Kas (lemmik)loomade parasiidid nakatavad inimesi? Mõned nakatavad. Kuidas vältida nakatumist parasiitussidega? Tuleb ennast vaksineerida ja pesta ning mitte musitada lemmiloomi kui nad ei ole pestud. Mis on: lahksugulisus, liitsugulisus, kehasisene ja kehaväline viljastumine, moondega areng, parasiit, parasiitide peremees. Lahksugulisus- Kaks sugupoolt. Liitsugulisus- munarakud ja seemnerakud arenevad ühes isendis. Kehasisene viljastumine- sugurakkude ühinemine emaslooma kehas. Kehaväline viljastumine- sugurakkude ühinemine väljaspool looma keha vees. Moondega areng- areng , mille korral munast koorunud järglane erineb täiskasvanust olulisel määral. Parasiit- teise organismi arvel elav organism. Parasiitide peremees- organism, kelle sees või peal elab ja kelle arvelt toitub. i
5.Sigimine ja areng Paarumisrituaalid on küllalt keerulised. Isased konkureerivad emaste pärast võideldes omavahel, mille käigus võidakse üksteisele tekitada küllaltki raskeid vigastusi. Võitluses peale jäänud isane haarab emase rindmikust jalgadega kinni ning täidab seejärel tagakeha ette painutades suguaparaadi spermaga. Sellele järgneb kopulatsioon, mille käigus isane kinnitub sabajätketega emase külge ning viib seejärel sperma emaslooma suguteedesse. Paarumine võib toimuda kas maapinnal või siis osaliselt või ka täielikult õhus. Viljastatud emane alustab munemist peatselt pärast suguühte toimumist. Enamus taolistiivalisi muneb oma munad elusatesse või surnud taimekudedesse, suurem osa eristiivalistest aga kas otse vette või siis kinnitab sültja limaga ümbritsetud munakogumiku veetaimede veealustele osadele. Vesikiillased aga näiteks kasutavad munemissubstraadina veekogude kaldapinnast. Munast väljub eelvastne,
Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva, eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama. Peamiselt söövad nad mitmesuguseid marju, naati, kaera jne. Hea meelega söövad ka mett koos kärgedega.Karu vajab väga palju toitu.Talveuinaku ajal toitub karu suvel kogutud rasvadest. 1.5. Sigimine Jooksuaeg ehk innaaeg on enamasti aprillist juulini. Tiinus kestab tavaliselt 7-9 kuud. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Ühes pesakonnas on tavaliselt 1-2 (harva kuni 5) abitut poega. Sündides on nad vaid poole kilogrammi raskused, pimedad ja abitud.Karud paarituvad kesksuvel. 1.6. Areng Poegade silmad avanevad ühe kuu vanuselt. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Poegi imetatakse 4-5 kuu jooksul. Pojad saavad emapiima ja kasvavad kiiresti. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos
juurde niikauaks kui võimalik. Sel aastaajal märgistab isasloom oma territooriumi piirid uriini ja väljaheidetega ning kaitseb seda kutsumata külaliste eest. Polaarrebased suhtlevad omavahel paljude häälitsuste abil - klähvimisest ulgumiseni. Häälitsusi lasevad nad kuuldavale peamiselt innaajal. Mais või juunikuus sünnitab emasloom kaljulõhes või kaevatud urus 1-18 pimedat poega, kellega tegelevad mõlemad vanaloomad. Vahel jagavad ühte ja sama urgu kaks emaslooma, kes hiljem ka ühiselt järeltulijaid kasvatavad. Väikesed polaarrebased avavad silmad kahe nädala vanuselt. Järgmisel nädalal on nad võimelised juba emaga uru vahetus ümbruses toiduretkedel kaasas käima. Pojad võõrutatakse 6-8 nädala möödudes. Hiljem õpivad nad vanaloomadelt jahipidamist, varasügisel aga iseseisvuvad täielikult. Polaarrebase iseloomulikud tunnused Keha: Üsna väike, lühikestel jalgadel. Niisugune kehaehitus - kõrvalestad on väikesed - aitab
MERIRIST Jaanus Kask 7.B Võru Gümnaasium 1 2 3 MERIRIST Meririst on lameda liua kujuline läbipaistev, kahvatulillaks või-roosakas karikloom ehk meduus.Sültja keha (kummik, läbimõõt 10-40 cm) alapoolel olevat suuava ümbritseb 4 suurt rippuvat suusagarat.Meririste on rohkesti troopika-ja parasvöötmemeredes, vähem Läänemeres.Elab pinnalähedases veekihis, toitub peamiselt plankonist, mida püüab kombitsatega vett filtreerides.Ujub halvasti kummiku kokkutõmmete abil, kandub edasi hoovustega.Lained heidavad meririste sageli rannale. Meriristi keha on sültjas. Ta peamiseks toiduks on loomplankton. Teda leidub rohkesti Tallinna läheduses, kuid tänu vee magedusele ei leidu teda Narva lähistel. Tal on ka rahvapärane nimi: millimallikas. 4 Meriristi, ladina keeles Aurelia aurita, nimetatakse rahvasuus ka millimallika...
Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke. Seemneväät on kubemekanalist munandini ulatuv, distaalses suunas kordkorralt laienev vere ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Peenis e suguti on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. 22. Neerud ja kuseteed Neerud on oakujulised, punakaspruunid eritusorganid. Ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine verest uriini näol. Neerude kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere ühtne koostis, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Kuseteede koosseisu kuuluvad neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti.
roomaja. Sigimine Polügaamne. Jooksuaeg Paarituvad aprillis, 10...14 septembris. päeva peale talveunest ärkamist. Pojad sünnivad juulis või augustis. On eluspoegija - munad arenevad emaslooma sees ja pojad kooruvad munemise hetkel. Areng Tiinus kestab 8 kuud. Vastsündinud järglased on Järglaste arv 1...2 harva 3. 34...40 mm pikkused, suve 2 Vasikad on varsti pärast lõpuks kasvavad nad 50...55
või maksahaigusest, ei tohiks kasutada Venoruton’i, kuna Venoruton ei oma toimet nendel näidustustel. Koostoimed: Uuringud on näidanud, et O-(β-hüdroksüetüül)-rutosiididi ja varfariin-antikoagulantidel koostoime puudub. Rasedus ja imetamine : Uuringutes ei leitud loote väärarenguid. Aga siiski, ei peaks HRi (ß-hüdroksüetüül)-rutosiidid) raseduse esimesel trimestril manustama. Loomkatsetes on leitud HR-i jälgi lootes ja imetava emaslooma piimas. Need väikesed kogused HR-i ei oma kliinilist tähendust. Kõrvaltoimed: » Seedetrakti häireid, » kõhupuhitust, » kõhulahtisust, düspepsiat, nahalööbeid, urtikaariat. » Pearinglust, väsimust, õhetamist, » ülitundlikkusreaktsioone, » või anafülaktilist sokki. 2.AESCUVEN FORTE 30mg, kaetud tabletid ATC kood: C05CX81 Toimeaine: estsiin » 1 kaetud tablett sisaldab: 93,3…162,1 mg hobukastaniseemnete kuivesktrakti (5-7:1), mis vastab 30 mg veevabale estsiinile.
Mineralokortikoidid- reguleerivad Na ja K ainevahetust; Glükokortikoidid- tõstavad veresuhkrut, põhjustavad hüperlipeemiat, eosinopeeniat ja lümfaatilise koe involutsiooni, neil on kataboolne toime ja samuti põletikke pärssiv toime; Androgeensed kortikosteroidid- mõjutavad sugulist käitumist; Neerupealiste säsi Adrenaliin; Noradrenaliin; Testised Testosteroon- mõjutab isasloomade sekundaarsed sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist; Munasarjad Östrogeen- reguleerib emaslooma sekundaarsed sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist; Progesteroon- kollakeha hormoon; Platsenta Progesteroon; Östrogeen; -endorfiin; Psüühilised e. tunnetusprotsessid- protsessid, mille abil õpib loom tundma ümbritsevat keskkonda. Aisting- lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi Väliskeskkonna aistingud nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, temperatuur, puudutamine, liigutamine, tasakaal ja valu Sisekeskkonna e. orgaanilised aistingud
Embrüotehnoloogia Embrüote eraldamine või tekitamine kloonimises ja siirdamises. Gonadotroopne hormoon sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleeritavad valkhormoonid. Hübriidrakk eri isenditelt rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk totipotentsus rakkude arenguline täisvõimelisus. EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE Seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Surrogaat-e asendusema Teiselt loomalt päris embrüotest järglasi sünnitanud loom. 1. Võimalus: FSH manustamine, mille tagajärjel kutsuti esile superovulatsioon, mille tägajärjel eraldub rohkem munarakke. Seejärel teostatakse kunstlik seemendamine ninf pestakse embrüod emakast välja. 2. Võimalus: Munarakkude eraldamine munajuhast v munasarjast, nende viljastamist
Toitumine on jõevähil mitmekesine. Selle moodustavad vetikad ja väikesed loomad, nad võivad süüa ka surnud konni ja kalu. 4. Kirjelda jõevähi sigimist ja arengut. Mis on kestumine? Jõevähid sigivad sügisel, nad on lahksugulised, isas ja emasvähid erinevad välimuselt. Seemnerakud valmivad seemnesarjades. Peale väljutamist kleebitakse seemnerakud kokku vorstikujuliseks 3-4 mm pikkusteks spermatofoorideks. Emase vähiga kohtudes kinnnitab isasloom need emaslooma tagakeha alla. Munarakud valmivad munasarjades, mune muneb sügisel u. 60 tk. Kohe pärast munemist toimub kehaväline viljastamine. Kuni kevadeni kannab emasvähk mune kaasas, alles siis kui vesi on piisavalt soe kooruvad vähikesed. Paari päeva pärast alustavad nad iseseisvat elu. Kestumiseks nimetatakse seda kui jõevähk kasvab pidevalt ja talle jääb tema kitiinkoorik kitsaks, kuna koorik ei veni, siis vähk poeb sellest välja ja kasvatab uue. Vähk kestub igal
Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 8a klass Linda Pihl Referaat bioloogiast Mõisaküla külas 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Korallid................................................................................................................................... 4 Hüdra.......................................................................................................................................4 Meduus........................................................................................................................
keemilisi signaale. Siseehitus Suurte sõrgadega suunab toidu suuava juurde, lõugadega peenestab toidu osaliselt. Mao seintes võivad asuda kitiinainest hambakesed, mis jätkavad toidu peenestamist. Seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks. Toit seeditakse lühikeses sooles. Jääkained eraldatakse uriiniga, mida eritavad tagatundlate läheduses avanevad antennaalnäärmed. Lahksugulised. Seemnerakud valmivad isaslooma seemnesarjades ja munarakud valmivad emaslooma munasarjades. Isastel on tihti mõned jalad muutunud haardeelunditeks emase kinnihoidmiseks paaritumise ajal või sugutusjalgadeks. Siseehitus Sigimis ja paljunemis käitumine Emased kestuvad vahetult enne paaritumist. Seejärel kinnitab isane oma eesmiste tagakehajalgade abil emase suguavade lähedusse seemnesabad. Isased paarituvad mitme emasega. Emased kümnejalalised kinnitavad veel koorumata munad oma tagakeha alla, kuhu need jäävad umbes üheks kuuks. 200 000 - 900 000 muna
Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Karud söövad peamiselt mitmesuguseid taimi ja nende seemneid ning marju. Ära ei ütle nad ka putukatest ja nende vastsetest. Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene
Hübridoomrakud on monokloonsed ehk väga kitsaste spetsiifiliste omadustega rakud. Neid kastatakse näiteks ka rasedustestides. Toodetakse antiseerumeid, näiteks marutaudivaktsiin. Kunstlik viljastamine ja embrüosiirdamine Kasutatakse hävimisohus liikidel, tõuaretuses. Superovulatsioon on midagi, mis kutsutakse esile, et munarakke kätte saada. Selle käigus saab suures koguses munarakke, mis pannakse laboris spermatosoididega kokku. Saadakse viljastatud munarakud, mille saab istutada emaslooma sisse aga see ei pea olema sama emane. Munarakke/embrüoid võib külmutaa ja pikka aega hoida. Embrüosiirdamist kasutatakse ka kloonimiseks, näiteks insuliinirikka piimaga lehmadega. Inimeste puhul ollakse skeptilisemad. Pooled juhtudest, mikse ei viljastuta, on mehe, teine pool naise süül. Kui munarakk ei jõua õigesti munajuhadest välja, saab selle kinni püüda ja kunstlikult viljastada. Kui on vähe elujõulisi seemnerakke, siis on võimalik ka seemneraku tuum otse munarakku viia
I: *Insektitsiid ehk putukamürk- on kemikaal, mille ülesandeks on hävitada selgrootuid kahjureid *Intensiivpõllundus- on majandamisviis, mis püüab saada pinnaühikult kõrgeid saake ning teeb seda ulatuslikult põllumajandusmasinaid, väetisi, keemilisi jm. tõrjevahendeid kasutades *Istandus- on taimekasvatusala või -majand, kus toodetakse taimseid saadusi, mis on kasvatatud üht liiki taimede istikutest *Impotentsus- ei saa järglasi *istik- mingi taime eraldi kasvav taim *ind- emaslooma (perioodiline) sugukihu *Indlemisperiood- aeg mil emasloom indleb J: *jõusööt- sööt mis antakse loomadele, et nad oleksid tugevamad(n. Hobusele antakse kaeru et jõuaks tööd teha) *jahu- looma jõusööt K: *Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa)- on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili *Kahjurid- on organismid, kes oma elutegevusega kahjustavad inimese kasvatatavaid kultuure, kasulikke loomi,
veealustele osadele. Paaritumine võib toimuda kas maapinnal või osaliselt või ka õhus täielikult. Kiilide paaritumisrituaalid on üsna keerulised. Isased kiilid konkureerivad omavahel emaste pärast. Võitluses võitnud isane , võtab jalgadega emase rindmikust kinni ning täidab seejärel tagakeha ette painutades spermaga suguaparaadi. Sellele järgneb kopulatsioon ,mille käigus kinnitub isane sabajätketega emase külge ning viib sperma seejärel emaslooma suguteedesse. Viljastatud emane alustab peatselt pärast suguühte toimumist munemisega. Allpool kirjeldan mõningaid kiililiste liike. 1) Harilik vesineitsik : Isased vesineitsikud sinakasrohelise metalliläikelise ereda keha ja süsimustade tiibadega ning tiiva servad on punakasmustad. Pruunid ja kahvatud tiivad on enamasti noortel isenditel. Silmad on sinakasrohelised. Emastel on roheline metalliläikeline keha
Paljunemine ja areng kordamisküsimused 1.MITOOS-RAKKU JAGUNEMIS VIIS ,selle tulemuseks on kaks eellasrakuga identset geneetse materjaliga tütarrakku MEIOOS-raku jagunemis viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda AINULT SUGULINE INTERFAAS-kahe raku jagunemise vahele jääv periood KÄÄVINIIT- jaotavad kromosoome TSENTRIOOL-,loomarakk,mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist HOMOLOOGILINE KROMOSOOM-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid ,kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eell...
vadja, soome, isuri, Aunuse karjala, lüüdi, emä vepsa eenetsi e, εε saami eamis ungari eme neenetsi ńebba nganassaani ńemii sölkupi ei mǝ matori ima-m Vepsa keeles on lisaks vormile emä ka ema. Vepsakeelne emä tähendab emaslooma, naiste särgi alumist osa, noodapära ning jääauku, kust noot jääalusel püügil välja tõmmatakse. Saami keeles on sel sõnal tähendus sünnist saati ja alati ilmselt seepärast, 3 et ema on lapsega samuti sünnist saati. Matori keeles lisatakse –m, mis lisab tähenduse minu. (ETY 2012) 1.2. Sõna ema tähendus
Putukate siseehitus Hoolimata putukate väikestest kehamõõtmetest on nende siseehitus küllaltki keeruline. Pealt on putuka keha kaetud kitiinist välisskeletiga. Sellest ulatuvad keha sisse jätked, millele kinnituvad looma lihased. Nahklihasmõik puudub, nende lihastik esineb eristunud lihaste näol. Kokku on putukatel 1500-2000 lihast. Seedeelundkond on torujas ning läbib kogu putuka keha. Suu ümber asuvate suiste abil haarab ja tükeldab putukas toitu, mis seejärel suus süljega segatakse ning pugusse neelatakse. Sealt liigub toit edasi lihaselisse makku, kus sageli aitavad seda peenendada kitiinist maohambad. Lõplik toidu seedimine ja imendumine toimub kesksooles. Sooles liikuv toidumass ümbritsetakse tavaliselt õhukese valgukestaga, mis kaisteb õrnu soolerakke vigastuste eest. Mitmed putukad on võimelised toituma puidust, mõned ka sarvainest (nt. sarved, vill) ja isegi vahast. Nende ainete lagundamis...
tähtsaim element, SURROGAATEMA loom/inimene, kes on sünnitanud teiselt loomalt/inimeselt pärit embrüost järglasi, SUPEROVULATSIOON hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga , VILJASTAMINE IN VITRO munarakk eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ja viljastatakse kehaväliselt, EMBRÜOSIIRDAMINE seisneb arengu algusjärgus oleva ebrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Hübridoomitehnoloogia põhimõte Kahe erineva organismi rakkude ühendamine Monokloonsete antikehade tootmine ja kasutamine. TOOTMINE: *Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega tekivad hübridoomid. *Rakke kasvatatakse söötmel. *Selektiivsöötmel jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid. *Nüüd on puhaskultuur ühte tüüpi antikehi tootvatest, hästi paljunevatest
· Pane homaar kõhuli lõikelauale nii, et homaarist valguv vedelik kaduma ei läheks. · Lõika homaar piki selga ja lakka kaheks.Kõva koorik peaks jääma nii terveks kui võimalik, et homaari võiks glasuurida. · Purusta sõrad noapea või pähklitangidega. Eemalda kõõlus ja võta liha välja. · Pärast sõrgade eemaldamist lõika ära magu, mis on tugev kott silmade taga. · Emaslooma mari ja söödav maks asuvad keha keskosas. · Võta seljakilbi all olev homaarivõi ehk looma rasv välja ja hoia alles. · Murra lakk ja sõrad ettevaatlikult lahti ja võta liha välja. Kasutatud Kirjandus: http://www.kalaklubi.ee/reis%204.htm http://www.sunsite.ee/loomad/Kalad/SALSAL3.htm http://nammy.pbworks.com/Meriv%C3%A4hk http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1303 http://et.wikipedia.org/ http://www.google.ee/ http://bio.edu.ee/loomad/kalad/
Lk2...sisukord Lk3...sissejuhatus Lk4...lammastest üldiselt Lk5...lambavill Lk6...erinevate lammaste liigid Lk7...pildid Lk8...pildid Lk9...kokkuvõte ja kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Mina otsustasin kirjutada lambast,sest lammas on üks väga huvitav loom.Kuna meil on ka maal lambad ja olen nende probleemide ja haigustega kokku puutunud,tahtsin rohkem teada saada. Referaadis kirjutan lammastest üldiselt,lamba villas ja ka mõnest lambaliigist. 3 LAMMAS Lammas oli üks esimestest koduloomadest.Lammas kodustati Ees-Aasias juba enne meie ajaarvamist. Peas on lambal sarved. Emasloomal on need lühikesed või puuduvad, isastel on pikad, taha ja külgedele kaarduvad, tigujalt keerdus. Lamba saba on lühike. Keha kaetud tiheda lainelise karvaga - villaga. Koon on võrdlemisi ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Harilik rästik Vipera berus Koostas: Kärt KaasikAaslav Klass: 7.b Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus 2 Elupaik ja levik Eestis 3 Tunnused 4 Toitumine 5 Paljunemine 6 Maomürk 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 ...
