Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana - Kreeka KT kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
Kordamine 11. klassile
Vana-Kreeka
Mõisted
lineaarkiri - kreeklaste välja aretatud kiri. säilinud enamasti savitahvlitele
hellen - vana kreeka elanik
barbar - võõramaallane, kes kõneles arusaamatut keelt
polis - tüüpiline vana kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest
alfabeet - tähtede standartne komplekt
akropol - polise keskele ehitatud kindlus
agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats
aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord
sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega
patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud
türannia - hirmuvalitsus
monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik
spartiaat - sparta täieõiguslik kodanik
hopliit - raskerelvastusega jalaväelane
perioik - isiklikult vaba mittekodanik
geruusia - 30 liikmeline vanemate nõukogu
lakooniline kõne - lühike, täpne ja selge kõne
demokraatia - riigikord , kus kõigil vabadel meessoost põliselanikel olid kodanikuõigused ja kõigil kodanikel oli reaalne võimalus riigi valitsemisest osa võtta
strateeg - väepealik, kes juhtis riigi sõjaväge
Ateena mereliit - koondas egiptuse mere rannikul ja saartel paiknevad polised . olid loodud vabatahtliku ühendina pärsia vastu
pedagoog - õpetaja
oraakel - pühamu, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida
titaanid - muitsed jumalad
lüürika - luule ette kandmine
panatenaia - jumalanna athena auks peetav tähtsaim pidustus ateenas
dionüüsia - pidustus dionysuse auks vana-kreekas
tragöödia - traagilise/kurva lõpuga näidend
komöödia - lõbusa/naljaka lõpuga näidend
filosoofia - tarkusearmastus
hellenismiperiood - aeg alates aleksander suure vallutustest, mis pani aluse kreeka kultuuri levikule
Isikud
Achilleus - vapraim kreeklane Trooja sõjas
Homeros - pime laulik , keda peetakse kahe kuulsa eepose " Iliase " ja "Odysseia" autoriks
Perikles - Ateena riigimees . peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks
Polykleitos - skulptor
Pindaros - suurim lüürik ja aristokraat
Solon - Atika poeet ja kreeka seadusandja
Sophokles - üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke
Aischylos - tragöödiakirjanik, tõi esimesena lavale ühe näitleja asemel kaks
Demokritos - mõtleja ja aatomiõpetuse rajaja
Thales - mõtleja ja üks seitsmest targast
Pythagoras - filosoof ja matemaatik
Hippokrates - vana - kreeka arst. arstiteaduse looja
Herodotos - ajaloolane, keda on nim. ka ajaloo isaks
Sokrates - filosoof
Platon - filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja
Aristoteles - filosoof, Platoni õpilane
Aleksander Suur - Makedoonia kuningas. antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht
Archimedes - matemaatik, füüsik, astronoom , insener ja leiutaja.
Eukleides - kreeka matemaatik, geomeetria isa
Ptolemaios - kreeka astronoom, astroloog matemaatik ja geograaf
Daatumid ja perioodid
Kreeta -Mükeene periood - 2000-1100 eKr
Tume ajajärk - 1100–800 eKr
Arhailine periood - 800-500 eKr
Esimesed teadaolevad olümpiamängud - 776 eKr
Kirja kasutuselevõtt - 800 eKr
Klassikaline periood 500-338 eKr
Kreeka-Pärsia sõjad - 499-449 eKr
Peloponnesose sõda - 431-404 eKr
Hellenismiperiood - 338-30 eKr
KREETA kujunes 2000- 1400 eKr. lineaarkiri A, mida tänaseni ei osata lugeda. lossid olid kindlustamata. kunstis valitses rahumeelsis - kujutati naisi, pidustusi. kultusloomaks härg. austati jumalannasid võimukandjateks preestrid , kuningad.
MÜKEENE kujunes 15. saj. eKr. lineaarkiri B, mis on tänaseks täielikult desifreeritud. lossid asusid linnadest kaugel. kunstis kujutati sõda ja võitlusi.
Valitsemine – poliste korraldus (102-109)
Religioon – tähtsamad jumalad, nende austamine, templite roll
Pidustused – olümpiamängud, teater (iseloomulikud jooned, tähtsus)
Filosoofia ja teadus – tähtsamad filosoofid ja nende vaated, teadusvaldkonnad ja nende esindajad, tähtsus
Hellenism – perioodi üldiseloomustus, näiteid linnade ja kultuuri arengust.
Antiikaja maailmaimed
- Giza püramiidid
- Babüloni rippuvad aiad
- Zeusi kuju Olümpias
- Halikarnossose mausoleum
- Rhodose koloss
- Pharose tuletorn
Vana - Kreeka KT kordamisküsimused #1 Vana - Kreeka KT kordamisküsimused #2 Vana - Kreeka KT kordamisküsimused #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lifelines Õppematerjali autor
Mõisted
lineaarkiri - kreeklaste välja aretatud kiri. säilinud enamasti savitahvlitele
hellen - vana kreeka elanik
barbar - võõramaallane, kes kõneles arusaamatut keelt
polis - tüüpiline vana kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest
alfabeet - tähtede standartne komplekt
akropol - polise keskele ehitatud kindlus
agoraa - akropoli läheduses asuv koosoleku - ja turuplats
aristokraatia - ehk parimate võim on valitsemise kord
sümpoosion - koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega
patriarhaalne ühiskond - võim kuulub meestele. naised on üsna õigusetud
türannia - hirmuvalitsus
monarhia - riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik
spartiaat - sparta täieõiguslik kodanik
hopliit - raskerelvastusega jalaväelane
perioik - isiklikult vaba mittekodanik
geruusia - 30 liikmeline vanemate nõukogu

Sarnased õppematerjalid

Vana - Kreeka
3
docx

Vana - Kreeka

lineaarkiri ­ kreeklaste välja arendatud kiri, hellen ­ kreeklaste nimetus, barbar ­ teised rahvad peale kreeklaste, polis ­ tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet ­ kreeka tähestik, akropol ­ linnriigi keskus, agoraa ­ koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia ­ paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion ­ aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ­ ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia ­ hirmu valitsus, monarhia ­ riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat ­ sparta kodanik, hopliit ­ raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik ­

Ajalugu
Vana-Kreeka kordamine
2
doc

Vana-Kreeka kordamine

Vana-Kreeka Kordamine 10. klassile 1. Mõisted 1) Polis ­vana-kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 2) Alfabeet-kreeka tähestik, tuleneb alfast ja beetast 3) Hellen-kreeklane. 4) Barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. 5) faalanks-tüüpiline kreeka lahingurivi, ruudu kujuline. 6) aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. 7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas 9) rahvakoosolek-kodanikest koosnev, põhiliseks ülesandeks oli polise juhtimine.Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant 10) Türannia-ise hakanud valitseja võim 11) Spartiaat-sparta kodanikkond 12) Heloot-spartiaatide maaorjad 13) Perioik-lakoonika asunik

Ajalugu
Vana-Kreeka kokkuvõte
3
doc

Vana-Kreeka kokkuvõte

Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht ­ Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja ­ Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad ­ tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad ­ 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda ­ 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine ­ 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked ­ 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S

Ajalugu
Vana-Rooma ja Vana-Kreeka mõisted
3
docx

Vana-Rooma ja Vana-Kreeka mõisted

Hellen - Kreeklaste nimetus võim ja otsustamine on iseendile perekonnapea ehk isa käes Hellenism - antiikaja ajaloo- ja Matriarhaalne - kultuuriperiood (A. Suure surm ­ Hetäär - haritud ja sotsiaalselt Egiptuse langemine Rooma võimu tunnustatud prostituut, ülalpeetav alla) 323-30 eKr naine Vana-Kreekas Alfabeet - tähestik Draama - tõsise konflikti ja Polis ­ tüüpiline Kreeka linnriik elulise sündmustikuga näidend Akropol - kaljunukile rajatud Tragöödia ­ traagilise, kurva kindlus, mille jalamil paiknes linn lõpuga näidend Agoraa - koosoleku- ja turuplats, Komöödia ­ lõbus näidend, pilke- linnasüda või naljamäng Ostrakism (ostrakon) - Lüüra ­ Vana-Kreeka keelpill Faalanks ­ Vana-Kreeka sõjaväe Rapsood ­ Vana-Kreeka

Ajalugu
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk) Kreeka langenud tsivilisatsioonieelsele 1100-800 a eKr tasemele. Rändamine Väike-Aasia läänerannikule. Relvade valmistamine rauast. Arhailine periood Kujunesid linnad ja ülemkiht. 800-500 a eKr Sidemed Idamaadega, ida kultuuri mõju. Foiniiklaste vahendusel loodi alfabeet.

Ajalugu
Antiikaeg-Mõisted
4
doc

Antiikaeg. Mõisted.

Lineaarkiri A ­ Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B ­ kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon ­ kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad ­ Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik ­ kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion ­ sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu ­ kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol ­ polise keskel asuv kindlus.

Ajalugu
Ajalugu - Kreeka ja hellenism
6
doc

Ajalugu - Kreeka ja hellenism

Ajaloo kontrolltöö ­ Kreeka ja hellenism 1. Seleta mõisted: Hellas, hellen, barbar, linnriik, polis, aristokraatia, demokraatia, türannia, akropol, agoraa, sümpoosion, gümnaasion, hetäär, mustafiguuriline vaas, punasefiguuriline vaas, oraakel, alfabeet, orkestra, skenee, draama, tragöödia, komöödia, dionüüsiad. · Hellas ­ ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. · Hellen ­ vanaaja kreeklane; selle nimetusega eristati kreeklasi kreeka keelt mittekõnelevatest rahvastest(barbarid) · barbar ­ võõramaalane, mittekreeklane Vana-Kreekas. · linnriik ­ riik, mis koosnes ühest linnast. Kodanike vabadusel põhinev riigivorm.

Ajalugu
Kreeka - geograafiline asend-kronoloogia-kreeta-mükeene
3
doc

Kreeka - geograafiline asend, kronoloogia, kreeta-mükeene

Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun