Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest MAA KAASLASED Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu. Lisaks sellele on inimesed alates 20. sajandi keskelt saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi. TIIRLEMINE JA PÖÖRLEMINE NING TELJE KALLE Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperioodi pikkus on üks aasta. Kaugus päikesest on 1 astronoomiline ühik. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga.Pöörlemissuund on päripäeva.Pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes kaldus 23,4° võrra. See nurk on aastaaegade põhjustaja. TEMPERATUUR Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C ja madalaim õhutemperatuur on 89,6 °C.
1. astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees) 3) nn Kaasaegsed hüpoteesi...
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ LOODUSTEADUSTE TEKE Referaat Koostaja Laura Tomband 11. klass Tallinn 2008 Sisukord Tiitelleht...........................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................3 Töö valik..............................................................................................................3 Töö eesmärk.........................................................................................................3 Materjalide hindav kirjeldus..........................................................................
1.Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klass...
Rocca al Mare kool Kesk ja Lõuna Ameerika mütoloogia Referaat Koostaja: Triin Tammer 10.klass Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus……………………………………………………………3 Inkad ja nende mütoloogia…………………………………………….5 Maiad ja nende mütoloogia……………………………………………6 Asteegid ja nende mütoloogia…………………………………………7 Kokkuvõte……………………………………………………………..8 Kasutatud kirjandus……………………………………………………9 2 Sissejuhatus Maa, kust on pärit Lõuna-ja Kesk-Ameerika mütoloogia, on ekstreemne maa. Vulkaanid purskavad ja maavärinad raputavad mõnikord nii vägivaldselt, et linnad varisevad kokku. Lõuna-ja Kesk- Ameerika alal tekkisid mitmed suured tsivilisatsioonid. Täna hõlmab maaala 21. riiki. Selle maa mütoloogias on juttu üleujutuste...
Rocca al Mare Kool Linnutee galaktika Referaat Koostaja: Sander Ranojda 10 klass Tallinn 2016 1 Sisukord Sissejuhatus ………………..…3 Linnutee vaatlemise ajalugu …4 Linnutee galaktika ……….…...5 Tume aine ……………………6 Kokkuvõte ……………………7 Mõisted ………………………8 Kasutatud allikad ……….……8 Sissejuhatus Refereerimisele on võetud Linnutee vaatlemise ajalugu, Linnutee galaktika ja tume aine. Materjal on kogutud 3 raamatust ning internetist nii eesti- kui ka ingliskeelsetelt lehekülgedelt. Referaadis annan üldistuse Linnutee vaatlemise ajaloo kohta, Linnutee struktuuri, suuruse kohta ning käsitlen ka tumeda aine teemat. Referaadi eesmärk on lugejale anda aimu Linnutee vaatlemise ajaloo kohta, tema koostise, massi, suuruse koh...
Pinnatemperatuur on 480C, rõhk on 9 Mpa, pinnas on Päike tasane, kivine ja vesi puudub, seal leidub tuhandeid Päikesesüsteemi keskel asuv täht, mille ümber tiirlevad vulkaane. Aasta kestab 225 maist ööpäeva, planeedid. Vanus on 4,6 miljardit aastat, Päike on Maast päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva, Veenus pöörleb 149,6 miljoni km kaugusel (1 astronoomiline ühik). vastassuunas, elu võis tekkida paralleelselt eluga Maal, Läbimõõt on 1,391 106 km , mass on Veenuse pilved asuvad pinnast kõrgel. Maa 1,99 1030 kg , Päikeses on 92,1% vesinikku ja Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt, ainus
Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. PEAB TEADMA, KUIDAS TOIMUS: Suur energia eraldus (kõrge temp) ja oli palju osakesi, mis hakkasid omavahel moodustuma suuremaid osakesi (seetõttu tekkisid mõisted aeg ja ruum), seejuures temperatuur pidevalt langeb. ASTRONOOMILINE ÜHIK - (aü) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Astronoomiline ühik on täpselt 149 597 870 700 meetrit. PARSEK - kaugus, kust vaadates 1 a ü katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoon, mille üks aü moodustab ühesekundilise nurga raadiuse. Tähis on pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. VALGUSAASTA - on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Tähis ly. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut
Mõned erilised tähtkujud: Kentauri tähtkuju (Centaurus) – siin asub Päikesele kõige lähem (4 ly) täht α- Kentauris Suur peni (Canis Majoris) – siin asub taevavõlvi kõige heledam täht (Päikese järel) Sirius Lõunarist (Crucis) – tähtkuju, milles asuva tähtede Acrux (Alfa Crucis) ja Gacrux (Gamma Crucis) järgi määratakse lõunasuunda, on nähtav ainult lõunapoolkeral. 5.3. TAEVAKAARDID Taevakaart ehk astronoomiline kaart on kaart, mis kujutab tähtede paiknemist taevas Maalt vaadates. Kõige levinumad on sfäärilise taevaskera kujutused tasapinnal kahe ringina (põhja- ja lõunapoolkera), kuid tarvitatakse ka teistsuguseid projektsioone. 19 Tänapäeval on loodud mitmeid arvutiprogramme ning äppe nutitelefonidele ja tahvelarvutitele (SkyMap Online, Google Sky jne), mis võimaldavad taevas nähtavaid objekte – planeete,
meie oleme jõudnud kõigest 0,0019 valgusaasta kaugusele, siis meil kulub aasta tuhandeid kui mitte miljoneid, et jõuda läbi otsida see ruum. Teine asi, kas meid nii kauaks jätkub. Viited [1] - Wikipedia ,,Voyager 1" [2] - NASA. Voyager, The Interstellar Mission [3] SETI.org [4] - NASA. Kepler Discoveries [5] NASA. Kepler News [6] Discovery News Täpsustavad märkused 1 valgusaasta on 9 460 730 472 580 800 meetrit. 1 astronoomiline ühik on Maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 kilomeetrit. Kepler on saanud oma nime Johannes Kelperi järg, kes oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. Ta elas 16.-17. sajandil. Panspermia on teooria, elu Maal sai alguse tänu kosmoses lendavale nn. Seemnele, mis maandus Maale. Seeme võis siia sattuda näiteks Marsilt, kuhu lendas meteoriit, mis lennutas Marsi osakesi kosmosesse. Arvatakse, et Marsil oli elu enne, kui see jõudis tekkida Maal. See
9. iseloomusta hämarikku. Valgustus väheneb päikeseketta lähenemisega horisondile, kuid ei puudu täiesti ka siis, kui Päike juba loojub või ei ole veel tõusnud. Seda aega, kui päikeseketas asub kuni 18 kraadi allpool horisonti, nimetatakse hämarikuks ja valgustatus tekib siis kiirguse hajumisest atmosfääri kõrgemates kihtides, mida päikesekiired veel valgustavad. Eristatakse kolme faasi: tsiviilne, nautiline ja astronoomiline hämarik. 10. mida mõistetakse päikesepaiste kestusena? Päikesepaiste võimalik kestus mingis kohas on ajavahemik, mille jooksul päikeseketta ülemine serv asub ülevalpool horisonti. See on aeg, mille jooksul päikese otsene kiirgus jõuaks aluspinnale juhul, kui poleks pilvi, udu või tugevat sompa. 11. milline on tegeliku ja võimaliku päikesepaistuse kestuse suhe Eestis? Kuigi üldiselt on Eesti kohal aktiivse tsüklonaase tegevuse tõttu suur pilvisus (sellest tingituna on tegelik
Pilvede tekkimine soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Seal kondenseerub veeaur õhus hõljuvatesse tolmuosakestele. Kiudpilved on valged, kiulise ehitusega; koosnevad jääkristallidest, sademeid ei anna. P ja K paistavad neist läbi ja maapinnale tekivad varjud. Kiudrünkpilved on valged õhukesed räitsaka- või puuvillatopikujulised; võivad esineda peenikeste lainetena. Päike ja kuu p...
Päike 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma
palju kütust tal kulutada on ja kui kiiresti täht seda teeb. 5 2.2 Peajada järgne aeg Tähtedel, mille mass on vähemalt 0,4 Päikese massi, tekib heeliumi põlemine, kui nad on ära kulutanud tuumas oleva vesiniku. Peale seda hakkavad nende väliskihid paisuma ja jahtuma ning tekib punane hiid. Näiteks 5 miljardit aastat hiljem, kui Päike on muundunud punaseks hiiuks, paisub ta maksimumraadiuseni ca 1 astronoomiline ühik, st 250 korda praegusest suuremaks. Hiiuna kaotab ta umbes 30% oma massist. Kuni 2,5 Päikese massiga punases hiius jätkub vesiniku põlemine tähe tuuma ümbritsevas kihis. Lõpuks on tuum piisavalt kokku surutud, et alustada heeliumi põlemist ja täht kahaneb raadiuses ning selle pinna temperatuur tõuseb. Massiivsematel tähtedel läheb tuumapiirkond vesiniku põletamiselt enam-vähem otse üle heeliumi põletamisele.
Maatervenisti supernoovadest. 5-6 biljoni aasta pärast hakkab Päikeläbi põlema, kuid vahetult enne seda ta paisub, muutub hiidtäheksja hajutab taas Maa tüüpi planeetide atmosfääri.Planeetide orbiidid on aga nii püsivad, et planeedid jäävadtiirlema ka ümber kustunud Päikese. http://www.hot.ee/ikerm/astronoomia.html#p2ikesesysteem Päikesesüsteemi raadius on tinglikult 10 miljardit km (53 valgusminutit), Maa kaugus Päikesest ligikaudu 150 miljonit km ehk 1 astronoomiline ühik (8 valgusminutit). 1 astronoomiline ühik = Maa kaugus Päikesest. Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti
Ootamatult ilmuva asteroidi leidmiseks kasutatakse lisaks tavalistele teleskoobivaatlustele ka radarsüsteeme. Asteroidid, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse Asteroide, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse, on teada alla saja. Neid võib jagada kolme tööpi ja neid nimetatakse tuntuima esindaja järgi: Amori tüüpi asteroidide periheel jääb vahemikku 1 kuni 1,3 astronoomiline ühik| astronoomilist ühikud (aü) ehk kaugemale Maast; Apollo tüüpi asteroidid tulevad aga Päikesele lähemale kui Maa. See on Maa-lähedaste asteroidide rühm, mis on saanud nime esimesena avastatud seda tüüpi asteroidi 1862 Apollo järgi; Ateni tüüpi asteroidide keskmine kaugus Päikesest on Maa oma väiksem, s.t. nad tiirlevad peamiselt Veenuse ja Maa vahel. Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidi sisse
1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon...
Kool Tulevikuteleskoobid ja adaptiivoptika Referaat Nimi Sisukord: Sisukord............................................................................................................... 2 Sissejuhatus........................................................................................................ . 3 Tulevikuteleskoopide ehitusest............................................................................ 4-5 Adaptiivoptika...................................................................................................... 6-7 Tulevikuteleskoobid............................................................................................. 8 TELESKOOBIPROJEKTID TULEVIKUS...........................
Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks ehk planeedisarnasteks taevakehadeks. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnast See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst avastati asteroidid 50000 Quaoar (läbimõõt 1250 km),...
Kuuketas on varjutanud Päikese, kuid vari maapinnani ei ulatu ning päikeseketta serv jääb nähtavale. Nähtavale tuleb Päikese atmosfäär. 3. Milline võib olla kuuvarjutus? 1) osaline kuuvarjutus 2) täielik kuuvarjutus 4. Millise kuufaasi ajal üks või teine varjutus toimub? Kuuvarjutus saab toimuda täiskuu ajal. S.t., et meie poole on pööratud täielikult Kuu päevapoolne külg. Päikesevarjutus saab toimuda ainult noorkuu ajal. V ASTRONOOMILINE TEHNIKA 1. Milliseid vahendeid on astronoomid kasutanud taevakehade asukoha määramisel? (Nurk)kauguste kasutati saua, tähtede liikumise jälgimiseks ilmakaaret järgi orienteeritud kvadrante. 15.saj. kasutati nurgamõõtjaid, 1610a. võttis Galilei kasutusele teleskoobi. 2. Mis on teleskoop? Teleskoop on taevakehade vaatlemiseks ning mõõtmiseks kasutatav aparaat. Teleskoop suurendab vaatenurka, objektiiv kui lääts võimaldab valgust koguda. Teleskoobi näol on
saabus Mileetosesse alles vana mehena. Thales on Ioonia esimene matemaatik ja füüsik, antiiktraditsioonis esimene astronoom ja matemaatik. Thalesele omistatakse kalendri kasutuselevõtmine. Ta olevat määranud aasta pikkuseks 365 päeva ning jaotanud selle 12 30-päevaseks kuuks, millest viis päeva langesid välja nii, nagu oli kombeks Egiptuses. Nähtavasti oli tegemist parapêgma'ga, mis sarnases palju hilisemate Mileetosest leitutega. Parapêgma oli vanimat tüüpi astronoomiline kalender, mis andis mitme aasta jaoks pööripäevad, Kuu faasid, mõnede tähtede tõusu ja loojumise ajad ning ka ilmaennustused. (Thales olevat tähtede järgi oliivisaaki ennustanud.) Thalesele omistatakse muuhulgas foiniiklastel kasutusel olnud Väikese Vankri järgi laevajuhtimise leiutamine. Kiidetakse Thalese matemaatika- ja astronoomiaalaseid teadmisi, mis ta omandas (Eudemose sõnul) Foiniikias ja Egiptuses võib-olla kaubareisidel ja tõi Kreekasse
Keskkonnafüüsika arvestus Mehaanika: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus Staatika – tasakaalus olevad kehad Põhiülesanne: määrata keha asukoht mis tahes ajahetkel. Ühtlase kiirusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, aeg, kiirus Ühtlase kiirendusega liikumine: Mõisted: asukoha muutus, kiirus, aeg, kiirendus Sirgjooneline vabalangemine: Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus ei sõltu keha massist ega suurusest Gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus on konstantne: g=9.8 m/s2 Dünaamika: Newtoni 1. seadus: Iga keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju olekut muutvad jõud ehk mõjuvad jõud on tasakaalus Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Newtoni 3. sea...
Aastast 1719 läks kogu Venemaa kartograafia alane tegevus kartograafia departemangu alluvusse, mida tollal juhtis Ivan Kirillov1. Tema pealekäimisel sai Venemaale kutsutud Joseph Nicole de Lille, kuulsa prantsuse astronoomi ja kartograafi Giome de Lille` vend. Kirillov ja de Lille olid kardinaalselt erinevatel seisukohtadel selles osas, kuidas saaks kaart võimalikult kiiresti koostatud. De Lille` leidis, et pole vaja alustada topograafilistest mõõtetöödest seni, kuni pole loodud tihe astronoomiline võrgustik. Kusjuures Kirillov oli omakorda seisukohal, et de Lille` meetoditega ei ole lihtsalt võimalik lühikese ajaga Venemaa kaarti koostada. Seetõttu otsustas ta alustada tööd Venemaa kaardi koostamise kallal enda vastutusel ja oma meetoditega, tuginedes oma töös ometi de Lille`, kui oma ala asjatundja ja eksperdi arvamustele. Täielik atlas pidi endas kätkema kokku 120 kaarti. Atlase esimene osa, milles oli üldine kaart ja 14 regionaalset kaarti, sai valmis ning anti välja 1734
1. astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees). 4. Päi...
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda t...
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon) ning pikliku polügonomeetriakäigu eelis, võrreldes kõvera käiguga. Pol...
1. Millistest komponentidest koosneb Maa leida: joonepikkus S1-2, otse ja vastuasimuudid A1-2 Epohh – sündmuse juhtumise moment raskusjõud (raskuskiirendus)? Millest kumbki A2-1 teatud ajaskaala suhtes. komponent oleneb? Mis on raskusjõu (-kiirendus) 29. Mis on võetud GPS standardepohhiks? ühik ja selle dimensioon? F – Maa . Millistes ühikustes mõõdetakse GPS aeg? gravitatsioonilisest külgetõmbejõust ja P – Maa GPS standardepohh on 06.jaanuar 1980 kell pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõust. F oleneb 0 UT. Sellest nullhetkest alates näidatakse anomaalsete tiheduste j...
10 päeva pikem aga kuna lõunas on kiirgus intensiivsem siis on kiirgusehulk suht võrdne. Astronoomiline ühik e. Maak ja päikese keskmine kaugus = 149 500 000 km . See tuleb 1-ga võrdsustada ja siis saab võrdlusi luua. Et Põhjapoolkera suvel (4.juuli) on kaugus max e. kaugus võrdub 1.017 astronoomilise ühikuga. Lõuna poolkera suvel on kuni 7% intensiivsem päikesekiirgus. Selle intensiivsuse saab arvutada . : Tegijapoiss 2010 1.017 on põhjapoolkera suve astronoomiline ühik ( päike on max kaugusel) ja 0.983 on lõunapoolkera suvi kui päike on min kaugusel ( 3. jan) . Milankovitsi paleoklimatoloogia Milankovits esitas 1941. aastal teooria, mille kohaselt paleoklimaatilisi muutusi seletatakse Maa orbiidiparameetrite (ellipsi ekstsentilisus, orbiidi kalle jne) variatsioonidega. Üksikute orbiidiparameetrite muutumise perioodid on suurusjärgus mitukümmend tuhat aastat, koosmõjuna peaksid nad põhjustama kliimamuutusi perioodiga umbes 100 000 aastat
Mitu paari püloone. Luxoris pikad uhked sammassaalid, tänapäeval otse linna ääres ja Niiluse kaldal Saladuslik ruumiplaan. Ramesseum- Vaarao RamsesII 19 ja 20 dünastia. Suure ladude kompleksiga religioosne linnamõõtu ehitis. Ramsest kujutavad hiiglaslikud figuurid Ramses kujutatud Osirisena. Elas üle 90 aasta vanaks Abu Simbeli templite kompleks Niiluse ülemjooksul. Kaljusse raiutud Sudani piiril. Oli 19. sajandil liivasse mattunud. Imaline astronoomiline efekt 2 päeval aastal valgustab päike telje lõpus olevaid jumala kujusid. 20. sajandil Assuani pais- tempel uppus veealla. Kalju lõigati blokkideks lahti ja pandi pisut kõrgemal uuesti kokku ning arvestati, et astronoomilised efektis säiliksid. Tehti ka tehislik uus kalju ümber. Ramsese hauatempel. Kuningate org Paljud vanad vaaraod maeti sinna ümber u100e.Kr-250p.Kr Muumiaportreed- Kreeka-Rooma mõjutused. Egiptus kuulub Rooma riiki. Puitalusel vahamaal- Enkaustika
Füüsika. Seetõttu aatomil puudub vanus, on võimatu ette öelda, millal tema poolestub. Poolestusaeg on väga erinev erinevatel radioaktiivsetel aatomitel. On aineid, mille poolestusaeg on ülipikk. (Nt.Uraan t=4,5 miljardit aastat.) On aineid, mille poolestusaeg on pikk (raadium t= 1600 aastat). On aineid, mille poolestusaeg on lühike( päevad, tunnid). On ka aineid, mille poolestusaeg on ülilühike (milli- ja mikrosekundid). Kehtivad järgmised põhimõtted: 1. Mida lühem on poolestusaeg, seda radioaktiivsem on antud element. 2. Mida suurem on järjekorra nr, seda lühem on poolestusaeg. Seetõttu on Mendelejevi tabeli viimaseid elemente väga raske avastada, sest ta kohekohe poolestub. Neid nim ebastabiilseteks elementideks. Isotoobid. Mendelejevi tabeli kõik aatommassid ei ole täisarvud. Põhjuseks: istoopide olemasolu. Isotoobiks nim antud elemendi lisa, mis erineb antud elemendist , mis erineb ...
Vaadeldatava Universumi raadius 13 700 000 000 valgusaastat Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 a.ü.= 0,3066 pc Troopiline aasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. - on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=206265 AU=3,263 LY
Kurandid ehk kellamängud. Muusikaliste tornikellade valmistamise kunsti täiustati Madalmaadel ja Põhja-Prantsusmaal, kus kellad rippusid torni sees raamistiku küljes. Haamreid liigutasid automaatselt suures puutünnis (hiljem metallsilindris) olevad raudpulgad. Kui silindrit pöörasid pommid ja vintsid, tõstsid pulgad kange, mis olid traadi abil haamritega ühendatud. Kaks varaseimat linnakella, mis ühendati tornikelladega, olid Monsis (1328) ja Strasbourg'i katedraali astronoomiline kell (1354). Trummid Trummiks võib olla iga õõnes ese, mille peale on pingule tõmmatud membraan ehk kile. Kogu maailmas on leiutatud tuhandeid erinevaid trumme nii häälestuvaid kui mittehäälestuvaid - ,et anda muusikale ja tantsule rütmilist alust, edastada signaale, tegelda nõidumisega või kütta lahingus emotsioone üles. Tamburiin on vanaaegne pill, mis pole Rooma aegadest praktiliselt üldse muutunud. Koosneb madalast võrust, millel on harilikult pärgamentkile
poolt Uraani suhteliselt sügavates madalikes. Nii nagu teistel hiidplaneetidel, on ka Uraanil kaaslased. Uraani kuud on: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania. Oma nimed on need saanud erinevatest Shakespeare'i ja Pope'i kirjutistest. Uraan on väga selgetel öödel napilt nähtav ka palja silmaga. Teda on üsna kerge märgata binokliga (kui sa tead täpselt kuhu vaadata). Väike astronoomiline teleskoop näitab väikest ketast. Andmeid Uraanist: · raadius: 24500 km (3, 8 Maa raadiust); · mass: 8, 6 * 1022 tonni (14, 5 Maa massi); · keskmine tihedus: 1, 58 g/ cm3 (0, 29 Maa keskmist tihedust); · raskuskiirendus: 10, 4 m/s2 (1, 05 Maa raskuskiirendust); · paokiirus: 22 km/s (2 Maa paokiirust) 3. 8. Neptuun Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja suuruselt neljas (diameetri järgi). Neptuun on
Lagedi Põhikool Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naa...
-Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Strutn, Uraan, Neptuun. Maa-tüüpi planeedid e kiviplaneedid on need, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest. Jupiteri sarnased planeedid on need, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmeks võib olla mineraalne tuum. Maa-tüüpi planeedid on:Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. 4. Päikesesüsteemi arvulisi karakteristikuid: * Maa kaugus Päikesest - ligikaudu 150 miljonit km (8 valgusminutit) e 1 astronoomiline ühik. * Päikese ja planeetide mõõtmed: *Päike(Läbimõõt 1,4 milj km, 109 Maa läbimõõtu), *Merkuur(Päikesesüsteemi väikseim planeet.3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist), *Veenus (läbimõõt (12 100 km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm3), *Maa(510,098.073 km2) *Marss(Läbimõõt: 6750 km )*Jupiter(ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda) *Saturn(120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal), *Uraan(Maa massi suhtes 14,4 korda
o Põhiühikud: meeter, sekund, kilogramm. · Põhiühikute (kg, m, s) etalonid. o Pikkusühik: Pariisi meridiaan; plaatinast (hiljem plaatina+iriidium) etalon; valguse kiirus. o Kaaluühik: gramm 1 cm³ puhast vett; kilogramm 1 liitri puhta vee kaal 4°C juures. o Ajaühik: sekund 1/86400 osa keskmisest päikeseööpäevast. · GMT ja UTC. o GMT (UT) astronoomiline kell. o UTC aja täpsus tagatud aatomkelladega, korrigeeritakse lisasekundi lisamisega. · Ajavööndid. o 25 ajavööndit. UTC, UTC ±1 - 12. · Dimensioonid ja ühikud Dimensioo SI ühik Definitsioon ni tähis (konsp.II lk17/1 8) L M Meeter M Kg Kilogramm T S Sekund I A Amper K Kelvin
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi Õppetool Liisa Põldaas TT 08 MAAILMAIMED ANTIIKAJAL JA TÄNAPÄEVAL Referaat Juhendaja: Õie Ristioja Väimela 2009 2 Siskukord Siskukord...............................................................................................................................3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................4 2. Antiikaja maailmaimed......................................................................................................5 2.1. Cheopsi püramiid........................................................................................................5 2.2. Semiramise rippaiad....................................................................................................7 2.3. Artemise ...
Geograafia seisukohast olulisim kvaternaarigeoloogia. Biosfääri kujunemise, funktsioneerimise ja kõige üldisemate seaduspärasuste uurimisega tegeleb bioloogia. Geograafia jaoks on olulisim taimede, loomade ja teiste organismide liigiline mitmekesisus, nende levik, kasvutingimused jne. 5. Päikesesüsteemi ehitus ja karakteristikud. Maa kaugus Päikesest ligikaudu 150 miljonit km 8 valgusminutit e 1 astronoomiline ühik * Päikese ja planeetide mõõtmed: *Päike Läbimõõt 1 4 milj km 109 Maa läbimõõtu *Merkuur Päikesesüsteemi väikseim planeet 3 303×1023 kg 18 korda väiksem 5 5271% Maa massist *Veenus läbimõõt 12 100 km ja keskmine tihedus 5 25 g/cm3 *Maa 510 098 073 km2 *Marss Läbimõõt: 6750 km *Jupiter ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda *Saturn 120 600 km mis on 9 4 korda suurem kui Maal *Uraan Maa massi
Meil ei ole polaarpäeva ega ööd. Tallinnas pikimal päeval 19 tundi, lühim 6 tundi. Mida põhja poole, seda valgemad ööd. Valgete ööde võimalus 60,5 kraadi Valged ööd: · Tiviilne valge öö · Nautiline valge öö Eestis väga selgelt olemas. Nautiliseks nimetatakse meresõidus on vaja sellist hämarikku, kus on horisonti näha ja see on just sobiv aeg määramiseks. Põhjanael paistab Eestile 50ndal kraadil. · Astronoomiline valge öö · Polaarpäev Eestis on kasutusel Ida-Euroopa aeg, kust lisame 2 tundi juurde maailmaajale, suvel +3. Ka Venemaal kasutati suveaega, kuid siis mindi üle ühtlasele Moskva ajale. Eesti asub paljude erinevate nähtuste piiril. Esiteks, Eestis jookseb liivakivi ja lubjakivi avause piiril. Põhja-Eesti ja saared on lubjakivi peal, ülejäänud on liivakivi peal. Pinnaehituslik liikumine jälgib jää liikumise suunda.
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuse...
väga tuntud ülikool. Kõrge tase, oli väga palju professoreid, keda hinnati mujal Euroopas. 1802. aastal taasavatud Tartu Ülikool kui üleriiklikult väljapaistev teaduskeskus etendas vahendajarolli lääne ja vene teaduse vahel. 1820. a keiser kinnitas Tartu Ülikooli uue põhikirja, mis kehtis kuni 1865. aastani. Riigieelarved kasvasid, suurenes kateedrite ja õppejõudude arv: zooloogia, botaanika, mineraloogia alasteks uurimisreisideks Altaisse, uuralisse ja Araratile. Teostati astronoomiline kraadimõõtmine. Laiendati Tähetorni, Botaanikaaeda ja anatoomikumi, ehitati välja ülikooli kliinikud ja korrastati Toomemäge. 1845. aastal oli TÜ 59 õppejõudu, neist 35 professorit. 19. sajandi II veerandil ja keskpaiku oli ülikoolil palju saavutusi: Loodusteadus, keemia, meditsiin, astronoomia, õigusajaloo uurimine. Üliõpilaste arv kasvas, kui 1802. aastal võeti vastu 47 üliõpilast, 1820. aastal 261, 1853. aastal 712.
Usk Et inimkond on elanud kaugelt suurema aja oma eksistentsist väga aeglaselt muutuvas maailmas, on loomislegendid (suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar ot...
9 Mils (ml, milliliiter) ** ÜLESANNE I Pinnatükk 33 10 Yards (yd) (= 914.4 mm) ***; 11 Angstroms; (1Å = 0.1 nm = 10-10 m) ** 12 Nanometers (nm; 1 nm = 10-9 m); 13 Microns (µm, 1 µm = 10-6 m; SI ei luba nii ütelda, tuleb öelda mikromeeter)** 14 Decimeters (dm; 1 dm = 0.1 m); 15 Dekameters (dkm; 1 dkm = 10 m); 16 Hectometers (hm; 1 hm = 100 m); 17 Gigameters (Gm; 1 Gm = 109 m, miljon km); 18 Astronomical Units (1 astronoomiline ühik (a.ü.)≈1.5*1011 m ≈ 150 miljonit km); 19 Light Years (1 valgusaasta ≈ 9.5*1015 m) 20 Parsecs (1 ps ≈ 3.3 valgusaastat = 3.085,680,21*1016 m; kaugus, mille juurest paistab Maa orbiidi ellipsi pikem pooltelg nurga all 1”; komad on siin arvurühmade eraldajatena loetavuse parandamiseks) Märkused: Näited rahvusvahelistest kokkulepetest kinnipidamise kohta: * – ühikud, mida ei tohi kasutada pärast 1975.a.;
Stonehenge`is ümbritseb kivisammastik 32 meetrise läbimõõduga ringi, mille keskel on viis hobuserauakujuliselt paigutatud triliiti (triliit kolmest rahnust koosnev kivivärav). Nende vahel paikneb altarikivi. Ümber tsentraalse kivisammastiku on säilinud veel jäljed kolmest sama keskmega kivipostide ringist, millest suurima läbimõõt on 80 meetrit ja neid omakorda ümbritsevast veel suurema diameetriga ringmuldvallist. Arvatavasti oli ehitis astronoomiline tempel, mille kivide paiknemises on jälgitav Kuu liikumise 56-aastane tsükkel ja Päikese tõusu suund suvisel pööripäeval. 3 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR Maailma üks vanemaid tsivilisatsioone sai alguse Mesopotaamiast ehk jõgedevaheliselt ( Kahejõe ) maalt. See oli suur tasandik Tigrise ja Eufrati jõe vahel, kuhu 4. aastatuhandel eKr
Nt hobujõud – võimsus, mis on vajalik 550 naela tõstmiseks ühe jala kõrgusele sekundi jooksul, ehk 745,7 vatti. Selline selgitus pole esitatav ainult tavakeele vahendusel, sest üldkeel pole piisavalt täpne. Paradigmade või baasteooriate muutudes muutuvad sageli ka teoreetilised definitsioonid. Nt ,,planeet" tähendas antiikajal rändavat tähte, ka kuu ja päike olid planeedid; uusajal oli planeet statsionaarsel orbiidil Päikese ümber tiirlev suure läbimõõduga taevakeha, nüüdne astronoomiline definitsioon nõuab planeedilt veel täiendavaid omadusi,kõrvaldades nt Pluuto planeetide hulgast. 5) Operatsionaalne definitsioon defineerib termini protseduuri kaudu, mis võimaldab kindlaks teha, kas termin rakendub objektile. Nt suuruste puhul kirjeldatakse protseduuri suuruse mõõtmiseks, kaal defineeritakse kaalumise protseduuri kirjelduse abil. Nii sätestavad kui ka leksikaalsed definitsioonid võivad olla operatsionaalsed.
Nt hobujõud võimsus, mis on vajalik 550 naela tõstmiseks ühe jala kõrgusele sekundi jooksul, ehk 745,7 vatti. Selline selgitus pole esitatav ainult tavakeele vahendusel, sest üldkeel pole piisavalt täpne. Paradigmade või baasteooriate muutudes muutuvad sageli ka teoreetilised definitsioonid. Nt ,,planeet" tähendas antiikajal rändavat tähte, ka kuu ja päike olid planeedid; uusajal oli planeet statsionaarsel orbiidil Päikese ümber tiirlev suure läbimõõduga taevakeha, nüüdne astronoomiline definitsioon nõuab planeedilt veel täiendavaid omadusi,kõrvaldades nt Pluuto planeetide hulgast. 5) Operatsionaalne definitsioon defineerib termini protseduuri kaudu, mis võimaldab kindlaks teha, kas termin rakendub objektile. Nt suuruste puhul kirjeldatakse protseduuri suuruse mõõtmiseks, kaal defineeritakse kaalumise protseduuri kirjelduse abil. Nii sätestavad kui ka leksikaalsed definitsioonid võivad olla operatsionaalsed.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