liitumine (kopuleerumine) ja seeläbi ka nende genoomide ühinemine. Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Hermafrodiit on mõlemasooline olend. Kehasisene viljastumine: Imetajad, linnud, roomajad, putukad Sugurakkude arv väike Viljastumise tõenäosus suur Viljastumise keskkonnaks emaslooma keha Kehaväline viljastumine: kalad, kahepaiksed, sugurakkude arv suur, viljastumise tõenäosus väike, viljastumise keskkond vees Abort on embrüo või loote iseeneslik väljumine või tehislik väljutamine emakast enne sündi, mille tagajärjel katkeb rasedus. Iseenesliku aborti nimetatakse spontaanseks, tehislikku ehk esilekutsutud aborti aga indutseeritud abordiks. Mis on kunstlik viljastamine? Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt
östrogeenide tase langeb dramaatiliselt, see põhjustab spiraal-arterioolide ahenemise järgneva nekroosi ja funktsionaalkihi deskvamatsiooniga (kestendumine) kollaskehast jääb järele väike atsellulaarne kollageenkiududega moodustis moodustis väheneb, kuid lõplikult ei kao Isassuguorganid Isassuguorganite funktsiooniks on: spermatosoidide produktsioon ja ajutine säilitamine spermatosoidide suspensiooni sisseviimine emaslooma genitaalsüsteemi isassuguhormoonide (androgeenide) produktsioon Isassuguorganite süsteem - testised e munandid (2) (spermatosoidide produktsioon, androgeenide süntees ja sekretsioon) Munandimanus (2), seemnejuha (2), ja paaritu isaskusiti (juhade süsteem spermatosoidide väljutamiseks) seemnepõiekesed, prostata ja bulbouretraalnäärmed (lisasugunäärmed, mis annavad vedelikku ja toitaineid spermatosoididele, moodustavad põhiosa spermast) peenis (erektiilne kopulatsiooniorgan)
viljastamata munarakust. Enamasti esineb ajutiselt. Eelised- geneetiline erinevus, vastupidavam haigustele Puudused. Tuleb leida partner, sugurakud peavad ühinema, paljunemisel saab edasi anda pooled geenid 8. Kehaväline ja kehasisene viljastumine. Kehasisene: Sugurakkude arv on väike, sest sugurakud ja viljastatud munarakud on väliskeskkonna eest kaitstud. Viljastumine toimub emaslooma kehas. Tõenäosus on suur, sest viljastumise käigus on seemnerakk ja munarakk lähestikku. Haiguste ülekandmise tõenäosus on suur, sest loomad peavad omavahel tihedalt kokkupuutuma ja kehavedelikke vahetama. Kehaväline: Sugurakkude arv on suur, sest sugurakud võivad väliskeskkonnas olevates ebasoodsates tingimustes hukkuda. Viljastumine toimub vees, sest õhu käes surevad rakud ära. Tõenäosus on väike, kuna sugurakud on üksteisest kaugemal. Haigust ülekandmise tõenäosus on
Geomaatika osakond ABIELU SÕLMIMISE KORRALDUS EESTI VABARIIGIS Referaat Tsiviilõigus MS.0107 Juhendaja: Lektor Reet Nurmla Tartu 2013 Sissejuhatus Juba aegade algusest peale on loommariigis välja kujunenud vastastikune suhe, kus isane ja emane isend elutsevad koos. Ühelt on see ju iseenesestki mõistetav, sest järglaste saamiseks on vaja nii isas- kui ka emaslooma, juhul kui muidugi ei ole tegemist liitsuguliste loomadega, teiselt aga tagavad erinevad sugupooled vastastikuste puuduste ja vajaduste kompenseerimise ning vajaliku toe turvaliseks eluks. Loomadelt võib peaaegu üks-ühele üle tulla inimkeskkonda ja inimsuhetele. Inimesed vajavad samuti üksteise tuge, lähedust ja hoolitsust. Küll aga ei piisa inimestele sellest, et elatakse koos ja tehakse ühiseid tegemisi. Inimestel on välja kujununud traditsioon, kus
Mis on kloonimine? · Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Kuidas kloonimine toimub? · Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema. · Rakust eemaldatakse geneetilist informatsiooni. · Munarakust eemaldatakse rakutuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum. Kuidas kloonimine toimub 2? · Soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvamist. · Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. · Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Kuidas kloonimine toimub 3? · Eraldatakse tüvirakud ja kultiveeritakse (kasvatatakse ja paljundatakse) laboratooriumis. · Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks ning asendavad kahjustatud rakke. Imetajate kloonimine: · Embrüakloonimine-Varase embrüo rakud on totipotentsed, need eraldatakse ja viiakse mitmetesse emasloomadesse
aianduses Haigusvaba/viirusvaba istutusmaterjali saamiseks Hävimisohus olevate liikide kaitseks Eriliste omadustega taimede paljundamiseks 6. Hübridoomitehnoloogia ja monokloonsed antikehad(olemus, kasutamine). 7. Embrüosiirdamine ja kunstlik viljastamine(olemus, milleks kasutatakse, kaasnevad probleemid). · Olemus arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. · Kasutamine Paljude järglaste saamine Vähem haigestunud loomi Kaob vajadus loomade transportimise järele, mis asendatakse embrüote külmutatud olekus transportimisega. · Kaasnevad proleemid Eetiline vastuseis Protseduuri väike õnnestumise protsent 8
liigub üpris käratult (Looduse entsüklopeedia, lk 266-267 Hoolitsus poegade eest Nagu teisedki pika elueaga imetajad, kulutavad ka elevandid palju aega poegade üleskasvatamiseks. Elevandipoegade eest hoolitsevad ema kõrval ka teised karja kuuluvad emased. See hoolitsus algab juba sünnitusest, kui karjakaaslased võivad käituda ,,ämmaemandatena''. Pojad imevad emapiima nisadest, mis paiknevad emaslooma esijalgade vahel. Elevandi kehaehitus Elevandi massiivset rohmakat keret toetab neli sambataolist jalga. Suure pea külge kinnituvad lont ja võhad. Võhad on tegelikult pikenenud ülemised lõikehambad, mida elevandid kasutavad jooksuaja turniiridel, enesekaitseks ning toidu ja veeallikate väljakaevamiseks. Purihammastest on neil kasutusel igas lõualuupooles korraga vaid üks. Kui see ära kulub, langeb ta välja ning tagant nihkub uus asemele
Pesu- ja puhastusvahendid kasutavad bakteritest kasvatatud ensüüme, mis omakorda lagundavad rasvu, valke, värvaineid ja muud. Kloonimine Täiskasvanud organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks. Suvalisest keharakust eraldatakse mikroskoobi all rakutuum See süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvamist. Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Isikute tuvastamine Bioloogilise põlvnemise tuvastamine (peamiselt isaduse määramiseks). DNA analüüsi tulemus võib olla kahesugune: 1) välistus, et uuritud meesisik ei saa olla uuritud lapse bioloogiline isa; 2) kinnitus, et uuritud meesisikul on olemas just sellised DNA variandid, mille uuritud laps on saanud oma bioloogiliselt isalt. Lähtudes isalt
Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 8a klass Linda Pihl Referaat bioloogiast Pärnu-Jaagupis 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ämblikulaadsed.......................................................................................................................... 4 Närvisüsteem...........................................................................................................................4 Sigimine.....................................................................................................................
sattumisele organismi. Antikehad kaitsevad organismi patogeenide (viiruste, bakterite, toksiinide) eest. Antigeen- mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke; satud organismi kas vabalt või viiruse, bakteri või transplantaadi koostises. Embrüosiirdamine ja viljastamine in vitro imetajatel Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasesumisvalmis naise emakasse. · eraldati gonadotroopsed hormoonid, sealhulgas folliikuleid stimuleeriv hormoon. · Nendega sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub lehma munasarjast 5-10, vahel ka 30 munarakku · Teostatakse kundtlik seemendamine · 6-8 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja. · Eraldatud embrüoid hoitakse sobiva koostisega söötmes, uuritakse mikroskoopiliselt ja
Vihmamettsade on palju parasiite näiteks viigipuu, kes on parasiittaimeks teistele taimedele, ta kinnitub teiste taimede külge ja on seal senikaua kuni peremeestaim hukkub. c)Kisklus Kisklus on röövloma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskjad on loomad, kes toituvad peamiselt teistest lomadest. Samas võib kisja ola ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Näiteks:1. kaks isast tiigrit võivad omavahel kakelda just emaslooma pärast. 2. tiigrid kütivad hirvi ja jõehubusid ja teisi loomi, et saak kätte saada tuleb see kiirelt kätte saada ja sageli lähevad nad mitmekesi kisklusesse toidupärast. Kus on parem liha. 3. oma väikesi, ent tugevaid lõugu kasutades toituvad röövritsikad kilkidest. Suured röövritsikad püüavadmõnikord isegisisalikke ja konni. 4. ninasõõrmetest õhumulle puhudes ümbritseb küürvaal kalaparve
püsimise. See on oluline veistel, lammastel, sigadel ja hobustel, kelle kollakeha aktiivsus on emaka kontrolli all. Tiinuse säilimisel on oluline ka embrüo emakas liikumine, mis on eriti väljendunud hobuse ja sea puhul. Kollakeha püsimajäämisel tsüklilised muutused munasarjades lakkavad ja saame rääkida loomade tiinestumisest. Platsentasid saab jaotada ka mikroehituse järgi: selle alusel, mitu kihti eraldab loote ja emaslooma verd * epiteliokoriaalne – siga, hobune; loote ja ema vere vahele jäävad nii koorioni kui ka endomeetriumi epiteelid. * sündesmokoriaalne platsenta – mäletsejalised, koorion kontakteerub emaka stroomaga. * endoteliaalkoriaalne platsenta – koer, kass; emaslooma kapillaaride endoteel puutub kokku loote koorioni epiteeliga. * hemokoriaalne platsenta – närilised ja primaadid, koorioni epiteel puutub kokku emaslooma verega.
kolmekihiline lihaskest, mis teostab paaritusajal spermide edasitoimetamist munandimanuse juhast kusitisse. Skrootum – ehk munandikott on naha väljasopistis. Seemneväät – kubemekanalist munandini ulatuv vere- ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Seemnerakud koos lisasugunäärmete nõrega moodustavad seemne ehk sperma. Peenis – ehk suguti on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Sugulise erutuse puhul täituvad kavernid verega, põhjustades peenise jäikpundumist ehk erektsiooni. Isaskusiti – algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel, jagunedes vaagna- ja käsnosaks. Eesnahk – lukis koos peenise kraniaalse osaga. 32. Emassuguorganid Munasarjad – emaslooma sugunäärmed, mis on munarakkude produtseerijaiks.
Bioloogia KK Õpik lk 92-109 (ussid) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni) Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab ...
Umbes nädala möödudes hakkab ta munema. Pärast munemist võib emane sääsk aga taas tulla verd imema. Sellist vereimemistmunemist võib toimuda suve jooksul mitu korda kui just sääsk enne ei hukku. Isased sääsed kasutavad oma iminokka üksnes taimedelt mahla imemiseks. Nemad ei tule kunagi loomadelt verd imema. Üsna ruttu, pärast paaritumist isased sääsed hoopis surevad. Nende seemnerakud hoitakse alles emaslooma suguteedes, kust neid siis jaokaupa munade viljastamiseks kasutatakse. Vaid majasääsk suudab ilma verise kõhutäieta muneda. Enamikul sääseliikidel ei hakka sugurakud ilma veresöömata üldse arenema. Mille järgi sääsed oma ohvri leiavad? Vere imemiseks sobiva looma leidmine pole lihtne. Sääskede nägemine on kehv. Nad suudavad vaevu mõnekümne meetri pealt taustast eristada iikuvaid suuri objekte. Seetõttu saavad sääsed oma saagi
peale ärkamist hoiduvad isased rästikud kõige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas päikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutüvedel või soojadel kividel. Pulmamängud toimuvad 2...3 nädalat kuni kuu aega peale kevadist ärkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rästikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma saledat keha võngutavad. Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16...18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale Eesti ilmaoludes umbes augustis. Rästik sööb oma munajäänused ja ka nõrgemad pojad ära. Tavaliselt roomab emasrästik enne sünnitamist madalamale puuoksale, kust ta oma võsukesed "alla kukutab" ja need roomavad maapinnale jõudes laiali eri suundadesse. Mõnikord aga sünnitab emasrästik aga otse maapinnal. Vastsündinud rästikupojad on tavaliselt roosakas-violetset värvi ja umbes 17 cm pikkused.
Looduse poolt tekitavad merikilpkonnadele suurt ohtu just kiskjad, näiteks kährikud (Nyctereutes procyonoides), erinevad krabilised, sipelgad. Tuleb tõdeda, et vanuse kasvades väheneb ka merikilpkonnade ohustatus, kui nad on saanud täisealiseks, siis kõikse suurem kiskja on neile hai. Inimeste seatud ohud hõlmavad peamiselt munade korjamist ja liha söömist. Näiteks, pesitsusajal ootavad kütid seni, kuni emane merikilpkonn on munad ära munenud ja siis kütid tapavad nii emaslooma ja võtavad ka munad. (Food and agriculture organization of the united nations, 2009) 6. Kokkuvõte Antud referaat käsitles põgusalt ja konkreetselt merikilpkonna(superfamily Chelonioidea) elu kui tervikut. Tõi välja merikilpkonnade tunnused, sigimise ja poegimise, ohutegurid jms. Referaadi käigus selgus, et merikilpkonnade elu on keerulisem, kui vahetult enne referaadi koostamist arvasin. On raske uskuda, et võrdlemisi suurel loomal on mõnevõrra palju
järglaste saamiseks. Neid rakke leidub võrsete kasvukuhikutes, pungades. Ka vigastuste paranemisel tekkiv kallus on suures osas algkude. Algkoe rakud pole differentseerunud, seega sobivates tingimustes, taimehormoonide toimel, kasvab neist välja terve taim. Meristeemilõigust võib eri söötmetel kasvatada sadu kuni tuhandeid võrseid. Loomadel on sellised rakud vaid moorula rakud. Embrüosiirdamine arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Kasutatakse põllumajandusloomadel, et selekteerida välja kõige paremate omadustega järglased, mis tagab suure ressursside kokkuhoiu ning saadakse ühelt väärtuslikult paarilt palju rohkem järglasi. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse surrogaatemadeks ehk asendusemadeks. In vitro viljastamine väljaspool organismi munaraku viljastamine.
3 Jooksiklaste vastsed on samuti rööveluviisiga. Keha on neil painduv ja piklik. Tagakeha tipil kaks lülilist jätket. Vastsetel on lõuad sama võimsad kui täiskasvanud putukatel, aga natukene tervamad ja saledamad. Neid kohtab harvem, sest nad tegutsevad veelgi varjatumalt. Sellise kehaehituse ha eluviisiga vastseid nimetatakse vilaskvastseteks (Tamm). II. Jooksiklaste elutsükkel Elutsükkel algab emaslooma poolt munetud viljastunnud munast, mis teeb läbi metamorfoosi vastse-, nuku – ja valmikujärgu ning lõpeb paaritunud ja munenud isendite surmaga. Ainult vastse – ja valmikujärgus ollakse valmis iseseisvaks liikumiseks ning toitumiseks. Metamorfoosi noorem järk, vastne, on valmikust täiesti erinev. Vastsele on iseloomulikuks eeskätt toitumiseks vajalikud elundid, tunnused ning talitusvõimeliste suguelundite puudumine (Haberman, 1968).
ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus. Selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust Meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas Rasedustest – See seisneb kooriongonadotropiini (hCG) sisalduse määramiseks uriinis monokloonsel antikehal põhineva immuunreaktsiooni abil. EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE IN VITRO IMETAJATEL Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Rakenduslik huvi embrüosiirdamise vastu koduloomadel tekkis pärast seda, kui avastati ja eraldati gonadotroopsed hormoonid, sealhulgas folliikuleid stimuleeriv hormoon. Need hormoonid said loomakasvatusfirmadele kättesaadavaks 1950. aastatel. Nende manustamisega sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni ehk hulgiovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub näiteks lehma munasarjast 5-10, vahel kuni 30 munarakku
ja kontsentratsiooni määramiseks ainete segus või rakus. Selle aine väga puhtaks eraldamiseks segust Meditsiinilises ja veterinaarses diagnostikas Rasedustest – See seisneb kooriongonadotropiini (hCG) sisalduse määramiseks uriinis monokloonsel antikehal põhineva immuunreaktsiooni abil. EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE IN VITRO IMETAJATEL Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Rakenduslik huvi embrüosiirdamise vastu koduloomadel tekkis pärast seda, kui avastati ja eraldati gonadotroopsed hormoonid, sealhulgas folliikuleid stimuleeriv hormoon. Need hormoonid said loomakasvatusfirmadele kättesaadavaks 1950. aastatel. Nende manustamisega sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni ehk hulgiovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub näiteks lehma munasarjast 5-10, vahel kuni 30 munarakku
tähtsaim element, SURROGAATEMA loom/inimene, kes on sünnitanud teiselt loomalt/inimeselt pärit embrüost järglasi, SUPEROVULATSIOON hormonaalmõjutustega kunstlikult esile kutsutud polüovulatsioon imetajatel, kes normaalselt ovuleerivad 1-2 munarakku korraga , VILJASTAMINE IN VITRO munarakk eraldatakse munajuhast või otse munasarjast ja viljastatakse kehaväliselt, EMBRÜOSIIRDAMINE seisneb arengu algusjärgus oleva ebrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Hübridoomitehnoloogia põhimõte Kahe erineva organismi rakkude ühendamine Monokloonsete antikehade tootmine ja kasutamine. TOOTMINE: *Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega tekivad hübridoomid. *Rakke kasvatatakse söötmel. *Selektiivsöötmel jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid. *Nüüd on puhaskultuur ühte tüüpi antikehi tootvatest, hästi paljunevatest
Neil on keerukas "intelligentne" käitumine. Peajalgsete kehas on tindinääre. Tindinääre paikneb soole tagaosa lähedal ja on sellega ühenduses. Vajaduse korral paiskavad nad välja portsu tinti, mis muudab vee sogaseks ja võimaldab vaenlase eest põgeneda või saaki jahtida. Peajalgsed muudavad oma värvuse keskkonnale vastavaks. Paljud neist helendavad. Peajalgsed sooritavad rändeid. Peajalgsed on lahksugulised loomad, kelle areng on otsene. Isasloom asetab oma kombita abil seemnerakud emaslooma mantliõõnde. Kui emasloom muneb, toimub ka munarakkude viljastamine. Peajalgsed asetavad munad merepõhjale ning valvavad neid. Pärast järglaste koorumist nad surevad. Peajalgsed liiguvad raketi põhimõttel. Liikumise alustamiseks imeb loom mantlihõlma abil vee mantliõõnde ning suleb selle siis mantli hõlmal olevate nn. "nööbikestega". Järgnevalt suruvad mantli lihased vee jõuliselt läbi pea alumisel küljel paikneva lehtri ava välja. Väljapaiskuv veejuga
veterinaarkliinikutes. Kui te otsustate sellise operatsiooni kasuks, siis pidage meeles, et haisunäärmete eemaldamine ei mõjuta mingil moel tuhkru naha lõhnamise intensiivsust. Kodutuhkrutel saabub suguküpsus 6-12 elukuul, kuigi sageli on loomad valmis paarituma enne täieliku suguküpsuse saavutamist. Nii on esimene indlemine emasloomadel täheldatav 5-7 elukuul, kuid selles vanuses ei pruugi ta veel tiinestuda. Isasloomad on paaritumiseks valmis 6-8 kuuselt, kuid esimene emaslooma õnnestunud viljastamine toimub tavaliselt 8-12 kuu vanuselt. Sigimisperiood (jooksuaeg) algab tuhkrutel veebruaris-märtsis ja kestab augusti- septembrini. Sellel ajal muutub tuhkrute organismi füsioloogiline seisund ja käitumine. Emasloomad muutuvad vähem kuulekateks ja rahutumateks, või siis vastupidi, loidudeks ja apaatseteks. 1-2 nädalat pärast inna algust suureneb oluliselt ja hakkab punetama sugu- ja kuseelundi ava väline osa (silmus), mis muutub suure pohla suuruseks
Emas ja isasloom on koos paaritumise ja poegade kasvatamise ajal. Jooksuaeg on saarmastel muutuval ajal kuna looted võivad emaihus olla 10...13 kuud. Samamoodi ei ole kindel ka poegade sünniaeg, kuid enamasti sünnivad nad mais juunis. Poegi on pesakonnas enamasti 1...3 (harva kuni 5). Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning pesast väljuvad nad esimest korda 1,5...2 kuu vanuselt. Poegi imetatakse kaks kuud. Isasloom kaitseb pesaterritooriumi, kuid ei puutu emaslooma ja poegadega otseselt kokku, kuna ta elab sel ajal teises urus. Sigivad emasloomad korra 2...3 aasta jooksul. Noored saavad suguküpseks tavaliselt 4, harva 3aastaselt. Elavad nad kuni kahekümne aasta vanuseks. Looduslikest vaenlastest võib mainida hunti, kuid üldiselt saarmatel neid eriti ei ole. Saarmas kuulub looduskaitse alla. Saarmas on imetaja, kes kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda kärplased ning perekond ja liik on Lutra lutra.
Tavaliselt lõpeb jõuproov ilma tõsisemate vigastusteta. Pärast konkurentidega ,,arvete klaarimist" pöörab isasloom tähelepanu emasloomale. Põdrapull liigub lehma läheduses ja ootab indlemise algust (viibib 6 lähedal 10-14 päeva). Kui põdralehm jääb esimesel korral viljastamata, siis toimub uus indlemine umbes 3 nädala pärast. See suurendab viljastamise tõenäosust pullide vähesuse korral. Üks isasloom võib viljastada kuni 7 emaslooma. Indlevad lehmad eritavad spetsiifilist lõhna ja teevad oigavaid häälitsusi. Tiinus kestab 227- 235 päeva. Vasikad sünnivad aprilli lõpust kuni juuni alguseni. Põdralehmad otsivad selleks turvalise paiga (näiteks tulvavees kõrguv küngas). Eelmise aasta põdramullikad peletatakse eemale. Sünnitus kestab ligikaudu poolteist tundi, kaksikute korral on nende sündimise vahe umbes veerand tundi. Noorematel lehmadel on vasikaid 1, vanematel 2 (3 või 4 järglast väga harva)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
