kooliõpetaja perekonnast. Andis välja eestikeelseid kooliõpikuid. Rahva seas sai laiemalt tuntuks Vanemuise seltsis peetud "Kolme isamaakõnega", kus ülistas eestlaste tublidust; kujunes rahvusliku liikumise juhiks. 1878. aastal asutas ajalehe Sakala, kus kutsus võitlusele mõisnike ülekohtu vastu. Jakobson ründas ka kirikuõpetajaid, kuid Hurt pidas kirikut eesti rahvale olulisekse. Meeste tüli lõhestas rahvuslikku liikumise ühtsust. Peale I üldlaulupidu hakati Tartu ülikoolis korraldama eesti üliõpilaste kogunemisi. Loodi Eesti Üliõpilaste Selts, mida saksa üliõpilased ei tunnustanud ja taga kiusasid. EÜS valis oma lipuvärvideks sinimustvalge. Lipp õnnistati Otepää kirikus 4. juunil 1884 a. Peagi sai sinimustvalge lipp laiemalt tuntuks ja muutus kogu Eesti sümboliks. Rahvusliku teatri ajaloo alguseks peetaks 1870, mil Tartu "Vanemuises" etendus Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg".
L. Koidula taotles Eesti rahvale majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust ning talupoegade vabastamist baltisaksa parunite rõhumise alt. Isa vastuseisu tõttu ei saanud L.Koidula oma uuenduslikke mõtteid "Eesti Postimehes" avaldada. Jannsen astus küll välja eesti rahva parema hariduse eest, kuid hoidus kõnelemast rahva tõelisest viletsusest, et mitte pahandada mõisnikke. Ärkamisaja üks tähtsündmusi oli eestlaste esimene üldlaulupidu Tartus 1869. aastal, kust uus rahvuslik vaim levis kaugematesse maanurkadesse. Selle mõtte algatajaks, tuliseks õhutajaks ning läbiviijaks oli J. V. Jannsen. Osa võtsid ainult meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kogu Eestist tuli kokku umbes 800 lauljat ja pillimeest ning kaks korda rohkem kuulajaid. See oli tohutu ettevõtmine, kui mõtelda, et raudteid meie maal siis veel ei olnud ja puudusid hotellid inimeste majutamiseks. Mindi
ühistegevused. Loodi palju erinevaid organisatsioone ja seltse, korraldati üritusi. Loodud organisatsioonid suurendasid ühtekuuluvustunnet ning lõpuks hakkasid eestlased üheskoos tegutsema. Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid minu arvates - ajalehtede ,,Sakala", ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees" ilmuma hakkamine, seltside ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine, Eesti eepose ,,Kalevipoeg" ilmumine ja esimene üldlaulupidu. Võib öelda, et ärkamisajal olid koostöö tulemused tähtsamad kui erimeelsuste. Mõisteti, et millegi saavutamiseks peab koos tegutsema ning koonduti organisatsioonidesse ja seltsidesse. Läbi kultuuri tugevnes rahva ühtsustunne, pandi alus eesti keele, kultuuri ja ajaloo uurimisele. Eestlased said kogemusi ürituste ja kampaaniate koos korraldamiseks ning periood andis õppetunni sellest, kuidas liidrite erimeelsused võivad ühised üritused ära rikkuda
Ärkamisaeg 19.sajandi teist poolt nimetati Eestis ärkamisajaks, kuna tol ajal võeti ette palju tegevusi hariduse ja kultuuri edendamiseks. Hakati teadvustama eestlasi kui rahvast, inimestel tekkis rahvustunne. Hoogsalt arenes eesti keel ja kirjandus. Ärkamisajal tegutsesid ajalehed Perno Postimees ja Eesti Postimees asutajaks oli J.V.Jannsen, ajaleht Sakala asutajaks oli C.R.Jakobson. Ajalehtede eesmärk oli levitada uudiseid ja rahvustunnet. Inimesid eri paigust leidsid, et on teisigi inimesi, kes mõtlevad nagu nemad ise. Rahval oli võimalus ajalehtedes oma arvamust avaldada. Ajalehed ilmusid eesti keeles ja neile tekkisid innukad kirjasaatjad. Ärkamisajal tegutsesid ka seltsid grupeeringud, kus on sama huvialaga tegelevad inimesed. Näiteks laulu-, teatri-, mänguseltsid. Enamus seltse olid kultuuriga seotud, kuid oli ka teisi seltse, näiteks tuletõrjujate seltsid. Haridus arenes ärkamisajal samuti kiirelt. Eriti t
(1865) ja Estonia Tallinnas (1865). Mõlemast seltsist arenes edaspidi välja kutseline teater. Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud 1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren), hävis II maailmasõjas 1944. Click icon to add picture Click icon to add laulupeod Rahvusliku liikumise kõrghetkeks picture · kujunenud esimene üldlaulupidu toimus 1869. a. 18.-20. juunil Tartus. · Laulupeo korraldasid J. V. Jannsen ja Vanemuise selts. · I üldlaulupidu oli pühen-datud pärisorjusest vabane-mise 50. aastapäevale. Pildil rahvas 1879. aasta II üldlaulupeol Tartus. Eesti kirjameeste selts
ühislugemisi, sest igasse talusse polnud võimalik lehte tellida, kuid huvi selle vastu oli suur. RL on iseloomulik kõikvõimalike kultuuriliste ja majanduslike seltside asutamine. Põllumeesteseltsid jagasid praktilisi nõuandeid maaharimisest. Linnades ja ka suuremates maa- asulates tekkisid laulu- ja mänguseltsid. Neist tähtsaim oli Tartus 1865. a asutatud Vanemuine, millest hiljem sai alguse samanimeline teater. Paljude lauluseltside ühisüritusena peeti 1869. a Tartus esimene üldlaulupidu. Sellest võttis osa 46 koori 800 lauljaga. See oli RL aja üks kultuurielu kõrgpunkte. Tähtsaim kultuuriorganisatsioon RL ajal oli Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses aastail 1872 1893 ja oli eesti kultuurielu juhtiv keskus. Seltsi põhiülesandeks oli rahvaluule kogumine, eestikeelsete õpikute soetamine ja rahvuslike teaduste alal esimeste sammude astumine. Seltsi tööst võtsid osa kõik nimekamad ühiskonnategelased ja kirjanikud nagu C. R. Jakobson, J. Hurt, M. Veske, J
Tallinnas avati samal ajal Estonia 1872- Viljandis Koit; 1874- Narvas Imarine; 1878- Pärnus Endla; 1881- Võrus Kannel Vanemuises: Harrastati koorilaulu; Korraldati kõnekoosolekuid; Lavastati esimene eesti algupärane näidend L.Koidula ,,Säärane mulk"; C.R.Jakobson pidas oma 3 kuulsat isamaakõnet, milles kutsus eestlasi taga nõudma kaotatud priiust ja vaimuvalgust Rahvusliku liikumise haripunkt oli eesti üldlaulupidu, mis oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50.aastapäevale See toimus 18.-20 juuni 1869 Tartus ja sai eesti rahva lõplikuks ühendajaks J.Hurt esitas oma kõnes rahvale 3 soovi: Üldine haridus peab levima koolide, ajalehtede, heade raamatute kaudu rahvani; Haritud eestlane ei tohi oma rahvale selga pöörata; Peale kihelkonnakoolide tuleb avada veel emakeelseid õppeasutusi. Laulupeol esitati viisistatud ärkamisaja luuletused: J.V
Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1868-
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
3 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid