tehti ka teisi reforme nt kohtureforme, väljaannetes hakati kritiseerima riigi üksikuid puudusi, trükisõna olukord muutus kergemaks, pärisorjuse kaotamine ning teised reformid soodustasid Venemaa majanduslikku arengut. 19 saj lõpus(1860-1880) elavnes ühiskondlik-poliitiline liikumine, tekkisid salaorganisatsioonid, kes õhutasid rahvast mässule. Rahulolematud olid nii aadlikud, talupojad kui ka haritlased. Nõuti radikaalsemaid uuendusi, mis parandaksid riigi majanduselu ja rahva elujärge, AII-le korraldati 1866 atentaat. Alates 1860 teisest poolest tugevdati tsensuuri, suleti mitmeid ajakirju. Peal

Kirjandus
Kirjanduse koolieksam 2011 piletid
33
docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

keel on voolav. Vähe monoloogi ja dialoogi. Kirjeldusi on vähe, kuid need on pikad. 2.KLASSITSISM JA VALGUSTUS MAAILMAKIRJANDUSES Klassitsismi filosoofiline alusidee väljendub Rene Descartes'i sõnades: ,,Cogito, ergo sum" ehk ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". See seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsismi iseloomustab: a) Põhineb ratsionalismil ­ vältis kõike juhuslikku ja segast. b) Väärtustab antiigist tuntud zanreid ­ tragöödia, komöödia, satiir, kangelaseepos jne. c) Tähtis on loogilisus ja selgus. d) Jäljendati antiikkunsti. Klassitsistliku draama suurim esindaja oli Moliere, kellest kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliere kirjutas mitmeid näidendeid, neist tuntumad ,,Tartuffe", ,,Misantroop", ,,Kodanlasest aadlimees". Moliere näidendites oli läbiv teema seltskonnakriitika ja tolle aja aadliseltskonna pilkamine. Näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias

Kirjandus
Vene kirjandus
21
doc

Vene kirjandus

rõhutas tegelaste siseelu. Näiteks ,,Daam Koerakesega" ­ tegevust oli suhteliselt vähe 3. Oma kesta tõmbunud erakvähk ­ Belikov Karusmarjad ­ ,,Karusmarjad Tsehhovi näidendid ,,Kajakas" Probleem: Haige mõisniku juures tekivad külaliste ja elanike vahel pingelised ja keerulised suhted. Armastus, Armukadedus ja suhe kunstiga Tähtsamad tegelased: Treplev, Erkadina, Trigorin, Sorin, Niina · Lõpus lasi Treplev ennast maha, sest Niina ei armastanud teda · Kajakas sümboliseerib vabadust · Treplevi kaudu näidati tolle aja venemaa olustik. Ta peab kunsti vormi olulisemaks kui sisu, seepärast teda ei mõisteta. Ta ei tea mis on tõeline kutsumus. · Niina on nõus kunsti eest kannatama. Tsehhovi arvates on ta tõeline kunstnik ,,Kirsiaed" Tegelased: Toapoiss Jasa Toatüdruk Dunjasa Ljubov Andrejevna Gajev Toapoiss Friss Kaupmees Lopahhin Üliõpilane Trofimov

Eesti keel
Tšehhovi ja Tolstoi loomingu kokkuvõtted
4
doc

Tšehhovi ja Tolstoi loomingu kokkuvõtted

Palju on vastandamisi: Arkadina ­ ei väärtusta rolli, tahtis nime teha, pikk karjäär Nina ­ vaiksem, tagasihoidlik, kõik veel ees, tahtis hingeliselt kunsti teha; Tsehhov: ,,Arkadina armastas ennast kunstis, Nina kunsti endas." Trigorin ­ enesekindel, vanem, kuulus, kirjutanud palju häid teoseid, salapärasem, ei rääkinud palju loomingust, väärtustas teatrit Treplev ­ kahtleb endas, halas kogu aeg, rutiinne, eelarvamustega. Kajaka sümboolsus ­ kajakas sümboliseerib selles näidendis vabadust. Vaba lind- Nina; Treplev (algaja kirj)laseb kajaka maha ­ N sureb, kui ebaõnnestub. Kunst nõuab ohvreid ­ N vanemad polnud poolt, ta lihtsalt põgenes. Tsehhov tituleerib komöödiaks, ta naeruvääristab inimeste suhtumust kunsti, armumiste jada =>naer läbi pisarate. Milleni võib viia ühepoolne armastus? Kuulsuse hukatuslik mõju. Uute suundade ärahoidmine. ,,Onu Vanja" ­ Ts jätkab ideaalide otsimist

Kirjandus
Kolm õde – DRAAMA NELJAS VAATUSES
3
docx

Kolm õde – DRAAMA NELJAS VAATUSES

selle asemel sai temast semstvovalitsuse liige. Vahepeal on aga Irina murdunud. Talle ei istu oma töökoht. Alles oli juttu, et tahab tööd teha, kuid mil tõsiselt ka tööle sai, ei oodanud ta seda ette kui raske töö tegelikult olema saab. Olga soovitab tal Tusenbachile mehele minna. Masa tunnistab ka lõpus üles, et ta armastab tegelikult Versininit. Vahepeal paneb Andrei oma kolm õde ka korralikult paika, et Natasa on tema naine ja et nemad peavad teda aktsepteerima. Viimases vaatuses sõidavad Fedotik ja Rode Moskvasse. Käib suur hüvastijätmine. Räägiti, et eile oli paruni ja Soljonõi vahel linnas väike tüli olnud. Tusenbach tegi Irinale abieluettepaneku ja ta nõustus. Tsebutõkin tundub lõpus üpriski nihilistina. Andrei on sügavalt pettunud oma linnast, sest kõik tundub seal nii hall, inimesed joovad, joovad ning siis surevad. Vanemad pärandavad need elukombed jällegist oma lastele edasi ning niimoodi tsükkel juba mitu sada aastat vändanud ongi

Teatriõpetus
Kirjanduse eksam
55
doc

Kirjanduse eksam

Sündmustiku arenedes otsustab tüssatud ja löödud meheks just tema, sest mäng toimub tema arvel. Kuid temasse suhtub autor leebelt, peamiseks pilkealuseks on Sander. Matilde ­ Sandri liin illustreerib tabavalt peateemat. Matilde ja Sander annab Vilde valdavas keskkonnas levinud tüübid: naine on väiklane tõusiklik ning auahneseltskonnadaam, Sander veelgi eetikalagedam, kõikvõimalikke vahendeid kasutav ülestrügija, vaimselt võimetu ja ühiskondlikult väärtusetu kuju. Komöödia sündmustik areneb tõusikkodanlikus perekonnas, kuhu tugineb võõrelemendina Piibelehe boheemlaskuju. Teoses tegevus seisneb eelkõige tegelastes, mille kaudu esitatakse ning lahendatakse komöödia probleemistik. Näidend on vaba eepilisest ballastist. Konflikt sugeneb ja lahendatakse tegevuse käigus, ilma kõrvalepõigete pidurdavate arutlusteta. Lavapildid on dramaatiliselt hoogsad, tegelastevahelised suhtes arenevad teravaks ilma ülepingutavate võteteta, dialoog on vaimukas

Kirjandus
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun