Etendusest “Dekameron” Külastasin 11.10.2019 VAT Teatrit ning etendus, mida huviga jälgisin, kandis nimetust “Dekameron”. Vaatemängu autor on Giovanni Boccaccio, dramatiseerija ja lavastaja on Aare Toikka ning kunstnikuna andis panuse Illimar Vihmar. Samuti ei puudunud menutükist muusikaline ega koreograafiline osa ning heliloojana tegutses Veiko Tubin ja koreograafina Tanel Saar. Osatäitjaid selles etenduses oli kahe grupi peale kokku 12, kummaski 6, üks trupp oli nimega Basiilik ja teine Apelsin. Mina kogesin Basiiliku näitetrupi esinemist ning
Teater on tore meelelahutus ning väga hariv ja mõtlemapanev kultuurne ühiskonna osa. Inimestele meeldib etendusi vaatamas käia ja seda võetakse omamoodi sündmusena. Teatrisse minnes on tavaline, et pannakse paremad riided selga ja käitutakse väljapeetult. Inimesed austavad teatrit ja näitlejaid. Kuid, kas teateril on võime muuta inimeste käitumisviisi ja paranda pahesid? Kuresaare linnateatril on etendus nimega ¸¸Tapatöö jumal``, mille on lavastanud Jaak Allik. Etendus on väga tõsieluline ja realistlik, selles võivad paljud inimesed ära tunda mingi osa ka oma elust. Kohtuvad kaks keskklassi abielupaari, kes üritavad lahendada nende poegade vahel aset leidnud vahejuhtumit. Õhtu jooksul tuleb kõigi tegelik pale esile, tulevad ilmsiks tegelikud väärtushinnangud ja saadakse aru, et kellegi elu pole ideaalne ja ka omavahelised suhted on küllaltki pingelised
Katrin Valkna on näitlenud filmis ''Klass- Elu pärast''. Sten Karpov on pälvinud noore näitleja Kristallkingakese auhinna (2008) ning Endla teatri publikulemmiku tiitli (2012). Piret Laurimaa sai 2009. aastal parima naiskõrvalosa auhinna. Oli see siis juba minu teine kord kui käisin Endla teatris teatrit vaatamas ja iga kord kui seal käin jääb mul sellest teatrist üha parem mulje kuna jällegi suutis see minu meele hea ning rõõmsana hoida, vahel isegi naerma ajada. Arvan, et etendus oli üpris hea kuna see meeldis mulle, sest minul ei hakanud igav, sain naerda ja palju uusi kogemusi teatriskäimise juures, ettevalmistus näitlejatel tundus olevat hea kuna apsakaid ma ei näinud ning seda kui pinges nad olla võisid nende nägudest ma välja ei lugenud. See oli minu esimene niinimetatud täiskasvanutele mõeldud teater, kus oli etendatud armulugu. Varem olen käinud pigem noortele mõeldud teatrites ja väiksena lastele mõeldud etendustel
seatud eesmärgid elus. Näitlejad esitasid emotsioone, raskuseid ja appikarjeid, millisena ma kujutangi ette sõltuvuse olemust. Ainuke asi, mis mulle lavastuse käigus ei meeldinud, oli inglise ja vene keelsete sõnade kasutus dialoogi ajal. Võttes kokku lavastuse ülesehituse, mõtte, loodud õhkkonda, näitlejatöö ja kujunduse arvan ma, et lavastus oli tõsiseltvõetav ja tekitas juba esimestel minutitel huvi, mis edasi hakkab saama. Etendus oli otsast lõpuni kaasahaarav ja huvitav, kuid samas mõtlemapanev ja rusuv. Soovitan inimestele, kellele meeldivad lihtsa süžeega aga sügavamõttelised näidendid kindlasti seda vaatama minna.
Kratt Hiljuti käisime klassiga Estonia teatris vaatama Eduard Tubina balletti "Kratt". „Kratt“ on esimene Eesti ballett ja helilooja Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Loo tegevus on ainet saanud eesti folkloorist. Kratt oli vanarahvale nõiduslik olend, kes tulejoana ringi lennates varandust oma peremehele kokku ajas. Etendus „Kratt“ räägib ahnest taluperemehest, kes endale krati teeb. Kõrvalteemaks oli ka armastus peremehe tütre ja sulase vahel. Etenduse sisu oli huvitav. Mulle meeldis see, et kogu aeg oli midagi toimumas. Kordagi ei läinud mul mõte etendusest eemale. Näiteks „Pähklipurejaga“ võrreldes oli „Krati“ sisu väga huvitav, sest see oli enamjaolt arusaadav ja lihtne, teema oli huvitekitav. Tegelaste kostüümid olid väga toredad. Inimeste kostüümid meenutasid Eesti rahvariideid,
põnevikud. Põnevikega lähen eriti kasa. Tihti lahkun kinosaalist ning tunnenkuidas mul on sarnased võimed ja oskused nagu äsja filmis näidatud. See on märk sellest, et film viib inimesi rohkem endasse ja aitab elada tegelaste elu. Teatriga ma eriti kokku ei puutu ning sellepärast mul ei ole sellega niipalju kogemusi nagu mul on kinoga. Viimati käisin teatris siis kui olin klassiga Londonis. Seal vaatasime etendust nimega ,,The lion king” see oli küll tore etendus aga minus see mingit erilist teatriillusiooni ei tekitanud. Olen kunagi ise ka teatrit teinud aga see oli väga ammu ning juba siis sain aru et minule see ei meeldi. Kuid ma ei saa öelda, et minu arvamus teatrist ei muutu, ma olen lihtsalt veel liiga vähe teatritega kokkupuutunud.
kellele Tsaikovski teosed mõjusid meeldiva unelauluna. Kontserdi tipphetkeks oli minu jaoks kindlasti valsi äratundmisrõõm, kuigi raske on välja tuua üht ainsat hetke. Kogu kava liikus nii sujuvalt, et raske oli neid hetki eristada,kuid hiiglama kaunis oli vaadata, isegi, et kaotasin vahepeal järje ja mõistatasin mis täpselt toimus. Tihedane arusaam on, et ballet ja ooper on igav. Tõesti, nõustun on, et mõni etendus on igav ja raske, kuid soovitan seda etendust kõigile, kui ei suuda hinnata seda muusikat, siis vähemalt seda tantsu ja vaeva mis on läinud sellesse kõigesse. Raske võib olla jälgida sisu ja isegi kui läheb sassi sisu jälgimine nagu minul paar korda, siis ega pole hullu midagi kuna sate lihtsalt lõõgastuda, vaadata ja kogeda seda ilu.
kaasa ning kutsus. Kohale jõudes asusin ma piletit ostma. Tänu sellele, et eelnevalt ennem mind ostsid kaks noormeest pileteid, kuulsin ma nende juttu. Tänu sellele, et nende tuttav osales etenduses, siis saadi ka soodustust. Kui järg jõudis minuni, siis ütlesin, et ka minul on tuttav ning koguni päris palju tuttavaid. Seega sain ma soodustust 55% ja hea istekoha. Näitlejateks olid noored inimesed. Tegevusajaks oli 13. sajand. Etendus meeldis mulle väga, sest see sisaldas palju huumorit ning kestis mõistlikult kaua. Mu lemmik näitlejateks olid kaks pisikest tüdrukut. Nad olid umbes kümnesed ja mängisid poiste rolle. Algul ma kahtlesin, sest hääled on noortel poistel peened, lõpuks reetis neid siiski tütarlapselik käitumine ja olemine. Ainsaks häirivaks faktoriks oli see, et publik plaksutas pidevalt peale laule ja nalju. See ei häirinud ainult mind vaid ka näitlejaid endid. Minu arust said noored
Mozart Film: "Asfaldidzungel" Näitekirjanikud: Arthur Miller, Tennessee Williams Näidendid: "Tramm nimega "Iha"", "Prooviesineja surm" Poeedid: John Keats, Walt Whitman Restoran: Romanoff's (Hollywoodis) Jook: Dom Perignon 1953 Parfüüm: Chanel No. 5 Kosmeetikatoode: Nivea moisturizer Teatri külastaja, kes ei mõtisklend etenduse pealkirja üle, sai eesriide avanedes aru, et etendus on maailmakuulsast eelkõige lauljast Marilyn Monroe'st. Etendus algas tema kuulsa lauluga "Happy Birthday, Mr. President". Üllatav oli peaosatäitja Hilje Mureli oskus esitada seda laulu väga sarnaselt originaalesitajale. Ta tabas hästi ära hääletämbri ja pausid ja oli üldse üllatav oma esitlusega. Etendus kajastas Marilyn Monroe keerulist armuelu ja tema kasvamist näitlejaks ning kuulsuseks. Lavastaja oli püüdnud näidata etenduses kõiki olulisi nüansse Marilyn Monroe lühikesest elust
1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11
Robin Soolind Teatrietenduse retsensioon Becky Mode ,,Kõik on täis" Käisin 27. novembril Eesti Draamateatri väikses saalis vaatamas Priit Pedajase lavastatud monoetendust ,,Kõik on täis". Esmakordselt etendus antud näidend 18. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatri maalisaalis. Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulikkuse säilitamist. Näitemängu põhieesmärgiks oli panna vaatajaskond naerma, kuid samas näidata, kui raske, keeruline ja väsitav võib olla üks tavaline tööpäev. Näidend algas tegelase tööle tulekuga ja lõppes sealt lahkumisega. Näitlejaks oli innukas
lavastuse füüsilise keskkonna ja visuaalse ilme, viitab tegevuse ajale ja kohale Ruumikonseptsioon- lavaruumi suhe fiktsionaalse ruumiga. Lava ja lavavälise ruumi suhe. Fiktsionaalne ruum- on draamas jäljendatava inimtegevuse asupaik. Viitab ruumile, kus jäljendatav tegevus toimub Simultaanlava- mitu tegevuspaika samaaegselt Teatriarhitektuur- kirjutatud implitsiitselt teksti sisse, kuid praktikas on võimalik üks tekst ühest süsteemist teise üle kanda Keskkonnateater- etendus on üksteisega suhestuvate erinevate toimingute kooslus. Etendus kasutab kogu antud ruumi. Leitud koht- mittetavapärane teatriruum, mis on lavastuse tarbeks kohandatud Meedium- vahend, vahendaja, vahelüli, millega andmeid tajutakse, esitatakse, salvestatakse. Multimeedialisus- mitmete meediumite koostoimes sündinud tekst Intermeedia- meeditekstide sidusus Intermeedium- implitsiitne tervik, mis tekib kahe või enama meediumi ühendamisel
Retsensioon "Armastuse valem" Reedel, 17. oktoobrid kell 19.00 käisime klassiga Rahvutooper Estoonias vaatamas etendust nimega "Armastuse valem". Solistideks olid : Helen Lokuta, René Soom, Riina Airenne, Angelika Mikk, Janne Sevtsenko või Kristina Vähi, Juuli Lill, Andres Köster, Priit Volmer. Veel osalesid ooperis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor. Etendus on koostatud Maimu Bergi libretto ja Esther Vilari romaani ,,Nina Glucksteini matemaatika" ainetel. Argentina-saksa päritolu kirjanik Esther Vilar on kirjutanud 14 näidendit. Ooperi aluseks olevast romaanist on Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias saanud kultusromaan, oktoobris ilmub teos kirjastuses "Varrak" ka eesti keeles. Ooper oli kahes vaatuses. Mõlemad kestsid umbes tund aega, mis oli minu jaoks täpselt paras pikkus
närvekõditavaks asjaolu, et Rosalinde Eisensteinil (Alla Popova) on armuke, kes kõike valmis tegema on, et vaid proualt üks suudlus saada. Nii etendabki armuke härra Eisensteini ära viima tulnud vanglaülemale (Taisto Noor) süüdistatavat ennast ja laseb end kongi viia. Proua Eisenstein saab aga oma abikaasa plaanist teada ja kuna härra Eisenstein oma abikaasale truu pole olnud, otsustab naine mehele korraliku õppetunni anda ja maskeeritult ballile minna. Mina arvan, et see etendus oli algusest lõpuni nauditav, minnes isegi järjest lõbusamaks. Kostüümid olid ilusad, pilkupüüdvad ja ajastukohased. Lavakujundus oli samuti konteksti sobiv. Väga hästi kasutati ära pöördlava, mis ballil ühel ja samal ajahetkel erinevais saalinurkades toimuvat kujutada võimaldas. See lõi kogu etendusest mõnusalt tervikliku mulje ja andis hea ülevaate tolleaegsete pidude melust. Kui tuua midagi negatiivset sellest etendusest välja, siis vaid seda, et mõni hetk
ettelugemiseks. Tänu sellele on seda väga raske lavastada, kuna teoses on palju kohti, mida pole laval võimalik saavutada (lumelaviin, tormiline meri). Kuid siiski on see lavadele jõudnud ja saanud suure tunnustuse osaliseks. „Brand“ on väga intrigeeriv teos ja põhineb motol „Kõik või mitte midagi“, sellise põhimõtte järgi elamine võib tunduda lihtne, kuid kui seda võtta niivõrd tõsiselt, kui seda tegi Brand on sellel teised tagajärjed. Etendus tekitab vaatajas palju raevu ja vastakaid tundeid, kuna peategelane ei suuda oma kinnisideest ka kõige äärmuslikumas olukorras (oma poja surma järel) käituda inimlikult (Brand sunnib oma naisel kõigist oma poja asjadest loobuma ja käsib need kerjusele anda). Lavastuse ülesehitus oli üldiselt hästi seatud, kuid sisaldas äärmiselt palju pikki ja venivaid monolooge, mis muutsid etenduse raskesti jälgitavaks, kui ei olnud eelnevalt kursis Ibseni teosega.
vaimukusega hästi tunnetatava õhkkonna. Sellel hetkel mängitakse elulik vaatepunktide paljusus kenasti esile. Erisugused perspektiivid ja motiivid, ihad ja soovid valguvad laviinina Bradley ja vaataja üle. Etenduses tundsin ma natuke igavust, jutt oli tihti arusaamatu ja Kaljujärve jutt Hamletist oli filosoofiline. ,,Me kõik vajame armastust!"-lausus Francis järsku, peale seda lauset muutusid inimesed saalis kuidagi tähelepanelikumaks, etendus oli arusaadavam ja kõik nagu oleks kohale jõudnud. Miski muutus, aga siiani ma pole mõistnud, mis see oli. Ehk oli asi selles, et lõpuks jõudis etendus 58 aastase kirjaniku ja 20 aastase noore tüdruku suhteni. See kõik tundus nii kirglik ja tõsi. Vaadates oli tõesti tunne, et Saara on 20 aastane Julian, kes armastab hullupööra 58 aastast Bradley, keda kehastas Hannes Kaljujärv.
Retsensioon „Mündi lõhn“ Käisin 15. märtsil vaatamas Kuressaare Linnateatri teost „Mündi lõhn“, mis etendus Kuressaare Linnuse Kapiitlisaalis. Tüki oli kirjutanud teartri direktor Piret Rauk ja lavastajaks oli teatri loomejuht Aarne Mägi. Näidend koosnes kahest vaatusest. Näitlejateks olid Olavi Pets, Urmas Lehtsalu, Mati Talvistu, Piret Rauk, Merilin Kirbits, Hannes Prikk ja Priit Lõhmus. Esimeses vaatuses toodi meieni sündmused, mis juhtuvad lossis tänapäeval. Vaatus algas juhustaja sisse tulekuga (Olavi Pest), kes rääkis lossi seisukorrast. Lossi on
Onu unenägu / Djaduskin son Kaheksandal veebruaril käis Tallinna Arte Gümnaasiumi gümnasistid Vene Teatris. Õppekava näeb seda ette, et tuleb külastada ühel korral õppeaastal venekeelset näidendit. Etendus hakkas kell seitse õhtul ning lõppes veidi enne südaööd. Minu jaoks oli see väga kurnav ja väsitav maraton, mille lõppu tuli tundide viisi oodata. Näidend oli vene keelne. Need, kes keelt ei valda, said laenutada kõrvaklapid, millest tuli eestikeelne tõlge. Kuna ma olin viimane inimene, kes jõudis napilt enne algust, siis ma nende vähesuse tõttu ei saanud klappe. Klapid suutsin ma siiski muretseda tänu lahkele sõbrannale.
uuenduslikud kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid. USAs kasutati sõna avangardism asemel eksperimentaalmuusika või modernism. Paljud heliloojad eksperimenteerisid oma loomingus erinevate võimalustega. Avangardismi tekkimise eelduseks olid tehnika kiire areng, elektronmuusikastuudiote tekkimine. Serialism. Matemaatiline täpsus. Detailsid esitusjuhised interpreetidele. Kõlavärvimuusika e sonorism. Klastrid. Oluline on kõla. Happening.(1952 esimene) Improviseeritud etendus, sisaldab üheaegselt kujutava kunsti, muusika, sõnakunsti, liikumise elemente. John Cage. Perfomance. (1960esitlus) Etendus enam ettevalmistatud kui happening`i puhul. Aleatoorika e. Juhusemuusika. Nii heliteose loomine kui ka ette kandmine sõltub juhusest. Konkreetne muusika. 1940.-1950. elektroakustilised muusikateosed, mis on kokku monteeritud erinevate mürade ja mittemuusikaliste helide salvestitest. Elektronmuusika. Uute tämbrite otsinguil hakkatakse kasutama aparatuuri
8. Traktaat- uurimus.Selle rütmikäsitlus toetub suures osas India traditsioonilisele muusikale. 9. Postmodernism- globaalne kunstiline hoiak, mis järgneb modernismlikule hoiakule. 10. Prepareeritud klaver- pilli kõlavõimaluste muutmist klaveri keeltele või keelte vahele asetatud mitmesuguste esemetega. Nt. Klaasitükid. 11. happening ja pesformance- happening on improviseeritud etendus, performance rohkem ette valmistatud etendus. Eesmärk spontaanse tervikliku kunstisündmuse tekitamine. 12. kontsertmeister- orkestri esimene viiuldaja või mõne teise pillirühma esimängija 13. vokaalsümfooniline- teos koorile (ja solistidele) ning suurele orkestrile 14. kollaa (muusikas)- tänapäevane kompositsioonitehnika, mis ühendab muusikalist materjali erinevatest stiilidest ja kasutab sageli otseseid tsitaate varasemast muusikast 15
Pealkiri pane lõpus 20. novembril kell 19:00 käisime koos klassi ja klassijuhatajaga Draamateatris vaatamas ,,Grönholmi meetodit". Etendus kestis kokku umbes 2 tundi ja 30 minutit ning oli ühe vaheajaga. Lavatükk põhines Jordi Galcerani, kaasaegse kataloonia näitekirjaniku, teose ainestikul (Eesti Draamateater, 2013). Näitlejaid oli kokku neli: Margus Prangel, Harriet Toompere, Jan Uuspõld ja Raimo Pass. Lavastajaks oli Hendrik Toompere jr (Eesti Draamateater, 2013). Esimese asjana ütlen kohe, et jäin antud etendusega väga rahule. Seal oli huumorit, mõtlemisainet, kohati kurbust ja hulganisti põnevust
all. See lõi kõik tummaks, sest nii kaunist häält polnud nad seal majas enam ammu kuulnud. Loomulikult peale seda võeti tütarlaps kohe etendustesse kaasa lööma ja anti talle peaosa. Vahepeal toimus ka veel muid seiklusi. Ooperifantoom oli ooperimaja all elav mees, kes oli endise direktori poeg. Fantoomiks kutsuti teda sellepärast, et ta elas keldrite sügavustes ja oskas suurepäraselt laulda. Ta üks näo pool oli maskiga kaetud, sest ta nägu oli moondunud. Esialgne muusikal etendus juba väga palju aastaid tagasi. Seega oli praegune etendus natukene vanaaegne, lauludel ja lauljatel polnud midagi viga, aga vanamoelisus paistis välja riietusest ja aksessuaaridest. Naiste kleidid olid uhked ja suurte kaunistustega. ,,Fantoom" oli üles seatud jällegist väga huvitavalt. Kui kellelgi olekski uni peale tulnud, oleks ta mitu korda võpatades üles ärganud, sest vahepeal väga ootamatutes kohtades kõlasid püssipaugud.
oled ühe teise neiu omale valinud. Elsale aga annad sina kavalalt märku, et ta homme õhtul alla koplisse minu juurde jutule tuleks. Kas mõistad, Aadu ? AADU : Mõistan, mõistan, onu ! (Annab onule rõõmu pärast suud) AABRAM : Mis sa nüüd möllad, ega ma Elsa ole ! Mine nüüd otseteed Metsale ja tee, nagu ma seletasin ! AADU : Lähen ! Ma lendan, ma jooksen, kulla onu ! (Ära) TEINE NÄITUS- MÄNGIMISE KOHT : Metsa Priidu talu tuba. 1. Etendus PRIIDU : Ma ju ütlesin , et ega minu Elsal ei ole vaja palju ringi vaadata. Kosilasi on tal iga sõrme otsas vähemalt kaks. Oh taevake ! See Madis Põder ! Küll külarahvas läheb kadedusest roheliseks, kui nad näevad, missugune väimees mulle on sattunud ! Pikk sirge mees nagu kuusk, kaks villat Pärnumaal, rahapung nagu teiste jahukott, ja tutt-uus Mersu tagumiku all, mis sa veel tahad ! Küll mu Elsa süda tunneb siis rõõmu VIIU : Tere Metsa-Onu PRIIDU : Tere, tere armas Viiu
ese, mida näitleja laval kasutab (näiteks: relv, jalutuskepp jne.)Butafoor – ehtsat eset matkiv lavatarve. (pudi-padi, võltssära, relv, ehted)Süžee – eepilise või draamateose teema.Farss – ehk jant on lühike jämekoomiline näidend keskajal Prantsusmaal.Miljöö – keskkond (aeg ja ruum). Kogum väliseid elutingimusi, milles tegevus toimub.Dekoraator – dekoreerija, kunstnik. Teatridekoraator on lava ja kulisside maalija.Ida Teater – etendus, millega palutakse jumalalt head saaki ja mis toob ka elus õnne. (hiljem väljaarenenud näitekunstiks)Areen – Ilmalik lõbustuspaik Roomas, kus toimusid verised vaatemängud.Tsirkus – etendus, kus esitletakse eluohtlike trikke ja muud.Žonglöör – asjade žonglöörimises spetsialist Commedia dell’arte – Rämekoomiline laadateater, mis pidas oma etendusi väljas.Klassitsism – Stiil, mis levis 17.-18. alguseni. Klassitsismi omased reeglid olid aja, koha ja
Uhke punkti loole pani asjaolu, et valitsev suurvõim hävitas nii enda võimualused kui ka iseenda. Kõige väljendusrikkamaks ja kaasahaaravamaks peaksin mina Popi ja Huhuu etendust Theatrumis. Võrreldes valminud animafilmiga oli etenduse atmosfäär palju lähedasem sellele, mile olin novella lugedes endale ette kujutanud. Etenduses oli tohutult häid lahendusi, näitleja ja nuku suhe omavahel oli laitmatu, suudeti rolli sisse elada ja emotsiooni südamest väljendada. Vahepeal hakkas etendus natuke hajali valguma, Huhuu kehastas erinevaid rolle riietaes end mitmetesse kostüümidesse. Kui see monad aega kestnud oli hakkas mu mote ujuma, ma ei suutnud enam nähtut looga põimida ning mõtestada. Animafilmiga seda ei juhtunud, osalt kindlasti seetõttu, et film oli kõigest umbes 20 minutit pikk ning tegevust ja põnevust jätkus küllaga. Minu kui vaataja, kuulaja ja lugeja jaoks oli põnev jälgida, kuidas kõik kolm teost tõlgendusid minu mõttemaailmas täpselt ühte moodi.
vanaaegsetest taluriietest piisas sobiva atmosfääri tekitamiseks. Minule jättis kõige sügavama mulje Vanaisa, keda mängis Peeter Jürgens. Kuna Peeter on ka päriselt väga vana, siis sobis ta sellesse rolli nagu valatult. Tema roll oli oluline, ta oli üks peaosalistest, kuna tema meenutaski kõike seda, mis minevikus toimunud oli. Liikumine oli nagu vanainimesel ikka ning näitlemine oli, ma julgen öelda, väga tõetruu. Lavastus ise on üles ehitatud väga omapäraselt. Etendus koosneb vanaisa meenutatud minevikust ning olevikust ning esimesed pool etendust ma ei saanud üldse aru, et mis on olevik ja mis mitte, kuid lõpus, kui taipasin, kuidas need haakusid ning kui geniaalselt oli lavastus lahendatud, olin ma ekstaasis! Lugu ise rääkis vanaisast, kes meenutas seda, kuidas Juhan oli hea mees ning kui raske elu tal oli ning kui ränka vaeva ta nägi, et perel leib laual hoida. Lõpuks tappis ennast Juhan tööga sootuks. Etenduselt ei oodanud ma midagi erilist
Maalitud puit". Postminimalism: antiik vormikunst, minimaalselt asju ja pehmeid esemeid. Arte povera- odavad ja hüljatud materjalid. Peale minimalismi tekib sinna ka maalikunst. Walter de Maria ameerika skulptor "Äikeseväli". Konseptuaalkunst e ideekunst. Joseph Kosuth "Kunst kui idee kui idee", "No Number #3, siiditrükk klaastahvlitel." Häppening e juhtimatu etendus/sündmus. esimesed meistrid olid dadaistid. Kehakunst: Bruce Nauman "Autoportree purskkaevuna". Performance e etendus, Joseph Beuys "Kuidas seletada pilte surnud jänestele" Düsseldorfi galeriis. Gilbert ja George "Fair Play", Raul Kurvins, S.T.Annus. Naivism: naivistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks on täpse järgnevuse traditsiooni puudumine. Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Henri Rousseau "Karnevaliõhtu", "Unenägu", Ta on maalinud nii olustiku pilte oma übrusest kui ka portreid, väljamõeldud
Retsensioon Mina käisin vaatamas Tartu Ülikooli Teatri poolt lavale toodud ''Kevade ärkamine''. See oli tragikomöödia kahes vaatuses ning lavastajaks oli Enor Niinemägi. Selle näidendi algne autor oli Frank Wedekind. Etendus toimus pööningusaalis, Athena keskuses, kus ma varem polnud käinud ja ootused ei olnud eriti kõrged. Arvasin et kuna tegemist on TÜT poolt lavastatud näidendiga, ei ole see eriti hea. Üllatavalt ei olnud mul õigus. Näidend kestis kaks ja pool tundi väikese vaheajaga. Enne etendust lugesin läbi lühitutvustuse, kus oli kirjas et see oli alla 14-aastatele keelatud. See oli üks peamisi põhjuseid, mis mind seda vaatama tõmbas, kuna ma
Lantimiskunstnikud Etendus ,,Lantimiskunstnikud" on etendus mis kestab kokku 1h ja 50 min. Selle etenduse valmimises on osalenud mitmeid inimesi. Näiteks: näidendi autorid ja lavastajad on Paavo Piik ja Diana Leesalu, kunstnik on Kristel Maamägi, assistent on Kristiina Jalasto, muusikaline kujundaja on Veiko Tubin, valguskujundus on loodud Priidu Adlase poolt ja koreograaf on Maiken Schmidt. Samuti ei saa teha õiget etendust ilma näitlejateta ja just näitlejad olid need kes olid vaitud siia täpselt õiged. Näitlejateks olid: Maiken Schmidt, Liis
Temast sai kiiresti solist ja esitantsija. Ta oli ka Hynd Baieri Riigiooperi balletitrupi juht. Roberta Guidi di Bagno Ta on itaalia teatrikunstnik, kes on tuntud kogu maailmas. Ta on teinud kaastööd paljudele kuulsatele lavastustele, kujundusi ooperile ,,Jevgeni Onegin" (Chicago Lyric Opera). Tema menutükiks sai 2008. aastal Inglise Rahvusballetis Roberta Guidi di Bagno kostüümidega Derek Deane´i ,,Ainult Gershwin". Sisust ,,Coppelia" esietendus 25.mail 1870 Pariisi Opéras. Etendus esitati balletina. I vaatus Swanildas, kes on Franzi kihlatu, tärkab armukadedus, sest Franz jälgib nukku Coppeliat. Peagi satuvad nad tülli ja siis jälle lepivad ära. Vaatuse lõpus sisenesid nad Coppeliuse majja. II vaatus Tegelased avastavad ja uurivad Coppeliuse maja. Coppelius tahab varastada Franzilt elujõu aga see ei tule tal välja. Lõpuks jääb Coppelius nukrana üksi. III vaatus Toimub pulmapidu, Coppelius andestab teistele ja kõik lõppeb õnnelikult. Arvamus
lõpuks lipsaski mehel huulte vahelt läbi lause: ``Ma armastan sind``. Siis päris mees selle kakskümmend miljonit endale ja ma oletan, et nad elavad õnnelikult elu lõpuni nagu ikka ja alati. · 1906-1921 aastal mängiti ``Lõbusat leske`` Saksamaal, Austrias, Sveitsis ja Tsehhimaal kokku 8338 korda. · Ameerikas sai ``Lõbus lesk`` nii populaarseks, et seal levis niinimetatud lese-hullus. · 1994 aastal oli esitatud juba 70 000 etendust, 25. erinevas keeles. · Etendus oli Adolf Hitleri lemmik operett. Seda käis ta vaatamas umbes 91 korda. · ``Lõbusast lesest`` on vändatud vähemalt kuus filmi. Ma üldiselt teatris ei käi. Ei teagi, miks.Seekord viis mind Vanemuisesse kaks asja: esiteks kingiti mulle ja mu kaaslasele teatripiletid etendusele ,,Lõbus lesk" ja teine põhjus oligi tegelikult teatriretsensiooni kirjutamine. Suhtusin asja muidugi veidi ettevaatlikult. Aga noh, operett, see peaks ju olema küll ohutu
1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Ta kirjutas ise ka liberto. Selles suurejoonelises teoses jäljendab helilooja Prantsuse suurt ooperit. Teine loominguperiood (18421854) Teine loominguperiood oli nii-öelda reformieelne periood. Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. 1841. aastal valmis ooperLendav Hollandlane. See jõudisDresdenis lavale 1843. ning Wagner töötas selle ümber 1853. 1842. aastal etendus Dresdenis ooper Rienzi. 1845 etendus 1844. aastal valmis saanud ooper Tannhäuser. 1849 avaldas raamatu Kunst ja revolutsioon mis kirjutab muusikutest. 1850 lavastas Ferenc Liszt Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. 1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama. Kolmas loominguperiood (18541882) 1859. valmis reformooper Tristan ja Isolde. 1861. kanti ooper "Tannhäuser" ette Pariisi laval. See võeti seal väga
Disney esimuusikal on purustanud kõikvõimalikud edetabelite rekordid, saavutades tänaseks maailmas suurima muusikafilmide kassa. Kõigest paari aastaga on ,,High school musicalist" saanud üks võimsamaid noorte kaubamärke. See muusikafilm võitis ka 2006. aastal Emmy auhinna kõrgtaseme koreograafia ja lapsesõbralikkuse eest. Ma olengi elus mõned korrad muusikale vaatamas käinud ning see oli neist eelmistest meeldejäävam. See etendus oli eriline juba selle lava kujunduse ning Andres Hillep 10b 25.05.2010 asjade poolest mis laval olid. Väga lahedad olid ka esinejad. Lavaline liikumine ning ka tegevused olid väga põnevad. Kõik esinejad laulsid väga hästi ning kogu etendus oli väga põnev. Kordagi ei tulnud mõttesse natukene pikutada või millegi muuga tegeleda, sest see lihtsalt imes endasse. Ma olen väga rahul, et käisin seda muusikale vaatamas.
