Vastus leiad õppematerjalist: Rakendusbioloogia

Kuidas saadakse geneetiliselt muundatud organisme?

Vastus leiad õppematerjalist: Rakendusbioloogia

Miks muundatakse mikroorganisme?

Vastus leiad õppematerjalist: Rakendusbioloogia

Miks neid muundatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Rakendusbioloogia

Milliseid taimi on kõige rohkem muundatud?

Vastus leiad õppematerjalist: Rakendusbioloogia

Rakendusbioloogia (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milleks kasutatakse?
Kuidas saadakse geneetiliselt muundatud organisme?
Miks muundatakse mikroorganisme?
Miks neid muundatakse?
Milliseid taimi on kõige rohkem muundatud?

Kordamine kontrolltööks ja riigieksamiks: Rakendusbioloogia

Mõisted :

Fundamentaalteadus – teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega .
Rakedusteadus – teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega.
Biotehnoloogia – biotehnoloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks.
Antibiootikum – peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite elu tegevust. Tänapäeval on kasutusel palju sünteetilisi antiviootikume.
Biotõrje – seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega.
Rakutehnoloogia – biotehnoloogia haru, mis tegeleb hulkraksete organismide rakkuda kultiveerimise, kloonimise, hübriidimise, tüvirakkuse eraldamise ja nende diferentseerumise suunatud mõjutamisega.
Meristeempaljundus – taimede vegetatiivne paljundamine (klonaalpaljundamine) meristeemkoest in vitro.
Hübridoom – antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomisraku hübriid; luuakse monokloonse antikega saamiseks.
Kloonimine – DNA- fragmentide , rakkude või ordanismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine.
Kloon – isendi, raku või DNA molekuli (-fragmendi) kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne (ühtlik) järglaskond.
Monokloonne antikeha – kitsa antigeenispetsiifikaga antikega, mida produtseerib kindel hübridoomikloon.
Embrüosiirdamine – embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks ; toestatakse ka inimesel.
Viljastamine in vitro – imetajate (ka inimese) munaraku kehaväline viljastamine, mille saavutamiseks viiakse nõutavaid toimeaineid sisaldavas söötmes munarakk kokku mõnekümne tuhande spermiga; erijuhtudel viiakse mikrosüstla abil üks sperm otse munaraku tsütoplasmasse.
Asendusema – emasimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase.
Embrüonaalkloonimine – varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks.
Reproduktiivne kloonimine – inimese kloonimisvõimaluste käsitlemisel kasutatav mõiste, mis tähendab tuumakloonimist uute isendite saamise eesmärgil; vastandatakse terapeutilisele kloonimisele.
Ravikloonimine –
Tüvirakk – hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk , mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkuseks
Totipotentne tüvirakk –
Pluripotentne tüvirakk –
Multipotentne tüvirakk –
Rakuteraapia – kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega; on seotud tüvirakkude eraldamise ja kultiveerimisega.
Geenitehnoloogia – molekulaargeneetika rakendusharu – DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel.
Rekombinantne DNA – DNA molekul , mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega ühendatud eri liikidelt pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest.
Transgeenne organism – organism või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja pärandub järglastele teiselt liigilt pärit geen; loodud geenitehnoloogilise protseduuriga.
GMO – lühend väljendist „geneetiliselt muundatud organism“. – tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks.
Geenivektor – rekombinantse DNA või RNA konstrukt , milles siiratav geen on ühendatud (tavaliselt viiruse või plasmiidi) elementidega, mis tagavad selle sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus.
Geeninokaut – geenitehnoloogiliselt rikutud geeniseisund.
Geeniteraapia – geenitehnoloogiline meetod geneetiliste haiguste raviks või leevendamiseks; seisneb normaalse inimgeeni siirdamises defektiga indiviidi somaatilistesse rakkudesse.
DNA – sõrmejäljed –

Bioloogia seos teiste teadusaladega.

Teoreetiline – mingi teise fundamentaalteaduse avastatud nähtuste seletamiseks (psühholoogia, pedagoogika) või vastupidiselt teiste fundamentaalteaduste nähtusi ja seaduspärasusi bioloogia nähtuste seletamiseks (füüsika, keemia, matemaatika ), elu uurimiseks tekkinud ka piirteadused nagu biokeemia ja biofüüsika.
Rakenduslik – peamised rakendusvaldkonnad on : meditsiin , veterinaaria, põllumajandus ja toiduainete tööstus. Uued rakendused : biookina ja küberneetika.

Biotehnoloogia :

Tähtsamad biotehnoloogilised tooted ja kes neid toodavad
- Ravimite ja vaktsiinide tootmine
- Ensüümide tootmine
- Kemikaalide tootmine
- Toiduainete tootmine
- Biokütuste tootmine
- Jäätmete lagundamine
- Geenide muutmine ja siirdamine
- Mikroobide kasutamine bioredaktorites
- Taimede ja loomade aretus ja paljundus
Biotehnoloogia muud kasutusalad
- Toiduainetööstus – juuste tootmine, siirupid
- Bioplast – toodetakse piimhappebakteri abil, laguneb looduses kiiremini
- Biogaas – tegib org aine biokeemiliste ( bakteritega ) lagunemiste tulemusena ja seda toodetakse linnade prügist, kanalisatsiooni setetest , loomafarmide jäätmetest jne
- Funktsionaalne toit –
- Põllumajandus – seeni kasutatakse taimepatogeenide tõrjeks, silo valmistamine
- Keskkonnakaitse – baktereid kasutatakse õlireostuste eemaldamiseks
- Tekstiilitööstus – amülaasi kasutatakse tärklise lagundamiseks
Biotehnoloogia eelised
- Suur energiasäästlikkus
- Odav tooraine
- Jäätmevaba
Biotehnoloogia puudused
- Kasutatavad organismid on tundlikud keskkonnategurite suhtes
- Kulub palju aega vastavate tüvede saamiseks

Nimeta tähtsamad rakutehnoloogiad.

Taimede meristeempaljundus ehk kloonimine
Somaatiliste rakkude hübriidimine
Kunstlik viljastamine
Embrüosiirdamine
Loomade kloonimine
Tüvirakkude saamine ja rakuteraapia

Taimede meristeempaljundus(olemus, milleks kasutatakse).

Olemus – meristeemkoe rakud võivad muutuda teisteks kudedeks .
Milleks kasutatakse?
- Raskesti paljunevate taimede istutamismaterjali kiireks tootmiseks aianduses
- Haigusvaba/viirusvaba istutusmaterjali saamiseks
- Hävimisohus olevate liikide kaitseks
- Eriliste omadustega taimede paljundamiseks

Hübridoomitehnoloogia ja monokloonsed antikehad (olemus, kasutamine).

Embrüosiirdamine ja kunstlik viljastamine(olemus, milleks kasutatakse, kaasnevad probleemid).

Olemus – arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse.
Kasutamine
- Paljude järglaste saamine
- Vähem haigestunud loomi
- Kaob vajadus loomade transportimise järele, mis asendatakse embrüote külmutatud olekus transportimisega.
Kaasnevad proleemid
- Eetiline vastuseis
- Protseduuri väike õnnestumise protsent

Imetajate kloonimine(olemus, liigid ja näited, kasutamine, pooltväited ja vastuväited)

Olemus
- Somaatilise keharaku siirdamine munarakku, mis omakorda võõrorganismis välja areneb ja annab somaatilise keharaku omanikuga identse isendi.
- Embrüolõhestusmeetod ehk embrüo jagatakse osadeks , millest kõik embrüod on võimelised arenema tervikorganismideks.
Liigid ja näited
Kasutamine
- Arengubioloogiliste probleemide uurimine .
- Väärtusliku genotüübiga põllumajandusloomade paljundamine.
- Väljasuremisohus loomaliikide populatsioonide taastamine.
Pooltväited
- Heade omadustega loomade paljundamine
Vastunäited
- Looted surevad kas enne või pärast emasorganinsmi istutamist, sünnitusel või sünnituse järgselt.
- Kui loom sünnib, kannatavad need sageli erinevate tervisehädade käes.
- Kloonid vananevad kiiremini.

Tüvirakud(liigid, kus esinevad; kasutusvõimalused)

Liigid
- Totipotentsed tüvirakud – moorula staadiumi rakud, võivad diferentseeruda mistahes rakutüübiks ja saavad kasvada organismiks.
- Pluripotentsed rakud – embrüoblasti staadiumi rakud, võivad diferentseeruda mistahes rakutüübiks, aga ei saa kasvada organismiks.
- Multipotentsed rakud – väljaarenenud loote või täiskasvanu tüvirakud ,võivad areneda ainult teatud koe rakud (nabaväädi tüvirakud, vereloome tüvirakud, lihaskoe tüvirakud, närvikoe tüvirakud)
Kus esinevad?
- Embrüos (embrüonaalsed tüvirakud)
- Vastsündinu nabaväädi veres
- Täiskasvanud inimese mõnede kudede hulgas
  - Seljaaju vedelikus
  - Luuüdis
  - Peaajus
Kasutusvõimalused
- Vere ja immuunsüsteemi taastamiseks peale vähktõve keemiaravi (luuüdi siirdamine)
- Põletuse tagajärjel kahjustunud naharakkude uuendamine
- Insuliini tootvate rakkude siirdamine diabeedi korral
- Luuüdi siirdamine kasvajate korral
- Närvirakkude asendamine seljaaju kahjustumise korral

Geenitehnoloogia

Kuidas saadakse geneetiliselt muundatud organisme?
- Organismi on viidud mõne võõrliigi geene või geeni nokaut.
Miks muundatakse mikroorganisme ?
- Meditsiiniliselt oluliste valkude tootmiseks.
Transgeensed loomad – miks neid muundatakse?
- Hiired – ravimite tootmise katsealused, inimgeenide uurimine jne
Transgeensed taimed – miks neid muundatakse?
- Tomat , vili jne – tõsta toiteväärtust jne
Milliseid taimi on kõige rohkem muundatud?
GMO-de eelised ja probleemid
- Eelised
  - Suurem saagikus
  - Kultuurtaimed on elujõulisemad (haiguskindlus, vastupidavus kliimale ja kahjuritele)
  - Keskkonna saastatus väheneb
  - Meditsiinilised uurignud
- Probleemid
  - Eetikaprobleem – igal organismil oma genoom
  - Transgeenne organism võib osutuda inimorganismile kahjulikuks
  - Võib mõjuda keskkonnale negatiivselt
  - Väheneb looduslik mitmekesisus
Geeninokaut
- Mingi kindla geeni struktuur rikutakse suunatud mutatsiooni abil ära. Sellega kaotatakse tema funktsioon.

Geeniteraapia(olemus ja liigid, milliseid haiguseid praegu geenitehnoloogiliselt ravitakse?)

Muud geenitehnoloogilised rakendused

Sünnieelne molekulaargeneetiline diagnostika
Isikute tuvastamine

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 159 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

159 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ellerenno Õppematerjali autor

kordamisküsimused ja vastused kontrolltööks ja riigieksamiks valmistumisel

kloon geeninokaut meristeempaljundus

Sarnased õppematerjalid

doc

12 klassi bioloogia õpiku esimese peatüki mõisted

on kasutusel palju sünteetilisi antibiootikume. 2. antiseerum - immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, kusjuures iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. 3. biomeditsiin - bioloogiaga läbipõimunud arstiteaduse haru, mis keskendub molekulaar- ja raku-bioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid. 4. bioonika - bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. 5. biotehnoloogia - bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. 6. biotõrje bakterite ja seente kasutamine taimede seenhaiguste ja kahjurputukate tõrjeks. 7

