\"Maa-tüüpi planeedid\" (0)

Tapa gümnaasium
Õpilase Nimi
Maa-tüüpi planeedid
Referaat
Juhendaja :Õpetaja Nimi
Tapa 2012

Sisukord

Merkuur 3
Veenus 5
Maa 6
Marss 7
Lisad 8
viited 8
Maa-tüüpi planeedid ehk  kiviplaneedid  ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest  koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus:keskmes on  rauast  tuum ,selle peal on  silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal on õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest, kuid sisaldab elemente, mis mantli kivimitesse ei sobi ning sealt aja jooksul "välja higistatakse" (näiteks  kaalium , haruldased muldmetallid , uraan). Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär, Maa  puhul maakoore  ja atmosfääri vahel  güdrosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased..

Merkuur

Merkuur on nime saanud  vanarooma  kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas  Hermes . Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil ( Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg).
Merkuur on tuntud hiljemalt  sumerite ajast ehk siis umbes pärast 3. aastatuhandet eKr. Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud".
Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu.
Vana-Kreekas oli Merkuuril kaks nime: Apollon hommikutaevas nähtava Merkuuri kohta ja Hermes õhtuse Merkuuri kohta. 
Merkuuril ei ole kaaslasi ega rõngaid. Keskmine kaugus Päikesest: 0,387 astronoomilist ühikut. Merkuuri tiirlemisperioodi pikkus on 0,24 Maa aastat. Merkuuri pöörlemisperioodi pikkus on 1407 ,5 tundi. Merkuur pöörleb päripäeva.
VÄRVUS

Merkuur on kollast või tumehalli värvi.

TEMPERATUUR

Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 °C, minimaalne −173 °C(see on enne koitu) ja maksimaalne 427 °C. Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 Kelvinit, öösel 193 Kelvinit.
TELJE KALLE
Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on ligikaudu 0 kraadi.
MAGNETVÄLI

Magnetväli on olemas, see on Maa omast 100 korda nõrgem diporaalne magnetväli. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri,mis
ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale. Kuni Mariner 10 möödalendudeni ei teatud, et Merkuuril on magnetväli.

Varem arvati, et väiksuse tõttu on planeet üleni tahkestunud, mistõttu magnetvälja tekitavat dünamoefekti ei saa olla. On võimalik, et see magnetväli tekib nagu Maa omagi ringleva vedela tuumamaterjali poolt tekitatud dünamo tõttu. Praeguste hinnangute järgi ei ole Merkuuri tuum piisavalt kuum, et nikkel ja raud saaksid olla vedelad. Võib-olla tekitavad magnetvälja madalama sulamistemperatuuriga ained, nagu väävel. Dünamoteooriale on probleemiks ka Merkuuri pöörlemise aeglus. On ka võimalik, et Merkuuri magnetväli on jäänus varasemast dünamoefektist, mis on praeguseks lakanud, kuid jätnud endast järele tahkestunud magnetilistest materjalidest koosneva püsimagneti.

Selle planeedi magnetväli on mõistatuseks, sest ta sunnib oletama, et kas Merkuur on kunagi olnud palju suurem või Päike palju heledam, olles väljakutseks üldtunnustatud arusaamale Päikese ja planeetide tekkimisest.

MERKUURI UURIMINE
Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest esimene,  Mariner 10, startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist  3 korda mööda. Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast.3.augustil  2004  startis  Canaverali neemelt  Cape Canaverali õhujõudude baasist raketiga Delta II  NASA  kosmoseaparaat MESSENGERKosmoseaparaadi ülesanne on uurida Merkuuri geoloogilist ja tektoonilist ajalugu ning tema keemilist koostist. Samuti uurib ta Merkuurimagnetvälja päritolu, püüab määrata planeedi tuuma mõõtmeid ja koostist, uurib polaarmütse ning planeedi eksosfääri ja püüab välja selgitada planeedi hõreda atmosfääri päritolu.

Veenus

Veenust tunti juba ammu nii Babüloonias, Vana-Kreekas ning ka Vana-Roomas.Oma nime on Veenus saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi.

Veenus asub päikesest 107,3-108,7 miljoni kilomeetri kaugusel ehk 0,72 astronoomilist ühikut. Tiirlemisperiood on 0,615 Maa aastat ja pöörlemisperiood on 5832 tundi Pöörlemissuund on vastupäeva.

