Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas parim ühiskonnakorraldus on demokraatia? (0)

1 Hindamata
Punktid
Kas parim ühiskonnakorraldus on demokraatia?
„ On öeldud, et demokraatia on kõige halvem valitsemisviis, kuid kõik eelnevalt läbiproovitud olid veel halvemad” Churchill . Kas Vana- Kreekas võis lugeda demokraatiat parimaks valitsemisviisiks ja kuidas on olukord tänapäeva maailmas.
5. sajandi eKr kujunes Ateenas välja demokraatlik kord- aristokraadid olid kaotanud oma eesõigused riigi valitsemises ja kõik otsused tehti rahvakoosolekul. Tolle aja demokraatia erines tänapäevasest, sest kodanikud said ise riigi valitsemises kaasa lüüa, tänapäeval rahvas valib endale esindajad, kes on võimul. Tundub küll hea valitsemisviis, kuid see on petlik , sest kodanike hulka kuulusid Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, nii et ülejäänud rahvas oma soove avaldada ei saanud. Seega arvan, et see ei olnud siiski kõigi jaoks hea, sest naised ja mittekodanikest mehed ei saanud oma arvamust avaldada. Plussideks loeksin veel selle, et rahvakoosolek toimus tihti, iga kümne päeva tagant, ja igaüks võis seal oma ettepanekuid esitada. Samuti selle, et vanematele kodanikele maksti palka, mis ei olnud tohutult suur, et tekiks suur ebavõrdsus, vaid piisav, et mehed saaksid ära elada ja tegeleda ka riigiasjadega. Kuid see, et riigiametnikud määrati liisu teel, minu arvates hea ei olnud- võis juhtuda see, et tähtsatele kohtadele asusid ebakompetentsed mehed. Siiski hea oli veel see, et ka rikkad pidi kaasa aitama üleriigiliste pidustuste ja sõjavarustuse rahastamisele ehk jõukad ei olnud märkimisväärses eelisseisundis selle koha pealt. Kuid teisest küljest oli neil võimalusi vaid poliitikaga tegeleda ja mida rikkam, seda rohkem oli võimalik panustada riigi tegevustesse, mis tõi rahva hulgas populaarsust ja nende sõnu ja mõtteid kuulati rohkem. Ehk siis jällegi kahe otsaga asi.
Vahel haaras mõni tähtsam ja rikkam mees ebaseadlikult võimu ehk siis kehtestas riigis türannia, mis on aristokraatia ja demokraatia siirdevorm. Sel ajal oli see vahel paremgi valitsemiskorraldus kui demokraatia, sest ükski riik pole täiuslik, tekib probleeme ja võimule tulnud inimene soovis rahvale headja neid küsimusi lahendada. Parandas küll nii mõnegi eelmises valitsemiskorralduses tekkinud probleemi ja rahvas oli mõnda aega õnnelik, kuid lõpuks tekkisid ikka sõlmkohad ja türannia kukutati . Tavaliselt jäi see püsima lühikeseks ajaks, arvan, et kuigi võimul olev inimene hakkas siiski peale suruma liiga palju enda tahtmist ja üritas vaid ise rikastuda, nagu tavaliselt, ja seepärast võeti talt võim ära. Arvan, et üht ja ainust täiuslikku inimest, kes valitseks, pole olemas ja parem on siiski üheskoos vastu võetud otsused.
Tänapäeval on demokraatia valdav valitsemisviis ja arvan, et praegustest olemasolevatest ühiskonnakorraldusest parim. See on kindlasti erinev Ateena demokraatiast, sest nüüd valitakse riigiametnikud, mitte ei loosita, ja kodaniku tähendus on samuti teine- nüüd saavad valida nii mehed kui ka naised. Sama on ikka see, et riigi eesotsas on rikkad inimesed ja mina arvan, et nemadki üritavad eelkõige vaid endale raha taskusse saada, ülejäänud rahvas on teisejärguline, peaasi, et neil endil hea elu oleks. Halvem on nüüd ehk see, et oma arvamuse avaldamiseks peab saatma kirju valitsusele või üritama ühendust võtta valitud poliitikuga, kuid vahel lihtinimesi üldse kuulda ei võetagi. Ateenas võis iga kodanik rahvakoosolekul oma arvamusi ja ettepanekuid öelda. Siiski on minu arvates demokraatia mitu korda parem kui diktatuur, sest rahvavõimuga riikides on väga palju õigusi ja vabadusi, mitte hirmuvalitsus, seega päris hea elu.
Olen nõus W. Churchilliga, demokraatia ei ole täiuslik ühiskonnakorraldus, kuid siiski on see praeguses maailmas parim. Arvan, et ka Vana- Kreekas oli see tol ajal parim, mis välja mõeldud.
Kas parim ühiskonnakorraldus on demokraatia #1 Kas parim ühiskonnakorraldus on demokraatia #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sansa Õppematerjali autor
Arutlus teemal "Kas parim ühiskonnakorraldus on demokraatia" Vana-Kreeka näidete põhjal. Võrdlus tänapäevaga.

Sarnased õppematerjalid

Vana-Kreeka
9
doc

Vana-Kreeka

1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana ­ Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia ­ võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia ­ rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul. (nt Periklese (I strateeg) ajal Ateenas) 3) türannia ­ võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja rahulolematute suhtes rakendab terrorit. (nt Ateenas, Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes: kodanikest (vaba, meessoost, põliselanik) ja

Ajalugu
Vana-Kreeka ajalugu
6
docx

Vana-Kreeka ajalugu

(koguneti iga 10 päeva tagant) liiget üle 60 eluaasta, k.a 2 kuningat Tähtsamad riigiametnikud ­ strateegid(10), sõjapealiku funktsioonid, kes olid päritava valiti rahvakoosolekul. võimuga ja mahtusid vanusepiiri sisse) Rahvakoosolekul valiti: Samuti valis 5 efoori (kõrgeimad Nõukogu ehk bulee(500) riigiametnikud) Vandekohus ehk heliaia(6000) Riigiametnikud (ametiajaga 1 aasta) 5. Türannia, Demokraatia ja Oligarhia ehk Aristokraatia Türannia ­ Ebvõimule tulnud ainuvalitseja võim, mis jäi tavaliselt püsima lühikeseks ajaks. Tegelikult aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm, sest poolehiu võitmiseks türannid kaitsesid rahva huve sugukondliku aristokraatia eest. Ei olnud algselt halvustav mõiste. Demokraatia ­ Nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. See valitsemisvorm kujunes Joonias, tuntuim oli Ateena demokraatia

Ajalugu
Kreeka ajalugu-2000 eKr - 30 eKr-
4
doc

Kreeka ajalugu (2000 eKr - 30 eKr.)

· Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule ja kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Arisokraatidel polnud mingeid eelisõigusi. · Koosolekute vahel korraldas riigiasju 500 liikmeline nõukogu, selle liikmed määrati liisu teel. · Ametisse seati igal aastal ka 6000 kohtuniku, samuti liisu teel. · Ametnikest tähtsaimad olid 10 strateegi, kes valiti rahvakoosolekul. · Ateenas valitses otsene demokraatia. · Kodanikud ei olnud naised, orjad ega ka Ateenasse asunud võõramaalased. · Ateenas saadeti poisid seitsme aastaselt kooli, kus õpetati lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ja luulet. Samuti kuulus hariduse hulka ka sport ja gümnastika. · Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani said poisid sõjalise ettevalmistuse, seejärel said kodanikeks. Religioon · Jumalad olid inimeste sarnased ja neid eristas inimestest vägi ja surematus. Jumalad

Ajalugu
Vana Kreeka ajalugu
4
doc

Vana Kreeka ajalugu

suuremad õigused. Rahvakoosoleku tähtsus suurenes. Periklese võimul oleku ajal kujunes Ateenast kindlalt demokraatlik kord. Kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud. Orjastamine oli seadusega keelatud. Rahvakoosolek tuli kokku iga 10 päeva tagant, vahepeal ajas riigi asju 500-liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. Kodanikud ei olnud naised, orjad, võõramaalased. Demokraatia, oligarhia ja türannia võrdlus · Demokraatia ­ rahvavõim, see tähendab, et kokku tuleb rahvakoosolek ja siis seal otsustatakse tähtsamaid riigiasju. · Oligarhia ­ valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese rühma kätte. · Türannia ­ hirmuvalitsus, kus üks isik üritab erinevate meetmetega endale valijaid juurde saada. Linna, riietuse ja toidu, aristokraatliku eluviisi, abielu ja pere, naiste rolli kirjeldus · Linn ­ need täitsid ühiskonna majandusliku, poliitilise ja usukeskuse rolli

Ajalugu
Vana-Kreeka
5
doc

Vana-Kreeka

olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. Ateena oli tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, kus valitses demokraatia, riigijuht oli Perikles. Peloponnesose sõda (431-404): Sõda Ateena ja Sparta vahel. Peale hulka aega tasakaalu murdis spartalaste vägi Ateena võimu.

Ajalugu
Antiikkirjandus
76
doc

Antiikkirjandus

Siin on peategelane kaval ja vastupidav Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid ja tema truud naist kosida püüdvaid suursuguseid noormehi. Jumalanna Athena abiga tapab Odysseus nad halastamatult. Hilisemad kreeklased pidasid „Iliase“ ja „Odüsseia“ autoriks pimedat laulikud Homerost, kellele omistasid ka mitmeid teisi, tänapäevaks kaduma läinud eeposeid. Kreeklaste meelest oli Homeros nende parim ja kuulsaim poeet. Tänapäeval ei osata öelda, kas Homerose-nimeline poeet on kunagi ka tegelikult elanud, nagu ei või me kindlad olla selleski, kas „Ilias“ ja „Odüsseia“ on ühe ja sama või mitme autori looming. Kuid sellest hoolimata nimetatakse mõlemaid teoseid tavapäraselt Homerose eeposteks. Enamik uurijaid arvab, et „Ilias“ ja „Odüsseia“ loodi VII- VIII sajandil eKr.

Antiikkirjandus
Ajaloo kordamisküsimused
7
odt

Ajaloo kordamisküsimused

1) Millised tunnused iseloomustavad Kreeka poliseid? Võrdle Sparta ja Ateena riike ja riigikorda. Perikles. Kreeka poliste ehk linnriikide tunnused: Linnriik asus tavaliselt akropoli ehk kaljunukile rajatud kindluse jalamil. Linnaelu keskus agoraa.Polis oli enamasti väike kogukond. Ateena ja sparta olid ületanud rohkem kui paarsada tuhat inimest. Kõik linnriigi kodanikud olid meessoost täieõiguslikud elanikud. Osalesid valitsemises, moodustasid sõjaväe. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Eksisteeris ka nõukogu-rikkad ja suursugused kodanikud. Memde seast valiti igal aastal riigiametnikke. Sparta Ateena Kodanikeks saadi 20- Meessoost vabad aastaselt(spartiaadid) põliselanikud olid kodanikud Aristokraatia Demokraatia(kõigil 2

Ajalugu
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma suur konspekt
4
doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma suur konspekt

KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene perioodide vahel olid, et

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun