Esineb enamasti poistel. Pandora laegas- Laegas, kus olid peidus kõik inimkonna pahed, tal oli keelatud seda avada, aga uudishimust tegi ta seda ikkagi. Parnassos- Kesk-Kreeka mäestik, kus elasid muusad. Penelope kudumistöö- Penelope peletas kosilasi sellega eemale, et ütles, et tahab enne abielu Odysseuse surilina valmis saada. Aga öösel harutas kogu päevatöö ülesse. Ka töö, mis kunagi valmis ei saa. Polykratese sõrmus- Prokrustese säng- Atika teeröövel, sidus möödujad sängi ja kui need olid liiga lühikesed, siis venitas pikemaks, kui liiga pikad, siis raius jalad maha. Ka nii või teisiti sobimatud võimalused. Pyrrhose võit- Suurte kaotuste hinnaga saavutatud võit. Sisyphose töö- Mõtetu ja ränkraske töö. Tantalose piinad- Lüüdia kuningas, kes üritas jumalatele oma poja liha söögikspakkuda. Karistuseks saadeti allilma, kus pidi janusena seisma jalgupidi vees ja näljasena vaatama
2.Prometheus inimkonna abistaja ja kaitsjana. Prometheuse kannatused ja vabastamine. 3.Inimkonna 5 ajastut kreeka mütoloogia järgi 4.Veeuputus kreeka mütoloogia järgi. Deukalioni laev ja inimsoo taastamine 5.Pandora laegas. Olümpiamängude tekkimine 6.Kreeka jumalad. Zeusi võitlused 7.Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi. Kaos, Uranos, Kronos, titaan, kükloop 8.Vanad müüdimotiivid. Oska tuua näiteid õpitud jumalate ja kangelaste järgi 1. Vana-Kreeka teater ehk Atika teater Nüüdisaja teatrile pani aluse Atika ajajärgu Kreeka teater, sest just siis astusid näitlejad esmakordselt rahva ette. Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega. Tema auks korraldati riitusi, mille rongkäigud sisaldasid ka näidendi elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilised kaaslased
universum muutus mõistusepäraseks. Kreeklased lõid jumalad enda näo järgi. Kreeka ime on humaanne maailm, kus inimene on vabastatud halvavast hirmust kõikvõimsa teadmatuse ees. · Kreeka müüdid on pigem algaegade teadus kui religioon. · Kreeka mütoloogia järgi loodi enne maailm ja alles siis ilmusid jumalad. Kreeka kirjandusloo perioodid 1) arhailine ajajärk: 8.6. saj eKr 2) klassikaline e atika periood: 5.4. saj eKr (levis atika dialekt) 3) hellenismi ajajärk: 3.1. saj eKr (sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedest ja seda iseloomustab kreeklaste e hellenite kultuuri levik ida suunas) 4) Rooma impeeriumi periood: 1.6. saj pKr Komöödia osad proloog tegevuse sissejuhatus, mille esitavad näitlejad (näitleja); parodos avalaul, mille esitab lavale saabuv koor; episoodid (vaheldusid stasimonidega) näitelejate kõnelised dialoogid omavahel või kooriga, neid eraldasid koorilaulud;
http://www.abiks.pri.ee aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimises KreekaPärsia sõjad VäikeAasia läänerannik ja ka Kreeka linnriigid oli pärslaste poolt vallutatud u 500 a eKr. Pärsia kuningas Dareios ründas aastal 490 eKr Atika maakonda. Uus kuningas Xerxes tuli aastal 480 eKr Kreekasse (teda saatis laevastik). Tähtsamad lahingud Xerxesel olid järgmised: Termopüülide kaitsmine, Salamise merelahing (võideti tänu Themistoklesele), Palataia lahing, mille tulemusena pärslased taganevad VäikeAasiasse ja lõpetavad Kreeka ründamise. Peloponnesosse sõda. Mitmejärgulise võitluse, mida demokraatlik Ateena ja Sparta pidasid 431404 eKr. Spartalased
rahvakoosolekul puudus eriline tähtsus. Algselt oli Ateena polis korraldatud tavapärase aristokraatiaga. Olukord muutus 594 eKr, kui riigimees, seaduseandja ja poeet Solon tegi aristokraatlikes seadustes mõningaid kärpeid ja andis lihtrahvale suurema kaasarääkimisvõimaluse riigiasjades. Nii kujunes 5.saj. Ateenas, Periklesega riigi eesotsas, tugevalt demokraatlik riik. Kogu võimutähtsus kuulus kodanikele. Kodanikkonna Ateenas moodustasid kõik täiskasvanud Atika põliselanikest mehed. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel ja esineda oma ettepanekutega. Riigielu koosolekute vahel korraldas 500-liikmeline nõukogu ja teised ametnikud, kelle seast valiti välja 10 strateegi. Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku. Kohtunikud, riigiametnikud ja ka nõukogu liikmed määrati ametisse liisu teel, valitud kanditaatide seast. Ateena kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ega võõramaalased. Raha
Selleks et nad paistaksid aga sirgetena, tehti sambad keskosas veidi jämedamad. Välimised sambad aga asetati 6 cm sissepoole kaldu, selleks et kõrvaldada illusiooni, nagu kukuksid nad väljapoole ümber. Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast, lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga. Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud hiiglasuur jumalanna Athena kuju. Rühikas ja pidulik, rõivastud pikka kitooni ning relvastatud mõõga ja piigiga, rinnal egiid (kitsenahk hirmuäratava gorgo Medusa madudest raamistatud peaga), hoiab jumalanna käes Athena Nike kuju. Kiivrit kaunistavad sfinks (naise pea ja lõvi kehaga tiivuline olend) ning
kerge ja rikkalik. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Selle ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega(nagu munavööt, helmisnöör,palmett). Abakus koosneb nn. Rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. 2.arhitektuur: · Joonia stiil hakkas levima päris-Kreekas Atika maakonnas, kus omandas erijooni ehitised väiksemad ning nende friisid kaunistatud reljeefidega. · Kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas · Tähtsaim ehitis Ateenas oli linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud Parthenoni tempel(dooria stiilis peripteer 8x17 sambaga. Sambad on kõrged ja saledad. Talastik on suhteliselt kitsas. · Propüleed(Ateena Akropoli väravaehitis). Värav pidi ühendama all-linna Akropoli pühapaikadega
komöödia - lõbusa/naljaka lõpuga näidend filosoofia - tarkusearmastus hellenismiperiood - aeg alates aleksander suure vallutustest, mis pani aluse kreeka kultuuri levikule Isikud Achilleus - vapraim kreeklane Trooja sõjas Homeros - pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose "Iliase" ja "Odysseia" autoriks Perikles - Ateena riigimees. peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks Polykleitos - skulptor Pindaros - suurim lüürik ja aristokraat Solon - Atika poeet ja kreeka seadusandja Sophokles - üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke Aischylos - tragöödiakirjanik, tõi esimesena lavale ühe näitleja asemel kaks Demokritos - mõtleja ja aatomiõpetuse rajaja Thales - mõtleja ja üks seitsmest targast Pythagoras - filosoof ja matemaatik Hippokrates - vana - kreeka arst. arstiteaduse looja Herodotos - ajaloolane, keda on nim. ka ajaloo isaks Sokrates - filosoof Platon - filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja
Antiikaja teater erines kaasaegsest teatrist. Antiikaja teater arenes jumalate kultusest ja sellega kaasnevatest rituaalsetest toimingutest. Nüüdisaegne teater sai alguse atika ajajärgu Kreekast, siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati spetsiaalsed ehitised amfiteatrid. Algselt olid etendused seotud Dionysose pidustustega, tema austamise ja tema elu kujutamisega, hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja kangelastest, kreeklaste legendaarsetest esivanematest. Enamiku näidendite süzeed rajanesid rahva usundi- ja kultuuripärandil
kaitsti rahva hüvesid * jäi püsima lühikeseks ajaks * ainuvalitseja võim Sparta : asukoht : Lakoona maakonnas Lõuna Kreekas ühiskonnakihid : kaks kuningat, spartiaadid, Perioigid- vabad, Heloodid- orjad kodanikud : spartiaadid valitsemisvorm : aristokraatlik rahvakoosolek: valis vanemate nõukogu, 5 efoori, ametnikud : efoorid, kuningad nõukogu: vanemate nõukogu e. geruusia ( 30 liiget + 2 kunni) Ateena: hõivas Atika maakonda, ühiskonnakihid: kodanikud, Metoigid, orjad kodanikud: vabad meessoost täisealised valitsemisvorm: alguses aristokraatlik, hiljem dem. rahvakoosolek: elkeesia- kodanikest, ametnikud : strateegid (10), nõukogu: buklee. Jumalad: Aphrodite armastuse ja ilu jumalanna, Ares- sõjajumal, Hephaistos- tulejumal ja käistöölaste kaitsepühak, Athena jumalate isa lemmiktütar, Poseidon merejumal, Hera Arese ja Hephaistose ema, Apollo- Talent Kreeka jumalate seas
1. iseloomusta mükeene kultuuri Keskuseks mükeene loss, kindlustatud (lõvivärav), lineaarkiri B, minoilised traditsioonid, sõjakas kultuur, losside ümber ei ole suuri linnu ( hajutatud ) 2.millal ja mille põhjal kujunes välja kreeka tähestik 800 a eKr, foiniikia tähestiku põhjal. 3.iseloomusta sparta riiki Sparta polis asus L-Kreekas, peloponnesose ps, elanikud olid : spartiaadid, perioigid, heloodid, elanikud doorlaste järeltulijad. 2 kuningat, juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed). Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul 4. kkreekaste iseloomulik riietus ja toit Riietus kitoon, himation, pükse ei kanta, jalas sandaalid, Toit puu ja juurviljad, kala, maitseks küüslauk, mesi, oliivõli, joodi veini ja kitse ja lehmapiima. 5. mill...
Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9. Lääne-Kreeka 10. Lääne-Makedoonia 11. Peloponnesos 12. Põhja-Egeus 13. Tessaalia Ametlikuks keeleks on kreeka keel. Valitsevaks usuks on õigeusk.
mõni muistsetest pidustustest pärit rituaal on tänini säilinud ka Lääne-Euroopa karnevalikommetes. (Nahkur,A.2005, lk27) Teater tänapäevases mõttes vajab näitlejaid, kes etendavad konflikti sisaldavat ja dialoogina edasiantvat tegevust, ning vaatajaid, kes tegevuses ei osale, kuid on emotsionaalselt haaratud. Ilma selle kõigeta võib toimuda küll religioosne vm tseremoonia, mitte aga teatrietendus.(Nahkur,A.2005, lk 27) Nüüdisaegne teater ongi alguse saanud atika ajajärgu Kreekast. Just siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada vaatajatele tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati erilised ehitised- amfiteatrid. Nende teatrite varemeid on mitmel pool säilinud tänapäevani.(Nahkur,A.2005, lk 27) Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega tema auks korraldaud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente.
Lääne-Euroopa karnevali kommetes. (Nahkur, A.2005, lk 27) Teater tänapäevases mõttes vajab näitlejaid, kes etendavad konflikti sisaldavat ja dialoogina edasiantvat tegevust, ning vaatajaid, kes tegevuses ei osale, kuid on emotsionaalselt haaratud. Ilma selle kõigega võib toimuda küll religioosne vm tseremoonia, mitte aga teatrietendus.(Nahkur, A.2005, lk 27) Nüüdisaegne teater on alguse saanud atika ajajärgu Kreekast. Just siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada vaatajatele tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati erilised ehitised- amfiteatrid. Nende teatrite varemeid on mitmel pool säilinud tänapäevani.(Nahkur, A.2005, lk 27) Allikas:google Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud
Sparta ja Ateena võrdlus Kreekas oli kaks domineerivat linnriiki. Ateena, mis asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas ja mille keskuseks oli Ateena ning Sparta, mis asus Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas ja mille keskuseks oli neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid. Need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid.
saj. pidama rooma kirjandust puhtmatkivaks, kuna ladina keel on Euroopas levinum kui kreeka keel, aga seda ei saa pidama õigeks- rooma kirjandust eelistati, kuna see vastas enam tolle aja kunstimaitsele ja huvilaadile. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreekas kujunesid kirjanduskeelteks järgmised murded: aioolia murre, dooria murre, joonia murre, atika murre. Ülejäänud murded on tuntud üksnes raidkirjade või muude mälestiste põhjal. Murded muutusid tardunud kirjakeelteks, kõnekeeles ei kasutatud. Kreeklaste ühiskeel oli koine (4. saj eKr). Joonia murdes kirjutatud Homerose ,,Ilias", ,,Odüsseia", Hesiodose ,,Tööd ja päevad", esimesed filosoofide teosed (st proosatekstid), arstiteaduslikud tööd vaid joonia murdes. Atika murret kõneldi Atikas, seal laienes ja sai proosakirjanduse, retoorika ja filosoofia keeles.
Aristokraat, käsitööline ja talupoeg, ori. Sõjavägi: ratsavägi, raskerelvastus jalavägi, lingu-ja vibumehed. Sparta polis- Lakoonika, Messeenia mk-s. Valitsemine: 2 kuningat (usujuhid), Geruusia, 30- liikmeline nõukogu (al60), riigiametnikud 5 efoori. Elanikud: spartiaadid (põlis), heloodid (orjad) ja perioigid (vabad talupojad). Sõjaline kord: 7.a sõjaline väljaõpe, 20.a täieõiguslik sõjamees, 30.a kodanikud, pere jms. Ateena polis-kesk-Kreeka, Atika. Võim: riigiametnikud ja nõukogud (aristokraadid), 594 Salon andis lihtrahvale võimalusi, 5 saj Periklese ajal demokraatlik kord. Elanikud: kodanikkond (mehed 20.a), orjastamine keelatud (vabad-metoigid), rahvakoosolek iga 10 päeva tagant (Ekleesia), 500-liikmeline nõukogu (liisk, Bulee), 10 strateegi (väejuhti, hääletus), 6000 kohtunikku (liisu teel, Heliaia), mittekodanikud-välismaalised maksud. Raha saadi liitlastelt iga-aastaselt, sadamatollidest, rikastelt kodanikelt.
Kuldse ajajärgu proosa 1. sajandil eKr. hakkas rooma kirjanduses kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg.
valitsemisviisiks ja kuidas on olukord tänapäeva maailmas. 5. sajandi eKr kujunes Ateenas välja demokraatlik kord- aristokraadid olid kaotanud oma eesõigused riigi valitsemises ja kõik otsused tehti rahvakoosolekul. Tolle aja demokraatia erines tänapäevasest, sest kodanikud said ise riigi valitsemises kaasa lüüa, tänapäeval rahvas valib endale esindajad, kes on võimul. Tundub küll hea valitsemisviis, kuid see on petlik, sest kodanike hulka kuulusid Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, nii et ülejäänud rahvas oma soove avaldada ei saanud. Seega arvan, et see ei olnud siiski kõigi jaoks hea, sest naised ja mittekodanikest mehed ei saanud oma arvamust avaldada. Plussideks loeksin veel selle, et rahvakoosolek toimus tihti, iga kümne päeva tagant, ja igaüks võis seal oma ettepanekuid esitada. Samuti selle, et vanematele kodanikele maksti palka, mis ei olnud tohutult suur, et
Tänu välismaalaste mittetolereerimisele levis laialdaselt orjus, mille tõttu riigid funktsioneerisid eriti hästi. Kõige suuremaks erinevuseks riikide vahel loetakse riikide valitsemisviise. Ateenas oli alates 507. aastat eKr demokraatlik riigikord, enne seda valitses diktaktuur. Spartas valistes aga aristokraatlik oligarhia, ehk sõjaväeline valitsus. Tänu Ateena demokraatiale langetati otsused läbi rahvakoosolekute, milles osalesid kodanikud, kelleks olid vabad meessoost Atika põliselanikud. Ateena naisel ei olnud mingit sõnaõigust, samuti ei tohtinud nad kaasa rääkida perekonda hõlmavatel teemadel. Riietus oli naistel sarnane tänapäeva moslemi naistega, keha pidi olema varjatud. Spartas seevastu otsustas riigiasju rahvavähemus, spartiaadid, kelleks olid enamasti rikkamad ja mõjuvõimsamad elanikud. Spartas riigijuhtideks olid kaks kuningannat, vanemate nõukoguks oli geruusia ning valitsejate tegevust kontrollisid viis kõrgemat riigiametniku efoori
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse...
· Orjad - nii sõjavangid kui ka barbaritelt ostetud orjad. Klassikaline kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara. Sparta ja Ateena võrdlus, valitsemiskorrladus jne. · Sparta riigiasju otsustas rahvavähemus spartiaadid (enamasti rikkamad ja mõjuvõimsamad elanikud). Ateena oli aga demokraatlik ning kõik otsused langetati rahvakoosolekul, millel osalesid kodanikud (vabad meessoost Atika põliselanikud). · Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele, Ateenas aga ühiskondlikule heaolule ja demokraatiale. · Sparta suur polis asus Lakoonika maakonnas, linna kui sellist ei tekkinud, Ateena oli aga suur linn mille keskel asetses loss. · Sparta ja Ateena olid hellase riikidest kõige mõjukamad ja avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Rooma ajaloo periodiseerimine ja perioodide lühiiseloomustus.
Kui Korintos tahtis näidata, et temast on saanud Ateena liitlane, kuid ta on siiski iseseisev, sõjaliselt võimas, kaubanduslikult heal järjel ning väga tähtis linn, siis oleks relvastatud Aphrodite olnud ideaalne linna sümbol. Ateenale sarnaselt oleks Korintos valinud omaenda peajumalanna ja kaitsjanna müntide sümboliks. Seos Ateenaga on näha ka müntimistehnika jäljendamises. Atika ja Korintose müntide ja neil kujutatud kiivrite võrdlus näitab, et tegemist on kahe erineva isikuga. Atika müntidel on naine Ateena kiivriga ja ilma kaelakeeta; Korintose müntidel seevastu on algusest peale kujutatud naisepead Korintose kiivriga, kusjuures kogu kael on nähtaval, kaelas helmekee. Naine on kujutatud atraktiivsena, kuid samas ka jõulise ja võimsana. Kasutatud kirjandus Antiigileksikon. Tallinn, 1985 Blomberg, Peter E., On Corinthian Iconography. Uppsala, 1996 Hamilton, Edith, Antiikmütoloogia. Tallinn, 1975 Petiška, Eduard, Vanakreeka muistendid ja pärimused. Tallinn, 1983
Lugu on peetud nii religiooni ülistuseks kui ka selle vägivaldsuse näitamiseks . Menandros Mendandros elas hellenismi ajajärgul, kuulus Ateena kõrgklassi ja oli Theophrastose õpilane. Ta on kuulus oma komöödiate poolest, milles on palju muudatusi võrreldes Aristophanese komöödiatega. Tema komöödiates on viis osa, nendevaheline aeg täidetakse koori-interluudiumitega, mille jaoks pole kirjutatud laule ega dialooge. Tegevusaja ja koha ühtsuse printsiibilt sarnaneb ta pigem atika tragöödia kui Aristpohanesega. Mitmed motiivid on päris Euripideselt. Varasematest komöödiates säilisid farsistseenid, joomingute, pulmade, pidustuste kujutamine ja õnnelik lõpp. Komöödiatest kadusid mütoloogilisus ja poliitiline päevakajalisus. Tegemist on karakterkomöödiaga, mis kasutab stereotüüpe. Tuntud komöödia ,,Pahurdaja" ( pahurast mehes, kellel on tütar ja kes abiellub naisega, kellel on poeg, kes tema tütresse armub). Isokrates
siis ei ei ole näha fassaadi vaid templi nurk. Esmapilgul tundub hoone palju suurem kui ta tegelikkuses on. Hoone oli rikkalikult kaunistatud skulptuuridega ja selle arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates.Parthenon on ehitatud Doori stiilis ning selle viiludel seisid skulptuurigrupid. Templi idaviilul oli kujutatud jumalanna Athena sündimist Zeusi peast ja 2 lääneviilul oli kujutatud Poseidoni ja Athena vaidlust Atika valduste pärast. Välise sammaskäigu taga oli tempel, selle siseruumi seinu ümbritses kaunistatud friis, millel oli kujutatud üle ateenaliste panatenaiade püha ajal korraldatavat pidulikku rongkäiku, kus enamiku moodustasid atika ratsanikud. Parthenoni templis seisi jumalanna Athena kuju. Selle kuju tegi Pheidias. Kuju oli 12 meetri kõrgune ning oli tehtud elevandiluust ja üle kullatatud. Kahjuks see kuju ei ole
Indiani. Aleksander Suure vallutusretk pani aluse uuele ajastule,mida tuntakse hellenismiperioodi nime all. Peale A.Suure surma kujunes mitu sõltumatut nn hellenistliku kuningriiki: Süüria-Mesopotaamia, Egiptus ja Makedoonia. 3. Võrdle Sparta ja Ateena ühiskonda ning riigikorraldust (vt tabel õpimapis). Sparta Ateena Asukoht Lakoonia maakond Lõuna-Kreekas Atika maakond Kesk-Kreekas Ühiskonnakihid * 5 efoori Kodanikkond suur. Ateenlaste * 2 kuningat orjastamine oli seadusega keelatud. * geruusia (vanemate nõukogu) Ametnike hulgas olid tähtsaimad * sõjavägi väejuhtide strateegid. Igal aastal * spartiaadid (seotud seati ametisse 6000 kohtunikku
Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid? Ateena ja Sparta olid Kreeka maaalal asuvad linnriigid, mis tekkisid umbes 600.a eKr. Linnriikides kujunesid välja omad seadused, kombed ja see tõi kaasa riikide erinevad ülesehitused. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum. Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid
Vanakreeka kultuur Kreeka asub Balkani poolsaarel, Egeuse mere saartel.Praeguste kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt.1312 sajand eKr tulid Kesk ja LõunaKreekasse dooria hõimud ning Egeuse mere saartele ja VäikeAasia rannikule joonia hõimud. Tähtsamad maakonnad Lakoonia (keskus Sparta) ja Atika (keskus Ateena) Akropol ülalinn, mis asus künkal Agoraa turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis linnriik Kitoon kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja
1.Kreeka loodus, asend, elatumisvõimalused. Põhiterritoorium asub Balkani poolsaarel, ümbritseb Egeuse meri, Ioonia meri, Vahemeri. Suurim saar on Kreeta saar. Peamiseks ühendusteeks teiste riikidega on olnud tuhandeid aastaid meri. Kreeka on üpris mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. 2.KreetaMükeene kultuur(iseloomusta). Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn KreetaMükeene ajajärk 2 aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhandete keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi joone. Egeuse ehk KreetaMükeene kultuur jaguneb erinevateks osadeks: minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saael ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Aastatuhande lõpul tabas KreetaMükeene kultuuri häving, kuid just sellest ajast pärineb enamik müüte tähtsamatest Kreeka kangelastest.(Herakles; Theseuses; Odysseus). 3.Võrdle Ateena ja Sparta polise...
Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Koolis loeti ka kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid. Kui algtõed selged, asusid vaesemate perede pojad tööle oma koduses majapidamises, rikkamad aga jätkasid eneseharimist. Võeti muusikatunde, tantsutunde, sporditunde ja kõnekunstitunde. Kaheksateistkümnenda kuni kahekümnenda eluaasta veetsid noormehed riigi kaitseteenistuses: tegelesid üheskoos kehaliste harjutustega ja valvasid Atika piire. Pärast seda loeti neid täiskasvanuteks ja täieõiguslikeks kodanikeks. Tüdrukute haridus oli iga perekonna oma asi. Avalikke koole nende jaoks ei olnud. Tavaliselt õppisid nad kodus majapidamist ja käsitööd. RÕIVASTU ja SOENGUD. Muistsed kreeklased kandsid korraga vaid ühte või kahte rõivast. Tavalist alusrõivast nimetati kitooniks. See keerati ümber keha, kinnitati parema õla pealt erilise kinnitusnõelaga ja tõmmati keskelt vöödega kokku
Ateena ja Sparta- kas erinevad mentaliteedid? Polised ehk linnriigid olid linnad, koos kindla, seda ümbritseva maa- alaga. Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud, kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas
moodustati tüüpiline Kreeka lahingurivi, mida nimetati faalanksiks. Türannia Sisevastuolud polistes ning ebastabiilsus viisid sageli ka türannia tekkeni. Türannid said vahel osadelt ühiskonnagruppidelt toetust, kuid pigem tekitasid vastuolusid. Rahulolematutel kodanikel õnnestus enamasti türann kukutada, seega püsisid nad üldiselt võimul lühikest aega. Ateena demokraatia Ateena linnriik asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas ning seal moodustasid kodanikkonna kõik vabad meessoost põliselanikud. 594. aastal eKr viis riigimees ja poeet Solon läbi reformid, millega pandi alus Ateena demokraatlikule arengule. Vaeste inimeste tähtus hakkas üha enam kasvama, laevastiku tugevnedes loodi neile ka töökohti. 5. saj keskpaigaks eKr kujunes Ateenas demokraatlik riik, kui riigi eesotsas oli Perikles.
Vana Kreeka arhitektuur Sinagina Jelizaveta 11b Vana - Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. eri tüüpi templite põhiplaanid Kreeka Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili : - Dooria (kõige vanim) - Joonia - Korintose Dooria stiili iseloomulikud tunnused. Joonia stiili iseloomulikud tunnused. Korintuse stiili iseloomulikud tunnused. Tähtsamad Ehitused Agoraa Agoraa oli Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Agoraa Kuulsaim on kahtlemata...
Lihtne kapiteel koosneb allapoole ahenevast ümmargusest padjandist (ehhiin) ja nelinurksest plaadist (abakus). Talastikku iseloomustab sile arhitraav ja triglüüfide ning metoopidega liigendatud friis. Üldmuljelt on dooria stiili ehitised ranged ja monumentaalsed. Tuntuimad on Poseidoni tempel Paestumis, Zeusi tempel Olümpias, Parthenon Ateena akropolil. 15) Joonia stiil klassikaline vanakreeka templiehitiste stiil. Esines Väike- Aasia ja Atika teisendina. Joonia sambal on baas, mis Väike-Aasias koosneb nelinurksest alusplaadist, kahest sellel asetsevast süvarihvast ja mõikast, Atikas kahest mõikast, mille vahel on süvarihv. Samba tüvesel on 24 kannelüüri, mida üksteisest eraldavad pindribad. Kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest. Väike-Aasias koosneb ehhiin helmisnöörist ja nn munavöödist, Atikas on helmisnööri all lai palmettidega kaunistatud pael. Abakus koosneb rullispadjandist, mis on
sajandit eKr ning sellele perioodil on tuntav vanemate Itaalia ja vahemeremaade rauaaja mõju etruski kunstile. Egiptuse ja Foiniikia mõjul ilmnevad Oriendid, mida loetakse teiseks perioodiks ehk orientaalseks perioodiks. Tunti huvi deemonite vastu ning väljendub veel elevandluust ja metallist esemetes. Kolmas periood jõudis Etruuriasse läbi mitmete kunstiteoste ja mujalt tulnud käsitööliste kaudu. Tugevaimad mõjutused tuli Joonia ja Atika Kreeka keskustest. Need kolm etappi, mida nimetatakse arhailiseks perioodiks, lõppeb 5. sajandi teisest poolest ja algab langus etruskide kunstis. Teosed lagunevad ja nendega ei võeta midagi ette ega ehitata uusi. 4. sajandist algab etruski kunsti ümbersünni etapp, mis toimub peamiselt Kreeka klassikaliste kunstiteoste mõjul. 3. ja 2. sajandil mojutas neid hellenistlike riikide kunst, kuid see neile ei meeldinud kuna neile meeldis realistlikus, mis ei olnud hellenismile omane.
Ennustati tähtede, loomade siseelundite jms. järgi. Kuulsaim oraakel oli Delfi oraakel. Kreeklased pidasid oluliseks maist elu. Arvati, et peale surma rännatakse allilma, mida valitseb Hades ja kuhu pääseb üle allilma jõe, tänu paadimees Charon-ile ühe hõberaha eest. Seepärast oli kombeks kadunutele münt suhu panna. Müsteeriumid: Eleusise müsteeriumid: Demeter olevat oma tütre röövist masendatuna valinud peatuspaigaks Atika linna. Seda sündmust tähistati rongkäiguga Ateenast Eleusisesse. Õhtul jätkusid rituaalid vaid pühendatutele suurtes pühamutes. Pühendatuks sai igaüks kes ei olnud korda saatnud veretööd. Orpheuse müsteeriumid: Orpheus oli laulik, kes õpetas inimestele müsteeriumide pidamist. Orpheuse õpetuse järgi on inimese hing surematu, kuid et inimkonnal lasub iidse kuritöö süü, siis in
Rooma teater Koostas T. Ristmägi 12 JUMALAT Zeus peajumal Jupiter Hera abielunaiste kaitsja Juno Poseidon vete valitseja Neptunus Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed). Nad laulsid ditürambe(ülistuslaule). Nendest nn sokulauludest tuleneb nimi tragöödia. Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas 6. saj eKr poeet Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasuta.
Ateena ja Sparta – kas erinevad mentaliteedid? Kui rääkida Vana – Kreekast, tuleb paljudele meelde peamiselt kaks linnriiki – Lakoonia maakonna keskus Sparta ja tänaseni Kreeka pealinnaks olev Atika maakonna keskus Ateena. Mõlemad, küllaltki raskesti ligipääsetavates kohtades asuvad linnriigid olid 5 sajandiks eKr kasvanud teistest oluliselt suuremateks ja muutunud kõige tähtsamaks. Tekib küsimus, kas need Kreeka erinevates osades asuvad linnad on oma mentaliteedilt sarnased või on nende vahel lisaks suurele vahemaale kaardil ka erinevused riikide vaimsuses. Nagu igas riigis, nii kujunesid välja ka Ateenas ja Spartas oma seadused, kombed ja kasvatusmeetodid.
