Parthenon (0)

PARTHENON
Referaat
Kreeka arhitektuuri kõige täiuslikumaks ehitiseks on Parthenon Ateena akropolil. See Athena Parthenosele (´neitsilikule`) pühendatud tempel väljendab linna kuldaja riigi-, usu- ja kunstiideaale. See 70 meetri pikkune ja 30 meetri laiune tempel asendas ühte varasemat, mis oli samal kohal maha põlenud, kui pärslased 480 e.Kr. Ateenat rüüstasid.
Templi ehitustööd algasid Periklase otsusel ja skulptor Pheidiase juhendamisel aastal 447 e.Kr. Arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. Hoone valmis väga kiiresti – 9 aastaga. Pheidiasel ja tema õpilastel võttis aega veel 6 aastat, et Parthenon lõplikult oma imepäraste töödega kaunistada.
Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Algselt oli tempel värviline. Ehitis säras kuldsetes, punastes ja sinistes toonides. Templi rajamisel oli kasutatud optilisi petteid, et saavutada pühakoja vormilist täiust. Juba siis oli ehitusmeistritele teada, et tegelikkuses sirged sambad näivad vaatajale alati nõgusatena. Selleks et nad paistaksid aga sirgetena, tehti sambad keskosas veidi jämedamad. Välimised sambad aga asetati 6 cm sissepoole kaldu, selleks et kõrvaldada illusiooni, nagu kukuksid nad väljapoole ümber.
Peripteer on väljastpoolt rikkalikult kaunistatud marmorskulptuuridega. Parthenoni viiludel seisid skulptuurigrupid. Idaviilul kujutati jumalanna Athena sündimist peajumal Zeusi peast , lääneviilul Athena ja Poseidoni vaidlust Atika valdamise pärast, mis lõppes Athena võiduga.
Templi siseruumis seisis kujur Pheidiase valmistatud hiiglasuur jumalanna Athena kuju. Rühikas ja pidulik, rõivastud pikka kitooni ning relvastatud mõõga ja piigiga, rinnal egiid (kitsenahk hirmuäratava gorgo Medusa madudest raamistatud peaga), hoiab jumalanna käes Athena Nike kuju. Kiivrit kaunistavad sfinks (naise pea ja lõvi kehaga tiivuline olend ) ning kaks tiivulist hobust; jumalanna jalge ees puhkab suurel kaunistatud alusel Erichthoniose madu. 12 meetri kõrgune kuju seisab suurel kaunistatud alusel ning on valmistatud elevandiluust ja kullast : ainuüksi mantel kaalub terve tonni! Elevandiluust osade säilitamiseks peab õhk templis olema kogu aeg niiske, seepärast asub seal bassein. Pheidiase kavandatud olid ka templi friisi reljeefid , mis kujutasid jumalanna Athena auks iga-aastaselt korraldatavaid pidustusi. Umbes 426. Aastal viidi Athena kuju kuhugi ära, võib-olla Konstantinoopoli. Kuigi Parthenon oli kaotanud oma kuulsa jumalanna, jäi ta terveks.
Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka mošeena. Kaasajal on ta suhteliselt halvas seisus. Nimelt kasutasid türklased veneetslastega sõdides Parthenoni püssirohulaona. 1687 . a. sai ta tabamuse veneetslaste suurtükist ning järgnenud plahvatus hävitas suure osa seni väga hästi säilinud hoonest. Vaatamata restaureerimiskatsetele on kahjustused praegugi näha. 1799-1802 eemaldas Suurbritannia Konstantinoopoli saadik lord Elgin suure hulga säilinud marmorreljeefe ja – kujusid , mis arvati olevat edasise hävimise ohus ja vedas salaja Inglismaale . Ta müüs need Briti Muuseumile, kus need on ka praegu vaatamiseks välja pandud.
Kasutatud kirjandus

Sirge, S. 2004. Ateena. Tallinn: Ilo

Cowan , H., Greenstein, R., Hanna , B., Haskell, J., Howells, T., Malor, D., Phillips, J., Ranieri, T., Stiles, M., Sweeney, B. 2000.Maailma Arhitektuuri meistriteosed . Tallinn: Karrup

Blavatskaja, T., Blavatski, V., Bokaštšanin, A, jt. 1965 Vana-Kreeka ajalugu. Tallinn: Eesti Raamat

Denti, M. 1999. Turistina minevikus.Klassikalise aja Ateena. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

http://web.zone.ee/nothingdoing/ajal%20kreeka%20arhit.ppt/27.03.2009