Durkheimi teooria järgi? 0,45 a) Anoomiline b) Intelligentsuse korrelatsioon inimese b) Antisotsiaalne sissetulekuga on 0,45, isa sissetuleku c) Egoistlik (Sotsiaalsete suhete puudumise, korrelatsioon inimese enda sissetulekuga on teisest inimesest võõrandumise tagajärjel 0,30 toimuv suitsiid) d) individualistlik 1 7. Inimeste elu on väga halb ja nad on kaotanud 12
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagne...
hulluks pidada, see andis talle aega Claudiuse süüs selgusele jõuda ning kättemaksu haududa. Claudiuse iseloomustus Claudius oli kalk ja julm. Ta tappis oma enda venna, kuningas Hamleti. Claudius oli samuti väga manipuleeriv, kuna kasutas kõiki ära, et saavutada enda tahtmist. Claudius saatis Hamleti Inglismaale, et ta seal hukataks, kuid tänu Hamleti enda nutikusele hukati hoopis tema reeturlikud koolivennad. Samuti kasutas kadunud kuninga egoistlik vend ära ka Hamleti vanasid koolikaaslasi, pannes nad Hamleti järele nuhkima, loomulikult olid viimased ka ise nõus. Ta ässitas Poloniuse poja Laertese Hamleti vastu üles, et see ta tapaks. Arvan, et Gertrudisega abiellus ta samuti selleks, et kuningakroon oleks kindlam. Alamklassiga pidi ju ka paratamatult arvestama. Claudius oli väga tark ning ettenägelik. Selliste alatute plaanide välja mõtlemine ja teostamine nõuab ettenägelikkust ja kavalust. Lõpuks suutis ta ka just tänu oma
Napoleonist kui Kutuzovist. Viimast on ta kujutanud sooja lihtsa inimesena, kelle eesmärk pole võimu saavutamine ja oma nime jäädavustamine, vaid Venemaa päästmine. Oma sõjaplaanide koostamisel lähtubki ta sellest kaugemast eesmärgist, ei pea vajalikuks saata mehi mõttetusse surma, kus juba eeltingimused vene vägedele on halvad. Ta leiab, et Moskva tuleb maha jätta. Ta väljendab patriotismi. Napoleon kehastab uuenduslikku ja vabastavat kuju, ei ole rahvaesindaja, vaid egoistlik ja individualistliku elulaadi esindaja. Raamatus on tegemist ka kõrgaadlike hulka kuuluva perekonna Rostovitega, kes kehastavad kõiki positiivseid väärtuse aadlike puhul. Eelkõige perekondlikud suhted (armastus, hoolivus, mõistmine, toetamine) ja samalajal ka loomulikkus, siirus. Teiselt poolt ka suuremeelsus, külalislahkus, rahast ei hoolita. Sellega tegelemine on väiklane ja alandav. Nt pereemalt tahab keegi laenata raha, aga pereema omakorda laenab seda, et anda
Istusime kõik koos maha ja arvutlesime selle teema üle natukene. Selgitanud iseenda suhtumist teooriasse, soovisin teada saada ka nende mõtteid. Elmo Tempel vaatas teema peale kerge muigega, kuid tunnistas, et pooldab seda. Kui olin küsinud, siis vastas ta lihtsalt: ,,Miks mitte?". Ei olnud ühtegi konkreetset fakti, mis võiksid tema arvamust kallutada kuhugi poole. Tempel usk sellesse teemasse põhines peamiselt uskumisel, mitte teaduslikel faktidel. Ta tõi välja, et inimene oleks liiga egoistlik, kui arvaks, et Suur Pauk oli ainulaadne ja et meie oleme haruldased. Ta küll nentis, et peab olema väga palju kosmilisi konstante ning väga õigete väärtustega, et saaks tekkida galaktika ning veel suurem vedamine on elu tekkimine, kuid samas ei saanud Tempel saja protsendiliselt välistada ka seda, et need konstandid võivad teistes universumites olla teiste väärtustega ning ikka on kujunenud seal galaktikad. Seda võib võrrelda loomade kohastumustega. Igal loomal
suhtlema kui võrdne-võrdsega, kas ristiusku võib neile ka vägivallaga viia? Eurooplane hakkas põhjalikumalt mõtlema, kes on inimene teine mõtlemine, hakkas küsima, kas Euroopa tsivilisatsiooni eluviis on ainus võimalik elumudel? Kahte laadi ideed: · Kirjeldavad ehk empiirilised ideed, mis põhinevad kogemusel või abstraktsel mõtlemisel: milline on inimene ja tema loomus, mis tungid teda juhivad, kas ta on egoistlik või altruistlik, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. · Normatiivne kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu korraldus. Hinnangud teatav käitumine on halb, teatav hea. Millised on paremad teguviisid? Kuidas asjad peaksid maailmas olema kirjeldavate väidete tuletamine. Interdistsiplinaarsus Filosoofia, teoloogia, politoloogia, rahvusvahelised suhted, õigus- ja majandusteadus.
Tuglas on meisterlikult avanud kahe looma käitumise erinevused. Popi on koeralikult truu, ent alistuva hingega ja vajab käskijat, kellele kuuletuda. Koer hakkab järjest enam sattuma Huhuu mõju alla, kuigi ta ahvi kardab. Popi on ahvist intelligentsem, kuid tal puudub iseseisvus. Orjameelsus sunnib teda lõpuks jäägitult alluma kiuslikule ja kurjale ahvile, kes väliselt meenutab pisut tema eelmist Isandat. Huhuu on Popi otsene vastand edev, tige ja egoistlik, kuid käitumises siiski iseseisev. Sümbolid- isand tähistab kordaloovat inimmõistust ja tarkust. Tema lahkumise järel algab majas võitlus intelligentse, kuid nõrga ja alistuva ning jõhkra ja egoistliku olevuse vahel. Isanda maja võib tähendada tervet maailma, milles heaolu ja korra on loonud inimlik mõistus. Tuglas ja tema uusromantiline novell "Toome helbed", milles varjundirikka impressionismiga
Demokraatia on parim riigivorm õiguste ja vabaduste kehtestamiseks ühiskondliku kokkuleppe teooria (tuleneb valgustusajastust), põhisisuks: antakse ära osa vabadusi et tagatud olemaks suuremad hüved. Omand tekitab ebavõrdsust mis tekkis põlluharimisega Immanuel Kant (22.04.1724 - 12.02.1804) - kategooriline imperatiiv. Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27.08.1770 - 14.11.1831): riik teostunud vabadus. Inimene on vaba, see vabadus tähendab inimese vabanemist egoismist. Iga inimene on egoistlik aga sellest tuleb vabaneda. Ntks hipid. Vabadus on võimalik vaid mingi inimühingu/ühenduse liikmena, seega kõrgeim ühendus on ülim vabadus riik seostub vabadusega. Loomuõigus riiki ei piira. Õiguse ülim allikas on riigi tahe. Riik on absoluutselt suveräänne. Juba liikumine viib natsisaksamaale see on aga vastuolus loomuõigusega. Karl Marx (05.05.1818 - 14.03.1883): proletariaadi diktatuur. Kommunist. Marxi kapital, on majandusteadlane
elunähemine ning mõistmine sügavalt rahvuslik, mis teebki Tammsaare loomingu Eestis väga populaarseks. A.H.Tammsaare esimeseks kõrgperioodi teoseks on piibliaineline ,,Juudit" . Piiblis leidub legend Juuditist, kes vapra ja jumalakartliku naisena päästab kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast. Seda legendi on paljud kirjanikud kasutanud draamateoste algmaterjalina. Tammsaare aga kirjutas nn iseenda Juuditi. Juudit on Tammsaare teoses auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vastaste sõjaleeri väepealiku Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtle ta hetkekski enda kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks hoopis Olovernest suurriigi valitsejana ning ennast tema emandana. Kuid Olovernes lükkas kõik Juuditi pakkumised tagasi ning seejärel tapab Juudit magava Olovernese mõõgahoobiga.
aastatel pöördub Tammsaare tagasi taluelu temaatika ja realistliku kujutamislaadi poole. Romaanid: ,,Kõrboja peremees" , ,,Tõde ja õigus" Lahkab maaelu probleeme ning loeb sügavaid monumentaalseid karaktereid. ,,Elu ja armastus" ,,Ma armastasin sakslast" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Lahkab filosoofilisi probleeme. Draamad: ,,Juudit" ja ,,Kuningal on külm" Loomajutt ,,Meie rebane" Lühijutt ,,Vanaisa surm" 2.L.TOLSTOI ,,ANNA KARENINA" Romaan kujutab klassiühiskonda, mille ladvik on egoistlik nii suhtumises rahvasse kui ka oma sisemises ,,kõikide sõjas kõikide vastu". Käsitletakse perekonna lagunemist. Tolstoile oli perekond inimelu kõige tähtsam osa ning perekonna Perekonna allakäik annab märku ühiskonna surmatõvest. Teoses on kaks süzeeliini: Anna-Karenin-Vronski ja Levin-Kitty. Peategelane on Anna Karenina-kaunis, tark, rõõmus, aga ka keeruline ja vastuoluline naine. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly
" St, et ükskõik, mida sa ihaldad, kui sa seda saavutad, siis sa oled õnnelik ja mida pidevamalt sa seda saavutad, seda õnnelikum sa oled. "Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame, sest elu ise on liikumine ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla ilma meelteta." 9. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Nõustub Hobbesiga, et õnn on mingis mõttes subjektiivne, kuid tema käsitlus tundus liiga subjektivistlik ja egoistlik. (Kas siis tõesti ainult meie endi ihad ja nende rahuldamine teeb meid õnnelikuks? Mis saab teistest, kas nad on ainult vahendid õnne saavutamiseks?). Tema järgi tuleks õnne otsida loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes, mitte tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale. Ainult ühiskondlikult tegutsev inimene on harmooniline ja õiglane, ja ainult sellisel inimesel on võimalik õnneni jõuda. Ütleb, et õnnelik elu
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse k...
Seoses sellega vaatab autor Napoleoni ja Kutuzovi. "Kes teeb ajalugu, kas üksik isik või rahvas." Novellist iroonia - On kriitika, terav kriitika. Raamat räägib inimese elumõtte otsinguteks. Andrei Bolkonski. Tark, ilus, mehelik, tundlik, analüüsiv. Otsib elu mõtet, õnne. Kohtub Natasa Rostovaga. Teda kasvatati mehele saatmiseks. 18a viidi ballile. Kohtab Andreid. Andrei jätab ta 1 aastaks proovile. Tagasi tulles näeb, et on eksinud tühistab kihluse. Aga tema armastus on egoistlik. Ta tahab sooritada kangelastegu ja saab siis haavata. Saab aru, et tema tegu on mõttetu. Saab aru, et on armastanud N aga N sureb. Teine pool raamatust räägib Pierre Bezuhhovist. Andrei sõber. Välimus vastu pidi. Passiivne väliselt. Tuhutult rikas. Saab naise Helene. 1918 satub Moskvasse vangi. Seal kohtub ta lihtsa talumehega. Kelle käest küsib elu mõtet. Mees vastab: "Elumõte on elu ise." Talle saab kõik selgeks. Abiellub Natasaga.
Kaks peategelast teevad seda eriti. Andrei Bolkopski- aristokraat, kõrge eetika, kõrgelt haritud, kuidas ennast teostada e kuidas olla kasulik ühiskonnas. Armastus võib aidata. Tema naine suri, kihlus Natasa Rostovaga (16, emotsionaalne, edev, energiline, meeldib olla tähelepanu keskpunktis, impulsiivne, armus kiiresti, armastas ligimesi, avameelne, aus, siiras), kuid lõpetas selle. Enne oma surma armuvad uuesti. Armastus peab olema altruistlik, mitte egoistlik. Pierre Bezzuhhov- kohmakas, lühinägelik, väga rikas (pärandus), ei osanud rahaga midagi peale hakata. Tema võrgutab ära ilus, kuid tühine naine. Otsib elu mõtet seigeldes, satub Borodino lahingusse. Läheb Moskvasse, kus satub vangi, kus kohtub talupoeg Platon Karatajeviga, kes ütleb elumõtte: "Elu ise." Bezzuhhov abiellus Natasaga, keda oli kogu aeg armastanud. Õige elamise mõte on perekond, lapsed ja armastus. Kes teeb ajalugu, üksikisik või rahvas? Pigem
Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, samas kaunis, tark, õiglane ja elurõõmus naine. Vronskisse armumine ei suuda Anna oma meest petta külmavereliselt, tema kirglik tunne pole suurilmlik seiklus, vaid tõeline andumus, mis teeb elu Kareniniga võimatuks. Vronski pole Aleksei Kareninist väiksem , kuid teist laadi egoist, tema jaoks tähendab elu vaid naudingute vaheldust. Seepärast pole ka midagi imestada, et tema
Teoreetiline mudel mõtteeksperiment, mis aitab tegelikkuse teatud aspekte mõista. Põhineb oletustel nähtuste põhjuste ja tagajärgede kohta. (kontrollimine vaatluse ja eksperimentide põhjal pole võimalik). Ökonomeetriline mudel tuletatud tegelikust majandussituatsioonist, võrrandiks on tõesed põhjuse ja tagajärje seosed. (järeldusi on võimalik praktikas kontrollida) Homo oeconomicus täiesti ratsionaalne, majaduslikult mõtlev, sõltumatu, egoistlik, tundetu, psühholoogilistest teguritest mitte mõjutatud Majandussubjektid sisemaised tootvad subjektid - ettevõtted ja sisemaised tarbivad subjektid majapidamised, riik ja välismaa Majandussektorid iga majandussubjekti edasist käitumist on võimatu prognoosida, kuna majanduses osaleb sadu tuhandeid majandussubjekte ja toimub lugematul arvul transaktsioone. Ülevaatlikkuse tagamiseks agregeeritakse majandusüksused sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks
Ehk juhul kui arvan, et olemasolev meditsiin ei aita mind, siis lähen ja palvetan?? III. ISIKSUSE TÜÜBID: Sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks. Retseptiivne (receptive orientation) – ootamine, olla armastatud. Kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne, optimistlik, idealistlik. Ekspluateeriv (exploitative orientation) – ärakasutamine, agresiivne, egoistlik, enesekindel, upsakas, kiitlev, Machiavelli´lik. Säilitav (hoarding orientation) – eraldumine, kogumine, kitsi, kahtlustav, vähese fantaasiaga, praktiline, hoolikas, lojaalne, tagasihoidlik. Müüdav (marketing orientation) – muutumine vastavalt nõuetele. Self- monitoring. Terve isiksus, väärtustab ennast ja teisi, realiseerib oma potentsiaali, humanistlik eetika (vastutus), sõltumatu, spontaanne, armastav, loov.
Kõiki klassitsistlikke vorme järgivas teoses ,,Misantroop" toob Moliere lavale õilsa aadliku Alceste'i. Alceste ei tee nimme seda, mida teevad kõik teised, mistõttu ta lõpuks endale inimestevihkaja maine saab. Alceste igatseb tagasi muistsete aegade lihtsust, loomulikkust, siirust ja otsekohesust. Kaasaegses Prantsusmaal näeb autor vaid madalate kirgede domineerimist: hinnas on silmakirjatsemine, salatsemine, laimamine, egoistlik omakasu. ,,Misantroop" kritiseerib iseäranis teravalt aadli tühist jõudeelu. Moliere taaselustas 18.saj oma komöödiatega klassitsismi. Nähtavasti tuleneb see asjaolust, et Moliere oskas oma kaasaja inimeses detailselt näha ja esile tuua need jooned, mis on olnud inimesele omaks kogu tema ajaloolisel teekonnal. P. Corneille'i loomingust saab alguse klassitsistlik teater, eelkõige tragöödia. Peateos ,,Cid" enesevaatlus, psühholoogiliselt pingestatud
(Moliere oskas hästi matkida kõikvõimalikke kõnestiile). Kõiki klassitsistlikke vorme järgiv ,,Misantroopis" toob Moliere lavale õilsa aadliku Alceste'i. Alceste ei tee nimme seda, mida teevad kõik teised, mistõttu ta lõpuks endale inimestevihkaja maine saab. Alceste igatseb tagasi 'muistsete aegade' lihtsust, loomulikkust, siirust ja otsekohesust. Kaasaegses Prantsusmaal näeb autor aga vaid madalate kirgede domineerimist: hinnas on silmakirjatsemine, salatsemine, laimamine, egoistlik omakasu. ,,Misantroop" kritiseerib iseäranis teravalt aadli tühist jõudeelu. Moliere taaselustas 18. saj oma komöödiatega klassitsismi. Nähtavasti tuleneb see asjaolust, et Moliere oskas oma kaasaja inimeses detailselt näha ja esile tuua need jooned, mis on olnud inimesele omaks kogu tema ajaloolisel teekonnal. Henrik Visnapuu (1890-1951) sündis Viljandimaal suurde sulase perre. Õppis Reola vallakoolis ja hiljem Tartu linnakoolis. Omandab algkooliõpetaja kutse ning annab eratunde,
Eetilise egoismi poolt I · Igaüks teab ise kõige paremini, mis tema jaoks on hea. · Vabaduse printsiip altruistlike tegudega rikume teiste inimeste vabadust, seega toimime valesti. · Teiste inimeste tegemine oma pidevaks hoolitsusobjektiks teeb neist sõltlased ja alandab nende eneseväärikust. Alternatiivne tõlgendus ("majandusteadlase argument") Eetilise egoismi taga on tegelikult altruistlik eesmärk, ainult tegutsemisviis on egoistlik: · Eesmärgiks on tagada igaühe huvide rahuldatus (altruismi eesmärk). · Parim viis seda teha on lasta igaühel toimida ainult omaenda hüvanguks. · Seega peakski igaüks ainult omaenda hüvanguks toimima (egoism). Eetilise egoismi poolt II · Üldiselt ollaks arvamusel, et iga inimese elu on ainukordne ja väärtuslik. · Altruism sunnib aga inimest ohverdama oma huvisid teiste inimeste kasuks.
Riike motiveerivad mitte eetika ja ideaalid vaid sõjaväeline ja majanduslik julgeolek ja võim. Realistide seisukohad: 1) Vabakaubandus on kasulik üksnes suurtele riikidele. 2) Rahvaste Liit oli nende arvates järjekordne võitlusareen. 3) Rahvusvahelised organisatsioonid opereerivad suurriikide näpunäidete järgi ja nad suurendavad oma hegemooniat. 4) Inimloomus on oma loomuselt paheline, egoistlik ja omakasupüüdlik. 24 5) Esmatähtis on soov omada võimu ja domineerida teiste üle ning võimalus nende soovide eiramiseks on utoopiline. 6) Rahvusvaheline poliitika on kõikide sõda kõikide vastu. 7) Riikide tegutsemise aluseks on rahvuslikud huvid. 8) Riigi võimsus ja rahvusvaheline prestiiž tuleneb riigi sõjalisest potentsiaalist.
Ehk geen justkui kasutab isendit vaid enese paljundamiseks. 51. Rühmavaliku teooria ja selle puudused? Rühmavaliku teooria väidab, et sageli ei pruugi isend maksimeerida oma sigivust nagu looduslik valik seda ette näeb, vaid isegi kui ressursse jagub võivad isendid olla sigivusega tagasihoidlikumad, kui see teoreetiliselt võimalik oleks. Sellise käitumise tagajärjel võib olla terve rühm edukam, kui oleksid egoistlikud isendid. Puuduseks on see, kui sellisesse gruppi satüks mõni egoistlik isend, saaks tema päratamatult rohkem järglasi ja looduslik valik soosiks egoismi. 52. Maastiku topograafia kui elustikku mõjutav tegur? Maastiku reljeefi on väga suur elustikku mõjutav tegur. Juba väikesed reljeefi muutused on aluseks erinevatele liikude elupaigaks. Näited konspektist: Maastiku reljeef ja kõrgus merepinnast omavad organismide levikule suurt mõju. Temperatuur langeb kõrgusega (u. 6°C/km) ja nii võib igilund näha ka Kesk-Aafrikas Kilimanžaaro mäetipul
Peale Wynne-Edwardsi raamatu ilmumist sattus aga rühmavaliku teooria tolleaegsete juhtivate evolutsionistide (G. Williams, D. Lack jt) kriitika alla, kes näitasid veenvalt, et Wynne-Edwardsi teooria ei pea paika. Kriitikute peamine argumentatsioon seisnes lühidalt järgmises: oletagem, et rühm tõepoolest koosneb ohvrimeelsetest isenditest, kes piiravad oma sigimist, et toitu jätkuks kogu rühmale, mis juhtuks aga siis, kui rühma satuks (nt juhusliku mutatsiooni või immigratsiooni tõttu) egoistlik indiviid, kes enda sigimist ei piira? Tema sigimisedukus oleks teiste omast kõrgem ja peagi moodustaksid populatsioonist enamiku selle isendi arvukad järglased, kes kannaksid endas“egoismi geene”. Peagi koosneks kogu rühm valdavalt egoistidest, isegi kui rühma kui terviku heaolu selle läbi kannataks. Rühmavalik ei ole võimeline seda geeni liigi seast välja tõrjuma, sest kuna isendite hulk on alati oluliselt suurem kui
informatsioonil oma enesehinnangu mugavat tasakaalu härida. Murettekitav ärevus tuleneb sündmustest, mis inimese mina-kontseptsiooni ohustavad. Ja mida inkongruentsem (tegelikkusele mittevastavam) on mina-kontseptsioon, seda rohkem on murettekitavaid olukordi. Selle ärevuse vastu püüab inimene end kaitsta nii, et mõtestab oma kogemust selliselt ümber, et see läheks tema mina-kontseptsiooniga kooskõlla. Ka on mõeldav, et inimene hakkab oma käitumist ümber kujundama. Isekas ja egoistlik noor neiu võib näiteks hakata vastuseks sõprade ja sõbrannade sellesisulisele kriitikale tegelema heategevusega, et kõigepealt iseendale ja alles teises järjekorras teistele tõestada, et ta pole isekas ega egoistlik. Abraham Maslow panus humanistlikku isiksusekäsitlusse seisneb tema motivatsiooniteoorias postuleeritud kõrgeima motivatsioonitaseme eneseaktualisatsiooni kui isiklikku potentsiaali realiseeriva eneseteostuse toomises psühholoogiasse
kaugel ka nii Põrgupõhja kui ka Jürka lõpp. Selgelt on näha Tõe ja Õiguse, Vana Andrese ja maa-armastuse motiive. Jürka enda jutt on lühike ja vahel natuke mitte kõige paremini , nagu vist aru saada, sõnastatud :). Preestri jaoks jääb seletamatuks Jürka paradoks - usub, et on Vanapagan, aga tahab õndsaks saada, lunastusse ise uskumata! Jürka on armas lollike, kellel on suur süda tegelt sees, suur egoistlik süda - tema kogu tegevuse eesmärk on ju halba teha - põrgusse uusi hingi saada. Aga noh, las igaüks ise saada Jürkast aru nii kuidas tahab. 27)Indrek ,,Tõe ja õiguse'' viies osas. Teose teisest osast tõuseb peategelaseks Indrek Paas, kes on vahelüli maa-ja linnaühiskonna vahel. Tema elukäik sümboliseerib eesti intelligentsi ja kogu kultuuri väljakasvamist talupoeglikust miljööst. Indrek on tundeerk, süvenemisvõimeline - juba koolieas huvitub ta asjadest, mis tavalise
neurofüsioloogilist (ebakorras aju ja närvisüsteemi produkt), kuid et mitte kõik ajutegevusse puutuv ei ole teadusele arusaadav (Cullen oli vitalist). Niisiis oli vaimuhäiretega tegelemise puhul oluline nii kehaline kui moraalne pool (ning asutused, kus haigeid hoiti, jätkuvalt ühised kurjategijate, prostituutide jne-ga). Tähtsaks märksõnaks vaimuhaigete hooldamisel sai distsipliini mõiste, oli erinevaid võimalusi selle saavutamiseks. Üldistavalt võib siiski öelda, et egoistlik enesekaitserefleks vaimuhaigete suhtes ühiskondlikus käitumises hakkas tasapisi asenduma altruistliku ja humanistliku lähenemisega. 18. sajandist algas vaimuhaiglate (institutsioonide) medikaliseerumine. Selles 2 suunda: · Olemasolevate haiglate juurde hakati asutama psüühikahäiretega patsientide osakondi (1751. aastal Inglismaal) jne. · Hakati meditsiinilisest lähtekohast lähtuvalt rajama eraldi institutsioone vaimuhaigeile.
Süsteem kehtis kuni klassikalise ajani. Füül- hõim, üks haldusüksus. Filosoofia Kreeka filosoofia. Philosophia e armastus tarkuse vastu. Tark kreeka k sophos. Pythagoras väitis, et ta pole tark, vaid kõigest püüdleb selle poole. Seega sai mõiste algul tagasihoidlikkust tähistama. Kreeklased pidasid philosophiaks algul positiivseid mõtisklusi. Elu mõtte otsingutega tegeles poeesia. Elufilosoofias on näha kaht valdkonda: · egoistlik ja püüd olla alati kõiges parim, see kohandub ka aristokraatliku vaimuga; auahnus ja individualism. · mõõdukuse tee, mis rõhutas, et liigne dominantsus toob kaasa jumalate viha, konfliktid ja hybrise(ülbus, kõike liiga palju). Üks mõõdukuse eredamaid esindajaid on Solon. Kujunes traditsioon seitsmest targast. Nad olid riigimehed, kes väljendasid mõõdukuse ideoloogiat. Nad on sophos e targad. Üks neist oli Solon.; Thales; Periandros.
Näiteks sõdade korral on liikunud erinevad rahvad mitmete valitsejate kätte, kelle korra ja nõudmistega peab leppima. Ka Popi leppis, sest teine Isand oli läinud ning ei plaaninud enam kunagi tagasi tulla. Oli vaja edasi liikuda ning leida uusi lahendusi. Popi leidis, et selleks on uuele peremehele allumine ning kuuletumine. 8. Ühiskonnas toimuv olekski rahva liikumine ühe valitseja alluvusest teise juurde. Kuna aga Huhuu oli iseseisev ning egoistlik, poleks head tulevikku loota (sama juhtus ka novellis, kui loomad plahvatuse tõttu surid). Võib öelda, et ka ühiskonnas toimuks plahvatus, nimelt kukuks riik kokku ning saabuks kaos. 9. Teoses on tegelik ja unenäomaailm põimunud omavahel Popi elamuste ja tunnete kaudu. Novelli alguses oli koer kogu aeg kuidagi uinumisseisundis ning tegi ainult korraks silmi lahti. Teose arenedes kaob reaalsuse tunnetus siis, kui Popi näeb und oma uuest Isandast, mis muutub aga tõeluseks
"Isa Goriot" kuulub seeriasse "Stseenid eraelust". Peategelaseks auväärses eas vanamees, on armastav ja ülihoolitsev isa oma kahele täiskasvanud tütrele. Isa Goriot on kolinud elama pansionaati, kus peale tema elab veel hulk rahvast, peamiselt vaesemat sorti. IG sai endale toa allkorrusel, kus üür kallim. Mida vaesemaks jäi, seda kõrgemale kolis. Oli olnud edukas kaupmees ja end üles töötanud. Ärimehena halasatmatu, inimesena egoistlik, isana aga armastav. Enne pansionaati kolimist jaotas oma vara tütarde vahel, endale jättis väga vähe. Tütred lõid raha kähku laiaks, elasid võlgu ja käisid isa juures veel vaid senikaua, kuni oli lootust vanamehelt veel mõni kopikas saada. Kui isal raha otsa sai, jätsid tütred ta maha. Selles romaanis esinevad korduvatest tegelastest üliõpilane Rastignac ja sunnitööline Vautrin. Viimane on inimestetundja, näeb isa kohe läbi
Erikson oma teoorias arvab, et sõltumatus ja autonoomne iseseisvus saavutatakse isiksuses siis, kui julgustatakse lapse otsinguid ja vabadust. Kui neil on neid olukordi, kus nad saavad ise otsustada. Samas kui liiga palju kontrolli ja piiratust on, siis see tekitab lastes ebakindlust iseendas (sellist häbitunnet, et nad ei saa hakkama). Kui antakse liiga palju vabadust, siis sellised lapsed muutuvad noorukieas hästi ninakateks ja häbematuteks vanemate vastu. Selline egoistlik ja hästi enesekeskne maailmapilt tekib tänu sellele. 3) 3 6 eluaastat Seda perioodi iseloomustavad algatusvõime ehk initsatiivikus ja vastandina süütunne. Seotud on see sellega, et selles vanuses on tihti lapses konflikt. Ühelt poolt soov alustada oma toiminguid ja asju iseseisvalt, kuid teisest küljest süütunne, et alati need toimingu resultaadid ei pruugi olla need, millega vanemad rahul oleksid. Sellises vanuses hästi palju uuritakse, küsitakse,
ignoreerimise rõhutamine, teda ei huvita rikkus ega võim, teda ei huvita ka sõjaline kuulsus, hooples et viskas kilbi põõsasse ja jooksis.teda huvitas au ja isiklik kättemaks, värssidega kättemaks kas siis oma tegelikele või arvatavtele vaenlastele, satiirilise pilaluule klassik. Ta olevat tahtnud ühte tüdrukut endale naiseks saada, selle tüdruku isa oli lubanud, aga mingil põhjusel lahti öelnud ja sellele järgnes tema kättemaks, teotav, võrgutas ja hiljem hooples. Küüniliselt egoistlik ja salvav luule.Ja sellisena loeti teda kolmandaks tähtsa luule tegijaks (Hom, hes ja tema) *Theognis tüüpilisemalt aristokraatlik, oli Megara linn (Korinthose ja Athena vahel), ainus poeet kelle nime all on säilinud terve värsi kogu (lüüriline) aristokratliku sümbioosiumi värsid, võis muutuda üldnimetuseks ja tema kogusse võidi liita teiste aristokraadite luule. Ta ise suure osa neist värssidest pühendub Kyrnosele, noormeest keda ta õpetab(eronomus), head on aristkraatlikud,