Bioloogia

docx

Bioloogia mõisted 12 klass, 1. peatükk

1. Biomeditsiiin bioloogiaga läbipõimunud arstiteaduse haru, mis keskendub molekulaar- ja rakubioloogilistele alusuuringutele ja biotehnoloogilistele eksperimentidele eesmärgiga selgitada eri haiguste olemust ja nende ravimeetodeid. 2. Bioonika bioloogia ja tehnika piiritedus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. 3. Biotehnoloogia bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. 4. Eribioloogia bioloogiaharud, mis tegelevad ainult mingile kitsamale organismirühmale omaste elunähtuste uurimisega. 5

Bioloogia

docx

Rakendusbioloogia 3. kursuse mõisted

Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ning kuidas on nad seotud ? Rakendusteadus tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise otsimise ja arendamisega; fundamentaalteadus tegeleb objektide või nähtuste olemuse uurimise ja seletamisega. Fundamentaalteadused loovad uusi teadmiseid ning rakendusteadused rakendavad neid. Kui rakendamise korral avastatakse uus nähtus, tekib selle kohta fundamentaalteadus, mis seda nähtust uurima hakkab. Mis on biotehnoloogia ja rakendusbioloogia erinevus ? Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru. Rakendusbioloogia otsib bioloogilistele nähtustele rakendusi ning biotehnoloogia on üheks selliseks rakenduseks. (elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks) Bioloogia on teoreetiline ning rakenduslik teadus. Bioloogial on seoseid psühholoogiaga. Meristeempaljundus võimaldab vabastada taimi viirushaigustest

Bioloogia

doc

Rakendusbioloogia

1.Rakendusbioloogia 1.1 Biotehnoloogia Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilises kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Otsivad avastatud loodusseaduste kasutamisvõimalusi. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Põhilised biotehn.-s kasutatavad organismid on bakterid ja seened. Hübriidteadus nagu biomeditsiin. Hübriidjõud e. Heteroos. Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa baktereid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. Putukate hormoonisarnased ained on feromoonid. Plussid Miinused

Bioloogia

docx

Rakendusbioloogia

Rakendusbioloogia- teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises, luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi. Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. Heteroos- hübriidjõud Antibiootikum- peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organimside, valdavalt bakterite elutegevust. Biotõrje- taimekahjurite hävitamine või nende paljunemise ja leviku pidurdamine teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. Fundamentaalteadus uurib objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi.Sisks on faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid. Rakendusteadus, aga tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduses, med

Bioloogia

docx

Rakendusbioloogia - Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi

RAKENDUSBIOLOOGIA Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi Fundamentaalteadus - kui uuritakse objektide või nähtuste olemust Rakendusteadus - tegeleb praktiliste rakendamise meetoditega Bioloogia jaguneb üldbioloogilisteks teadusteks (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, ökoloogia, evolutsioon) ja eribioloogilisteks teadusteks (botaanika, zooloogia, füsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia, mükoloogia). Mis asi on rakendusbioloogia? RAKENDUSBIOLOOGIA seisneb bioloogia erinevate haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. *on aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist *arendada haiguste diagnoosi meetodeid *luua uusi ravimeid *täiustada raviprotseduure BIOTEHNOLOOGIAKS nim rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, mis kasutavad

Bioloogia

docx

Biotehnoloogia õpimapp

Õpimapp bioloogias Koostaja: Helena Tomson 12. A klass Juhendajad: Leili Järv Tallinn 2013 SISUKORD MÕISTETELEHT Antigeen mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identsete genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüoplast blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest

Biotehnoloogia

docx

Bioloogia mõisted ja seletused

Mõisted: Fundamentaalteadus, uurib objekte või nähtuseid ning nendega seotud seaduspärasusi rakendusteadus, teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. antibiootikum, on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. biotõrje, seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. feromoon, kloonimine, DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. kloon, isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond meristeem, meristeempaljundus, taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest in vitro. totipotentne, võib areneda mistahes raku tüübiks ja anda alu

Bioloogia

Rohkem sarnaseid