III Projekt. Kadri Laur 12B ,,Keisri hull" Jaan Kross Teatritükk: Lavastajad: Peeter Tammearu, Jaak Allik Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Kui etendus sai muusikaga algusakordi ning lõpp oli tulnud, sain aru, et olen saanud võimsa elamuse! Jaan Krossi "Keisri hull" oli midagi väga erakordset. See on lugu mehest, kes ei ole nõus end suruma etteantud raamidesse, mees kes astub vastu igasugustele vanamoodsatele tõekspidamistele ja võtab endale naiseks lihtsa neiu, kuigi mehe aadliseisus seda ei soosi. Timotheus von Bock säilitab oma au, mõistuse mingil määral ja ka armastuse
Päris meeldiv üllatus oli see, kui keset sümfooniaorkestri mängu hakkas äkitselt kõlama elektrikitarri pala. Muusika poole pealt olid väga tähtsal kohal löökriistad, mis tõid etendusele põnevust juurde ning tegid seda reaalsemaks. Mulle meeldis mängitud tugudest kõige rohkem "Mäekuninga koopas". See oli orkestri poolt väga hästi mängitud ning kõlas võimsalt. "Peer Gynt'i" lavastaja, koreograaf ja kunstnik oli Mare Tommingas. Ka tantsud olid head ja lavaliselt oli etendus väga korrektne, aga tants jäi minu arvates siiski veidike muusikale alla. väõbolla sellepärast, et muusika ise oli omaette võimas elamus ning seetõttu oleks tants võinud mõjuvam olla. Tantsudest oli kõige põnevam jälgida neid, kuhu oli kaasatud palju esinejaid. Need mõjusid väga suurejooneliselt. Üksikuid tantsijaid oli ka kena vaadata, aga vahel muutusid need natuke liiga pikaks ja lohisevaks.
Ajaloolised etendused on kindlasti väga vajalikud. Alati saab rääkida erinevaid sündmusi ka põnevalt ning just ,,Ballettmeister" oligi üks sellistest lavastustest, mis räägib eelmise sajandi sündmustest väikese huumoriga. Selles oli näidatud eestlaste vaprust, et ka tavalised pritsimehed on suutelised minema päästma Eesti presidenti, kuigi neil ei olnud selles vallas mingisuguseid varasemaid kogemusi. Professionaalsed näitlejad aitasid kindlasti kaasa sellele, et etendus õnnestuks ja publik jääks rahule. Usun, et mulle meeldiks väga näha veel sarnaseid ajaloolise sisuga teatrietendusi, sellepärast, et saaksin endale jälle mõne juba ununenud sündmuse meelde tuletada ja oma silmaringi avardada. Katariina Karu 10.A
Kontsert oli üldjoontes väga ilus ja tore kogemus, seal oli olemas romantika, võitlus hea ja kurja vahel ning müstika. Peasosades olid Alena Skatula ja Denis Klimuk, kes said oma rolliga väga hästi hakkama. Alena Skatula on samuti peaosas olnud balletilavastuses ,,Manon". Olles ise kunagi õppinud balleti ja käinud vaatamas ka teisi balletietendusi, oli huvitav leida paralleele ja võrdlusi. Mulle meeldis kuidas etendus oli üles ehitatud, see oli enamasti arusaadav ja kaunis. Kuid kui ma eelnevalt ei oleks olnud teadlik selle sisust, ei ole kindel kas oleksin kõigest aru saanud. Luikede järv nõuab tantsijat, kes suudaks mängida süütut ja graatsilist valget luike, ent samuti ka pahelist musta luike- see õnnestus Alenal suurepäraselt. Kõige meeldejäävamaks jäi mulle "Väikeste luikede tants", mille meloodia on teada paljudele
Higginsi kiindumust Elizasse. Ehhki ta väitis, et tema ei ole mees, kes abielluda sooviks näitas ta välja nagu ta oleks oma seisukohta muutnud. Otseselt seda ei olnud mainitud. Mr. Higgins tunnistas, et ei suuda ilma Elizata elada ja pärast samaväärset vastust Eliza poolt tuli Eliza Mr. Higginsi majja tagasi. Esimene vaatlus oli väga huvitav. Selles esinesid erineva tujuga laulud, erinevad olukorrad ja väga palju koomilise sisuga dialooge. Praktiliselt terve etendus oli täis koomilisi ja naljakaid hetki, ehkki kavas olevat kirjeldust lugedes tundus mulle, et tegemist on kurva looga. Suurem osa laule, mida Eliza esitas olid ühesugused, ainus erinevus oli see, et laulude tuju olierinev. Palju esines ka samu viise, kuid erinevate sõnadega laulud. Laulmisel oli ka veel üks probleem, nimelt sõnadest oli raske aru saada, sest kas orkester mängis liiga kõvasti või mikrofon oli suule liiga lähedal. Näitlemine tuli väga hästi välja
Kui hiirtest on koos jagu saadud, moondub Pähklipureja nägusaks printsiks ja viib neiu Lumekuningariiki, kus nad tantsivad Lumekuninganna ja –helvestega. Edasi viib tee Maiustuste kuningriiki, kus kokad küpsetavad hõrke maiustusi ning Dražeehaldjas laseb alamatel tantsida erinevatele rahvastele omapäraseid tantse. Õhtu lõppedes väsib Klara ja uinub. Ärgates leiab ta end oma voodist, mille ees seisab Prints, kes tervitab Klarat kui oma printsessi. Minule meeldis see etendus väga. Pähklipurejale oli leidlik lahendus leitud, kui kord mängiti teda päris inimesena, teinekord jälle nukuna. Kuna olen seda etendust kunagi väiksena näinud ja veidike on sellest isegi meeles, siis on huvitav jälle võrrelda, mis on teisiti lahendatud. Näiteks tolles etenduses lõhkus Fritz nukult lõua küljest, selles etenduses aga kogu pea. Kostüümid olid märkimisväärselt kaunid ja uhked, nagu balletis ikka tavaks – sätendavad ja lehvivad
Uus kogemus Meie klass käis 18.märts Estonias E.Loewe muusikali "Minu veetlev leedi" vaatamas. Dirigent oli Lauri Sirp ning peaosades olid Janne Sevtsenko, Rene Soom, Priit Volmer, Riina Airenne, Helgi Sallo ja Mart Laur. Lavastus ja tantsulised liikumised olid Ago-Endrik Kerge poolt, lavakujundus Liina Keevallik'u, kostüümid olid Liina Pihlak'i poolt valitud ning tantsuseaded Eduard Korotin'i. Etendus toimus kahes vaatuses. Muusikal oli meeldiv ja minu jaoks uus kogemus, kuna käisin esimest korda muusikali vaatamas. Esinejad tegid oma tööd hästi ja vahepeal oli väga naljakaid kohti. Kahjuks ei saanud ma alati kõigest aru, mida esinejad ütlesid. Nad kas ei rääkinud piisavalt selgelt või ei kostunud. Õnneks olid üleval inglise keelsed subtiitrid ning ma sain sealt lugeda, kui midagi arusaamatuks jäi. Kui näitlejad laulsid, siis kostus see paremini
oma enda valmistatud asju. Osta saab vanutatud vildist toasusse, pontsosid, idamaiseid lõhnaküünlaid, ehteid ja muid nipsasju. Kindlasti leidub ka söögikraami, alustadest lihast ja lõpetades kommidest, lisaks on mitmed söögikohad oma telgid üles pannud- nii et festivalile tulles kõht tühjaks kohe kindlasti ei jää. Üritusele tulnud inimeste tuju hoiavad üleval mitmed maskotid, võistlused ning tantsugrupid. Ning muidugi ei puudu kogu selle melu seest ka Valge Daami müstiline etendus. 6 3.2. ETENDUSED Haapsalu 700. sünnipäevast 1979.aastal on Valge Daami lugusid mängitud järjepidevalt. Etendus on legendist, mis kõneleb toomhärrast ja mirga neiust, mis on kurb vaatemäng ühes vaatluses. Näitemäng etendatakse Haapsalu lossipargis ning see toob vaatajatele üsnagi tõese pildi tollasest ajast ja sündmusest. Terve etendus toimub müüride vahel, kus on kõik päris: nii inimesed,
Mõnikord, kuuldes põnevat muusikapala, tunneb lavastaja, et sellest saaks suurepärase balleti. Seda muusikat korduvalt kuulates hakkavad tema kujutluses kujunema lavapildid. Samas võib tellida ballettmeister tellida heliloojalt uue muusikateose. Ta visandab oma mõtted ja helilooja loob muusika, mida balleti lavastaja saab kasutada Tänapäeva balleti muusikas võib efekti saavutamiseks kasutada elektroakustilisi pille ja ebatavalisi helisid. Etendus Saalis Saalis särab kuldne valgus, eesriie on suletud. Lavaalusest orkestriruumist kostab muusikahelisid, kui pillimehed instrumente häälistavad. Saalis läheb hämaraks ja sabub vaikus. Siseneb dirigent ja astub poodiumile. Siis hakkab orkester mängima avamängu, elavat sissejuhatavat muusikapala. Siis äkki avaneb
Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel oma eesmärgi saavutamise nimel. Intriig tekib enamasti tegelastevahelistest konfliktidest. Jant (jämekoomiline) naljamäng, farss. Karakter selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. Karakterikoomika tegelaste iseloomuomadustest ja eripärast tulenev koomika. Kommertsteater
soovin ja kõik. Mida aga tegelikult tähendab vaatamine? Enne etenduse algus juba mitu kuud valmistatakse ette jälle lava, otsitakse orkester, kes teevad grimmi, kes esinevad, valgustus, dirikent, reklaam ja muu selline. Kasvõi väike etenduse läbiviimine võtab tohutult aega ning inimesele kes läheb lihtsalt vaatama tundub kõik nii lihtne. Kui kõik saaksid võimaluse osaleda mõningas ametis etenduse läbiviimisel saaks ta aru mida tähendab üks pisike etendus tegelikult. Minul endal oli algul täpselt sama arvamus mis on nüüd aga täielikult muutunud vastupidiseks! Kui aga suunduda nüüd etendusele mis Kuressaare spordihoones läbi viidi siis minu lemmik esineja/esinejad oli Karret Sepp ning tema kaaslaulja. Samuti ei olnud ma varem huvitatud ooperist ning muus sellega seotust. Spordihoone dekoratsioon oli väga tore ning fantastiline. Klaaslühter laes mida valgustasid kaks erivärvilist brožektorit. Seinte ääres paiknesid plastikust torud
möirged. Muidugi ei saa üle tema esinemisnumbritest „Su nägu kõlab tuttavalt“ saatest, tänu millele ta tuntuks sai ja millest ühte ta etenduse lõpu poole ka esitas. Tantsunumbrid rõhutasid tema võimeid ja näitasid tema keha iga nurga alt. Kõik ilmselt teavad, et Mart Müürisepp armastab oma nukke ja need on osake temast. Kui näitleja võttis välja oma nuku, oli hästi näha, kuidas etendus muutus vabamaks ja Müürisepp tundis ennast laval paremini. Samuti kadus väike närv, mis varem oli hästi näha. Tema anded jäljendajana on kõigile teada ja etenduse ajal ma sain aru, et ta tunneb ennast mugavamalt kellegi teise kehastuses. Ta ei suuda lavalaudadel olla tema ise. Nukk etendas Müürisepa ego ja näitleja üritas temast pääseda, aga ei suutnud. „Sina oled lennuk, aga sinu ego on piloot“- oli üks parimaid lauseid etenduses.