Poseidonit seostati sageli kas hobuse või härjaga. Ta kinkis inimestele esimese hobuse ning teda austati selle eest. Hesiodos nimetab Pegasuse isaks Poseidonit. Pegasus on tiivuline hobune, kelle surev Medusa sünnitas koos Chrysaariga. Pegasus oli üks Poseidoni lemmikuid. 1.3 Poseidoni kujutamine kunstis Poseidonit, kui jumalat, kujutati tihti sõitmas kaarikutes kuldsete merehobustega vetesügavustes (Cotterell & Storm, 2001, lk 76) Poseidoni võitlusest Atika maakonna pärast Athenaga on kujutatud Ateena akropoli Pathenoni lääneviilul. Võitluses gigantidega kujutatakse teda Pergamoni altaril. Ostiast pärinenud mosaiigil on Poseidon merihobuste kaarikul sõitmas. Praegu Ateenas Rahvusmuuseumis asub üle kahe meetri kõrge Poseidoni skulptuur. Alates 17. sajandist on Poseidonit kujutatud kaevudel koos mereolenditega. Siinkohal võib tuua näite Trevi purskkaevust ja Naptunuse purskkaevust Roomas.
epeiroslaste nime all tuntud rahva, nood liikusid Tessaaliasse, kohalikud siirdusid veel lõuna 5 poole, surudes mingi rahva Boiootiasse. Protsess kulges astmete kaupa. Ahhailased suruti Peloponnesose põhjaossa (Ahhaia mk), aioollased Tessaaliasse, Boiootiasse, Lesbosele ja teistele Egeuse põhjapoolsetele saartele ning Väike-Aasia looderannikule; joonlased Atika maakonda, Euboiale, Lemnosele, Chiosele ja Samosele ning Väike-Aasia läänerannikule. Atika jäi doorlaste sissetungist kõrvale, sinna siirdus osa Peloponnesoselt välja tõrjutud ahhailasi. XI saj. püstitati Ateena akropolil vägevad kaitseehitised ja kaevati maa-alused kaevud pika piiramise puhuks. Võimalik, et umbes samal ajal algas just Atikast edukas ahhaia kolonisatsioon Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia lääneranniku keskossa. Tessaalia uus
3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd sõita. Hõbedakaevandused. Ateena oli käsitöökeskus. Seal oli üks suuremaid savinõude töötlemise keskusi. · Lõuna-Kreeka e Peloponnesos tasane ala, ideaalne teraviljakasvatamiseks
Arutlus ,,Millise polise kodanikuna oleks parim elada?" Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeajal (480-431 eKr) kerkisid esile kaks domineerivat polist: Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sõjaline kord. Ateena oli aga demokraatlik linnriik, mille kodanikeks olid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud. Nii Sparta kui Ateena kodanikud tegelesid ise riigi juhtimisega, kuid Ateenas oldi vaimselt rohkem arenenud, seepärast oleks Ateena polise kodanikuna parim elada. Sparta polise kodanikeks loeti dooria päritolu mehi spartiaate. Nad moodustasid riigi elanikkonnast vaid tühise vähemuse, sest kodanik pidi olema suuteline kaitsma linnriiki ja seepärast pidid tal olema head füüsilised võimed. Igaüks selleks ei kõlvanud
Efoorid (5) Heloodid – maaorjad Metoik – sisserännanud Ühiskonnakihid Perioigid mittekodanikud Spatriaadid – Sparta (enamus käsitöölised) kodanikud Asukoht Lakoonika maakonnas Atika Peloponnesuse ps Kesk-Kreeka Lõuna-Kreeka Kuidas on Vana-Kreeka kultuur mõjutanud Euroopa kultuuri? Demokraadiale (klassikalisele ehk otsesele) pandi alus Kreeka polistes, kus polise elanikud käisid rahvakoosolekutel hääletamas iga 10 päeva tagant. Tänapäeva Eestis on meil esindusdemokraatia, kus rahvas valib omale
Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 6.Sparta ja Ateena linnriigid ja ühiskonnakorraldus-Sparta hõlmas Lakoonika ja Messeenia maakonda,keskuseks ei kujunenud mitte linn vaid 4kindlustamata küla. Ühiskonnakorralsud põhines Lykurgose seadustel,mis pärnesid 8.saj ja olid tuntud oma karmuse poolest. Kihid-Sartiaadid-Vabad kodanikud Perioigid-vabad,kuid ei omanud poliitilisi õigusi ja Heloodid-orjad Ateena-Hõlmas Atika maakonda.Demokraatlik riigikorraldus oli kujunenud pärast Aoloni reforme,kes keelas võlaorjuse ja jagas kodanikud varanduslikesse gruppidesse.Lõplikult kinnitus Ateena demokraatia Periklese ajal. Kihid- Kodanikud-vabad meessoost täisealised ning nende naised ja lapsed.Metoigid-vabad ( ei omanud kodanikuõigusi) ja Orjad. Valimiskorraldus: Rahvakoosolekud võisid toimuda kui kohal oli vähemalt 6000 meest. Tähtsamad mehed olid strateegid. 7
Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Kreeka hiilgeaeg oli aastatel 480-431 eKr. Tuntuimad ja ühtlasi suurimad riigid sellest ajast on Ateena ja Sparta, kellel mõlemal oli arvukaid liitlasi ning kelle omavahelised suhted olid tihti pingelised. Ateena asus Kesk- Kreekas, Atika maakonnas ja oli suhteliselt raskesti ligipääsetav nagu Spartagi. Kreeka üldine reljeef oli mägine ning nii Sparta, mis asus Lõuna- Kreekas, Lakoonika ja Messeenia maakonnas, kui ka Ateena olid eraldatud mägedega. Omavahelist suhtlust väga palju ei toimunud, sest puudusid korralikud teed erinevate linnade vahel. Ateena on rajatud Akropolise mäele ning on ühest küljest halvasti ligipääsetav. Sparta, aga asus kahe mäeaheliku vahel, mis
ANTIIKKIRJANDUS Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Vanimad vanakreeka kirjanduslikud mälestised pärinevad 8.7. sajandist eKr. Vanakreeka kirjandus ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir, epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest. Vanakreeka kirjandus Vanakreeka kirj...
Aglauros üks kuningas kekropsi kolmest tütrest, sai kaljudel surma. Erecthus ehitas Athena abiga esimese kaariku, avastas, kuidas puhast hõbedat saada ja vormis esimese mündi Eumolpos Eleusise kuningas, Poseidoni poeg, sai Ateenalt lüüa, Poseidon tappis Erecthuse. Panatenaiad suured pidustused Athena auks Akropol athenale pühendatud ka kõige tähtsam tempel Parthenon Poseidon Zeusi vend, Kronose poeg, mõrsja Amphitrite, kes oli Nereuse tütar Kekrops atika kuningas , maa-ema poeg, tal oli vööst allpool maokeha. Atika pärast käis võtlis Athena ja poseidoni vahel, athena võitis ja hiljem kaotas ta ka Argose Herale, Aigina Zeusile, delfi apollonile ja naxose dinysosele. Korintose sai poseidon endale peale võitlust Heliosega. Isthmosose mängud poseidoni auks, pidustused, mängud Nereus- ookeanide selgeltnägija, kellel olid 50 nereiidist tütart Triton poseidoni poeg Glaukos merejumal, ennustaja
Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. Hoone arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. See Akrpoli peatempel oli pühendatud Neitsilikule Athenale. Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast, lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga. Viimane müüt omandas Parthenoni ehitamise ajal teravalt poliitilise tähenduse, kuna Athenat peeti orjandusliku demokraatia kaitsjaks, kuna Poseidon, hobuse looja, oli ratsanike, aristokraatide patroon. Välise sammaskäigu taga olevat templi siseruumi ümbritses seinte kõrgemas osas reljeefidega kaunistatud friis, millel kujutati üleateenaliste panatenaiade püha ajal korraldatavat pidulikku rongkäiku, kus enamiku moodustasid atika ratsanikud
* Linnaelanikkond * Käsitöölised- pidasid väikesi töökodasid ja hankisid igapäevast elitist enda ja pereliikmete tööga. Harva õnnestus neil töökohta laiendada ja jõuda jõukamasse seisusse. Sageli jäid nad hoopis nad ilma kodanikeõigustest * Aristokraadid- suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Korraldasid omavajaduslikke kaubaretki. * Orjad- sõjavangid kui ka barberitelt ostetud võlaorjusesse sattunud kodanikud Ateena ja Sparta Ateena- hõlmas Atika maakonda o Võim kuulus algul aristokraatia hulgast pärinevatele riigiametnikele ja nõukogule. Kuid al 5 saj eKr kujunes Ateenast demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. o Kodanikkonna moodustasid kõik atika täiskasvanud meessoost põliselanikud. Kodanikke alla ei kuulunud naised, orjad ega võõramaalased. o Orjastamine oli Soloni ajast al seadusega keelatud o Õigus osaleda kõigil rahvakoosolekutel. Iga 10 p tagant
Joonia meistrite poolt on loodud noorte naiste (kore) figuurid tõenäoliselt Athena teenistuses olevad naised. Kujutatud on nad aeglaselt sammuvatena, vasak jalg on ettepoole asetatud, näol naiivsevõitu naeratus, rõivastus on külluslik ja elegantne, ühe käega tõstavad üles selle hõlma. Figuuridest hoovab vastu rafineeritud sarmi; koketne loomulik poos, rikkaliku voldistiku käsitlus ja tore soeng. Figuurid rikkalikult ja maitsekalt värvitud. Atika stiil oli jõuline, lihtne ja mõõdukas. Peloponnesos: kasutatakse pronksi, keskendutakse alasti meesfiguuri kujutamisele, tähtsamad keskused Sikyon (Kanachos tegutses seal), Argos (Ageladas) ja Aigina (Kallon ja Onatas) templitest kuulsad viilugrupid. Peloponnesose koolkonna tüüpiline töö on Piombino Apollon. Jooniast sisserännanud kunstnik Alxenor on loonud tuntud hauasteeli Orchomenosest, mis on väga võluv oma lihtsa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