MAGNETVÄLI
See puudub ning selle puudumise põhjuseks arvatakse olevat planeedi aeglane pöörlemine.
Veenusel pole looduslikke kaaslasi ning puuduvad ka rõngad.
Veenus paistab taevas väga eredana ning seda võib kergelt segi ajada mõne tähega.PINNA TEMPERATUUR Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. See ei muutu öö ja päeva vaheldumisel, kuna atmosfäär on väga tihe ja see peegeldab peaaegu kogu soojuse Veenuse pinnale.
VEENUSE UURIMINE
Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal.
Kosmosest  on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama " Magellan " poolt tehtud. "Venera 10", "Venera 14", " Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on  vulkaanilise  koostisega.2012.aastal tiirleb Veenuse ümber  Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) missioon   Venus Express . Missiooni läbiviiv rakett saadeti kosmosesse 2005. aasta novembris ning Veenuseni jõudis see 2006. aasta aprillis . Missiooni eesmärgiks on jälgida Veenuse atmosfääri, mõista selle kui ka üldiselt atmosfääri eripärasusi, et aru saada kliimamuutustestka Maal.
TELJE KALLE
Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on 177,3 kraadi.

Maa

Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest

MAA KAASLASED
Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu.
Lisaks sellele on inimesed alates  20. sajandi  keskelt saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi.
TIIRLEMINE JA PÖÖRLEMINE NING TELJE KALLE
Maa koos oma loodusliku  kaaslase   Kuuga   tiirleb  mööda  ellipsikujulist  orbiiti  ümber Päikese. Tiirlemisperioodi pikkus on üks aasta. Kaugus päikesest on 1 astronoomiline ühik.
Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga .Pöörlemissuund on päripäeva.Pöörlemistelg on orbiidi tasandi  suhtes kaldus 23,4° võrra. See nurk on aastaaegade põhjustaja.
TEMPERATUUR
Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 °C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58 °C ja madalaim õhutemperatuur on –89,6 °C.
Maa on kaugelt vaadates sinistest ja rohelistest laikudest koosnev planeet.
MAGNETVÄLI
Maa magnetväli on  magnetdipooli  ülesehitusega  magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest. Maa magnetvälja tähtsus on ulatuslik. Välja puudumise korral puhuks Päikesest lähtuv ioontuul planeedi atmosfääri avakosmosesse. Ookeanid aurustuksid ning kahjulik UV kiirgus hävitaks eluslooduse.

Marss

  Marss (Kreeka keeles: Ares ) on Sõjajumal. Tõenäoliselt sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse vahel ka kui Punasele Planeedile. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis  inimese eksisteerimiseks. Marsi kaugus päikesest on 1,52 astronoomilist ühikut.
MARSI KAASLASED
Marsil on 2 kaaslast Phobos ja Deimos, need avastati 1877.aastal. Marsil pole rõngaid.
TIIRLEMINE JA PÖÖRLEMINE
Marsi pöörlemisperioodi pikkus on 24tundi ja 37 minutit. Tiirlemisperioodi pikkus on 1,88 Maa aastat. Pöörlemissuund on päripäeva. Telje kalle ekliptika tasandi suhtes on 25.19°
MAGNETVÄLI
Marsil puudub globaalne magnetväli.
VÄRVUS
Marss paistab taevas punakaspruunina planeedina.
TEMPERATUUR PINNAL
Marsi pinnatemperatuur kõigub ekvaatoril ööpäeva jooksul 22 kraadist celsiusest(päeval) kuni -73 kraadini celsiuseni(öösel).
MARSI UURIMINE
Esimene õnnestunud möödalend toimus 1965 aatal ,kui Marsist möödus NASA Mariner 4.
1971 lendas Mariner 9 Marsi orbiidile. Esimest korda läksid planeedile NSV Liidu Mars 2 lander ja Mars 3 lander 1971.aastal.Täielikult õnnestus aastal 1997. Aasta missioon,mille jooksul tehti kõik peamised pildid Marsist.2006.aastal kadus kontakt selle tehiskaaslasega.Samal aastal maandus Marsi pinnale NASA Mars Pathfinder, millel oli palju sensoreid ja roboteid peal.2008.aastal maandus Marsi põhja polaarregiooni NASA Phoenix Mars. See võttis proove Marsi jääkattest.

Lisad

Allikad

http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur

(Tea laste-ja noorte entsüklopeedia lk 329)

http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus
http://nineplanets.org/venus.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Venus
http://en.wikipedia.org/wiki/Earth
http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet)
http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/earth.html
  http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mars.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Marss
(Tea Laste- ja Noorte entsüklopeedia 2.osa lk 250)
8