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
Seal kasutas ta nii hästi oma mõõka ja jäi truuks oma deviisile, et kuningriigi paremaid vehklejaid Louis XIII tavatses öelda, et kui mõni ta sõber kavatseb duellil võidelda, soovitaks ta temal sekundandiks võtta kõigepealt teda ennast ja siis härra de Treville'i, aga võib-olla isegi de TrevilleM enne teda. Louis XIII oli tõsiselt kiindunud härra de Treville'isse. See oli küll kuninglik kiindumus, egoistlik kiindumus, kuid sellest hoolimata ikkagi kiindumus. Tol õnnetul ajal püüti ennast ümbritseda Treville'i-taoliste meestega. Paljud oleksid võinud oma deviisiks võtta sõna «tugev», mis moodustas teise poole tema vapikirjast, kuid vähesed aadlikud oleksid olnud õigustatud enese kohta tarvitama sõna «ustav», mis oli vapikirja esimeseks pooleks. Treville kuulus viimaste hulka. Ta oli üks neist haruldastest olevustest dogi
t et ta on täisealine, iseennast määrav; 4) alati iseendale ustavaks jäädes valitseb ta iseennast. Talle on omane tugev kõlbeline joon, vastutus kõige selle eest, mida ta teeb. Personaalsus on kogunimetus kõige suurema täiuse jaoks tehnilisel, teaduslikul, kunstilisel, kõlblal ja pedagoogilisel alal. See on aga ainult kasvatuse eesmärgi üks pool. Personaalne ideaal võib kergesti kujuneda enesega piirdumiseks, enesega rahuloluks, olla lõplikult egoistlik. On väärtusi, mis on kõrgemad ja suuremad kui inimene, kirjutab Peeter Põld. Tema arvates on kasvatuse eesmärk rohkem kui üksiku inimese eesmärk. Isik, personaalsus ei ela ainult enesele, ei loo oma sihte mitte iseenesest; ta saavutab need kultuurühiskonnast, milles ta elab ja liigub. Siin on need väärtused kõigi inimeste kogusaavutused. Kasvatuse eesmärgile tuleb leida määratlus, mis haarab nii indiviidi kui ühiskonda.
kõikvõimalikke kõnestiile). Kõiki klassitsistlikke vorme järgiv ,,Misantroopis" toob Moliere lavale õilsa aadliku Alceste'i. Alceste ei tee nimme seda, mida teevad kõik teised, mistõttu ta lõpuks endale inimestevihkaja maine saab. Alceste igatseb tagasi 'muistsete aegade' lihtsust, loomulikkust, siirust ja otsekohesust. Kaasaegses Prantsusmaal näeb autor aga vaid madalate kirgede domineerimist: hinnas on silmakirjatsemine, salatsemine, laimamine, egoistlik omakasu. ,,Misantroop" kritiseerib iseäranis teravalt aadli tühist jõudeelu. Moliere taaselustas 18. saj oma komöödiatega klassitsismi. Nähtavasti tuleneb see asjaolust, et Moliere oskas oma kaasaja inimeses detailselt näha ja esile tuua need jooned, mis on olnud inimesele omaks kogu tema ajaloolisel teekonnal. 20. H. VISNAPUU ELU JA LOOMING, PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Sündis Helme kihelkonnas. Vanematest vähe teada, kuid rändasid palju. Visnapuu = Kirsipuu. Suur pere oli
saab. Ta võiks minna missi valimisele.. sest tal on süda , hea figuur ja super ilus näolapike. Tema huumorisoonest ei saa ma kuidagi üle ega ümber, see on nii hea (y) Mul pole ealeski temaga igav hakanud.. meil on omad naljad mis on omamoodi.. omamoodi superhead. :D ja ta naeratus, see super armas naeratus..mis ei kaunista ta nägu vahepeal üldse.. kuid ega ta sellega ei koonerda ka. Taon ingel kes oskab olla ka veidi üleannetu.. kuid ta ei tee kunagi teistele halba, ta ei ole egoistlik ega ülbe, ta on lihtsalt vahepealliiga siiras.. ja otsekohene, sa oled tüdruk,kes väärib palju armastust ja õnne. "Try to overcome your doubt. Believe you are beautiful. Look at yourself through someone else's green eyes. Believe someone out there will find you and kiss your skin until you can feel it blister with the heat. Believe in something bigger than your problems and you will be saved. Look up at the beautiful "melon sky". It will answer all your questions
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
