Sparta ja Ateena- kas erinevad mentaliteedid? (5)

Ateena ja Sparta - kas erinevad mentaliteedid?
Ateena ja Sparta olid Kreeka maaalal asuvad linnriigid , mis tekkisid umbes 600.a eKr. Linnriikides kujunesid välja omad seadused, kombed ja see tõi kaasa riikide erinevad ülesehitused. Spartas peeti eelkõige oluliseks ranget kasvatust ja tugevat patriotismi oma riigi vastu. Ateenas hinnati võrdsust ja riik oli oma kodanike suhtes leplikum.
Ateena kodanikkonna moodustasid täisealised meessoost Atika põlisasukad. Kodanikkonna moodustasid seega põhiliselt talupojad, kuid oli ka suur arv käsitöölisi ja meremehi. Ateenas ei olnud suurt klassilist kihistumist. Sparta kodanikud, ehk spartiaadid moodustusid keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonia elanikest, perioigidest, olid mittekodanikud , kuid olid kohustatud andma riigile andameid ja vajadusel minema sõjaväkke. Orjadeks olid Spartas maad harivad heloodid. Ateenas ei peetud kodanikeks sisse rännanud võõramaalasi, seega pidid nad maksma regulaarselt riigile maksu ja teenima sõjaväes. Nii Spartas kui ka Ateenas oli vaatamata erinevale riigikorrale palju orje. Kummaski linnriigis ei peetud naisi riigi kodanikeks. Kuigi Ateenas oli kodanike arv suhteliselt väike, moodustasid nad suurte eesõigustega osa.
Spartas olid riigi eesotsas kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Võim oli päritav. Muus osas juhtis riiki geruusia- suursuguste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu. Kuigi spartiaadid rõhutasid oma võrdsust, olid nende varanduslikud erinevused suured ja riigi juhtimises osalesid eelkõige rikkamad pered. Ateena seevastu pooldas kodanike sõnavabadust ja oli suur demokraatia pooldaja . Ateena demokratia oli haruldane otsedemokraatia, kus rahvas mitte ei valinud omale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. 5.saj keskpaigaks oli Periklese juhtimisel saanud tugev demokraatlik riik. Kui Spartas oli olulisel kohal kuningate arvamus, siis Ateenas kuulus kogu võimulaius rahvakoosolekule. Ateena rahval oli rohkem vabadust oma suva järgi talitada, Spartalased olid aga kindlates piirides.
Sparta haridussüsteem ei pidanud oluliseks mitte elementaarseid lugemis, kirjutamis jms. oskusi, vaid eelkõige ranget sõjalist kasvatussüsteemi. Alates seitsmendast eluaastast eraldati noored poisid oma peredest. Nad pidid ennast sisse seadma eakaaslastega, igapäevatoimingutega üksi hakkama saama ja tegelema pideva füüsilise treeninguga. 20.aastaseks saades olid neist saanud täisõiguslikud sõjamehed. Samal ajal, kui Sparta poisid oma perest eemaldati, saadeti Ateena poisid kooli, kus õpiti lugema, kirjutama, muusikat. Rikkamates perekondades olid lausa koduõpetajad. Kui Spartas oli oluline isiklik tugevus ja iseseisvus , range kord ja tugev füüsiline vorm, siis Ateenas seevastu haridus ja avar maailmavaade. Sparta range kasvatus aitas säilitada Sparta tugevuse, Ateena haritus aitas suuresti kaasa edukale demokraatiale.
Spartas ei peetud kultuuri eriti oluliseks. Ei olnud suurt ühtset linna, Sparta keskus koosnes neljast suurest kindlustamata külast. Ateena linn on tänapäeval suure kultuurilise väärtusega. Linna keskmes olid suurejoonelised templid ja pühamud erinevate jumalate ja jumalannade auks. Sparta kunst oli samuti range, ülekaalus kujutati sõjapidamist, vähesel määral ka loodust. Ateenas oli rohkem arhitektuuri. Kujutati pigem loodust, vahel inimesi või jumalaid.
Sparta riik oli sõjaliselt väga tugev. Kindlasti tulenes Sparta sõjaline edukus rangest sisekorrast riigis. Sõjamehed olid juba väiksest peale tugeva koolituse saanud ja andsid oma tugevuse ja sõjakunstiga paljudele silmad ette. Ateenas said poisid 12.-20.a sõjalise ettevalmistuse. Ateenas oli arenenud merevägi. Ateena jäi sõjaliselt tagasihoidlikumaks kui Sparta, kes pani põhirõhu oma vägevuse väljanäitamisele.
Nii Sparta kui ka Ateena olid Kreeka paljude linnriikide seas kõige silmapaistvamad. Kahtlemata olid nad arenenumad, ka paistsid nad silma edukate valitsussüsteemide poolest. Need kaks riiki olid aga ääretult erinevad. Ateena pooldas rahva tahet, haridust, arendas kultuuri. Sparta pani põhirõhu sõjalisele julgeolekule ja distsipliinile. Mõlemad riigid on head näited sellest, kuidas kaks täiesti erineva struktuuriga riiki võivad samaaegselt ääretult edukalt toimida.