Mina käisin 6. märtsil vaatamas operetti „Tsirkusprintsess“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Operetti heliloojaks oli Imre Kalmani. Dirigentiks oli Kaspar Mänd. Lavastajaks oli Saksamaalt pärit Thomas Mittmann. Orkester ja koor olid Rahvusooper Estonia enda koor ja orkester. Peaosatäitjad olid: Helen Lokuta, Andres Köster, Andero Ermel, Mart Laur, Väino Puura ja Hanna-Liina Võsa. Lavastuse koreograafiks oli Marina Kesler. Marina Kesler töötab RO Estonia balletiartisti ja koreograafina ning Tallinna Balletikoolis õppejõu ja koreograafina
Esietendus oli 4. novembril Kuressaare Linnateatris. Nagu ka pealkiri „Persona” ütleb, mängivad peaaegu terve etenduse aja näitlejad maskides. Nimelt tähendab persona näitleja mängitavat rolli või tegelaskuju ning on tuletatud ladinakeelsest sõnast, mis tähendab teatrimaski. Kõikidel näitlejatel olid väga kõhedad, kuid samas väga omamoodi maskid, mis sobisid selle etendusega sama hästi kokku kui rusikas silmaauku. Etendus räägib sellest, kuidas ühes korteris elab neli erinevat kolmekümnendates inimest, kes ei tea enam, kes nad on või mis neist saab. Erinäolised olukorrad avavad tegelaskujude imelikke külgi, mida näitlejad andsid edasi ainult kehakeeles. Maskides näitlejad kehastasid väga hästi tänapäeva inimesi, kelle nüüdisaegne tehnoloogia on üle võtnud. Samuti näidati hästi välja, kuidas kõikidel on koguaeg väga kiire ning selle
mitmekülgse pildi. Käisin etendust vaatamas, kuna tegemist on ühe kuulsaima balletiga maailmas, kus on põimitud kuulsa A. Puskini luuleline looming ja Tsaikovski klassikalise muusika heliteosed, mis teevad sellest ühe tähtsaima balleti maailmas. Etenduse lavaline disain ja kostüümid lõid hea vaatepildi 19. sajandi kõrgseltskonna riietusest ja uhkest arhitektuurist. Tegelaste väljapeetus ja olek andsid ülevaate selle ajastu inimeste suhtumisest üksteisesse. Etendus oli väga hästi lavastatud ja tekitas vaatajas kõiki vajalikke tundeid. Onegini ükskõikne suhtumine Tatjanasse ja neiu kurbus pani mind Tatjanale kaasa tundma. Kurva ja dramaatilise lõpuga duell Onegini ja Lenski vahel tekitas saalis närvipingeid ja lõplik vali püssipauk ehmatas nii mõndagi vaatajat. 19. sajandi eluolu ja inimeste vahelised probleemid sarnanevad väga tänapäevaga, kuigi etenduses oli näha, et vanasti olid inimesed kättemaksuhimulisemad kui praegu.
Progresseeruv – staatiline Lineaarne – tsükliline (korduv) Müüdiline ehk tsükliline aeg on suletud, ringlev,taaskorduv, Diskursiivne (ajalooline, lineaarne) aeg on progresseeruv, tulevikku suunatud, pidevalt edasi liikuv. Ruumikontseptsioon – lava ja ruumi suhe Auditiivsed märgisüsteemid – lingvistilised ja paralingivistilised märgid Leitud koht – mittetavapärane teatriruum, lavastuse tarbeks kohandatud (loodus, tänav jne) Keskkonnateater – etendus kasutab kogu antud ruumi; võib aset leida leitud ruumis; multifookus ja lokaalfookus(osa publikust näeb ja kuuleb) Kohaspetsiifiline teater – lavastus seotud kindla paiga, ruumi või hoonega. Arvestatakse koha eripära, Koht ise on argument lavastuse loomiseks – selle arhitektuur, struktuur, ümbrus vms Meedium – vahend, vahendaja Meedia – massiteabevahend Multimeedialisus – mitmete meediumite koostoimes sündinud tekst/etendus
rahvuslikku liikumise ühtsust. Peale I üldlaulupidu hakati Tartu ülikoolis korraldama eesti üliõpilaste kogunemisi. Loodi Eesti Üliõpilaste Selts, mida saksa üliõpilased ei tunnustanud ja taga kiusasid. EÜS valis oma lipuvärvideks sinimustvalge. Lipp õnnistati Otepää kirikus 4. juunil 1884 a. Peagi sai sinimustvalge lipp laiemalt tuntuks ja muutus kogu Eesti sümboliks. Rahvusliku teatri ajaloo alguseks peetaks 1870, mil Tartu "Vanemuises" etendus Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg". See etendus pani aluse järjepidevale eesti teatrile, mis esialgu tugines asjaarmastajatel. 1871. aastal toimus esimene eesti teatrietendus Tallinnas "Estonias", seejärel paljudes Eesti linnades ja ka maakohtades. 1880. aastal algas Eestis venestusaeg, millega Vene tsaarivõim püüdis vähendada baltisaksa mõisnike võimu Eestis. Koolid ja riigiasutused muudeti venekeelseks, hakati aktiivselt levitama vene õigeusku.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
